Vaba eestlane , July 26, 1977

              f ABÄ ]^TLÄNE teofiipi^al, 26. juulil W ? -
mmngitwiiMiiMiiiwi iiHiiriimaggp^^^^jmuniiiii r
, July 26,1077 Nr. 55
.nnHuri II muut amsE
Ly Parma
Järgmise päeva ekskursioon 30
miili eemal aisuvasse kuulsast'
Disdieylandi on suur pettumus.
Mitte et seal tehnilsjgtele vüanist-liistede
või väga huvitavaile ait-ratetsioonele
.midagi ette heita
oleks, vaid rahvamurd on niivõrd
suur. et peamiselt kulub aeg sa-ba&
seismiseks. Sabad c n iga sõi­du
'saamiselcs (monörail, kaabed-rauditee,
veesõidukid j . m.), pea-aegii
igasse hoonesse ja ettekan-d&
A pääsemiseks või. restoranis
toidu saamiseks. Ometi oleme
äripäeva hommikupoolel; milline
on oluk:ord nädalalõppudel, võib
vaid aimata, üheks põhjuseks on
ehk see, et kohapealsed fcoölid on
juba suvevaheajal, kuigi Kanadas
koolid alles käigus on jä lapsi
seetõttu rohkesti liikvel. Pooled
liiieie väljamakstud atraktsiooni­de
kupongid jäävad kasuitamaita
ja tagasi neid ei võeta. Kaasateh-tust
jääb enim meelde õpetusiik
,,lMission to Mars", kus maapma-ruimiisõidukis
(kaasa ^^eme lennu
B/Iarsile koos kõigi ettetulevate
viperuste ja imeläbi õnneliku
pääsemisega. Väga meeldis ka
,4merica Sings", suurepäraste
marionettidega muusikaline ka­va..'
Muidugi, Disneyland,mis ava­ti
1955. a. ja aastatega on paliju
kasvanud ja täienenud, on suur
äriline ettevõte, millesse on in­vesteeritud
üle 100 oniljoni dola-ri
ja milles praegu on 55 erinevat
ati'aMsiooni. Majutusprobleem
is€«ndast on juba aukartustärata­vate
arvudega: Disneylandis ja
tmibruskonnas olevaA hotellitube
10.000 j a hinnalt on nad lüsna kal­lid.
Los Angelesi südalinnas aga
on äsjavalminud moodne kõrgho-tell
Bonaventure, milles lõplikul
valmimisel on 1500 tuba ja hin­nad
praegu kahele itoas on ala­tes
$49.00 ikuni 75.00 päevas. Mui-difgi
on Vähemaid ja väikseid ho­telle
'odavamalt nüü<iki saada.
Univeršal filmistuudiosse, mis on j nüd just Imlvamaiguliseks näi-külastamiseks
avatud.' ' "
Huvituure on korraldatud kõik­jale,
kuigi veelgi meeldivam esi,
kui leidub mõni südamiSk kaas-m-
apjlane või sõber, kes teejuhina
võtab kaugelittulnuid oma autos
ringi sõidutama, nagu see meile
osaks sai lios Angelese Eesti
NaisiMübi jühaitusliikme Lydia
Suursöödi näol.
Lavahuvilisile teadmiseiks va­hest
ehk see, et meie sealolekui
mängiti iteatreis muuhulgas Ir-ving
Berliini „Amie Get lYoui
Gim" Debbie Reynoldsiga nimi­osas
Music Ceotris; üllliõbus ko­möödia
„Same Time Next Year"
Diahann Carrolliga peaosas Hun-
.tington Hartford Theatres ja
kauajookšhud muusikal „A Cho-rus
Line" Shubert llieaitres —
kõik Torontos nähtud, kuigi eri­neva
tegelaskonnaga ja väärinuks
vaaitamist. Kahjuks ei jõudnud
ajanappusest tingituna ühelegi.
Los Ängelesi ümbrus on alati
ohiud veševaene, ent ^tänavune
põud on väljakuitsunud erilise
manitsuse veetarvitamise vaba-tah'tlifculks
piiramiseks, .ühes
sööklas märkan silti:
„Me0leldi toome teile veeklaasi,
kui vaid soovite, muidu aga jäta­me
tocmaita j a katsume säästa."
