Vaba eestlane , July 26, 1977

              Bza
Nr. 55 (2402) XXVI aastakäik Teisipäeval, 26. jmim 197T Tu^^» July 26, 1977
ilmcicie kaasabfl
Kotkajärvel lõppes möödunud mädalavahetiaset laupäevase lõkkeõhtuga ja pühapäevase paraair
diga Kanada eesti skautide ja gaidide ühine suurlaager Kotkajärve '77. Laager möödus soodsate
ilmade kaasabil tegevusrohkes töömeeleolus, kus noored õppisid juurde skaudi- ja gaididtarkusi
ning süvendasid vastastikuseid sõprussidemeid. Laagris viibis kogusummas 365 gaidi-skauti,
kaasaarvatud Ühendriikidest saabunud 40-llikmeline esindusüksus, kes koosn(^ 25 skaudist ja 15
gaidist.-.
Suurlaager, mis jagunes
iüiök^iks väiksemaiks aU-laagrlks,
tegutses nsikm Ivar Nippaku juh­timisel,
keda abistasid abijuhtide-nä
skm E . Meve ngdr Tiina
Kiirte. USA esindusniihma juhti­deks
OÜd ngdr Tiina Kirss ja skm
Hairy Tamio.
L a s ^ tegevuskava oli üksikas­jaliselt
ette kindlaks määratud,
kusjuures pühapäev, 17. juuli
oli Rajamispäev, \
esmaspäev Metsapäev, teistipäev
Matepäev, ikolmapäeiv Soprus-päsv,
naljapäev Kosjapäev, reede
õppepäev, ..laijpäev ..Spordipäev
ja suurlökike Ä u , püliapäev, 24.
juuii LaMcumispäev koos iõpupa-raadigaJ
Sfeautliku tegevuse kõrml ku­junes
noortele eriti huvitavaks
päevaiks Kosjapäev, 'kus elustati
eesti; vanu puknatraditsiooine.
Koajapäeva oli kavandanud Hugo
V^aKsT ning söUe itekellkefes orgar
nisesrijaiteks olid Maie kask, Lei­li
Terts ja Ivar Nippak, kuna
tehaüise viimistluse eest hoolitses
Carter ja Beql
^ptimistlikyd
WASHINGTON — Washingtonis
lõppesid tJhendriikide president
Carteri ja Iisraeli peaminister Be-gini
^ vahelised läbirääkimised
k^k-Idas • rahu saavutamiseks.
Mõlemad riigimehed olid 'pärast
läbirääkimist optimistlikud Kesk-
Ida tuleviku suhtes nin^ Washing­tonis
avaMatud informatsiooni ko­haselt
kavatseb Iisrael ühendrii­kide
toetusel alustada samm­sammulist
aktsiooni rahulepingute
sõlmimiseks Araabia riikidega.
Iisrael ja ühendriigid loodavad,
et Kesk-Ida küsimused tulevad
põhjalikule arutusele Gjenfis sügi­sel
algaval konverentsil. Seni on
siiski , lahendamata küsimus, kas
konverentsist saavad osa võtta
Palestiina Vabastamise Organisat­siooni
esmdajad, kuna Iisraeli va­litsus
on nende Genfi kutsumise
vastu. Begin kavatseb kõigi Araa­bia
riikide esindajatega eraldi lä­birääkimisi
pidada ja kokkulep­peid
sõhnida, millest järeldatak­se,
et tema strateegia taotleb
araablaste ühisrinde lõhkumist.
Maido Silm. Peigmehe osas oli
Märitüi Toomes ja pruudi osas
Kristiina Meipoom. Putoapeo
ajal toimus ka priiudipärja üle­andmine,
ikusjuureks uueks, peig­meheks
sai Brian Meret ja pruu­diks
Mai Neal. / ;
Fulmad peeti vanade traditsioo­nide
kohaselt kuid hobuste ase­mel
olid Idrjkusse feõitespulma-vanikri
ees kümme skauti.
