Vaba eestlane , April 1, 1982

              I L 4 V A B A EESTLANE adjapaeval, i . aprSa 1 ^ Thiffsday, Aprü 1, Nr, 26
AS]^14ST ABIKAASAT Annast
EENA JÄRVINE1
Õndsad on siimu4
kes Issandas sorevadi
sündinud lÕ. augustil 1891 Haijumaal
surnud 29. märtsil 1982 Torontos
m^esžab ^nias ja }aIIeEagemS§e I<?o.te8§g§
abikaasa ARVO-AVO
m
ÄNNEHE KERSTI
VAIKI V A NE
per^ond JÄRVEL
PUHKA RAHUS AmiAS El^fA, VANAEMA JA
VANA-VANAEMA •
T^ahkss BDiele annas
ENÄ JÄRVIN
ANNEÜE KERST
JAAN ja KRISTINA NOOLANDI pert^onaaga
Icioas
jpöeg V E L L O ja lapsed Toirontos
iütar V A L L I laste ja lastelastega USA-s
IJNÜSTAMATÄ KALLIST E M A , V A N A E M A ,
V A N A V A N A E M A J A ÄMMA
ANNEÜE MARIE KERST
sündinud 18. detsembril 1888 Tallinnas
surnud 30. märtsÜ 1982 Torontos
Kas ema südant
tunned S a . . .
mnälestavadlval&sesleaiaag
TÜTAR a b i k a a s a Toronüdjs
TOJAPOEGperekommga, MINIA ja OMAKSED Rcröföis
Kõrges eas yarises 29. märtsü 1982 igavikkD armastatisdl
ja lügispeetad kalliis õde ja sssgidane
Koi.-ltn. Kcarl Liivol<3!
surnud
.^•Peeter •••Siki ::Ta^tumaal
;:ioukä:štm^ä.' 'per#3J^:^:JöükUr-
M iselööÄ)oaii, mida tänapäeval f
ja alati abitidifils;Ta mõtifis'alati
• emse. ' M '.Äs,: köid^ .öilfis; • väid s€-
,da, ~ .mida' rmõfe^^- Ts:. jsiKtas^rSügs-; •;
vait sõprust, ;imlkle-jäi;^truiüö
ni siirmasL Sõ^rustj^ ka
arriiastust^ c i TSjendäfiud ta soft a-ä
e s i r s ^ yõis paiguti^^^^^
vaid tenia silmadest, vpi sõbrali­kust
naeruvinast. Ta et räälLfcud
palju, ega püüdnud kunagi miHG-gagi
^ ü e tõusta — ktiid t a teod kõ­nelesid
tema eest. ^
Ta kuulus sbbmepöiste ridadesse
võitlustes Š?»ni^^
iriseš aga k€)dtimäa: rinne, oli ta
fe)š tdste scwmepoisteg^
teilabingutes T a fe
hestega pääses ta sealt el^gä.
Rootsis; jätkas Peeter , õpinguid
elektriala konstruktorina, • i^siis
idij^iii Kanadasse Ja kuulus 30 aas­tat^
Ctotänö Hydro a i ^ ,ide-sainer^
ite-' b i i i a . T a b^
šeE taibÄas ja Ä
mega. Risk — vajaduse korral .—,
OÜ talle iselöcMuli^
Ta hindas kõrgelt kunsti, iga
kunsti. Harvad jäi tal'^'midagi
;,0'Keefe'is" nägemata, ühtegi su-ke:
ei möödunud tal Stratfordis käi­mata.
Übte^gi eesti teatrit ei jät­nud
ta vaatamata ega ühelgi könt-serdÜ
ega kunstinäitusel' käimata.
Ta t i i Ä k ^ ^ ajalugu ja
selle tänapäeva. •/,•,'
Kuiie Miili järve äärde ehita? ta
oma kätega imeilusa suvemaja ten-.
: nišväljakuga, purje- ja mootorpaa-tidegä;
Tal jätkus katt ja mõistust
igaks otstarbeks, ja neid jagas ta
ka oma sõpradele, kÕ_i^e, kes te­ma
poole pöördusid. : ?
