Vaba eestlane , July 26, 1977

              JTr. 55 Nr: 55 VABA EESTLANE teisipäeval, 26. jmilll 1077 — I t e k y , Juiy 26> Wl I&.3
tdine president
mitmel pulmi
Hma praeguse
Carteri poliiti-
)ri kajastunud
jvisiooni saate-intervjuudes,
itluse alla vot-liguste
rakenda-ioliitika,
maini-
Carteri väljen-
M inimõiguste
stada pingelõd-
Kõigele lisaks
Jimmy Carteri
idamise nõud-juudub
loogika.
Kust otsima ja
I selliste rükide-td
on alla suru-
Ivil polütilistest
riikidena toob
Vietnami ja
j:e ütelda, kuhu
Ite Tihendamise
välja viib ja
)gikat ja mitte-
?s võib olla siis-nõucüiiised
oji
?ste kliki tasa-inud
ja punase
krooni läikivad
lakanud tuhmu-praegusel
mo-joliitika
koMa
|sena ja otsituna
sutavad itema
ivideš, serveeri-
It oma väljava-
I Liidu ajakirjaii-avaldatioku-Ülmuvas
„Rabva
JFordi kriitikast.
•Carterlga, et see
piduse poliitikat,
osa, kus Ford
sidemete sõlmi­ja
Kuubaga,
hst õigem välis-limustek
täieli-ta
ei olnud
[thendriikide vä-
)og ja tegelik
üster Kissinger,
hommikuleht
\W' on avämid
Vene ajakirjani-rezin'ile,
kes te-
[eteagentuuri No-mcy
korrespon-la
artiklis eriti
ät, et Kanada on
?l ajal muutma
Joliitikat — suu-
|ge ja uuendama
uue poliitika
vatsetakse anda
5t NATO-le, osta
teid ja suurenda-iväge
5000—6000
fezin kurdab taga
Kanada valitsus
lisi jõudusid
Euro(^pas ja
i kategooriliselt
ide ettepanekule
Iteemide rajamir
erikasse ja Eu-
<ty esindaja väi-ukohad
olid täie-poliitilise
deten-sa
ka sõjalise de-
Berezin, et Kä­iakse
sõjavägede
Umselt survet
Jiie ringkondade
iJikutakse Helsin-id
rahu säilitami-iokkuleppeid.
Be-
[ellest, et Helsingi
fiks allakirjutaja-iit,
kes suurendab
Jterapos oma rel-
(iSrval Kanada mõ^
lennukid ja mõni-sõdurit
on naga
^rel liivarannal,
lestada,miks ve-iiinimaalne
riigi-tõstmine
häi-stamisväärsem
on,
^jaleht annab oma
vene ajaleheme-
Ipaistva ja kanada-
Isi alahindava pro-
I avaldamiseks. =
AMI
ce kaasa
iESTLASE"
iga aitate kaasa
sämtamisele
VALVEARSt
NÄDAI^ALÕPUiL
30. ja 31. juulil on valvearstiks
dr. R. Vanaselja, tel. 921-7777, 1.
aug, dr. A. Mae, tel. 493-7231.
Valininüd »ei|€i koolid
STOKHOLM — Hiljuti toimus
Stoibiholimis Eesti õpetaõaite Kesk­ühingu
(EõK-u) nõuikpgu koos­olek.
Sel puhiiL nõukogule esita­tud
juhaituse tegevuse ja kassa-aruandest
selgus, et läinud aasta
oli EÖKnle tegevusrikas nii sise-kui
valistegevuse ailai: korraldati
ankeet eesti koolide ('täiendus-koolide)
ja lasteaedade (mängu­ringide)
raamaitükogude . kohta
ülemaailma; võeti eesti õpe­tajate
2 ülemaailmsest konverent­sist
Eesti Päevade ajai Balti-irK)
re'š5, kus Rootsist viibis kuus
õpatajait, neadest esinesid seal
ka ettekannetega H. Rajaanaa ja
Joh. Üngerson; jäitkati oma hää­lekandja
„Builetään" väiljaand-mist.
Erilist elevust ibokitas SõK
25^astese tegevuse juubeli tähis­tamine.'
• ; • • - • ! - ( • ,'
Välistegevujsest väärib märki­mist
osavõtt õpetajate Maailma­liidu
kongressist Washingtonis
oiim kahe esindaja kaudu.
