1982-04-01-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 26- Nr.28
IBSSDB
|a naisi^ kes Teise
lajal kommiinistlikur
J J a seäl yalitsevale '
tüfaüe laÄest^^ei-
W e r o S i i b i l J k ^ ^ ^ ^
|u. Suur osa neist pi- -
p pettunult veendu-kviseeritud
Venemaa
Etilniale õnne tooma
|lnud kaugeltki iriim-jija
ja kaitiieingel
lategija ja verine tü-liiysetest
me^stesf oli
lemmas 77-aastaselt
[juut Leopold Trep-lichard
Sorge kõrval
jN. Liidu salakuula-
(1939. aastast alates
1 tiheda agentide vor-
Ikslased andsid ni-fapelle."
Trepperi ja
ülesandeks oli ko-
I informatsiooni Hit-
Ija nende; liikumise
p majanduise kohta.
Iisukohaks sõja ajal
iid| sealt sooritas ta
iMarseiUesÄse, Lyoni,
b isegi Berliini, kUs
agentidega,
[vemäteks saavutus- -
Istele sabslaste vaikiste
plaanide hanki- '
paki ettekuulutamine
1941. aastal ning
^ ennustamine Sta-
1942. aastal. Tema
LRote Kapelle" or^
beniaalsel ülesehitn-pikski
agent teist ei
informatsioon antT
E lühilaine saateapa-jre
oli hädas ,3o-ehkki
tal oiid juba
p^emist kindlad and-pnisatsiooni
tegevu-u
õnnestus siiski ük'
baljastada, kes oma
lurma mõisteti ning ,
|õpul tuli ka järg
kes arreteeriti Pa-
|mbriL Sakslastel ei
repperi mahala^ani-jätsusid
teda „ümber.
ir-Saksamaa kasuks
Ja. Trepper mainis
keeldus sellest ning,
U 1943. a^tal Pa-küüsist
põgeneda,
bi uskunud Trepperi
bpioon päralšt äõda
Pe Poolasse siirdus,
poliitilise politsei
leti 1947. aastal 15
! Ta vabanes pärast
la tuli haige ja mm>
[oolasüse tagasi, kusti
1973. aastal Iisraeli
I veendunud kommu-
Imid Stalini vangi-lõpnks
talle nago
jtaolistele aru pähe.
Istest kõnelevad kõi-tema
mälestusteoseks
j, milles ta peab end
looni llikmdLS, kes
I ajaloo ohvriks. Ta
Isoleval sajandfl on
[koletist — fashlsm
jmis on hävitanud
I ideaalid.
ole stalinism siiski
keltki kõiki neid
Imärgiga ideaale ja '
|fada, mida' kinnita^
I maaümasündmiJisi id.
I leninismi virvatuied
liikuma panema
|es Moskva agentide
latuina on maailma
p petliku maski var-pniseerima
mässe ja
võimule upitama
je diktatuure. ^
Eestis toimunud 1.
jsnkatset püüavad N*
pd ja ajaloolised teo^
bda kui eesti prole-pusu
kodanluse dik-
Pnnaste kkjasõna
haks, et mässu orga-
|du!st salaja üle piiri
letud kommunistlik
banisaator Jaan An-
[aste ajalugu ei taha
b, et 1. detsembril
lastatud ülestõusUist
[teised salamahti üle
P «töötava rahva"
^ hulgas ka mässu
tegelüt juht Valter
kommunistlikud aja-fgub
süski ajajooksul
Venemaalt E^sse
- V A B A EESTLANE neljapäeval, t apnllil 1982 - Tliursday, Äpril 1, 1982 -Lk. 3
BDB
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
3. ja 4. aprijUÜ
dr. T. Sauk?s, tel. 461-0912
^.jlO.jall.äpij.
- dr. J. [-7777
• » « y j i
HKIRIK
Insurance
Agency
KINDLUSTUSED
23 WESTMORE Dr., Süite 200
Rexdale, Ont^ M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Tolipäevod
Kalifprnias kaugete
külalistega
CHINA PEIK - (S. Ja 7. märtsü
kõlas sün jälle eesti keel ning tali-üoinrordi
kõik toad olid taas okupeeritud
elurõõmsate, peamiselt
valgepealiste põfajai|iaalästega. Nü
iseloomustavad meid kohapealsed
teenistujad. |
Kaks bussitäit Los Angelesest ja
üks San Franciscost saabusid juba
reede õhtul. Nendele järgnes veel
treilereid ja eraautosid. Laupäevaks
oli kohal ligemale 150 eestlast,
nende hulgas külalisi New
Yorgist (neli noormeest), Ch|ica-gost,:
Utah Ja Washingtoni osariikidest.
1
Laulu oli seekord ehk rohkem,
kuna talipäevadest võttis osa noorte
keskel tuntud I meeleolu tekitaja
Urmas Kärner USA Idarannikult
koos oma kitarriga..
Toimusid ka traditsioonilised
suusavõistlused mäelaskumises
mitmes vanuse j a oskuse klassis.
Talipäevadest osavõtjatele oli korraldatud
eesti pidu laupäeva õhtul,
milline mõnele lõppes alle järgmi-^
sel hommikul.
