Vaba eestlane , May 7, 1986

              t
[:m\ Margus Tae,
Foto: E. Aleve;
it tagasB?
oska ühe sõnaga vastata. M i -
|i)naFvaminc, et poisid, kes te-
|'ad praegu meie lipkonnas jäa-sinna
pikkadeks aastateks,
liuks ei saa seda öelda möödu»
skaudigeneratsiooni kohta,
ci ole peagu ühtegi juhti, kes
ohiud skaut 20 aastat tagasi.
Ijalehtede teateil Kotka lipkoaid
liltonis alustab 5 kuni 7 aastas-iste
organlseerimSsega piibrite
all. Mõte pole uus, kuna piib-üksused
tegutsevad kanada
iüuses. U E S on aga asjaolu, eü
tsse piibrite perre võetakse vas-
(esti poisse ja tüdrukuid, seega
tegemist segaüksusega skautlu»
Kas see idee väärSks. järeletege-
SinUj lipkonnas?
'astus sellele küsimusele on ei.
iduvanustele poistele on vaja
imisatsiooni, mis on erinev koo-^
jijööst. s.t. ainult poiste üksusi,
eriealiste poiste (ja ka tüdruku-
[vajadusi rahuldab Torontos Ees-
Jeltsi lasteaed. Hamiltonis on
kord erinev ja seal on piibrite
lused teretulnud. Pealegi on neil
nas võimekas juht.
^Iida arvad eesti ühiskonnast
rontos? Kas rahvas Sinu arvates
|tub kaäsaaitavalt noortetöösse?
Besti ühiskond on väga noorte-
)ralik. Seda näitas Kotkajärve
Idismaa ostmise aktsioon, telkide
liretsemine meie lipkonnale, Õn-jiaaler.
Eesti Maja on ruumide
limaldamiscl vastutulelik. Oleme
[il teinud mõningaid pahandusi,
l^ on imdcks antud. Kui on ees-urk
— tuleb abi.
On Sinul mõni soov noortele (voo
ustele) ja nende vanemaile?
Kordaksin seda, mida ütlesin lip-
|)nna aastapäeval. Olgem uhked
na keelele ja aidakem üksteist
:elelistc võimete arendamisel. V a -
:mad olgu järjekindlad eesti keele
[ihtcs. Rääkides õpite ise ja õpc-ite
teisi. Teise keele oskamine ing-
|j;e keele kõrval on
fataV ühiskonnas, kAis elame.
Nr. 35 , 7 . mail 1986 —
ill||lll!ini91IIIS9ll8tl9!!iEi9flilHIHIIIIIIlllliillllHllll8niliHII^
LENJHOEAÜI AEJ
KOOLA ABU
iestldste l¥ L^ialypM ' |
Heidelbergis toimuva Euroopa
Eestlaste IV Laulupeo patrooniks
on palutud Eestis sündinud prof.
theol. dr. Wilhelm Hahn, kes oli
kauaaegne Baden-Württembergi ha­ridusminister
Ja nüüdne Euroopa
Parlamendi liige. Ta andis selleks
Prof.drl W. Hahn on • endine
Heidelbergi Ülikooli rektor ja usu­teaduskonna
dekaan. Ta on suyr
sõ-navp
kokkutulekutel.
Hr. Ants Erik Vomm lugeja-kir-jas
„Milleks ainult maakondade
viisi?", Vaba Eestlase 11. apr, s.a.
nr.-is, tunneb muret oma maakond­liku
kuuluvuse selgitamisel, mis
olevat talle „pal3U peavalu ja aru­saamatusi
tekitanud*'. Allakirjutav
nui see ,.mure" peaks olema suu­remgi.
Sündinud Võrumaal (Põl­vas),
isa pärit Viru- (Viru-Nigu-last)
ja ema Pärnumaalt (Vänd­rast).
