1977-03-24-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
a uional Ltfeary 56255 Gen^Acquisiti^ns Section KlA 0 » lesti Päevad Rootsis ¥«iifti 1980. Cl. pidisstsiste pecikdiiDSf^© STOKHOLM — Pühap.. 13. märtsii toimus Stokhdlm! E&M Majas Rootsis tegutsevate eest! organisatsiooiiide esindajate koosolek Ü. Eesti Päevade asjus. Juba epne koosolekut olid 201 Qi^nisatsiooni teatanud onm seisukohad, neist 196 pooldšsid ESTO *80 korradamist Rootsis. 5 organisatsiooni ei saanud oma sd-snkohta teatada/ kuna peakoosolek oli pidamata. Mbal olid 159 org-i esindajad, i StokMmi lirniavalitjsusega, fees im$ oli 40 võrra rolikem, ikui asa-võftjald viimasel org-ide kongres. sil. Esindoitud õlid kõik ringkon-iiad sežnast seinani. . Üksmeelselt valiti IIS Üle-maailmsete Eesti Päevade pea-kcmiit^ järgniises koossdsusr ESsžmees — Richard Norvel, abiasamiei^ ~ L. Kämpää, A. Marik ja I. Paljaik, peaseikretäir ^ A. Resnansr setoetäx — A. Bõld-ma,^ majandusaila — H. Härm, H. lir, A. Moerik ja Joäan Vüval, liSfimed — E. Idla, R. Joandi, S. Haisoo. Masriz Küsikr J . KoMa, A, .Kriisa, K. Lepik, T. Moora, J . Baid, A. Raidur, R. Raiudes, R. Puusejjp ja E . VeOliste. Rieivis(j(»iikomisjöni vaiiti L. Möider, H. Nurk, E. Pang, PHüe V M i Siiri Vaks ja A. Veintsel. Koosolekul valiti ka peakomitee aukoileegiuiE järgmises kooseeisus: Virge Hint, Ernst , Idia, Hans Kauri, (Käbi Laretei, Heinrich Matfe ja Konrad Veem. Tefiegrammiga teatas oma pooldava .eeisukoha Rootsi, kui SSTO '80 asukohamaa suhtes ka tnsammlsm& Eesti Kesknõufeogii New Y o i ^ , onisliõttu võib ütelda, et (kogu eestlaskond vabas imallmas seisab ülemaailmsete - Seati Päevade (taga. ; AHeksainder Milits informeeris . k ^ ^ kontatotidest,^ mis StokMmi Eesti ühing oh võtnud kõigiti pooldab Eesti Päevade pidamist Stokholmis ja on lubanud seüle ettevalmistusi anaijandusii-kult toetada. Valitud peaikoimltee esindaijad peaksid seüle tõttu kohe linnavalitsusega koratalkti võitma. Arutati Eesti Päevade koha kü^ simust ja leiti, et Stokholm cwi siiski ainus koht, mis selleks toone a l a tuleb. Ridmrd Norvelii ettepanekul otsustati Eesti Päevade pidamise aj^i^^ ^sialgseilit miäärata 7.—15. juuli 1980. ^ Arvestada tuleb .seEe juures, et USA-s ja Kanadas algab kooliva^ heaeg 1. juulil. Skautlik.maailimžu laager on otsustatud pidada kõhe pärast Eesti Päevi, 15—23 juulil. Eritoirakondadele valiti juhid, kusjuures osa toimkondade juhtide ifcohad jäid esialgselt lahtiseks (rahvatantsud, rahvamuusika, kunstinäitused, kontserdid, ruumide muretsemine, teater, sõ, durite kokkutulekud). Tõimikon-dade juhid jagasid oma ülesandeid järgmisel: võimlemine ja 2S00 dollarit ESTO-80 STOKKOLM ~ Eebti iComit^ AsemikQ Kogu aastsikoosoleSi toimus piüiapäefvall, 13 mšrtsžl Stok-holmis Sheratöni hotöUi toooivt^ mitsi nmmid®^^ Eesti Komitee Aseriüke Kogus on 50 otseselt valitud liiget ja 65 jat. Kohaa oli SO Asemike Kogu Koosoüioku avas esimees Hefei-rich MarJk kes C2ma avaisõams t5s.^ tis esäe Eesti Komitee iunntifiite. mise organSsaitsiooiude luduna rootsi asutuste poolt, ikunä- E e ^ i Komitee kawdu maikseä orgaaii-satsiiXMiide itegeyustotüs möödunud aastel ka (teistel© e ^ i jia balti orgasiisatsioonid^e, ikes seilaks olid omavaihajl ikoikiku I^ppi Talve teeb Ontarios enne.kevade saabumist ved oma viimaseid pingutisfi lumetomiid.