S.F. Suusaklubi aastakoosolek
peamiselt noortele järgneva koosviibimisega
toimkib 7. mail klubi
esinaise Ruth ja Armas Sootaru
kodus, 720 Colusa Ave., E l Cerrito.
Lähema inf. siamiseks helistada
(415) 526^6451. kõik sel ajal Põhja-
Kalifomias viibivad eesti noored
teretulnud.
A.B.
Eesti Majas toimus endiste sõjaveteranide kpkkutulek, kra§ vesteidi^sõjamälestusist ja peeti plaane kunagiste
võitlusteekondade jäädvustamiseks. Pildil koosviibimisest osavõtjad. Foto: Tommy Tomsoh
Joriime-tüdrakute"
600 endise õpilase nkodune ja sõbralik retk iiii®©rusmaale"°
Iseseisvusaegse Tallinna Linna Kommertsgümnaasiumi 70-ndat aastapäeva tähistati m.a. septembris..
Paguluses märgitseti seda teadupärast suhteliselt tagasihoidlike kokkutulekutegai^. KuM kokkutulek Tal-
Imnas, nagu jutustab J^odumaalt saabunud teade, õlnud väga elav, ehkki seda pühitseti tublisti hilinenult.
' — Kokkutulek oleks pidanud õi^
gupoolest toimuma juba 14. septembril.
Kuna Kommertsgümnaasiumi
ruumides asub nüüd Tallinna
Merekool, siis oli võimalik aas-tapäeva-
pidustust praktiliselt läbi
vüa vaid kooli vaheajal, selle
aasta jaanuaris: nimelt 16. jaanua^
ril kell 12 tulid i kokku - „komme
tüdrukud** oma vana kooH aulas.
Teate edasiandja nendib, et üldist
vilistlaste kokkutulekut polevat
tema teada selle kooli ajaloos olnud.
,,Kui võtta kooli ajalooks minu
isiklikud eluaastad, alates 14.
eluaastast, kui sinna kooli astusin,"
lisab ta.
_ Edasi selgubj, et organiseerimiskomitee
oli arvestanud'
umbes 250 mimese kokkutulekut,
kuid tegelikult tulnud kokku kaugelt
üle 600.
Kokkutulekut iseloomustatakse
järgmiselt:
— Laupäeva ennelõuna pakkus
tallinlastele suhteliselt kummalist
püti: keskealiste ja eakamate daamide
massiline kokkuvoolamine
Merekooli! Pilt puiipüsti täidetud
saalis, rõdudel ja koridorides oli
ka küllalt haruldane, sest meil on
kõik koolid segakoolid (välja arvatud
Merekool poistega ja Medit-sünikool,
kus valmistatakse .ette
meditsüniõdesid) ja viiistlaspäeva-del
on alati nn. segaseltskond.
Kuid sel korral täitis meie kooli ainult
naispere!
Vanu õpetajaid olevat vähe järele
jäänud. Ainult üheksa.
Nende hulgas Anna Raudkats/
kes ei olevat aga tervislikel põhjustel
saanud kokkutulekust; osa
võtta.
Kogunemise algul tervitanud kokkutulnuid
koolihoone praegune peremees,
Merekooli du*ektor Helmuth
Kanter, umbes 40-aastahe
sümpaatne mees, kes palunud mitte
pahaks panna, et tema tervitab
neid kui kooliõdesid, kuna oUakse
ju ühest koolimajast Tervitusi
ütelnud nii vüi.stlased kui ka endised
õpetajad ja Kommertsgümnaasiumi
õigusjärglase, Tallinna Majandustehnikumi
esmda ja.
Aktuse kontsertosas esinenud
instrumentaalmuusüca ja laulu alal
silmapaistvad vilistlased.
Pärast ametlikku os^ vaadatud
rmgi majas, „et mis vahepeal
muudetud", ja käsutatud ka tagasihoidlikku
eüielauda.
Hüjem einestatud lendude viisi
restoranides ja mujali
üldiselt oldud kokkutulekuga väga
rahul. ,,Oli see ju kuidagi kodune
ja sõbralik j a nagu omamoodi
retk noorusmaale,kus tundsime endid
2 - ^ tundi jäUe koolitüdrukutena,"
ütleb lõpuks endine „komme
tüdruk" (MR). E PL
Liina Piarje ja
Jeremy Viinalass
iCommentaorid
(Algus lk. 2)
komandeeritud Imässumeeste kohta.
Näiteks ilmus 8. märtsil ,)Rah-va
Hääles** pikem artikkel Valter
Kleini 90. sünniaastapäevaks ning
avaldatud ridadest selgub, et Moskva
saatis juba 1924. aasta veebruaris
Valter Klemi salaja Eestisse
põrandaalulsele tööle.
Millega oli Tartus sündinud
Valter Klem, kes tegutses Esimese
maailmasõja' ajal Peterburis maalrina
ja treialina, teinud endale sellise
nime, et ta saadeti vastutusrik-
Ikale mäsjisukatse juhtimise tööle
Eestisse. Näib, et ta oli oma tegevusega
võitnud partei juhtkonna
täieliku usalduse, Klemist sai juba
veebruarirevolutsiooni ajal kom-muni^
kn partd liige ja oktool)ri-irevolutsiooni
ajal' astus ta puna-
Icaardi liikmeks. Võttis osa kodusõjast
valgete vastu ning lõpetas ja-laväekomandöride
kursusedj kuhu
ta jäeti sili^apaistva kommunistina
poliitiliseks komissariks. Hiljem
töötas komüssarina piirivalve väe^
osades ja oli Eestist põgenenud
kommunistide artelli juhatajaks.