Sölline kokkuhoid timdub küli
üsna narr, kuid 10%' veesäästmist
olevajt mitmesuguste üleskutsete­ga
süski saavutatud. Veeprojek-tide
ja veejuhendamisega kauge-malt
on õiendamist olnud viima­sed
15 aastat ja kavaindamised
on palju raha niajkšnud,. Praegu
on käigus vus erinevat veeprojek-ti,
üiks neist roiskvee uuestlkasu-tamine
puhastamise ja kemikaali­de
abil.
töks Toronto uusmaanteede ehi-taimisel
teede vaistaste poolt (näi­teks,
Spädina ehk M e n Eypress-way
väljaehitamise pidurdami­sel).
Näib, et aufcölükliis suiirensb
vastavalt liiklusvõimalustele jä
täidikfcu kooslaõla ei saavuta­ta
küll kunagi.
Los Ahgelesisit San Franciscos
se sõiduks valime eelmisest rei­sist
m<8!elde jäänud maalilise
raudteesõidu mööda mereranda
Amträok rongiga, millel kõlav
nimi „Goast Starlight".
Südalinn raekoja ja suurejoo­nelise
teatrihoonetegrupiga Mu­sic
Genter, kus on mitu eriteat-rit,
jääb kindlasti meelde, samu­ti
tuleks esmaikordsel külastusel
vaadata Farmers Marketit, Grif-fith
Park Observatoryt ja Ekskur­sioon
! teha Hollywoodi linnaossa
filmistaaride elamuterajooni ja
Rong väljub hornimikul ja sõi­dab
l i tundi lüllatavait vaheldu­vat
maastikku pidi, mis vaatama
ja.nautima sunnib. Kõrbe- ja
mägimaastikule järgneb Santa
Barbara lähedusse Jõudes. sõit
mereäärt pidi, kusijuures liiva­rand
jä lainetav vesi tundub pai­guti
nii lähedal, et võiks rongist
otse merre hüpata või vett katsu­da.
Suplusramiad ujujate, süsta-sõitjate
j a surfijatega vahelduvad
kõrgeikaljülise ranna j a veekeeris­tega,
kus näeb ainult vahutavat
vett ja ei ühtki hing^ist, et see­järel
rongil lasta jõuda tohutute
aedvilja ja yiinamarjakasvandus-teni,
mida niisutavad vikerkaare­värves
sillerdavad veejoad kast-misseadüdisist.
Kaugel aga ro
nib pruune mäeikülgi pidi praegu-nenud
maa, nagu olnud maaväri­semine,
ent on vaid vihmavalan-gute
uurded suurveeajast. Kõik
on vahelduv ja köitev:
Oluni
Prahas peeti eehnisel kuul Eah-vusvahelise
Olümpiakomitee 79. is­tungjärk,
kus kinnitati 1980. aasta
suve- ja talimängude lõplik kava.
Loobuti uutest olümpiaaladest.
Mängudele pääsu olid üritanud ni­melt
orienteerujad, sulgpallurid,
lauatennisistid, sambomaadlejad
ning iluvõimlejad. Samuti ei leid­nud
ROK silmis armu ettepanekud,
mis taotlesid osavõtjate arvu suu­rendamist
mõnedel aladel (näiteks
vibulaskmine, kus taheti kolm osa­võtjat
ühe riigi köhita senise kahe
asemel). Seevastu sai džhuudo-rriaadlus
juurde kaks 'kehakaalu se­nisele
viiele, tõstmine ühe (teine
poölraskekaal — 100 fe), kerge-õustikus
võisteldakse uuesti 50
km käimised (Montrealis see ala
puudus); laskesuusatajatel tui
uurde 10 km distaräts, purjetami­ses
vahetati „Tempest" „Tähtklas-siga'*
ja esmakordselt võistlevac
olümpial maahokis ka haised.