Laupäeval tounuš spordipäeva
raamides ika (ühine - aerutaimise
võistlius, kusjuures iga, aiU-laager
kasutas omavalmistatud paate.
Laagri suursündmuseks külaliste
osavõtul oli laupäevane lõikke-dhtu,
millest võttis osa ligemaile
lOÖO inimest. Lõkkeõhtu avas
laagri juht nskm. I. Nippak, itoõs
oma sõnavõtus ^mainis, et skauti^
de lõkketuli paisugu priiuse lee­gina
ka Eestisse, mis on vadliuta-tud
vaenuliste vene vägede pooit.
iiõkkeShtu möödus skm E.
Kiilaspea juhtimisel sujuvalt
ja tujuküllaselt ning miaeru ja
naija oli palju.
...ühislaulude sõnad esitati pide­valt
ülesseatud ekraanile, mis
võimaldas rahvamassil kaasalaul-mlst.
Lotokeõhtu ©esikajvailises
osas esines ka ühendrükide esin-dusrühm,
kes andis, lühtlasi edasi
kuitse „!KogujaII" maäHmälaag-risse,
mis itolmuib rfcuievall suvel
ühendriikides, Lakewoodis.
Lõkkeõhtu lõpetati sõnadega:
„aieme vaadelnud mfnevikiku ja
oleme mänginud itänapäevast
skautlikku mängu. Tänase Äke
lõpetame lootuses, et kodumaal
sütivad jälle vabad öitsituled ja
noorus võib mängida vastavalt
oma ftraditsioonidele omai vabal
valikul.*'
Järgnes sõprusring ja vaikne
moment, mille järele ekraani­le
ihnus Eiffisti kaart Ja lõlskeõh-tust
osavõtjatelt kostis ühine
harras „Hoia, Jumal, Eestit."
Pühapäeval toimus kõigi laag­rist
osavõtjate paraad ja laagri
llkvid^rimine. Paraadi ajal anti
skautlike -teenete, eest skm Ervin
Alevele ülle Põhjatäht I järk ning
laagri juht nsifcm Ivar Nippak
ülendati sikauitniasteriks. Noored
lahkusid laagrist, millega tähis­tati
ika eesti skauMuse 65. aastat,
ülevas tujus ja parimajbe mulje­tega.
M^ga teisse isik Tallimas oa sõjaväelane," konstateerib üks Eestis käinud Rootsi ajakirjanik,
toes sama vahekord tsMlisMde Ja sõjaväelaste vahel TaHIinnia tänavail on ka esitatud 'fotol,
on, võinud ReiE Valme. • •
im
Andr® fistaistaib oma myljeid ja hiniianguidl
yhtkonna peole
WASHINGTON — Ühendriikide president Carter esmes välis­poliitilise
kõnega Lõuna-Cairoluias Charlestonls, puudutades
Washingtoni vahekordi Moskvaga. Ta pöördus oma kõnes otseselt
N. Liidu juhtkonna poole sooviga ,,mõistlikkude, tasakaalustatud
Ja püsivate kokkulepete". sõlmimiseks. :.
WASHINGTON — ^endrüki-de
president Carter on moodus-tanud
välisministeeriumi raami­des
erilise nõuandva kogu, kes
peab presidendile nõu andma. N.
Lüdu poliitika kujundamisel.
Nõuandva kogu Esimeesteks on
välisminister Vance, va^ nõu­andja
N. Liidu küsimustes Mars-hail
Shuhnan ja välisministri
abi Euroopa küsimusites George
Vest. Kogusse ^kuuluvad ka kait-s^
ninfeteeriumi, CIA, rüküiku
julgeoleikunõukogu ning teiste
minžgteeriumide ja organisatsioo-nidö
esindajad.
ySÄiiSus Vietnami ^
JNEW.; YORK — ühendrüldde
valitsus on amietlikullt teatanud,
8ft ta lõ(p©tab omaj opositsiooni
VÄerbnami' vastu võitlemiseks Lü-tunud
Rahvaste Organisatsioöms.