Nägu sellest ^Igub, oli ta kõigiti
sobiv mees relvastatud ülestõusu
juhtima.
Eestfe tegutses Valter Klein põranda
all Kari Roobase nime all
mng nimetati mässu ettevalmistamisel
9-liikmelise Eestimaa Sõja-
Revolutsioonikomitee juhiks.- 1.
detsembri ülestõusu ajal võttis ta
Tallinnas osa fünnakuSt Balti jaamale
jd sai haiavata. Mässu ebaõnnestumise
järele põgenes ta Tallinnast
ja varjas ennast põranda all.
Ta haigestus j^; siiri, kuid tema viimaste
päevade ja elu kohta ei anta
tema eluloo Idrjeldtfses andmeid.
Saatus oli Valter KleinOe armuline
ja võimaldas tal Eesti pumal
surra loomulikku surma. Kui ta
oleks üle piiri Venemaale tagasi
pääsenud, süs oleks teda tõenäoM-
§elt oodanud, ülestõusu teise juhi
Jaan Anvelti «saatus: kuMalask Stalini
tanakeldrites.
AMI
Sopran Liina Purje alustas oma
lauluõpingut 14-aastaselt Helmi
Betlem'! laulustuudios. Hüjem siirdus
ta New Yorki, kus töötas lauluõpetaja
Olga Ryssiga ja lõpetas
New Yorgi ülikooli B.S. kraadiga
muusikaõpetaja kutse alal •— erir
alana laul. Ta täiendas end Banffi
ja Aspeni muusikakursustel ooperi
alal. Praegu töötab Lima lastega,
õpetades Orffi : meetodit Toronto
koolides.
Lima on lapsest sa adUc tundnud
suurt huvi eesti laulu vastu ja on
paljudel eesti üritustel neid ka esitanud.
Luna laulurada on viinud
teda esinema Washmgtoni, New
Yorki, Long Islandüe ja Torontosse.
Esimese iseseisva kontserdi
andis ta New Yorgis koos Maaja
Duesberg-Roosiga ja sai kiitva ar^
vustuse osaliseks.
Pühapäeval, 4. "apriUü toimub
Liina esimene iseseisev kontsert
Torontos viiuldaja Jeremy Viinalassi
ja pianist 1 Charles Kipperi
kaastegevusel. Tema kavas on
Mozarti, Menotti ja Gershwini aariaid;
teine osa kontserdist on pü-
; hendatud täiesti eesti autoreüe, nagu
Aavik, Aav^ Duesberg, Eme-saks,
Oja, Päts ja Tubin. -
Rõõmuga läheme noore laulja
kontserdüe, kes oma kavas mi paL
ju ruumi leiab eesti laulule, r-.
Noor eesti viiulikunstnik Jeremy
Viinalass alustas oma õpinguid 7-
aastaselt dr. MetroKozaki juures
Sudburys. Tema eriline andekus ja
küre areng viisid teda varsti
Cambriatf i noorte ; orkestri koosseisu
ja 12-aastaselt Sudbury Sümfooniaorkestri
tegevaks liikmeks.
Jeremy on arvukalt osa võtnud Kir-wanise
muusikavõistlustest ja 1981
valiti teda Ontario fmalistiks. Suveti
on Jeremy osavõtnud mitmest
muusikakursusest nagu lnterpr(0-
vincial Music Camp ja Meadow-mont
School of Music, New York.
Noorteorkestrite festivalil Banffiš
1980 esines Jeremy solistina
Cambrian Youth Orchestra saatel.
Noorel viiuldajal on oma karjääri
rajamiseks ees õpingud välisr
maal: Oma noorusele vaatamata
on Jeremy juba praegu* õpetamas
Mulgid toetasid „Uudisinaad"
Esmaspäeval, 22. märtsil pidasid mulgid Eesti Majas oma järekordl-se
aastapeakoosoleku. Koosoleku avas ja juhaltas J . Vihma, protokollis
F. Rabisson.
Koosolekul esitati möödunud aasta
tegevusaruanded ja arutati eeloleva
aasta tegevuskava. Selts on*
korraldanud traditsioonüise omavahelise
kokkutuleku ja peamine
tegevus toimus Kiilamängude läbi-vümiseL
On võetud osa ja sõbra-,
likult koos töötatud teiste maa-kon^
Uke organisatsioonidega. Koos-lija
son; W. Mandra, E. Taniy E. Silm
ja J . Vares. Revisjon&omisjoni J .
Ramjalg ja J . Anton. Esindajaks
maakondade esinduskogusse W.
Mandra.
Koosoleku lõpul vesteldi veel
omavahel ja räägiti mulgi nalju.
;e poolt märgiti, et maakondlik
tegevus on viimasel ajal saanud
eestlaskonnas eriti populaarseks,
kõik üritused on olnud rahvarohked,
lõbusad ja neis on valitsenud
kodutunne. Seda tava soovitati jätkata.
