Vaba eestlane , May 21, 1987

              L k .2 EESTLANE neliapäeval, 21. mail ',May:21,' Ir. 38
Eestlane,
m^illowdale Äve.;Willowdale^^^^^
roBLISHER:Free Estonian Püblishers^^
A Willowdäle Ave;,
lias Arvi Tinits.
piiins Karl Arro, Heino JÖe, Olev trass
I: toimetus 733-4550, talitus (tellimised; kuulutused^
ekspeditsioon) 733-4551 avatud es^
Tellimishlniiad Kanadas: ajalehe tariifiga aastas $6Ö.~, pool­aastas
$34.— ja veerandaastas $ 1 8 , kiripostiga li;
postikulu --^vastavalt $1 I L
tas
yaijaspöol: Miiadats aastas:
. - - j a veerandaastas $23.-^. I
nnad vastavalt — USA 1115
jal välismaal $ 140;—, $75.--: 140.-.;
laas-mu-
Aadressi muudatus $l.< Üksiknumbri hind 75 c.
Mnnadrüks toll ühei^^eeru
vastiB nädala esimesse ajalehte kuni reede
homm. kella lO^ni j a nädala t^^ise ajalehte kuni teisip., homm.
kella iÖ-ni. Väljaspool A e g a : Leid
• B Z B
Okupeeritud Eestrajaldqa^
dust jälgides jääb mulje> et N .
Liidu kommunistliku partel
lah^oiha uutmispoliitika: raken
mitmesüg
es
auru
. E r i t i
näiteks selle kohta on Tallinnas
20. märtsil ilmunud ajaleht
,,Sirji) ja Vasar* kus on kaks
pikka artiklit; millest üks —
5,Miraazhid väikeettevõtlusest-
Jaimp ReiljaBi) võtab era-
Görbatshovi üutmi!
kriitilise vaatluse alla, kuna
teiiie Individuaalne töine
Itegevus ja uuenduskürss*'
(autor Ivar: Raig) katsub kõigiti
peaä^ekretäri :uusi algatusi
kaitsta.:: •:v.:.;-;\:rf
ii •••• oma
sissejunamvas sõnavõtus, et 1.
mail hakkab kehtima uus NSV
Liidu seadus individuaalsest t^^^^
sest tegeyiisest, kuid selle keh­testamisel
on
•veel|
ongi kane erineva
Mutori arutlusaineks.
Võib ütelda,
on oma j^miraazh^^ artiklis
võrdlemisi otsekohene, paiguti
isegi terav," märkides, :et
Väikeera-ettevõtlus . osi ku-juneii^
as pettepildiks, kuna
iljgi
era^e
teiste kulul elamiseks. Aren-edasi
oma kritiseerivaid
lainib. aütor,vei ka;'
või perekonna tasan­dil
on eraettevõtlus kodanluse ja
individualismi taimelavana sot­sialistlikule
ühiskonnale sot­siaalselt
võõras.
Oma artikli lõpul kinnitab
i, et j,meie majandus on
sitiiatsBooniš, kuna
vanaviisi edasi minna ei saa ning
meil tuleb leida uus arengukont-septsioon*
Senikaua kui aga
seda kontseptsiooni ei oie leitud,
sunnivad ühiskondliku tootmise
lise
ar(
elualal väikeeraettevõtluse poole
pöörduma, ütleb artikli aiitor ja
lisbb siis mürgiselt:„PoIe mõtet
puudusest voorust teha ja seda
üles kiita. Sõnnik-on: väga hea,
aga ikka amult põllule.'*
: Kui lähtuda Reiljani artikli ti­gedast
lõpukokkuvõttest, siis
Gorbatshovi poliitika toetami­seks
kiijutatud teise artikli
autor Ivar Raig hakkab Reilj ani
,9£ndiyiduaalse töise tegevuse"
hüvesid ja eeliseid analüüsima
ning leiab, et seda uut poliitikat
ei ole õige samastada yäikeera-ettevõtlusega.
Põhiline erineyüs
I- Ja eraettevõtluse
Raigi arvates
esimene
VCD
; Sasida oma kodumaisele va-tus
E W Abistamiskeskuse
njmele väljakirjutatud tsheki-ga
aadressi): Eesti Vangista­tud
Vabadusvõitlejate Abis-tamiskeskusvBox
34018, S-
100 26 Stockholm, Swcden.
reetikutele, ^kes kaitsevad
,,Mida suurem seda sot-siali^
tlikum**. Ta ütleb
et need peavad olema
suurettevõtjad ja nende
fid, kes praegii veel
Selie pealkirja all (More semantic black arts) kirjutab
meile iCänadas võrdlemisi hästi iu
kirjanik ja kommentäätor^^fc^^
,,Toronto §tin'i" numbris ,,nõukogude keelest", mis
moonutab'sena-j
.;seksv;:.:;v/'.;'^;"'^:;'^:-;:^ •./•^•^•^^
Kuna need moonutused ka meie
huvitama, kes ehk Toronto Sün'i*'d^
Sulgudes oh toodud teosed, millest
on võetud.