Los Angelesi üheks uhkuseks
on siinsed suured-laiad kuni 10-
liiniüsed maksuvabad a m a n t ^,
mida linnas olevat tervelt 19.000
miili. Maailma tihedam liiklus
toimub samas maanteede võrgus
teel Los Angelesist Disneylandi,
kus üsna lühikesel maa-alal ter­velt
68 teed hargneb erinevaisse
suundadesse ja kohati on tee
vuel eripinnal. Tõepoolest^ sillad
käivad risti-rästi j a näib ülimalt
keeruline siin oma õiget teeotsa
kätte leida. Et selline teederoh-kus
liiklusprobleeme kergendaks,
on siiski vaid unistus ja sageli on
Los Angelesi hügelmaanteed ol-
Maailma parimate hulka tõusnud
Poola teivashüppajad, olümpia­võitja
Slusarski ja Kozakiewicz on
tänavu korduvalt üritanud tagajär­jetult
uue Euroopa rekordi püsti­tamist,
kuni see viimasel juuni­kuus
Warssavis lõpuks õnnestus
Kõrgus 5.64 on kaks sentimeetri
parem kui senine tippmark, mid
ta oli eelmise aasta maikuust saa
dik jaganud koos Siusarskiga.
Uute sporditrofeöde hulgas, mis
viimasel aastakümnel on hakatud
annetama, on kullast jalgpallisaa-pad.
Need antakse Euroopas män­gijale,
kes hooaja jooksul oma
maa meistrivõistlustel on löönud
kõige rohkem väravaid. Tänavu sai
nende omanikuks rumeenlane Du-du
Georgescu, kes pani vastaste
värava võrgu sahisema enam kui
40 korda.
Istungil võeti läbi ja kinnitati
Montreali mängude aruanne. Palju
äksid maksnia esimesed Kanada
pinnal toimunud olümpiamängud?
Kulude ja tulude arvutamine pole
veel lõppenud, kuid praegu näivad
kulud olevat 1,5 ja tulud 0,5 miljar­dit
dollarit! Võlgade tasumine kes­tab
veel pärast 2000. aastat! Suure
puudujäägi põhjustasid mitmed as­jaolud:
1) Montrealis ei olnud kül­laldaselt
sobivaid võistluspaiku
(olümpiastaadioni ehitamine üksi
maitsi? 0,8 miljardit); 2) ehitustöö­de
ja materjalide hindade tõus; 3)
võistluspaikade ebaratsionaalsed
konstruktsioonid (näiteks ol.staa-dioni
väravate avamine publikule
maksab 1(K)0 ja sulgemine 1300 dol­larit
iga kord); \4) korraldajad sat­tusid
ajahätta, mistõttu ehitusfir­madele
öeldi „võtke niipalju raha
kui tahate,.aga tehke õigeks ajaks
valmis"; 5) Ottawa ei toetanud ra­haliselt.
CHICAGO — Illinois Appelät-sioonikohus
andis natsidele loa
marssida ülekaalukalt juudi linna­osas
Skokies tingimusel kui nad ei
näita haakriste. Kolmeliikmeline
kohtunike paneel ütles, et haak­ristid
võiksid esüe kutsuda sõna­de
vahetamist ja vägivaldseid
reaktsioone selles 69.000-liikmelises
ühiskonnas, kus kuni 7000 on Sak­samaa
põgenikelaagrite endist
asukat. Kohus lükkas sellega üm­ber
alamkohtu otsuse, öeldes, et
voi-miriietuse kandmine põle põhi­seaduse
vastane ega kutsu esile
vägivalda.'
»VABA EESTLASE" TALITUID
Hind ^tekulö
Dme Ivandi — Pargi -
Eiüone tammetõni — Näideadid ja
ettekanded noortele
L. Wahtras Lüvaklass
RavimMned, 259 retsepi
Enn Nõu — Vasfeivet4
Anna Ahmatova — Marie Under —
H. Michelšon — Sfeantükul teel
H. Micbelson — Noorsootöö radadel
H. Michelšon — Eesti radadelt
/ Eduard Krants — Lumeliitlaseä
' Bona Laamaji Mis' need sipelgadl
(luuletuskogu)