EÕK-U tkäesoleva aasta tegevus-kavias
on oma häälekandja välja­andmise
jätkamine ja selles ms.
kocäiraamatukogude kohta kor­raldatud
ankeedi esialgsete (tule­muste
avaldamine.
EöK-u poolt juba varem aval-datM
vasta,vaie üleskutsele on
nüüd valminud nelja ikoolinäiden-di
käsikirjad. Käesoleval aasital
tuleb leida võimalusi nende kätte­saadavaks
tegemisete eesti koo­lidele
tüe maailma.
1978. a. möödub 150 aastat Tar­tu
õpetajate Seminari asutami­sest.
Selle märkimisväärse täht­päeva
väärikaks tähistäanisaks ot­sustas
EÕK juhatus välja anda
oma. häälekandja suurendatud
erinumbrüia ja sellesse peale Tar­tu
õpetajate Seminari mahutada
kirjutisi ja mälestuskilde sõnas
ja pildis k a kõigi meie iseseisvuse
ajal töötanud seminaride ja teiste
pedogoogHiste õppeasutuste koh­ta.
Vastavate materj^ide kogu­mine
ja muude eeltööde itegemine
on juba alanud ja see moodustab
suure osa EõK-u käesoleva aasta
töökavast.
Endiselt jätkatakse osavõttu
Balti uurimiste edendamise seltsi (AABSl) poolt Ameerikas
yäljaantsiva ajakirjsi ,,Ioimmi of Bsdtic Studies" viimati ibnu-müd
numlber (1976:4) sisaldab muu hulgas huvitava ülevaate
õlileidude köhia Baltimaadel. Kirjutisest selgub asjaolu, mol-lest
varem palju midagi kuulda pole olnud, et Balti riikSdesi
on EesM ainukeme, kust pole ©UMtud.^^,^^ •
Venelaste röövmajajaduse Memusena Eesti põlevklvirajoomdes on sinna kasvamud^üured ISnnai.
Pildil näeme iihte osa KoMMärvest.;
Soomlane, „Aamulehti" kaastööline Parras> viibis neli päeva Eestis jälgimas sealset teatrielu,
saades uusi kogemusi ja tehes siis võrdlusi kahe maa teatritegevusest. Kaks etendust Talfinnaš
ja üks Tartus ning lisaks katkeid ooperist „Boheem" olid reisi saagiks*. Ta ütleb, et esimest
korda eraldas ta ooperietendusel iga sõna, mida ta pole kogenud varem ei Soomes ega mujal.
Kõnesoleva ülevaaite autoriks
on Surrey .ülilsooli juures Inglis­maal
töötav iläti teadlane Henry
Rafaiieks. Tema seletuse järgi on
esjmesed proovipuiirimised aset
leidnud Vilniuse lähistel guba
1950-däte aastate aM.
Need puurimised näitasid, et
plti, Läane-Leedu ja IdsirFre!-
s! aladel võib õli leiduda.
50-date aastate lõpul alustati
prospökteerimist Läänkniere ran-
Mkul Ventspilsist Kalii^^radini
juba tõsiselt ja 1964. a. leitigi õli
merest umbes 40 km kaugusel
asuvate Gumbinneni (Qusev) ja
Priendlitendi (Praydinsk) linnade
läheduses, õlialllbad asusid seal
2000 m sügavuseis.
Nöli aastat hiljem saituti õliaii-kaitesania
sügavuses Kalihgrädi
(end. iKöhigsberg) linna otseses
läheduses Gvardeiskis. Need õH-alllkad
andsid juba üle 100 tonni
öorõli päevas, Järgnes uute imi-kohtade
avastamine samas' ümb­ruses,
nii et vijmase 12 a. jootke
sui aidnavad Ida-Preisi Õliällifcad
õpetajate organisatsioonide tege­vusest
rahvusvahelisel foorumil.
EÕKk. a. juhatusse valiti: Her­man
Rajamaa (esimees), Henno
Kirikmäe ja Johan Ungerson (abi-esimebed),
Paul Laan (sekretär),
Hüda Marand (abisekretär), Enn
Saluveer (välissekretär)-, Meemo
I f e i o (välisseiki^etäri abi), Leida
Rosenthal (laekur ja arhivaar),
tJdo Juuno (abilaekurl) ja Hüda
Gustavson (ametita lii^e). Juha-tuslükme
asemikeks valiti Eugen
Kümap, Wüliam Muld, Tiiu Nüris
ja Marje Tui, revisjcnikcmisjo-ni
Wilüam Grossthal ja Anne-Ma-ri
Asker. •
Reisi peamine eesmärk oli tut­vuda
Tartus tegutseva vanima
eesti teatri ,,V8aieimüise'* reper­tuaariga
ja hiljuti lüdetud küla-muusiikaliga
,,Süveöö jutustus"
(ilmus varem nime all „SUVBÖÖ
ilmsi**). „Vanemuine'' on vaiiem
külastanud, Tamperet ja eriti
Teatrisuvel. Siis esitas teater
hoogsa ja haarava muusikanäi-dendi
„KüMaulud".