Eestis 35 aasta jooksul ela­nud
7 maakonnas tosinas kohas,
kõige kauem Tallinnas, seal ka
koolis käinud. Kuigi Harjumaa
pealinn, rahvastik enamuses oli
muu kui Harjumaa päritolpga, tal-linnlasi
ilma Harjumaa „juurteta'*
ei saaks harjulasteks pidada. Järg­misena
pikemat aega, 11 aastat,
langeb Tartu linnas ja maakonnas
elamisele - Otepääl (Pühajärvel),
Äksis ja Eannus (Sanglas).
maakondadest kõige paremini tun­nen
Tartumaad ja seal elatud ajast
jääiiud elu ilusamad mälestused.
Kui möödunud aastal asutati Tart­laste
jBelts, olin üks esimesi selle
liikmeks astujaid. Ilma peavaluta
ja muret tundmata, et olengi vaid
jjkoopteeritud" tartlane.
„Juurte" poolest küll pean end
kõige rohkem vändralascks, kuid
see piirdubki ainult Vändra valla­ga
(enne ühendamist Vana- ja
Uue-Vändra), kust mu emapoolne
sugukond pärineb, teadaolevalt ku­ni
300 aastat tagasi. Vändras ela­nud
(seal ka lühemat aega tööta­nud)
ajavahemikus B M — 1941.
kui kõiki seal veedetud kooli-vahe-aegasid
j.m. lühemaid perioode
juurdle arvata, üle 4 aasta. Pärna­kaks
aga kuidagi end ei tunnista.
Isa sünnikihelkonnas pole elanud,
mujal Virumaal ainult paar aastat
(peam. Väike-Maarjas). N i i ka lii­ga
vähe, et virulane olla.
lo
I Kontserdid rikostcivcici
I jymalateenistusi
^ I Peetri kirikys
Solistide ja_ kooride kontserdid
Toronto Peetri kirikus on järjest
sagenenud. Möödunud pühapäeva­ne
jumalateenistus oli taas läbi
põimitud lauluettekannetega, see­kord
laulusolistide sopran Elna L i ­be
ja alt Estra Toompuu-Väli kaas­tegevusel,
keda orelil saatis orga­nist
Roman Toi.
Juba esimene duett — H. Back-mann'i
„Pühapäeva hommik"—
andis jumalateenistusele pidu^ku
ilme .Järgnes orelisoolo; siis ühis­laul
ja liturgiline osa.
Vaimulikku osa täitis õpetaja Ed­gar
Heinsoo, kes oma lühida jutlu^
se aluseks oli võtnud Taaveti laulu
96:1, mis ka hästi sobis kontserdi-ilmelise
jumalateenistuse puhul.
Jutluse sisuks oli kuidas elada Ju-maiale
meelepäraselt ning laulu ja
muusika osatähtsus nii kiriklikus
tegevuses kui ka üksikinimese elus.
Järgnesid eestpalved, teated ja
lõpuliturgia. Jumalateenistuse tei­ne
pool oli kontsert-osa, mis algas
sopran Elna Libe kahe laulugar
Franz A b f i „Palve" ja J . S. Bach'i
„Mii süda, ärka üles". Edasi lau­lis
alt Estra Toompuu-Väli G. F ,
Händeli laulud „Kõikvõimsam Ju­mal,
kuule mind^* ja ,',Te Deum".
Nüüd oli kord jällegi E, Libe käes,
kes oma teises etteastes esitas
Healey William'i ;,õndsad need" ja
Maimu Miido ^.Kuule, Jehoova,
mu õigust". E . Toompuu-Väli laulis
veel kaks laulu, tuues seekord kuu­lajaskonna
ette G. F . Händeli he-lindi„
Ta oli põlat" ja teisena
A. Dvorak'i „Kuule mind, mu Ju-mai".
Lõpulauluna esitasid solistid
Saunal ajal kuii Nõukogeae Liit organiseerib aatomivastaseid liikumisi koge maa- 2ji^2L G F Händeli Oo tule va-x
_ . . . . _ _ T L liidus epdasyj5.e aatom jõu jaamade ehitemm^ alanud viisaastaku badus". Värskendav kontsert-juma
V. L .
peaks N , Ludu Euroopa osas käigus olema 23 aatom jõujaama. Venelased ka- la^^enistus loppes kinMiste ühis-.