Estoniam OMcial Giride
Päül Laan - Mõttelend - Püte ja
Herbisrt Salu — Utoopia ja
Karin Saarsen — Lohengrlnl lahbnmin®
K. Iimo — Tartu Univei^ity i l Estonia /
A. Kubja — Kadonnd kodud — mälestnseill
A. Kub ja — Mälestusi kokasaarelt
A. Kubja— Palnkesed
E. Uustalu ja R/Moora — Soom^§id!
4261k:-f 64]k.fot^
Leho Lumiste — Alamuse Andres —
line jutustus kirjana Osbir Lutsult
L. Lumiste Atlandi
L. Lunwste - Baia<ä kulaö>
A. Vomm — Eistsõnad 1
Ai Vomm - Ristsõnadin
A. ATcmmi — R i ^
A. Vomm— Ristsõnad IV
A i ^ Vomm — RÖnu hing (luuletuskcigu)
K. Eerme — SmrEiid laevai ja elayad
''mälestused v ,^
K. Eerme — Päevata päevad ja ööta ööd M
S. Ekbaum — AJatar (luuletuskogu)
Aarand Roos — Jumalaga, Ears ja E f z ^ ^
J. F i t o — Rajusõlmed
t. Tanmi — Need teod süüdistavad n
A. K a b i n V a i m ja nmld
Urve Karuks — Makondnr (luuletuskogu)
RAAMATUID LASTELE t
Kalevipoeg — Õppe- ja tööraamat lastele
õpeta miffld lugema I — (õppe- ja tööraäjüat
eelkooliealistele lastele värvitrükis)
%eta mind Ingema II — Õppe- ja tööraamat
^ eelkooliealistele lastele värvitrükis)
Eesti keele Harjutuštikr .
2.50 35
3,— : 33
250 IS
2.50 15
5.-
3.50 35
3.- 35
4.30 35
35
3.—
.'3.~'::":
e -
•vlS'
U .—
5.- .. ' 25
4.50
450 ^•/.is:.
1.25
8.50 r #•
25
• m
20
1 1 - .;- S5;
s.e5 • ••:40'
2.10 40
40
2.50 20
m 20
2.25 20
2.25 ; m
1.50 15
1 - • m
8.80
30
40
40
10.- . 40
255
40
40
35
ÄRVIKOHSC
26.
Peale selle, põhiliselt oU tal
ju õigus, iikskõik kes selle v i l -
jasordi leiutas, kui Mehhiko valit­susi
seda siin tõesti aretada iei lu­banud!
Jõudsime ülikooli piirkonnast lä­bi.
Vasakul tõusis kõrge mägi,
mille otsas paistis mingi lossisar-nane
ehitus.
,,See on Rohutirtsu magi", sele­tas
Luis, „selle otsas asub Chapul-osast?
Seal alles;'häete midagi!"
Meil ei olnud midagi selle vastu
— vahest ehk liiga vara oli veel
öökorterisse minna? Siis Luis tegi
meie tarvis väikese tuuri.
Ennäe imet — tänavapilt muutus
kaunis järsku. Kui olime mäest
üles tuurinud ja pargist mööda
jõudnud, hakkasid kahel pool suu­red
hispaania haoienda-stiüis ma­jad
kerkima, valgete müüride jä
väärt, seepärast on tal tarvis tun^
nimehi, et siit midagi ära ei varas­tataks!"
Luis pidas auto kinni ja me as^
tusime välja. Pülusime sisse aia-lattide
vahelt — ei, need olid mus­taks
värvitud odade moodi raud-varbad
— ja nägime tosinaid po­leeritud
masinaid, mõned osalt
puldankatete all, mõned paljad, ku­na
nende kallal just paar overalli-des
pruunide jumedega poissi pe­semise
ja poleerimise ametis olid.
Kiiv kui autotundja ei suutnud
oma imetlushüüatust tagasi hoida.
,,See seal — see on ju 1904. aasta
Buick — millises hiilgavas korras!
Jä see teine — 1930. a. Cord —ma ja Kaubandusministri. Ja siis mõ-pesapalli-
kaika suurust, „siis võite
neid vaadata. Präegii aga pole
vaatamisaeg — teie pargitud au­to'
', ja ta heitiis põlgliku pilgu
Luis'l ustava Volksi poolOj „võib
siin liiklusummistuse tekitada."
Lüklusummistuse? Sün ligidal
pobiud küll ühtki teist autot par­gitud,
see oli tõsi, aga siin vaiksel
kõrvaltänaval oli ka vähe liiklust.
Aga me ei hakanud ilma asjata
vaidlema, vaid asusime minekule.
Kui ei Jefe eiWha, et ta maja ees:
ringi logeleme, siis kas sobib meü
nii tähtsa saksaga vaielda?
Luis näitas meile veel Haridus­ministri
paleed, ja Tööstusministri,
ei usu, et ueid mujal üldse enam
järgi on, neid tehti ainult tellimse
peale. Ja need esimesed Fordid
oh boy! Kui ma neid oma käega
katsuda s a a k s . . ."