Tänavu suvel toob „Vaiiemiiiii-ne"
Soome „Suveöö jutustuse"
ja Tartus sooviti väga, et Tani-perest
tuleks keegi seda vaata­ma
enne kui lõplik otsus küHa-minekuks
tehakse.
Nii mindigi siis kolme mehega
üle Soome lahe.
TaHinnast mindi päevaiks Tar­tusse
ja tuldi õhtul kür^ti taga­si,
sest , ,imaal, on näete selline
seadus ja kord, et võõral pole
võimalik Tartus ööbida/' ütleb
Parras.
Ajakirjanikul pole ohiud va­rem
võimalust Eesiti külastami­seks,
mistõttu see oli uus ja hu-vipaikkuv.
Eesti on alati olnud
elav teatrimaa ja teatrist peetak­se
k a tänapäeval lugu. Seal töö­tavad
15 teatrit ja vaatajate arv
on peagu uskumatu: poolteist
miljonit -aastas poolteise miljoni
elaniku kohta.
® PerÜxis, Austraalial on sealne
e ^ i rahvusgrupp orgaiüseerinud
eesti raadiosaate 6NR saatejaama
kaudu. See toimub iga kolmanda
nädala naljapäevai kell 12.30 päe­val.
VümanesaMe oli 26. maü.
JAAN ALMER
Tel. 699.52f5
Teeme uusi Ja parandame vann
nii limas kui ka suvilates
Insurance
Ägeacy
KINDLUSTUSES
23 WESTMORE Dr., Suitc 2W
Rexda?e, Otit/M9V 3Y7
T d . 745-4622
eestlane käib siis teatris
kord aastas.
Soomes ollakse, selle kõrval kau­gel
taga, iga teine käib kord aas­tas
teatris.
Ta ütleb, et eesti teatrid tööta­vad
aktüvselt, isikuline koosseis
on iküllaldane ehk hoopis teist
viisi kui Soomes. Estonia teatris
kuulub teatrisse 700 isikut, Vane­muise
kooseis on 420 ehk neljar
kordne võrreldes Tampere teatri­ga,
kuigi tegevuse taiatus on pea­aegu
sama. See muidugi näitab,
millise vähese tööjõuga peab Soo­me
teater töötama.
Pikemalt kirjeldab ta Tallinna
noorsooteatri etendust Domini-kalamlaste
.kloostri varemeis, kus
13-sajandist pärit müürid, skulp­tuurid
ja- arhitektuur sisendavad
tunde, et ori mindud keskaja sü­damesse.
Kloostri siseõu on häs­ti
korras hoitud, seal on muni,
õitsevaid xJõõsaid, Idbuvitsaroose,
mis täidavad oma lõhnaga õhu.
Inimesed istuvad õme kolmel
küljel, keskel on Õu vaba teat­r
i jaoks.
Programmis on Moliere i6-s0jäJL.
di komöödia.
Ajakirjanik räägib eesti keede
kolast, kus kõvad konsonandid ja
laiad vokaalid on sümatcMkavad
keele iseloomuüe. Aga peagi kõrv
haikkab leidma tuttavaid või tut-tavaina
kuulduvaid sõnu ; kuni
v^taja leiab enese üllatuseks, et
ta jälgib armunud noorte teatii-mängu
igivaiiadie niüiirid^a ümb­ritsetud
ouel. Seal ön väga hea
kuuldavus, näitlejate dSfctsiocai
on hea, liikumine nõtke kus ilm­neb
kõigis koolitatud elukutselise
teaitrlloqjiate pitsatimärk. Moii-ere
esitatakse hoolikalt, valitse­tud
või vähe karmi ja asjaliku
tõlgitsusega, kuid sõnum näib
ilmselt minevat kohale ja vaat­lejad,
kes on istunud vaikselt ja
valitsetult etenduse ajal, avalda­vad
näidendi lõpul sooja heaks­kiitu
ja hinnangut.