Ühiselt otsustati osa võtta ja
kaasa aidata ESTO-84 maakondade
päeva korraldamisest. Samuti võetakse
osa ühisest maakondükust
sügispeost, mis toimub 23. oktoobril
Eesti Majas ja mille puhastulu
läheb Eesti Maja toetuseks. Ka
sooviti jätkata omavahelisi õhtuid.
Kuna selts ei taotle majanduslikke
sissetulekuid, süs ülejäägid
on annetatud eesti organisatsioonidele.
Selle aasta annetus $200
otsustati anda Eesti Skaudisõp-rade
SeltsUe
nende teoksü oleva. „Uudismaa"
juurdelõike qstukuludeks. .
Valimistel valiti üksmeelselt vana
juhatus tagasi. Mulkide Seltsi
vanemaks jäi edasi J; Vihma,
teisteks juhatusliikmeiks V. Ojas-vüulit
assistendina Huntingtoni
konservatooriumis Laurentian ülikoolis
Sudburys. Tema kavas eelseisval
kontserdil 4. aprülil .kuuleme
klassikuid nagu Brahms, Max
Bruch, Sarasate, Smetana j.t.'
Kontsert on Eesti Kunstide Keskuse
X juubelisarja neljas ja viimane
kontsert koos Abel Lee kuns-tmäitusega,
„Aknad'* ja „Fantaa-siad".
Näitus on avatud pühapäeval,
-1. apriim keUa 12-6-ni, kontserdi
algus on keli S p.!. Tartu
•VCöIlege'is./
Eestis ilmus -
kiriklik kalender
üllatuslikult on Nõukogude või- -f
mud Eestis lubanud trükis avaldada
kristlikku kalendrit. See on väikeses
taskuformaadis tosina leher
küljelisena, kus leidub ainult kalen-daärium.
Kuid selles on lubatud
ära tuua ka kriUcupühad ja igapäeva
kohta juhis vastavale püblisal-mile.
Tänavune väljaanne kannab järgmist
tütellehte:
Evangeelsete kristlaste-baptisti-de
Kadender 1982. a. Selle all piib-lisalm
(Mik. 6, 8) ja all: ENSV
evangeelsete kristlaste-baptistide
Presbüterite Nõukogu väljaanne.
Võib oletada, et kalender levib
ka väljaspool baptistide kogudusi
ja nü on rahval võimalUc teada
saada, mulal on liikuvad usupü-had.
Punavõimude poolt on tehtud
tingimuseks, et kalendri ees tuleb
ära tuua nõukogude pühade ja
tähtpäevade nimestUf nmg taga vü-masel
leheküljel N. Lüdu hümn.
New Yorgi Baptisti kogudus (jutlustaja
Leonhard Hemmets) on
lasknud kalendrist teha paijundus-koopiaid
liikmeskonna keskel levitamiseks,
jättes muidugi välja
Nõukogude sundusliku propaganda-
Hsandid. (VES)
OB
Kuulutamhie
VABA EESTLASES
täidab oma eesmärgi!
CHEVROLET •OLDSMOBILE
: ROBERTSON MOTORS LT-D:
1555 DANFORTH AVENUE
TORONTO, QNT..M4J1N7
T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 3 5
Alcan
Building JLw Ih Products lill
AuthorizedOeater
LÄTI EITEVÖTÖE
VIHMÄVEERENNID JA TOÄUD
ÄLUMnNIUÄT AKNAD JA UKSED
RÄÄSTAALUSED JA PÄIKESE
VARJUD
20 AASTA GARANTIj[
Century ÄIuminiHn Instailers
2226 Duudas St W. Toronto, Ont. M6R 1X3
Telefon 534-2864
Omanik ARTURS MiME
Yõt&e ühendust firma omanikuga. — Ei mingit vahemeest*
Läti äri ^
DOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS
9 Quefen St E . Toronto — Tel. 368-5011 '
Meil on rikkalilcus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel
ja kangastelgedel kudumiseks/põiminaisekSj heegeldamiseks,
tikkimiseks ja sõlmimiseks (macrame). it SKANDINAAVIAST
HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA •
Kanvaa mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud:
masp.—kotmap. 9-^, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30-^. Meie
teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. Tet 469-2005, kell 3—5 p i .
VABA EESTLASE UUED TELEFONID:
foimetus 444-4823
Mlhis 444-4832
VABAEESTLANE
kaks korda nädalas
Maksab Kanadass Väljaspool Kanadat;
Aüsfm $45.-- $55.-
Poolaastas $24.-» $29.-
Weerandaastcas $13.- $15o°-
KIRIPOSTIGA -h SAATEKULU
I Kanadass Väljaspool
$49.-= $39.-. I $44,
poolaostas $26.- + $i9.so i $22
"^eerandaastcas $14- + $ 9.25
VÄUASPOOL KANADAT ja USA^ds •
LENNUPOSTIGA aastas $49.—, poolaastas $26 I& veerana'
sastas $14.— + SAATEKULU sastas $66.—., poob
$33.— ja,veerandaastas $16.
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 60 centi
Manada aadressidele palnm6 märkida „POSTAL CODE" fa
USA aadressidele ,,ZIP GODE^"
Fangatshekk või rahakaart kirjutada
Free Estonian Pnblishers nimele.