Ühendriigid on varasemad VieU
nami ikatssd maailmaorgani^tsi-
Qoaiiga lütumiseiks tagasi lükanud,
poi^jendiades seda sellega, et
Vigtaaim ei vasta Liitunud Rah-vaste
Organa^tsjoöni pÕÄiPja
n'öiadmBStaIe.
Carter mainis, et Moskva ja
Washington peaksid oma suhete
korraldamisel üle vaatama
retoorüistest ja tehno­loogilistest
argumentidest ning
taotlema selle asemel „õigete
kokkulepete" sõlmimist.
President ütles,- et vemielased
suhtuvad temasse umbusklikult
tema inimõiguste poliitika pä­rast
ning süüdistavad teda N.
Liidu sisemistesse asjadesse
sekkumises.
Carter kinnitas, et tema polütika
taga ei peitu mingisuguseid var­jatud
'kavatsusi ining ta ei taotle
mist ja külma sõja tagasi too­mist.
•
Edasi nentis president, et
Ühendriikide julgeolek minevikus
oli alati sbotud ainult sõjalise
võistlusega ühendriikide ja N.
Liidu vahel kuid nüüd on teüski-^
nud hoopis uued probleemid na­gu
näiteks energia iküsimus, mis
nõuavad koostööd iküpsemas vai­mus.
0
Kui aga nõukogude võ'imud ig­noreerivad
seda ühendriikide
taotlust koostööks, siis Ühend­riigid
teevad kõik oma julgeole­ku
kaitsmiseks ja strateegilise
Tallinnas pagulaseestlastele trükitav propagandaleht,,Kodumaa" avaldab oma viimafics
numbris 25. juunisi kuni 3. juulini okupeeritud Eestis pagutenoortele korraldatud eesti keele Ja
kirjanduse alase seminarist osavõtnute muljeid.„Kodumaa" Inisimustele on intervjuu kor^
tanud MaU Kriisa (arst Stokholmist), Koit Ojamaa (Singapuri ülikooK õppejõud), MaiM
Andre (üliõpilane Torontost). Lüvi Jõe (televisiobnikompänii NBC sotsioloog New Yorgist),
Jaane Kuuse (inglise filoloog New Yorgist), Johannes Raag (UpsalaMkoolisOome-Ugri keelte
kateedri raamatukogu Juhataja) ja^Enno JOaa^^ (insener StJoMaoMSšt),'
„Kodumaas" avaldatud interv-
: Juu kohta mainib Malki Andre,'
ei ta sõnu ja väljendusi on iriõ-
Osa intervjuu andnud isikutest „Vaba Eestlase" toimetus pöör-
:#Javad selliste kursuste korral-j dus Torontosse tagasi naasnud
danilst ning .micned neist on väga' Maiki Andre poole mõningate ifcü-täniiiikud,
et neil võimialdüs tut- simustsga seoses Eestis toimm^
vufneda ka kultuurieluga Eestis.
Koit Ojamaa /ütleb, et ta sõidab
koju kõige paremate muljetega
ja solüdse raamatupaikiga. Lüvi
Jõe nendib, et sisulises mlottes
seminarist osavõtmisega. Küsi­musele,
kuidas ta sattus semina­rist
osavõtjate hulk-a, väsitas Mai-ki
Andre, et kontakt seminariga
tökkis itail Eestis külasliaigul ol-oleks
seminar võinud olla veelgi [ les; -ning 'ta ei teadnud midagi
relvade Võidujooksu suurenda-1 positsiooni Mndlustamiseks.
inimõeguste poliitika mSjyvat
rahvusvahelistele syhdtele
MOSKVA — N. Lüdu kommunistliku partei häälekandja „Prav-da"
kritiseeris järjekordselt võrdlemisi teravas toonis Ühendrii-kide
president Carterlt, mainides, et tema' mimõignste rakenda­mise
kampaanial on hävitav toime rahvusvahelistele suhetele ning
tema seisukohad on puhunud uut elu sisse deteute vastastele Jõu­dudele.