„Suveöö jutustus" esindab
uusi suundi aj aviitelises nõuko­gude
dramaatikas. Ainus koht,
kus võidakse leida selle lähte­kohta
on tegevuspaik kolhoosis.
Ja sedagi nimetatakse, erandlikul
3il: grupp kunstiakadeemia
õpilasi saabuvad sinna maalEna.
Sellele liituvad siis teatrilikud
omadused, armastus noorte ini­meste
vahel ja noorte rõõmutse-mine.
Muusikal on selles suur ja
tähtis osa täita.
Helilooja Valter Ojakäär, kes
räägib soome keelt kui sün­dinud
soomlane, on loonud
kaunilt heliseva muusika ja see
esitatakse eestlastele omasel
kõrgetasemelisel viisil.
Kaasas on ooperilaulja haridus
saanud lauljaid. Need esitavad
oma laulud kohalt liikumata,
aga vastukaaluks noored liiguvad
ja (tantsivad väga hoogsalt. „Kü-lalauiude"
tasemele see muusika-näidend
siiski ei tõuse, aga sel
on palju haaravt ja heatujulist
mis võib leida ka- hindamist Soo­me
vaatajate juures.
Äjakirjanik^ vestleb oma kokku­puuteist
eesti lavastajate ja
näitlejatega ning iseloomustab
nende tööd soomlastega võrrel­des.
Nelja päeva olemise
Seome lahe lõunapoolsel
ta leiab, et eestlaste huumori­meel
ja naljatunne on veelgi al­les.;
;
Näiteks noore eesti teatri pür-gimusist
osutus Tallinna Draama­teatris
nähtud A. Vampilovi
•,Pardijaht".
Soomes teatatakse, et N, Liidu
ja selle ,jOSariikide" teatreis ei
esitada ainult sotsialistliku
realismi, vaid ka uusfi, lääne-maaihna
teatri suumdi esinda­vaid
töid.
Ja nüüd ilmnes, et eesti teater
püsib rahvusvaheliselt ajakoha­sena.
Neist kolmest näidendist
mida ta äsja nägi, polnud ükski
tegelev sotsialistliku realismiga
või muu propagandaaialise kal­lakuga."
;
Ta vaatleb Draamateatrit nii
väljaspoölt kui ka seespoolt, mis
on soomlase vaatenurgast suur
ja võimas, kus on esinenud kuna­gi
ka Soomes tuntud näitlejac
Paul Pinna ja Liina Reiman. Ta
tutvustab noorena Baikali järve
uppunud näidendi , jPardijahi"
autorit ja vaatleb siis näitlejaid
ja lavastajat, uusi jõude, kes rea­listlikus
tööski püüavad vabaneda
iga hinna eest realismist.
Ta leiab, et eesti näitlejad rää
givad laval paremini kiri Soo­mes,
nii et Iga häälik kuuldus
veatult.
Läbifcahe ajalehenumbri käivas
ülevaates on antud pilte üksikute
näitlejate tööst ja püüdlusist. Ta
leiab, et nähtu oli eesti teatri
eraldumine ja eemaldumine rea­lismist,
ilma milleta ei vabaneta
vanast. Ja just noorele näitlejate
sugupõlvele on sellised pürgimu­sed
omased.
kokku juba 250.000 tonni toorõli
päevas.
Leedus leiti k 1968 õla Klai^
peda lähedal, kus õliallikM
asusid samuti 2000 m siigavu-^
WASHINGTON — Ühendriiki­des
on leitud, et külim talv jaanua^
ris, veebruaris ja märtsis oli põh­juseks
miks iiasibQmM kuriteod
langesid 9%, mis on suurim ian..