&a^vai . puud ja põ^ad paksüi lumevaibsgsu DIssideBitidekysfmys häirib MOSKVA — Kuivõrd tõsiselt võtab N. Liit Ühendriikide presidendi Jimmy Carteri aktsiooni iaSmöt-guste Fakeudamiseks raudeesriide taga, nähtub sellest, et N. Liidu kommunistliku partel keskkomit^ peasekretär ja tegelik diktaator Brezhnev pidas vajalikuks seda küsimust avalikus kõnes käsitada ning Ühendriikide presidenti Jimmy Cart^rit atakeerida. BreÄev hoiatas Ühendriike ja m&inis,..et inimõiguste^ rakendamise nõudmiiieN. Liidus on praktiliselt N. Liidu sisemistesse asjadesse sekkumine. ^ Brezhnev atakeeris vihaselt feõu-valguspidu - Bmat M a , iaiUtipi-1'^"8"'^^ dissidente^ ning nimetas K S I - - i m p e r i a l i s t i d e käsilasteks. " Partei peamees väitis, et sõbraiik-tkude suhete arendamine N. Liidu ! ja ühendriikide vahel du — Jüri Raid, kirjandus ju Lepik, noortesektor Levesque nimetab • Maria Küsik, imaaitoialaager — Sven Hanson, kirik — August Raidur. rahvapidu — Eldor Velliste, ^ sport — Räit Joandi ja Tanel i Moora, ho<te!l'lid ja majutamine —! Rein Puusepp, välisküüialiste eest' hooüitsemine — Mcsel Ausmaa,' rrailtsysniCiCai rongkäjk — Agu Kriisa, ajaikir-j andus — Juhan Kokla ja Raivo Rändes. PARIIS — Pärast seda kui sotsialistid võtsid äsja toimunud ae MONTREAL — Quebeci pro-vitsfcsi peaminister ja seperatis-tidö partei juht 'Rene Levesque esines Montrealis kõnegafsealse-bsLe ärimeestele, deMareerides rõhutaMt, et (kõik teina ja ise-seisva Quebeci vastased j on ter-miküd ja sabotöörid". Peaminister vihijas sellega Quebeci provintsist pärit föderaalvaljteuse \ emissariks, kelle ülesandeks on niinistriteile, kes külastavad tihti teha Aafrika riikides propagandat Quebeci ning propageerivad oma' ja eeltöid N. Liidu mõju masksma- •kõssedes föderalismil ' i panemiseks Mustal Mandril. • ' omavalitsuse valmistel pai-em^ poolsetelt ja kestoparteilt .üle 41 ja kommunistid 19 suuremat lin- ;na, on ikaotajad hakanud omavahel tülitsema, millist taktikat tu-. leks hajkaiba kasutama pahem-poolsete mõju vähendamiseiks. ei anna positiivseid tulemusi kui Ühendriigid jätkavad sekkumist N. Liidu sisemistesse asjadesse. ^ B^-eishnev pidas oma kõne Kreml i l ametiühingute tegelaste kongressi delegaatidele. Tema sõnavõttu peetakse läänerüMdö diplomaatide poolt kõige ägedamaks ja rangemaks, mis ta on pidanud vü-mase seitsme aasta jooksul, nail Kissinger ja Nixon istutasid Kremlisse detente poliitika seemned ning hakkasid nendest suuri puid kasvatama. Kõnet peetakse veel eriti oluliseks seÄtu, et Ühendriikide välisminister Vance saabub käes-^ oleva nädala lõpu! Moskvasse, kus ta kavatseb alustada eeUäbi-rääkimisi tuumarelvade pürami-se kokkulepete nõupidamiste jätkamiseks Brezhnev mainis^ et N. l i i du valitsus suhtub dissidentidesse kui riigivastaste^e ning võtab tarvitusele abmõud nende tegevuse takistamiseks. Ta esitas ka plaani Kesk-Ida küsünuste lahendamiseks, nõudfö Iisraeli ökupatsiconi-jõudude samm-sammulist tagasitõmbumist okupeeritud aladelt . Eesti Komitee ©süneSiieiks valati tagasi šeiiine esimees HeÄnridh 'Maiik. K a vanusd tõttu väljate-genud jühatusliikmeist valiti esoa. mik tagasi. Sellega kujunes juha. tiise koosseis järgmišeiks: Aleksander Aiep, Virge Hint, Svm Hansen, Harri Härm, ^ ^ Ä ^ Juhkam, Rehate Kaasik, iEndal Krepp, Madli Kurdve, Itoöa* Künnaipas, Melaida Lsmberg, Akseil Mark, Johannes Mihkelson, Meemo Mäelo, 'ivar Paljalk, Raivo Rändes, Voldemar Sõjamägi ja Johan üiiigeison. Kauaaegne Eesti komitee jia-hatuslüge ja abiesimees WÜliasn Muid valiti äulifiameiks, Asesxiike Kogu koosolek otsm®- tas mMrata 1®80. a. Rootsis toi-muivait © Eesti Päevade garantü-fandi mOOO kiroohi (ca §25W).