. , . . J . n-B.x A . 1 X . . ' Jc . . . lauluga „Kiida nüüd Issandat" ja
sutavad oma aatom jamade juures „lflhtsamat ja; efektiivsemat" meetodit ja n.no vesi- dr. R. Toi improvisatsiooniga ko-reaktorite
asemel töötavad grafiit-reaktorid. See ^^kiirete neutronite" reaktor"annab mit- raali teemaL
mekordselt rohkem energiat samast uraani-kogusest, k!ii ei juhtu^^^k^^^ Tsherno- .
bõlis juhtus ja see pidevalt kiiritust andev katastroof ületab mitmekordselt aatompommi -
plahvatuseo ieögawsciib©
vcibokoubonduse
üheteistkümnenda viisaastaku Nõukogude Liidu Euroopa osa aa- K A S EESTI O N ^ *A * Ir
käigus 1982 avaldatud skeemi ko- tomjõujaamu. Skeem pärineb OTSESES OHUS? ÜOU piÖamiSeKS
haselt töötas ,N. Liidus üksteist aa- 1982. aastast ja selle kohaselt te-tomjõujaama
koguvõimsusega ca gutses siis 11 jõujaama, kuna 12 Tõenäoliselt mitte rohkem kui WASHINGTON - - U S A president
30 miljonit kilovatti. Samal ajal olid ehitamisel. Kuna nõukogud Soome või Skandinaavia. Eesti on Ronald Reagaml oli ra|sHusi vaba
olid ehitamisel veel 11 jõujaama, riigikaitselistel ja propagandalistel otseses ohutsoonis siis, kui Tsher- kaubavahetuse läbirääkimisteks loa
millega N . Liidu aatomijõul pro- põhjustel niisuguse informatsiooni nobõli eeskujul plahvatab Lenin- saamisega Kanadaga. Kuni vuma-oma
dutseeritud elektri kogus olnuks avaldamisel on eba-ausad ka gradi aatomjõujaam. Kui venelased f hetkeni see nais senati finants-suurim
maailmas. elanikkonna ees (kellele see skeem oma aatompoliitikat ei muuda, siis komitee poolt tagasi lükatavat.
olevat (?) alustanud tegevust 1954
Obninskis Moskva lähedal. Järgmi­sena
mainitakse 1975 alustanud Le­ningradi
jõujaama, mis maailma
mõõdus oli võimsuselt kaheksas
viie Ühendriikide, Kanada Picke-ringi
ja Jaapani Fukushima jaama
järel. Leningradi järgi lasti käiku
jõujaam Novovoronezhis. Esimene
oli mõeldud), siis ei saa seda infor- pole võimatu, et neid .atoompom- ^^-^^J^lf^^^^ f f '
^ o . . ; ^ . ; töj«nv„u ....U.A. ^g.^ lõh^eb üle kogu liidu.
naatoreile, et ta on väga range
Kanadaga peetav ais läbirääkimis­tes.
Reagani kaotus iähendanuks
presidendile piinlikkust, kui tal tul­nuks
hiljem Mulroneyle öelda, et
ta ei saanud läbirääkimisteks nõus­olekut.
Läbirääkimiste alustamine
ei tähenda veel, et vabakaubandu­seni
jqutakse. Tööliste juhid ütie-toonud
elevust eesti seltskondlik­ku
ellu, eriti Torontos, seegi on
suur saavutus eestlusele. Reas
noortes see on äratanud huvi vane­mate
sünni-, elu- või. päritolu-
Cjuurte") kohtade vastu. Sellised
^segaverelised" (maakondlikus
mõttes) eestlased, kuis hr. Vomm,
aUakifjutanu ja paljud muud saa­vad
valida neile meeldivaima maa-ainult
kiirete neutronite reaktor Inglismaa Eestlaste ühingu käes- Ilmumine tulevikus näib olevat vad, et vabakaubandus USA*ga on
alustas tööd Shevtshenkö linnas oleva aasta Esinduskogu koosolek k i n t o absoluutne hullumeelsus.