• . •.
„Pravda" on kuri Carterile põh­jusel,
et president otsustas välja
arendada ja produMslooni anda
Otüse tüüpi raketi ja neutron
pommi, mille tulemusena vene­laste
arvates on tunduvalt raskem
kokkuleppeid sõhnida tuumaret
vastuse piiramiseks.
Ajaleht peatub ^lühidalt ka pre­sident
Carteri Charlestonis äsja
peetud välispoliitilise kõne Juu­res
ja mainib, et see on esma­kordseks
juhtumiks, kus presi­dent
on alla krüpsntanud N. Lii­du
ja ] ÜhendriiEdde vaheliste
suhete tälitsust rahvus­vahelises
elus.
Põhiliselt olevat aga Carteri
seisukohad välispolütilistes küsi­mustes
jäänud endisteks, kmnitab
jjPravda". Artikli autor väidab, et
kogu maaihn kritiseörivat presi­dent
Carterit, kes kavatseb haka­ta
produtseerima uusi hävitusrel-vi,
Maaüm küsivat, kuidas olevat
see võimalik,
et presidemt ^est Ajest rää­gib
inlmõigiiiste rakendamise
vajadusest kuid teisest kiiljest
produtseerib uusi si
siiimesfce hävitamiseks.
tihedam ja põhjalikum,
kuna Jaan Kuuse samal ajal ©n
hoopis vastupidisel arvamisel,
kinnitades, et seminar oli sisu-
' kas ja. ülimalt vajalik • välis­eestlastele,
kellel kodus oh rasikendatud ak­tiivne
emakeeles suhtlemine. Ta
ütleb, et ta tahab ka tulevikus
osa võtta sellistest seminaridest.
Johannes Raag mainib, et Up-sala
ülikooli soome-ugri kateeder
vahendab soovij aid taolistele
kursustele igale marie, mille
keelt seal õpetatakse. Nõukogu­de
Eesti olevat seni selües suhtes ,^ . . ,
olmd ailikooli keelöka^rdü v a i g e l ^ ^ isegi ^40^ e d u a ^
laik Vastavalt;kateedri feodleegiu- ^ P^"^^^^^
osavõtjaks Maiiki Andre, ühend­riikidest
oli saabunud koilm ja
selilest seminarist Torontost iah-kumised.
• Tallinnas, oli saanud, ta. teada,
et välismaalt saabunud eest!
noortele korraldatakse ring­reis
väljaspool Tallinnat ning
ta oli lütunud selle ringreisiga,
mis osutus keele ja kirjanduse
' . alaseks. :seminariks.:. •
Kogusummas võttis seminarist
osa umbes 20 välisrükideat saa­bunud
eestlast, ikeüledest paiki
Andre oma 20 eluaastaga oli kõi­ge
noorem. Teised osavõtjad oiid
tunduvalt vanemad ja mõnede
mi otsusele-, olevat tema olnud
seminari Rootsi poolsete eeltööde
korraildajaks. Kima sooviavaldu­si
olevat laekunud rohkem kui
seminaril kohti, olevat Rootsist
saanud kateedri kaudu seminari­le
spita 16 osalejat.
Johannes Raag avaldas lõpuks
soovi, et taolised seminarid jat-kuksid
tulevikuski korrapära-
• selt,' . V
Enno Klaar kinnitas, et noortel
väliseestlastel on orgaaniline va­jadus
osa saada sellest kultuuri­tööst,
mida Eestis tehakse. Ta
niainis, et kui meie omakorda
saame tuua süa oma kultuuri
saavutusi, aidata kaasa eesti kir­janduse
tõlkimiseile ja süvenda-
<^ inimeste omavahelisi kontak­te,
sus läheb see areng õiges suu­nas.