Demokraatia kohta: ,.Kodanlik seiks ja ' samatähendavaiks.'\
demokraatia on organisatsioon (Marksisrni-leriinismipõhi^^
Moskva 1961, ik.'328).
Proletariaadi diktatuurist:
;,Pfoletariaadi diktatuur on kõii
nagii
V
I . , , i N u u J , mil
ammu ei
(Vladimir
teosed^';?, köide, lk. 75),
ega iseseisvat
gruppi^ on:; neid: veelgi
naeruväärsem;.! ii
.,Proletaarlik demokraatia öa^^^^^^.^
miljon korda demokraatlikum kui
ükski kodanlik demokraatia; Nõu­kogude
valitsus on miljon korda
ironis^-<demokmatlikum kui kõige demo- rahulikust arengust. See võib
,,Proletariaadi diktatuur ei saa
võrsuda kodanliku ühiskonna
Selline poleemika ja teoreti-seefimine
Gorbatshovi uue ma-
% Venemaa nn.,
'i 2H)Hitikat (tuletatud vene­keelsetest
sõnadest, mis tähen­dab
, ,uus msyanduspoliitika^.
j,ftavda" kasutab Gorbatshovi
uue majanduspoliitika kaitseks
Wninit, kes teatavasti oli NEF
poliitika r^^jaid. Otsuse uuele
majandus|M)Iiitikale ülemineku­le
tegi N . Venemaa kommunist­liku
paitei kongress 1921^ aastal
kraatlikum kodanlik vabariik''.
(Lenin, Valitud teosed'" lk.
,,Ei ole vastukäivusi ütlerhiseš,
et proletariaadi diktatuur ori uut lk. 44—45).
liiki demokraatia. See on dikta- Peame meenutama Lenini
ainult võrsuda kodanlaste hävin­gust
^ nende sõjaväe, bürokraatia
ja politseivõimude hävitaniisest."
(Stalin. Leninismi probleemid",
tuur sotsiahsrni-vaenlaste suhtes s^^ on iga
ja kasutab nende vastu diktaator- asi moraalne, mis teenibkommu-likke
meetmeid, kuid see ori nismi huvisid ja aitab seda üles
tõelirte demokraatia töörahva ehitada. Samuti võime me lisada.
,,proletariaadi diktatuur'' võrd-en
ning
(põllumajanduses riiklikul)
või oma
la
iskiassi Ja
Jäneda ka individuaalsel tööl.
Autor muutub paiguti õige
tigedaks ja mainib, et jMltliU
arendamise poliitika
lus-tarbekaupade
järele. Nagu
näeme oli 66 aastat tagasi kom­munistlikul
Venemaal rakenda-mj
test,
töistes ettevõtmistes
peen: Ja otsitud väyendusvorm
eraettevõtluse raamides tehtud
likvideerida kõik yõimalqsed
töövõimelises eas inimeste ühis-rea
leeme, mi^aipdi^^
eriti esile elanike
liia ja
suhtes . . ; Lenin pidas väljendeid et meie ühiskonnas on demokraat­l
i k see; mis teenib kommunismi
ülesehitamise huvisid. (Leonid
Brezhnev, raport Kommunistliku
Partei 25. kongressile).
,,Marksismi eetika on seotud
klassivõitlusega, Jveetõttu ei
eksisteeri meile mingi,, igavene
õiglus-', mis > on põhialuseks
vanadele moraalidoktriinidele.
„Meie jaoks'% kirjutas Lenin^
V,õiglus jääb alla kapitalismi
kukutamise huvidele.'" (A. Shin-skiri,
,^Kommunistliku moraalsu­se
põhialused", 1955, lk: 77),
Usu kohta on öeldud: ; , y sk ori
Selliste šežsuköhtde esitamisel rahvale oopium . . . Marksism on
ib kuri kahtlus kas ka alati pidanud kõiki moodsaid
sotsialismist tagane­miseks.
Partei teoreetikute sur­vel
alustati 1922--23 ettevalmis­tusi
eramajandusliku kapitalis­mi
väljatõrjumiseks ning likvi­deeriti
kõik uue majanduspolii­tika
raamides rakendatud alga­tused.