Kaspia mere ääres, millele järgnes toimus Bradfordi Eesti Kodus 15. . u,, * , , I
võimas Belojarski jõujaam Sverd- märtsil. Koosoleku avas abiesimees juhtkond kujianes jargmi- A^I. ^ ^ Waldheiülüi
lovski lähedal. K. Toom. Aruannetest selgus, et ^eks: esimees H. Heinastu, juhatus B ^ * * * " ^ " * " "
tegevus oli jätkunud edukalt ja — H . Linsi, R. Rajamets, K. Toom, dokUIWeilTlde
Tshernobõli katastroof annab majanduslikult rahuldavalt, eriti Kristy Sheldon, E. KaUas, Aili ^««iililiiiiijj
raske tagasilöögi Nõukogude aa- suuremates keskustes nagu Brad- Eistrat, Linda Lembra ja Ene Lää-tomenergia
plaanidele. „Lihtsusta- ford, I^icester ja London. Brad- nemägi. Kandidaadid - V. Vahter, j , g v ^ yoRK - Juutide Maailma-fud"
tehnoloogiaga ja nõukoguliku fordi Eesti Kodul ja Leicesteri Tiiu Kajando ja E. Metsmaa. taeress andis kohtusse USA ar-lohakusega
aatomjaamad võivad Eesti Majal on peale eestlastest välisministeeriumi, et võiks
Tshernoboh eeskujul kujuneda aa- täisliikmete küUaltki arvukalt muu- ^ ^' , ^ maailmasõjaae^^sete
tompomniideks, millega kõmmu- kstest toetaja-liikmeid, kuna Lon- dokumentide avaldamiseks endise
nssthk süsteem ise oma maa ja rah- doni Eesti Klubil on 25 prots. liik- Bradfordi Eesti Meeskooril üRO peasekretäri Kurt Waldheimi
vastiku ara hävitab ilma laane ,,so- metest mitte-eestlased. Kõige mu- „Koit" täitus 5. märtsil 37 tööroh- kohta Waldheim populaarseim
jaõhutajate" tegevuseta. relikum oli Leedsi esindaja Alevi, ket tegevusaastat, mida tähistati Austria presidendikandidaatidest,
Kirjutisele lisatud skeem näitab ^«s kahtles osakonna tulevikus liik- perekonnaõhtuga Eesti Kodus. Koo- on olnud viimastel nädalatel juuti-
" ^^^^ vähesuse tõttu. ri esimees Aksel Paluoja tervitas ^e organisatsiooni rünnakute all
l E S Tuleviku" aruandest .ei abiesimees Oskai Vah- parast foto avaldamist, kus Wald»
konna, või kui üks ei rahulda, as- g.^, seltsil on 52 tegevUiget ja l^f^t"'' ^ ^ ^ ^ " ^ l , . ^ l^eim on saksa ohvitseri vormis.
ltiukdkau l^iiikrm^erk s mitmesse maakond- fleg'euvuss kKüululaaltikmi hnooooggnnee . Sboõjiaa -l^a^uj^u^ve^te' ra^niTd^el'e : v3a5l jaa asataas tallimntdei fl''^' Koondisel on 236 liiget, pee- ^^^^^^^ , ^^^^^
Endel Toiger, rtaakldsae tuodm avviiash eslõidsut risõihdetut t.j a on kor- ^ ^ ^ j ^ Endel Väljamäe ja Evald
Kuulutamine
Eha. Oli mitmeid tervitajaid. Koo- „.YABA EESTLASES'^
I eestlane/koopteeritud Ajaleht „Eesti,Hääl" on majan- r i aastapäeva kontsert leiab aset
mais, •
üll
täidab oma eesmärgi!