Tellimine sGata:
VABA EESTLANE
955 Leslie St., Don Mills. Ont. M2B 2M3
Paluo-mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
\
veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates
19 Tellimise katteks lisan $..: siinjuuiea
rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata aanoalft tähtklirjas).
Nimi....
Aadress
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 1, 1982 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1982-04-01 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e820401 |
Description
| Title | 1982-04-01-03 |
| OCR text | Nr. 26- Nr.28 IBSSDB |a naisi^ kes Teise lajal kommiinistlikur J J a seäl yalitsevale ' tüfaüe laÄest^^ei- W e r o S i i b i l J k ^ ^ ^ ^ |u. Suur osa neist pi- - p pettunult veendu-kviseeritud Venemaa Etilniale õnne tooma |lnud kaugeltki iriim-jija ja kaitiieingel lategija ja verine tü-liiysetest me^stesf oli lemmas 77-aastaselt [juut Leopold Trep-lichard Sorge kõrval jN. Liidu salakuula- (1939. aastast alates 1 tiheda agentide vor- Ikslased andsid ni-fapelle." Trepperi ja ülesandeks oli ko- I informatsiooni Hit- Ija nende; liikumise p majanduise kohta. Iisukohaks sõja ajal iid| sealt sooritas ta iMarseiUesÄse, Lyoni, b isegi Berliini, kUs agentidega, [vemäteks saavutus- - Istele sabslaste vaikiste plaanide hanki- ' paki ettekuulutamine 1941. aastal ning ^ ennustamine Sta- 1942. aastal. Tema LRote Kapelle" or^ beniaalsel ülesehitn-pikski agent teist ei informatsioon antT E lühilaine saateapa-jre oli hädas ,3o-ehkki tal oiid juba p^emist kindlad and-pnisatsiooni tegevu-u õnnestus siiski ük' baljastada, kes oma lurma mõisteti ning , |õpul tuli ka järg kes arreteeriti Pa- |mbriL Sakslastel ei repperi mahala^ani-jätsusid teda „ümber. ir-Saksamaa kasuks Ja. Trepper mainis keeldus sellest ning, U 1943. a^tal Pa-küüsist põgeneda, bi uskunud Trepperi bpioon päralšt äõda Pe Poolasse siirdus, poliitilise politsei leti 1947. aastal 15 ! Ta vabanes pärast la tuli haige ja mm> [oolasüse tagasi, kusti 1973. aastal Iisraeli I veendunud kommu- Imid Stalini vangi-lõpnks talle nago jtaolistele aru pähe. Istest kõnelevad kõi-tema mälestusteoseks j, milles ta peab end looni llikmdLS, kes I ajaloo ohvriks. Ta Isoleval sajandfl on [koletist — fashlsm jmis on hävitanud I ideaalid. ole stalinism siiski keltki kõiki neid Imärgiga ideaale ja ' |fada, mida' kinnita^ I maaümasündmiJisi id. I leninismi virvatuied liikuma panema |es Moskva agentide latuina on maailma p petliku maski var-pniseerima mässe ja võimule upitama je diktatuure. ^ Eestis toimunud 1. jsnkatset püüavad N* pd ja ajaloolised teo^ bda kui eesti prole-pusu kodanluse dik- Pnnaste kkjasõna haks, et mässu orga- |du!st salaja üle piiri letud kommunistlik banisaator Jaan An- [aste ajalugu ei taha b, et 1. detsembril lastatud ülestõusUist [teised salamahti üle P «töötava rahva" ^ hulgas ka mässu tegelüt juht Valter kommunistlikud aja-fgub süski ajajooksul Venemaalt E^sse - V A B A EESTLANE neljapäeval, t apnllil 1982 - Tliursday, Äpril 1, 1982 -Lk. 3 BDB VALVEARST NÄDALALÕPUL 3. ja 4. aprijUÜ dr. T. Sauk?s, tel. 461-0912 ^.jlO.jall.äpij. - dr. J. [-7777 • » « y j i HKIRIK Insurance Agency KINDLUSTUSED 23 WESTMORE Dr., Süite 200 Rexdale, Ont^ M9V 3Y7 Tel. 745-4622 Tolipäevod Kalifprnias kaugete külalistega CHINA PEIK - (S. Ja 7. märtsü kõlas sün jälle eesti keel ning tali-üoinrordi kõik toad olid taas okupeeritud elurõõmsate, peamiselt valgepealiste põfajai|iaalästega. Nü iseloomustavad meid kohapealsed teenistujad. | Kaks bussitäit Los Angelesest ja üks San Franciscost saabusid juba reede õhtul. Nendele järgnes veel treilereid ja eraautosid. Laupäevaks oli kohal ligemale 150 eestlast, nende hulgas külalisi New Yorgist (neli noormeest), Ch|ica-gost,: Utah Ja Washingtoni osariikidest. 