Aga — juba oli meü see kõõrd-sümne,
ratsasaabastes ja sinises
ne kuulsama filminäitleja oma, na­gu
Cantin£las'i, Lola Montez'i ja
kes teab veel kelle, üks oli ikka
võimsam kui teme. Mitmed uju­misbasseinid,
kaljudesse raiutud
trepid, marmorsambad, tõllakuuri­de
tooeltväravad, võimsad torni-tepec'i
kindlus — seal elas vanasti punaste kahhel-katustega. Igal ma- j vormis karabinjeero kannul j käsil kaared, luksuslikud troopilised
T i T „ i . i - . i _ - i „ : _ - . - X - r._.=r._ lahtisel revolvritupel. Siinsed po-laiad, paleed koloniaalstiilis ja
litseimehed näisid helesinist kand- moodsas kivi-ja-klaasi konfigurat-
Mehhiko keiser Maksmulian ja ta
naine kuninganna Carlotta. Te tea­te,
mis neüe juhtus, senores! Hil­jem
oli see Mehhiko presidentide
residents ja nüüd asub seal ajaloo-muusemn.
Selle taga on suur park,
kus vaesed inimesed võivad jaluta­mas
käia, seal on k a zooloogia-aed
ja. mõned vanad suured, puud —
üks on 50 jalga ümbermõodüš, se­da
nimetatakse Montezüma-püü,
see olevat siis juba seal kasvanud,
kui veel Montezuma suu valitses!
Enne kui CJortez oma hišpaanlaste-jalobudikul
oU kõrge kiviaed üm­ber,
valgeks lubjatud ja raudvar­vastega
müüriserval. Plangu sees
oli raudvarvastest värav ja kella­torn,
mõnel i s ^ i vahiputka. Ja
kui ühest eriti luksuslikust hoonest
mööda veeresime, mille ees sinises
vormis politsemehe moodi sell sei­sis,
revolver põiki vööl, küsis
Ltiis:
„Teate te, kellele see maja kuu­lub?"
Me ilmselt muidugi ei teadnud,
jä süs -ta seletas: „Senores, see
vat, Guerrero osariigi poisid kand­sid
khakivärvüisi vorme. Ja 45-
kaliibrüiste Colt-aütomaatide ase­mel
kanti sün 38-kalübrilisi Smith
&Wesson'eid.
siõonis. Sihnad väsisid juba sellest
luksusest ja ostentatsioonist. Lõ­puks
keeras Luis mäest alla linna
poole jä me jõudsime lihtsama
rahva hulka tagasi. Majad jäid ko-
,,Senores — sün on peatumine ihe vaesemaks ja viletsamaks, vä-keelatud!"
: ravapostidelt kadUs värv, akna-
Luis, käsi mütsi servas, ütles raamid läksid Talle ripaküe. ja kui
ga (tuli ja terve Mehhiko orjastas j siin kuulub ülemassasünüe — ei
— oigu ta neetud!" Jefe.de Policia de Ciudad Mexico!
Ilmselt oli Luis oma hispaaniajMehhiko pealinna politseiülemale!
vere unustanud — kui<tal seda üld- (Tal on üks post maja ees, teine
se kunagi sees oligi.
„Senores'', küsis ta, ,,scovite sõi­ta
läbi Chapultep©c'i rikaste linma-seespool
— ta korjab nimelt vana­aegseid
auiomobüle, need autod on
tuhandeid ja tuhandeid peesosid
teeseldud alandlikkusega:
„Perdoneme, senör need här-rad
on Kanadamaa turistid — nad
soovisid E l Jefe automobiile imet­leda."
„E1 Jefe saadab nad mõnikord
näitusele", selgitas see tähtis sini-sevormüine
indivüd, meile oma
nokatsmütsi alt ülespoole otsa pü-ludes
— muuäeas kandis ta ka jä­medat
nuia, umbes lü keskmise
Chapültepec'i pargi; äärde tagasi
jõudsime, oli tänav üles küntud
nagu peale õhurünnakut,
„Sim ehitatakse allmaaraud-iteed",
selgitas Luis, „see on meie
praeguse ^presidendi murelaps. K u ­na
mägedes peonid puusahkftdega
Iciinnavad, diitatakse pealmhas
allmaa-raudteed, mis peab o l ^ a
vägevam ja uhkem kui liondoni või
pariisi — w i isegi T ^ ' ^ ^ ^ ^ ^ '^^^ "
Nojah, nii heed sotsialistlikud as­jad
käivad. Vana Rooma ehitas ka
võimsaid värke, kuigi pool riiki
elas orjuses. Ja vaata, inimesed
käivad praegugi veel^ vaatavad
neid varemeid ja nutavad vanu
häid aegu taga.