• • • • ' . > :
Maiki Andre ütles inter/juus,
et ta oli Viljandi näidissovhoosis
kuulnud esmiaikordselt Ööbiku
laulu ja noppinud esimesed ruk­kililled,
mis jäävat eluifes ajaks
meelde. Lõpulcs kinnitas ta, et kui
tulevikus peaks -korraldaitama sa­malaadseid
saminare väüis^t-lastele,
võiksid need -ajaliselt pi­kemad
olla, et „võiksime teie ehi
ja inimesitega piõhjalikuniailt itut-vuneda."
Rootsist ülejäänuid osavõtjadi
„Ködumaas" ava!ld.atud piltide
järele otsustades v^ib oletada,
nagu oleks osavõtjaid olnud väga
palju,- •
kuid tegelikult oli suurem osa
neist igasuguseid kohalikke lek­toreid
ja muid asjamehi.
Maiki Andre mainib, et ta sat­tus
seminarist osavõtjate hulka
hiljem ning ta ei kuulnud polüti-list
avaloengut, mille pidas aja­loolane
dr. J. Kahk. Seega ei ole
tar selle loengu kohta ika kom­mentaare.
Ta mainis aga, et kod-hopsides
ja sovhoosides esitasid
seminarist osavõtjad korraldaja­tele
ja kohapeaHsebale esindajate­le
pidevalt kriitilisi isüsimiusl,
mis sealseid tegelasi ilmselt häi­risid.
.•
nigal määral moonutatud, ku­na
ta pole kunagi tarvitanud
näiteks selliseid nimetusi nagu
,,yüjandi Näidissovhoos".
Lõpuks esitame Maiki Andrele
küsimuse, (kuidas tuleiks suhtuda
sellistesse VMiseestäaistega Kul­tuurisidemete
Arendamise üliin-gu
poolt organiseeritud pa-guiläsnõortele
korraldatud semi­naridesse
— kas need on siirad
kultuurilised ettevõtted või on
siin tegemist poliitilise aktsiooni­ga
meie pägu<lasnpod;e mõtlömisi-viisi
muutmiseks ja nende tasa­lülitamiseks.
. 'Maiki Andre vastas, et sihi- on
küidlasri tegemist plaanikoha­selt
kavandatud üritustega par
gulasnbotte mõjutamiseks.
Ta ütles, et ta nägi need manööiv-rid
läbi, kuid selisöd seminoirid
oma vastuvõttudega, pidustuste­ga,
söömiste ja joomistega hing
esinduslikkude propaganda õts-ita(
rbeks rajatud ettevõtete, ja
kohtade külastamisega võivad
siiski avaldada mõju mõningaiteie
pagulasnoorteüe, kellede poliiti­lised
tõekspidamised on v ^ väl­ja
ikujunemata ning toes ei tunne
kommunistlikku süsteemi' ja Ees­ti
ajÄgU;- :
21. juulü toimunud Wintario loo­simisel
langesid viis lOO.OOO-doUa-riEst
peavõitu pileteile nr. 86818
seerias 60, nr. 47735 seerias M,
iir. 22808 seerias 10, nr. 55030 see­rias
22 ja nr. 90393 seerias Tl»
Kokku loositi välja 2.511.000
larit "|ä. Üsaks: 35.S40
igiptyse leniiM'
KAIRO — Egiptuse ja liübua
Vahed toimus hiöödunud nädala
lõpul äge sõjaline kokkupõrge,
mil-e kesfel egiptuse lennuvägi
poonmitas Lübüa sõjaväe lennu­väljasid
ja sünnitas seal suuri
'kahjustusi. Egiptuse president
Sadat lõpetas egiptlaste rünnar
'kud möödunud pühapäeval ikui
rahu šobitaj anä Egiptusesse saa­bus
Alzheeriä prfÄideot Boume-diene.
P|:esident Sadati mainis, ©t
ta andis Lübüa diktaat
Caddafile valusa õppetunni, mi­da
ita niipea ei unusta. Egiptuse
juhtivatest ringkondadiest kiiitti-tataikse,
et egiptlaste ri^^
eesmärgiks oli simdida marksisto
likult häälestäitud Caddafit ame­tist
dahkuma ja -teda asendainaa
mõõdukama