1 Laulu oli seekord ehk rohkem, kuna talipäevadest võttis osa noorte keskel tuntud I meeleolu tekitaja Urmas Kärner USA Idarannikult koos oma kitarriga.. Toimusid ka traditsioonilised suusavõistlused mäelaskumises mitmes vanuse j a oskuse klassis. Talipäevadest osavõtjatele oli korraldatud eesti pidu laupäeva õhtul, milline mõnele lõppes alle järgmi-^ sel hommikul. S.F. Suusaklubi aastakoosolek peamiselt noortele järgneva koosviibimisega toimkib 7. mail klubi esinaise Ruth ja Armas Sootaru kodus, 720 Colusa Ave., E l Cerrito. Lähema inf. siamiseks helistada (415) 526^6451. kõik sel ajal Põhja- Kalifomias viibivad eesti noored teretulnud. A.B. Eesti Majas toimus endiste sõjaveteranide kpkkutulek, kra§ vesteidi^sõjamälestusist ja peeti plaane kunagiste võitlusteekondade jäädvustamiseks. Pildil koosviibimisest osavõtjad. Foto: Tommy Tomsoh Joriime-tüdrakute" 600 endise õpilase nkodune ja sõbralik retk iiii®©rusmaale"° Iseseisvusaegse Tallinna Linna Kommertsgümnaasiumi 70-ndat aastapäeva tähistati m.a. septembris.. Paguluses märgitseti seda teadupärast suhteliselt tagasihoidlike kokkutulekutegai^. KuM kokkutulek Tal- Imnas, nagu jutustab J^odumaalt saabunud teade, õlnud väga elav, ehkki seda pühitseti tublisti hilinenult. ' — Kokkutulek oleks pidanud õi^ gupoolest toimuma juba 14. septembril. Kuna Kommertsgümnaasiumi ruumides asub nüüd Tallinna Merekool, siis oli võimalik aas-tapäeva- pidustust praktiliselt läbi vüa vaid kooli vaheajal, selle aasta jaanuaris: nimelt 16. jaanua^ ril kell 12 tulid i kokku - „komme tüdrukud** oma vana kooH aulas. Teate edasiandja nendib, et üldist vilistlaste kokkutulekut polevat tema teada selle kooli ajaloos olnud. ,,Kui võtta kooli ajalooks minu isiklikud eluaastad, alates 14. eluaastast, kui sinna kooli astusin," lisab ta. _ Edasi selgubj, et organiseerimiskomitee oli arvestanud' umbes 250 mimese kokkutulekut, kuid tegelikult tulnud kokku kaugelt üle 600. Kokkutulekut iseloomustatakse järgmiselt: — Laupäeva ennelõuna pakkus tallinlastele suhteliselt kummalist püti: keskealiste ja eakamate daamide massiline kokkuvoolamine Merekooli! Pilt puiipüsti täidetud saalis, rõdudel ja koridorides oli ka küllalt haruldane, sest meil on kõik koolid segakoolid (välja arvatud Merekool poistega ja Medit-sünikool, kus valmistatakse .ette meditsüniõdesid) ja viiistlaspäeva-del on alati nn. segaseltskond. Kuid sel korral täitis meie kooli ainult naispere! Vanu õpetajaid olevat vähe järele jäänud. Ainult üheksa. Nende hulgas Anna Raudkats/ kes ei olevat aga tervislikel põhjustel saanud kokkutulekust; osa võtta. Kogunemise algul tervitanud kokkutulnuid koolihoone praegune peremees, Merekooli du*ektor Helmuth Kanter, umbes 40-aastahe sümpaatne mees, kes palunud mitte pahaks panna, et tema tervitab neid kui kooliõdesid, kuna oUakse ju ühest koolimajast Tervitusi ütelnud nii vüi.stlased kui ka endised õpetajad ja Kommertsgümnaasiumi õigusjärglase, Tallinna Majandustehnikumi esmda ja. Aktuse kontsertosas esinenud instrumentaalmuusüca ja laulu alal silmapaistvad vilistlased. Pärast ametlikku os^ vaadatud rmgi majas, „et mis vahepeal muudetud", ja käsutatud ka tagasihoidlikku eüielauda. Hüjem einestatud lendude viisi restoranides ja mujali üldiselt oldud kokkutulekuga väga rahul. ,,Oli see ju kuidagi kodune ja sõbralik j a nagu omamoodi retk noorusmaale,kus tundsime endid 2 - ^ tundi jäUe koolitüdrukutena," ütleb lõpuks endine „komme tüdruk" (MR). E PL Liina Piarje ja Jeremy Viinalass iCommentaorid (Algus lk. 2) komandeeritud Imässumeeste kohta. Näiteks ilmus 8. märtsil ,)Rah-va Hääles** pikem artikkel Valter Kleini 90. sünniaastapäevaks ning avaldatud ridadest selgub, et Moskva saatis juba 1924. aasta veebruaris Valter Klemi salaja Eestisse põrandaalulsele tööle. Millega oli Tartus sündinud Valter Klem, kes tegutses Esimese maailmasõja' ajal Peterburis maalrina ja treialina, teinud endale sellise nime, et ta saadeti vastutusrik- Ikale mäsjisukatse juhtimise tööle Eestisse. Näib, et ta oli oma tegevusega võitnud partei juhtkonna täieliku usalduse, Klemist sai juba veebruarirevolutsiooni ajal kom-muni^ kn partd liige ja oktool)ri-irevolutsiooni ajal' astus ta puna- Icaardi liikmeks. Võttis osa kodusõjast valgete vastu ning lõpetas ja-laväekomandöride kursusedj kuhu ta jäeti sili^apaistva kommunistina poliitiliseks komissariks. Hiljem töötas komüssarina piirivalve väe^ osades ja oli Eestist põgenenud kommunistide artelli juhatajaks. Nägu sellest ^Igub, oli ta kõigiti sobiv mees relvastatud ülestõusu juhtima. Eestfe tegutses Valter Klein põranda all Kari Roobase nime all mng nimetati mässu ettevalmistamisel 9-liikmelise Eestimaa Sõja- Revolutsioonikomitee juhiks.