-~). DAR ES ŠALAAM, Tansaania Tansaanias tküaaskäigul viibiv Kuuba diktaator Castro eitas ka-tegoorilisölit, et :kuuba sõjaväelased võtavad osa Telyastatud sissetungist Zaire lõunapoolsetesse linnapeaks valitud Jacques Chi-maakondadesse. Aafrikas ringi rae. Sisepoliitiline olukord Prant-Ühte parempoolsete gruppi juhib president Valery Giscard d'Es-taing, kuna teise eesotsas on endine peaminister ja äsja Pariisi sõitvat Castrot peetakse N. Liidu susmaal 'on väga komplitseeritud, kuna Prantsusmaal toimuvad järgmisel aasta - parlamendivalimised, mis võivad sotsialisltide-kommunistide bloki võimule vüa. STOKKOLM (EPL) — Kuningas Carl Gustaf ja kuninganna Silvia avasid reedel, 11. märtsil pididikult Idla-Centeri, mis asub lõuna-linnas Roselundgatanil nr. 29 endises tehasehoones. Idla kauaaegne unelm teostus lõplikult Idla-Sihtasutuse abiga, mis loodi kolm aastat tagasi Jarl Hjalmarsoni juhtimisel janiillisel õnnestus muretseda vajalik majanduslik alus suurte eravüsüiste annetuste Ja va- Htsnse positiivse sohtumise kaudu. Pärast suuri ümberehitusi vasta-1 Järgnevalt tõsteti keset saali WASHINGTON ~ Põhja-VietM-mišt saabus tagasi Ühendrüfeide eridelegatsioon, kelle ülesandeks oli Vietnami kommunistliku valitsusega kontaktide sõlmimine ^ing sõjas kaduma läinud 2400 ameerika sõjamehe saatuse selgitamüie. Delegatsioon saabus Vietnamist tagasi võrdlemisi kesiste tulemus-^ tega, kuna Hanoist anti neile välja ainult 12 puusärki sõjas surma saanud ühendriikide lendurite põrmudega. Washingtonis arvatakse, et sõjas kadiima läinud sõdurite saatus jääbki üksikasjaliselt selgitamata, kuna Vietnam ei ainna tarna käes olevaid nimesid väi ja ja samuti võib detada, et tal puuduvad andmed ikõigi sõdurite saatuse kohta. Washingtonis oletatakse ka» et osa- kadunute nimekirjas olevaist sõdiu-eist on sõjaväejoöksi-kud, kes elavad veel praegu Vietnamis. . Koõtsi kuningapaar saabub Xdla-CenJeri avamisele koos Ernst Idla, Jarl Hjalmarsorai ja Ingrid (Foto E P L — Rein Valme) vait moodsa liikumispedagooglka nõuetele, valmis endisest ASEA elektriseadmete vabrikust moodne -Tsentrum. Tegelik sisseasumine toimus juba jaanuaris, nüüd aga ehituse lõplikul valmimisel toimus pidu- Hk avamine. Kohal olid enne kuningapaari l.saabumist sotsiaalminister Rune Gustafsson, donaatörid eesotsas Marcus' Wallenbergiga, Rootsi, olümpiakomitee liige Wolf Lyberg, Idla-Sihtasutuse esimees landshöv-ding Jan Hjalmarson jne. Ihnunud oli rohkesti ka ajakirjanikke, eeskätt pressifotograafe, kes kogu sündmust jäädvustasid. Täpselt kl. 15 saabus kuningapaar saatjatega. Kuninganna oli rüetatud sinisesse kostüümkleiti valge "pluusiga. % Idla pisimaist õpiiaisist an- ^is kuningannale kimbu maikel-lukesi. '^^^ Kjahnarson pidas lühikese avakõne. Ta tõstis esile Idla-Kes-kuse majandusjuhi ja PR-shefi Ingrid Idla suuri teeneid praktüi-ses sektoris ja pöördus sns „Tal-linna võluri*' poole, keda ta kirjeldas Nagise põgenikuna, kes geeniuse südamega tuü