N. Liidu entsüklopeedia
mainib, liagu vabanduseks et
uus majanduspoliitika
üks sotsialism! ehitamis
T
s ü s t e e m i p ä r a s e k s vägi­vallatsemiseks,
kus üks klass
ekspluateerib teist, üks
rahvaštiku-kiht teisi kihte otsustunum ja kõige hoolimatum
sõda, m^ida uus' klass peab
kodanluse vastu." (Lenin,
valusaid sõnu
es
tpstüses hakati rakendama ise­majandamist
ja ning organisee­riti
sotsialistlik kaiibndussektor.
Kõik need uuendused tekitasid
suuri lahkhelisid paiteis kuna
Gorbatshovi uutmispoliitika eä usundeid ja kirikuid, kõiki usulisi
organisatsioone kodanlaste
t ö ö r i i s t a d e k s , mis aitavad
töölisklassi uimastada ja eksplua­teerida.":
(Lenin, -Valitud teo­sed'',
köide 11, lk. 664).
,,Dialektilise 'materialismi põ­himõtted,
samuti kui marksisthk-istlik
filosoofia ja kommu-tamise
abinõu ning kui kommu-on
jalad põhjas, likvi^
kogu eraalgatuse
ning sotsialistlik tants vanaku­radi
vanaemaga läheb jälle
lahti?» .[^
— näeme.:
li
Eelmise „Vaba Eesti
kommentaarides kirjelda
Ühendriikide ajakirjandus!
hepaikset hoiakut moraali]
silpide käsitamisel, mis lj
mõningate ekspertide ai
demokraatliku partei kan<
dile Gary Harfile maksms
sidenditoöli. Kuid seoses s{
võib ka küsida kuidas onl
sõjakurjategijate küsimust
tamisega? ^
Ka siin näeme kai
häirivat kahepaiksust. NJ
tegid Ühendriikide võimu(
otsuse, et Austria prej
Kurt Waldheim; keda juul
ganisatsioonid süüdistaval
jakuritegudes, mida nad t|
da ei suuda, on ebasooviti
ning teda ei lasta Ühendrii|
se sisse. Austriale on
drastiline otsus alandav,
Austria on demokraatlk
mille presidente ei valita |
vallandata juudi organiss
nide näpunäidete järele,!
austria rahvas teeb ise vaj
otsuse. Tundub, et ka
ajakirjandus toetab Wah
vastu alustatud rünnaku
ameeriklaste otsust,
näiteks Toronto ,,Globi
Maü^'väidab, et Kurt Ws
mi kohtu alla andmiseks pj
vad vajalikud tõendid.
Ja lõpuks võib küsidal
kuuel ameerika ajakirjj
jätkus nii palju energiat
valvasid väikest unepej
maha arvestades kogu öö
dendikandidaadi Harti
taga oodates naiskülalis|
jumist — miks ei ole amj
ajakirjanike ettevõtlikkus
energiast piisanud eraj
valguse toomiseks venel
välja antud Karl Li|
loosse? Tuntud ajakiri
märkis Linnase väljaai
puhul, et N. Liidu poolt es
tõendid olid niivõrd vasti
matult võimsad, et Linn^
välja anda.
Kuidas nende tÕen(
tegelikult lugu oli, sel§
nas viibinud j,Los Al
Times'iesindaja Williaj
töni äsjasest raportist, mj
jeldab Tallinnas toimunui
ajamist kolme , ,sõjakurjJ
Linnase juhtimisel teguj
kontsentratsioonilaagrist
nud isikuga." Ajakirjanil
nib, et kontsentratsioonil
viibinud Arhold Jaska ji
abikaasa seletused eri
märgavalt N. Liidu v(
poolt antud ametlikust vi
nist. Jaskad ja kolmas aj^
nike poolt intervjueeritu(
rielanik Antonina KaasikI
tasid ameeriklastele, et m
ise näinud mahalaskmiisi
nad on kuulnud seda kell
laagrivalvuritelt.
Sellistest seletustest,
kohta võiks koguda täienj
andmeid, selgub mi mi
mis ei vasta venelaste
Linnase loo versioonile,
tus tapeti Linnase jui
12.000 vangi, nende hulgj
ju juudi naisi ja lapsi,
näib, et ameerika ajakirjj
saavad vastutustunde pui
sel paljude asjadega ha]
f- kui nad panid kuuluji
klatshide jä sündmatute
tungide serveerimisegj
Valgesse Majja kinni
kide senisele populaai
presidendikandidaadile
ei võiks nad ohverdada ^
dist eesti lipnikku N. Lii(