- 1. detsembri ülestõusu ajal võttis ta Tallinnas osa fünnakuSt Balti jaamale jd sai haiavata. Mässu ebaõnnestumise järele põgenes ta Tallinnast ja varjas ennast põranda all. Ta haigestus j^; siiri, kuid tema viimaste päevade ja elu kohta ei anta tema eluloo Idrjeldtfses andmeid. Saatus oli Valter KleinOe armuline ja võimaldas tal Eesti pumal surra loomulikku surma. Kui ta oleks üle piiri Venemaale tagasi pääsenud, süs oleks teda tõenäoM- §elt oodanud, ülestõusu teise juhi Jaan Anvelti «saatus: kuMalask Stalini tanakeldrites. AMI Sopran Liina Purje alustas oma lauluõpingut 14-aastaselt Helmi Betlem'! laulustuudios. Hüjem siirdus ta New Yorki, kus töötas lauluõpetaja Olga Ryssiga ja lõpetas New Yorgi ülikooli B.S. kraadiga muusikaõpetaja kutse alal •— erir alana laul. Ta täiendas end Banffi ja Aspeni muusikakursustel ooperi alal. Praegu töötab Lima lastega, õpetades Orffi : meetodit Toronto koolides. Lima on lapsest sa adUc tundnud suurt huvi eesti laulu vastu ja on paljudel eesti üritustel neid ka esitanud. Luna laulurada on viinud teda esinema Washmgtoni, New Yorki, Long Islandüe ja Torontosse. Esimese iseseisva kontserdi andis ta New Yorgis koos Maaja Duesberg-Roosiga ja sai kiitva ar^ vustuse osaliseks. Pühapäeval, 4. "apriUü toimub Liina esimene iseseisev kontsert Torontos viiuldaja Jeremy Viinalassi ja pianist 1 Charles Kipperi kaastegevusel. Tema kavas on Mozarti, Menotti ja Gershwini aariaid; teine osa kontserdist on pü- ; hendatud täiesti eesti autoreüe, nagu Aavik, Aav^ Duesberg, Eme-saks, Oja, Päts ja Tubin. - Rõõmuga läheme noore laulja kontserdüe, kes oma kavas mi paL ju ruumi leiab eesti laulule, r-. Noor eesti viiulikunstnik Jeremy Viinalass alustas oma õpinguid 7- aastaselt dr. MetroKozaki juures Sudburys. Tema eriline andekus ja küre areng viisid teda varsti Cambriatf i noorte ; orkestri koosseisu ja 12-aastaselt Sudbury Sümfooniaorkestri tegevaks liikmeks. Jeremy on arvukalt osa võtnud Kir-wanise muusikavõistlustest ja 1981 valiti teda Ontario fmalistiks. Suveti on Jeremy osavõtnud mitmest muusikakursusest nagu lnterpr(0- vincial Music Camp ja Meadow-mont School of Music, New York. Noorteorkestrite festivalil Banffiš 1980 esines Jeremy solistina Cambrian Youth Orchestra saatel. Noorel viiuldajal on oma karjääri rajamiseks ees õpingud välisr maal: Oma noorusele vaatamata on Jeremy juba praegu* õpetamas Mulgid toetasid „Uudisinaad" Esmaspäeval, 22. märtsil pidasid mulgid Eesti Majas oma järekordl-se aastapeakoosoleku. Koosoleku avas ja juhaltas J . Vihma, protokollis F. Rabisson. Koosolekul esitati möödunud aasta tegevusaruanded ja arutati eeloleva aasta tegevuskava. Selts on* korraldanud traditsioonüise omavahelise kokkutuleku ja peamine tegevus toimus Kiilamängude läbi-vümiseL On võetud osa ja sõbra-, likult koos töötatud teiste maa-kon^ Uke organisatsioonidega. Koos-lija son; W. Mandra, E. Taniy E. Silm ja J . Vares. Revisjon&omisjoni J . Ramjalg ja J . Anton. Esindajaks maakondade esinduskogusse W. Mandra. Koosoleku lõpul vesteldi veel omavahel ja räägiti mulgi nalju. ;e poolt märgiti, et maakondlik tegevus on viimasel ajal saanud eestlaskonnas eriti populaarseks, kõik üritused on olnud rahvarohked, lõbusad ja neis on valitsenud kodutunne. Seda tava soovitati jätkata. Ühiselt otsustati osa võtta ja kaasa aidata ESTO-84 maakondade päeva korraldamisest. Samuti võetakse osa ühisest maakondükust sügispeost, mis toimub 23. oktoobril Eesti