põgenikepaa-dis üle Läänemere Süa, kus nüüd teostub tema elu visioon. tiibklaver ja Käbi Laretei mängis Eduard Tubina „Kandie polka" ja Scarlatti„Sonaadi". Enne „Kandie polka" esitamist jutustas pianist lühidalt kandlest ja meie kandlemeistrist Kandle Jussist. .' Käbi Laretei ettekannet kvitee-riti tugeva aplausi ja lilledega. Siis astus mikrofoni juurde Erast Idla ise, kes humoorikalt tutvustas näidistunnist osa võtvajd õpüasi. Need olid pisitüdrukud ja poisid alates kuuendast eluaastast kuni naiseliit-trupi ja meesvõimlejateni vjuba palju suuremate ja raskemate pallidega kui kasutavad naise-liidi liikmed. Efektse lõpuvmjeti moodustasid vaarikapuhastes trikoodes tütarlapsed oma esinemisega. • " r KARIN SÄARSEN Eesti Liit Kanada sai endale enne 26. märtsi toimuvat peakoosolekut juurde kaks uut liiget Hamü-tonist. Uuteks liikmeteks on rahvatantsurühm „Kandali" ja Hamiltoni Eesti ^audisõprade Selts. Toronto südalinn«fö arenes möödunud esmaspäeval oonapära. ne ikMdštanilsdraama, mis lõppe® s e U " ^ et ühes pangas südaipä©. vai 'kohh pantvangi võitnud 36- aastane Bob McLagan, ke^ oli pärit VaaicoiEverist, andis öösel k e l 11.30 politseivõimudele alla ja vabastas oma pantvangid. Bandüt oli varustatud püssiga, müle raud oli lühikeseks saetud ning ta lasi panka tungides õhku kaks lasäai. Ta vabastas õhtupoolikul naissoost pantvangid, kuid kolm meest jäid tema hirmuvalitsuse alla. McLagan liõudls enda kasutusesse lennuki andmist, millitega ta lubas sõita ügaiidasseditetaar tor Idi Amini juiirde, keda ta ühe .ajalkirjanlku andmeE vihkas ja kavatses mõrvata. Bandiidi yüsid allaandmisele tema vend ja õde, kes itoõdi politseivõijrnude poolt kohale tema mõjutupks. Toronto südalinnas Valitses esmaspäeva õbtupoolikiü täielik sõjaline olukord, kuna mitu tänavate blokki olid liiblusites suletud ja kohale oli toodud ligemale sada hambuni relvastatud
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , March 24, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-03-24 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e770324 |
Description
Title | 1977-03-24-01 |
OCR text |
a uional Ltfeary 56255
Gen^Acquisiti^ns Section
KlA 0 »
lesti Päevad Rootsis
¥«iifti 1980. Cl. pidisstsiste pecikdiiDSf^©
STOKHOLM — Pühap.. 13. märtsii toimus Stokhdlm! E&M
Majas Rootsis tegutsevate eest! organisatsiooiiide esindajate
koosolek Ü. Eesti Päevade asjus. Juba epne koosolekut olid 201
Qi^nisatsiooni teatanud onm seisukohad, neist 196 pooldšsid
ESTO *80 korradamist Rootsis. 5 organisatsiooni ei saanud oma sd-snkohta
teatada/ kuna peakoosolek oli pidamata.
Mbal olid 159 org-i esindajad, i StokMmi lirniavalitjsusega, fees
im$ oli 40 võrra rolikem, ikui asa-võftjald
viimasel org-ide kongres.
sil. Esindoitud õlid kõik ringkon-iiad
sežnast seinani.
. Üksmeelselt valiti IIS Üle-maailmsete
Eesti Päevade pea-kcmiit^
järgniises koossdsusr
ESsžmees — Richard Norvel,
abiasamiei^ ~ L. Kämpää, A.
Marik ja I. Paljaik, peaseikretäir ^
A. Resnansr setoetäx — A. Bõld-ma,^
majandusaila — H. Härm,
H. lir, A. Moerik ja Joäan Vüval,
liSfimed — E. Idla, R. Joandi, S.
Haisoo. Masriz Küsikr J . KoMa,
A, .Kriisa, K. Lepik, T. Moora, J .
Baid, A. Raidur, R. Raiudes, R.
Puusejjp ja E . VeOliste.
Rieivis(j(»iikomisjöni vaiiti L.
Möider, H. Nurk, E. Pang, PHüe
V M i Siiri Vaks ja A. Veintsel.