gus pärast 1958. aastat. FBI direk-tor
Olarence Kelley ja ülempro-kurör
Griffin Bell ütlesid, et Il­mastik,
halvirn .paljudes kdhtad^,
on olnud kuritegevuse languse
põhjustajaks. Peagu iga sorti ku­ritegevus,
väljaarvatud vägi^-
mine ja kalMetungid, vähmesid
esimesel veerandil 1976 ja peagu
iga IJsma politsei niäikas seda
suunda. Mõrvad vähenesid 5%
röpvimised 8%, vargused 11%
sissemurdmised 7% ja autovairgu-sed
4%. Sellevastu ei vähendanud
halb ilmastik vägistamisi, vaid
vastupidi, need suurenesid 5% ja
kallaltetungid 1%. üldiselt kuri­teod
varanduse vastu langesid
^0 ja vägivaldsed kuriteod 3%
Kuigi sealne toodang on^ ainult
40-^0 ftomii päevas, peetakse se­da
õli 'kvaliteet parimaiks, mi­da
N. Ludus leidub.
^ Juba enne seda, a. 1964, pii lei­tud
õli ka Kuldiga linna lähedal
Lätis. Sealsed õliallikad asusid
ainult 1000 m sügaviises. K a oma
asukohalt osutus leiukoht heaks
selte läheduse tõttu Ventspilsi-
A. 1361 oli nimelt hakatud sin­na
ehitama Õlisadamat läMde
suunduva N. Liidu õliekspordi
jaoks. Väidetakse, et praegii v^ib
Ventspilsi sadam võtta vastu kur ;
ni 40.000 t.(dwt) suiuusi i M s -
laevu. iSamuti on valminud sinna
suubuv kontinentidevähölise'
,Druzhba' 'Ölijuhtme haini, mille
iulemusena õlieksport Ventspilsi
kaudu on neljakordistunud.
Kirjutis AABS-is käsitleb lAlhi-dalt
ka õliieidude geoloogilisi eel­dusi
ja N. Ludus tehtavaid ette-vaimistusi
õli puurimiseks I^-
nemeres, samuti selle piirkonna
õliekapordi võimalikku arengut
ja balti õlitoodangu kasvömisest
tekkivaid poliitMisi proMeeotie.
(EPL/PK).
Müügil „Vaba Eestlase" talituses
; Üksiknumber $1,25'
Aastatellimine $5,0d
oi
Äcastšs $28.
$15.50
8.
Meie rahvusliku tegevuse huvi­des
võttis Eesti Organisatsioonide
Liit Lääneraimikul üldkogu oma
koosolekul Vancouveris, ISanadas,
vastu järgmised põhimõtte^:
EESTI PÄEVADES kõnelevad:
meie rahvuslik vaim Ja püüdlu­sed.-
: *
. • ' - • , •
Selle kultmirikõne kuulamiseks
oleme meie kogunenud Juba kol­meteistkümnendat
koMa meie
mandri läänekaldale ja kogumeme
jälle Los Angelesis 1919.
Eesti Organisatsioonides > lüt
Läänerannikul leiab iihilasi» et
eestlaste suurimaks ipüüdluseks,
igal pool kus me ka ei asuks,
peaks olema kaasaaitamine lO
Ülemaaüm^tele Eesti Päevadele
Stokholmis 1980.
ÜLEMAAILMSED EESTI PÄE­VAD
Rootsis, EESTI VABADU­SE
MERE kaldal, — mere, miUe
kaudu me ise oleme vabadusse
Eesti vabastatakse,—.
meid, et kinnitada usku GLO­BAALSE
EESTI võitlusjõusse
EESTI V A B A D U S E .taasta.misel.
Olles tulnud tuhandest tuulest
Vaneouverisse, rõhutame vaja­dust
nooreina põlvkonna kaasa­haaramiseks
juhtivale tööle meie
organisatsioonides.
Ei tohiks olla püre koostööl—-
oleme seda näidanud oma 25-
aasfase tegevuse jooksul Lääne­rannikul!
•Selles Iraimus tervitame ..meie
kõiki „kellel kulmud kumavad
töös" ja kutsume ühinema iilal-toodud
sihtidega.
•N%emiseni^ Los Ängeleses
jä Stokholmis 198®!
EESTI OEGÄNISÄTSIOONII^E
L I IT L Ä Ä N E R A N N I K U L ; ;
Ü L D K O G U
Vancouveirig, M. HaeSiikKiu pä&-'
vai..i9n. ' •
-s:
$2'3.50
$12.5&
$51-
$14.-
L E ! P U P 0 S T I G Ä ülemere^msiades^
i®, teeraiadaaštas $15.50
Aadressi muudatus 30 coMi. üksiknumbri hind 35 ceaU.
ÜSA aatesÄle „ZIP COBE"
Fangatshekk vdi peet
Free E^sdaia Psblisliers iiimele.
¥ABÄEiSTLÄNg
M@J SM7
Palun mulle s&ata VABA E^llANE aastad /
veerandaastaks — tayato / yr^wstjga akt^ „ - . .
197-.--. Mimis© feattefas lisan i - ^ .
li