Nüüd jõudsime välja Ciudad
Mexico peatänavale - - Paseo de la
Reforma — Reformi Jalutustee.
Jalutada sai seal küll õige vähe,
sest terve tänav näis olevat äärest
ääreni sõidukitega täidetud. Kahel
pool olid küll kõnniteed, aga ka
need näisid inimestest tulvil, kes
teineteisele ette jäid. See Paseo oli
palistatud uhkete ehitustega, ena­masti
klaasist ja marmorist. Tä­nava
keskel f»susid dekoratüvsed
lillepeenrad — ja ausambad. Igal
tänava-ristumis-kohal oli mõni vä­gimees
marmorhobuse seljas. Tä­nav
ise õli võibolla>>sada meetril;
või nii lai ja täis 1949. a. Chevro-lette,
50-aasta Dodgesid, 53 a. Ply-mouthe,
55-aasta Buieke, 63-aasta
eäddy'sid, 72-aasta Lincohie — nii
kõige vanematest kõige moodsa­mateni
välja. Siin nägin kõiki ma­sinaid,
millega olin kunagi sõitnud
või mida olin kunagi <]>manud — ja
kõik veel võrdlemisi heas korras,
värvitud ja poleeriituid. Mehhikos
ei laotata soola j a komikäale täna­vaile,
mis autokeresid läbi söövad
jä lund sulatada aitavad Mehhi''
köš kunagi lund ei nähta, ehk kui,
siis kõrgiete mägede ^ ,tippudes.
Lüis'i jutu järgi pidi ainult umbes
pool müjonit Mesico City elanikke
inimese moodi elama — sel päeval
pai&tsid need pool müjonit oma
autodega kõik P^®o de la Refor-mat
mööda sõitmas olevat. Igal
tänävaristü oli vähemalt kaks šini-vormiUst
politseimeest — mõai-md
ka naist — kes kõik meele- '
heitlikult vüesid puhusid jä kätega
vehklesid, valged kindad käes ja
suured kaikad vööl. J a liiklus voo­gas
kui jõgi. Nägin, et põiktänaval
oli palju küidlam vastu punast tuld
üle jalutada, kui rohelise tulega
minna — pöördeid peatäna/valt teh-^
;i umbes 30-miilise tunnikiirusega,
mitte kmnbagüe poole vaatamata,
nii et jalakäijad pidid kui konnad
kahele poolel hüppama. K a politsei­mehed
ei paistnud neist hoolivat,
nad olid autodega ametis. Siin-seal
vooris ka busside rodu, kõik ees­uksest
kuni tagumise aknaruuduni
inimmassist täis topitud.
„Mis siin on juhtumas?'' küsisin
Luis'ilt.
,,Töölõpu aeg", selgita see,
,,igal lihel on kodu |M)ole
See tundus pisut kumniialine,
sest kell oli alles kolme ümber.
Äga Luis selgitas meüe, ei CJiudad
Mehhikos saavad kõik kella kohne
ümber, lahti. Liht-töölised hakka­vad
kella seitsmest peale — need
on väga musta verd inim^ed, kes
töptayad vabrikuis ja ehitus)[datsi-dei
Kolla kaheksaks tööle minejad
on keskmise piima-kohvi karva,
nad töötavad ärides, restoranides,
linna-halduses tänavapiihkijaina,
rohuniitjatena või tramani^onduk-toreina,
üheksast töötajad qn a i ­nult
veidi shokolaadi-jumeHsed ja
nad töötavad kontoreis ja büroo­des,
müüvad rongipileteid ja tem­beldavad
posti-jaamas kirju.' Küm­nest
algajad on juba j ^ - a e g u val­get
karva, mõned isegi paris-val-ged:
nad töötavad pankades, valita
susasutustes, poUtseipeavalits4ise
ja sõjaväe-f'