Koosolekul valiti ka peakomitee
aukoileegiuiE järgmises
kooseeisus:
Virge Hint, Ernst , Idia, Hans
Kauri, (Käbi Laretei, Heinrich
Matfe ja Konrad Veem.
Tefiegrammiga teatas oma pooldava
.eeisukoha Rootsi, kui
SSTO '80 asukohamaa suhtes ka
tnsammlsm& Eesti Kesknõufeogii
New Y o i ^ , onisliõttu võib ütelda,
et (kogu eestlaskond vabas
imallmas seisab ülemaailmsete
- Seati Päevade (taga.
; AHeksainder Milits informeeris
. k ^ ^ kontatotidest,^ mis
StokMmi Eesti ühing oh võtnud
kõigiti pooldab Eesti Päevade pidamist
Stokholmis ja on lubanud
seüle ettevalmistusi anaijandusii-kult
toetada. Valitud peaikoimltee
esindaijad peaksid seüle tõttu kohe
linnavalitsusega koratalkti võitma.
Arutati Eesti Päevade koha kü^
simust ja leiti, et Stokholm cwi
siiski ainus koht, mis selleks toone
a l a tuleb. Ridmrd Norvelii ettepanekul
otsustati Eesti Päevade
pidamise aj^i^^ ^sialgseilit miäärata
7.—15. juuli 1980. ^
Arvestada tuleb .seEe juures, et
USA-s ja Kanadas algab kooliva^
heaeg 1. juulil. Skautlik.maailimžu
laager on otsustatud pidada kõhe
pärast Eesti Päevi, 15—23 juulil.
Eritoirakondadele valiti juhid,
kusjuures osa toimkondade juhtide
ifcohad jäid esialgselt lahtiseks
(rahvatantsud, rahvamuusika,
kunstinäitused, kontserdid,
ruumide muretsemine, teater, sõ,
durite kokkutulekud). Tõimikon-dade
juhid jagasid oma ülesandeid
järgmisel: võimlemine ja
2S00 dollarit ESTO-80
STOKKOLM ~ Eebti iComit^
AsemikQ Kogu aastsikoosoleSi toimus
piüiapäefvall, 13 mšrtsžl Stok-holmis
Sheratöni hotöUi toooivt^
mitsi nmmid®^^
Eesti Komitee Aseriüke Kogus
on 50 otseselt valitud liiget ja 65
jat. Kohaa oli SO Asemike Kogu
Koosoüioku avas esimees Hefei-rich
MarJk kes C2ma avaisõams t5s.^
tis esäe Eesti Komitee iunntifiite.
mise organSsaitsiooiude luduna
rootsi asutuste poolt, ikunä- E e ^ i
Komitee kawdu maikseä orgaaii-satsiiXMiide
itegeyustotüs möödunud
aastel ka (teistel© e ^ i jia
balti orgasiisatsioonid^e, ikes seilaks
olid omavaihajl ikoikiku I^ppi
Talve teeb Ontarios enne.kevade saabumist ved oma viimaseid pingutisfi lumetomiid.&a^vai
. puud ja põ^ad paksüi lumevaibsgsu
DIssideBitidekysfmys häirib
MOSKVA — Kuivõrd tõsiselt võtab N. Liit Ühendriikide presidendi Jimmy Carteri aktsiooni iaSmöt-guste
Fakeudamiseks raudeesriide taga, nähtub sellest, et N. Liidu kommunistliku partel keskkomit^
peasekretär ja tegelik diktaator Brezhnev pidas vajalikuks seda küsimust avalikus kõnes käsitada ning
Ühendriikide presidenti Jimmy Cart^rit atakeerida. BreÄev hoiatas Ühendriike ja m&inis,..et inimõiguste^
rakendamise nõudmiiieN. Liidus on praktiliselt N. Liidu sisemistesse asjadesse sekkumine. ^
Brezhnev atakeeris vihaselt feõu-valguspidu
- Bmat M a , iaiUtipi-1'^"8"'^^ dissidente^ ning nimetas
K S I - - i m p e r i a l i s t i d e käsilasteks.
" Partei peamees väitis, et sõbraiik-tkude
suhete arendamine N. Liidu
! ja ühendriikide vahel
du — Jüri Raid, kirjandus
ju Lepik, noortesektor
Levesque nimetab
• Maria
Küsik, imaaitoialaager — Sven
Hanson, kirik — August Raidur.
rahvapidu — Eldor Velliste, ^
sport — Räit Joandi ja Tanel i
Moora, ho |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-03-24-01