Majas ja mille puhastulu läheb Eesti Maja toetuseks. Ka sooviti jätkata omavahelisi õhtuid. Kuna selts ei taotle majanduslikke sissetulekuid, süs ülejäägid on annetatud eesti organisatsioonidele. Selle aasta annetus $200 otsustati anda Eesti Skaudisõp-rade SeltsUe nende teoksü oleva. „Uudismaa" juurdelõike qstukuludeks. . Valimistel valiti üksmeelselt vana juhatus tagasi. Mulkide Seltsi vanemaks jäi edasi J; Vihma, teisteks juhatusliikmeiks V. Ojas-vüulit assistendina Huntingtoni konservatooriumis Laurentian ülikoolis Sudburys. Tema kavas eelseisval kontserdil 4. aprülil .kuuleme klassikuid nagu Brahms, Max Bruch, Sarasate, Smetana j.t.' Kontsert on Eesti Kunstide Keskuse X juubelisarja neljas ja viimane kontsert koos Abel Lee kuns-tmäitusega, „Aknad'* ja „Fantaa-siad". Näitus on avatud pühapäeval, -1. apriim keUa 12-6-ni, kontserdi algus on keli S p.!. Tartu •VCöIlege'is./ Eestis ilmus - kiriklik kalender üllatuslikult on Nõukogude või- -f mud Eestis lubanud trükis avaldada kristlikku kalendrit. See on väikeses taskuformaadis tosina leher küljelisena, kus leidub ainult kalen-daärium. Kuid selles on lubatud ära tuua ka kriUcupühad ja igapäeva kohta juhis vastavale püblisal-mile. Tänavune väljaanne kannab järgmist tütellehte: Evangeelsete kristlaste-baptisti-de Kadender 1982. a. Selle all piib-lisalm (Mik. 6, 8) ja all: ENSV evangeelsete kristlaste-baptistide Presbüterite Nõukogu väljaanne. Võib oletada, et kalender levib ka väljaspool baptistide kogudusi ja nü on rahval võimalUc teada saada, mulal on liikuvad usupü-had. Punavõimude poolt on tehtud tingimuseks, et kalendri ees tuleb ära tuua nõukogude pühade ja tähtpäevade nimestUf nmg taga vü-masel leheküljel N. Lüdu hümn. New Yorgi Baptisti kogudus (jutlustaja Leonhard Hemmets) on lasknud kalendrist teha paijundus-koopiaid liikmeskonna keskel levitamiseks, jättes muidugi välja Nõukogude sundusliku propaganda- Hsandid. (VES) OB Kuulutamhie VABA EESTLASES täidab oma eesmärgi! CHEVROLET •OLDSMOBILE : ROBERTSON MOTORS LT-D: 1555 DANFORTH AVENUE TORONTO, QNT..M4J1N7 T E L E F O N 4 6 6 - 1 1 3 5 Alcan Building JLw Ih Products lill AuthorizedOeater LÄTI EITEVÖTÖE VIHMÄVEERENNID JA TOÄUD ÄLUMnNIUÄT AKNAD JA UKSED RÄÄSTAALUSED JA PÄIKESE VARJUD 20 AASTA GARANTIj[ Century ÄIuminiHn Instailers 2226 Duudas St W. Toronto, Ont. M6R 1X3 Telefon 534-2864 Omanik ARTURS MiME Yõt&e ühendust firma omanikuga. — Ei mingit vahemeest* Läti äri ^ DOWNTOWN WOOLS ARTS & CRAFTS 9 Quefen St E . Toronto — Tel. 368-5011 ' Meil on rikkalilcus valikus importeeritud lõngu. Sobivad varrastel ja kangastelgedel kudumiseks/põiminaisekSj heegeldamiseks, tikkimiseks ja sõlmimiseks (macrame). it SKANDINAAVIAST HUVITAVAID MATERJALE KÄSITÖÖKS MUSTRIGA • Kanvaa mitmes värvis — SOODSAD HINNAD. Avatud: masp.—kotmap. 9-^, neljap., reedel 9—8, laup. 9.30-^. Meie teine äri: 674 Broadview Ave. Tor. Tet 469-2005, kell 3—5 p i . VABA EESTLASE UUED TELEFONID: foimetus 444-4823 Mlhis 444-4832 VABAEESTLANE kaks korda nädalas Maksab Kanadass Väljaspool Kanadat; Aüsfm $45.-- $55.- Poolaastas $24.-» $29.- Weerandaastcas $13.- $15o°- KIRIPOSTIGA -h SAATEKULU I Kanadass Väljaspool $49.-= $39.-. I $44, poolaostas $26.- + $i9.so i $22 "^eerandaastcas $14- + $ 9.25 VÄUASPOOL KANADAT ja USA^ds • LENNUPOSTIGA aastas $49.—, poolaastas $26 I& veerana' sastas $14.— + SAATEKULU sastas $66.—., poob $33.— ja,veerandaastas $16. Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 60 centi Manada aadressidele palnm6 märkida „POSTAL CODE" fa USA aadressidele ,,ZIP GODE^" Fangatshekk või rahakaart kirjutada Free Estonian Pnblishers nimele. Tellimine sGata: VABA EESTLANE 955 Leslie St., Don Mills. Ont. M2B 2M3 Paluo-mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / \ veerandaastaks tavalise / kiripostiga alates 19 Tellimise katteks lisan $..: siinjuuiea rahas / tshekiga / rahakaardiga. (Raha saata aanoalft tähtklirjas). Nimi.... Aadress |
Tags
Comments
Post a Comment for 1982-04-01-03