Oma 60. sünnipäeva plaanitses
ta pühitseda käesoleval suvel oma
MINNEAPOLIS —" Vaatamata Valge Maja vastuseisule, ütleb evan» arvukate sõprade keskel,
gelist Billy Graham, et ta tahab külstada maikuul N. l i i t u ja võtta! Kahju on inimesest, kes omab
osa seal koiraldatavast mternatsionaalsest tuumasõja vastasest konve- kuhjaga kõiki väärtusi, kuid peab
Meie südamlik täno kõigile sõpradele ja tuttavatele, kes meie
kalM abikaasa, isa ja vanale
• KARL KIMMEL'
VR2/3 ^ . '
mateetalitosest rm irohkearvnlisdt võtsid, meid ioSmlavalt
trööstisid, ja leinaknulDtastega mälestasid* l^ülne tann õpetaja
Andres Taiil'fle šüdamlika kõne ja troosti eest ja organistile dr.
IL Töi^e, Korp! Sakala llpuvalvele ja järelhüüde eest H . Me-retle,
siiras tänu E. SUm'ale kes ütles järelhüüde VõWejate
ühingö nimel, kelle jumalagajätt kodmnaaga seoses olev kõne,
mis talle nii armas, oli liigDtävaks> momendiks ja 1. lindre^e
erilise osutatud kaasabi eest.
Leinaja L E S K ja O M A K S E D
ly Graham läheb Moskvass
i rentsist ning jutlustada kahes Moskva kirikus.
LEENA JÄRVINI
Graham ütles, et ta aktsepteeris" dus on vaimne ja tai: pofö mingit
, _ - ., ••••• . patriarh Pimeni kutse jutlusta- plaani sekkuda polütikasse või
iioL-itn. Karl Luyola (end. Kni-^jjj^j,^ vene ortodoks-katedraalis. ideoloogüistesse suhetesse.
mann) sun 92 a. vanaduses Rootv ^„ . i„*it,^4.^/i« C « « I C Ä C.
Tal on plaan ka jutiustada sealses^^^,
baptisti kirikus. rem käesoleval kuul, et U&^.presi- hutada. - .
Graham tegi oma seisukoha tea- ^^^^ ^^^^^^ Reagani vaHtsus oli Kahju, et Jumala veskid vahel
Rahu ja tröösti
raskes leinas
abikaasa Arvole
Sügavas lelmas
' ÕED perekondadega ja
. arviakasSÜGÜLAS^PRADEmg
kodumaal
EDUARD K U U S K N E perekonnaga
sa
sis. Ta oli kõige vanem Rootsis
asuvatest S.V. ohvitseridest.
K. Lüvola, olles lõpetanud Ir­kutski
sõjakooli, teenis Peterbur-gis
ohvitserina. Hüjem võttis osa
Vabadussõjast Soomusrongide D i ­viisi
staabi koosseisus. Diviisi lik-~
videerimisel määrati Sõjavägede
lahkuma mi vara. Kohutavalt kah­ju
on aga sus. kui see isik on su
elu parim sõber, kaugelt parem,
kui oskad seda ise olla.
Kahju ka tema abikaasast ja tüt­rest,
kelle leina ei suuda keegi lo-tavaks,'
öeldes, et ta p^vetab,
et see külaskäik võiks^jmdayj^^
§e kontnbutSiooMpareiaaks aru­saamiseks
N. Ludu f rahvaste,
USA ja teiste rahvaste vahel.
Kõrgema Sõjakooli lõpetamisel Ta Usas, et tema ülesamie N. Lü-teenis
Sõjavägede Staabi m osa- _ — — - • . •;. • :
konna ülema abina ja hiljem
Kindralstaabi raamatukogu juhata-
Armast koguduselüget
LEENA JÄRVINEI
sündinud 10. augustU 1891 Harjumaal
surnud 29. märtsil 1982 Torontos
TORONTO EESTI E V A N G E E L NE
KOGUDUS
Vaata, ma teen kõik uueks!
avaldanud survet Grahamüe mit- n i i jahvatavad. -
te sellele reisile mmna, kuna nad Puhka rahus, kallis sõber ja koo-kartsid,
et N. Liit võiks seda kasu- livend!
tada propagandavahendina. S. Preem
PMlapiisbp Otsib ^v^^^
Walesa vabastamiseks
.xo ta axvvxivoc.t uoa acoiöcöi ccöi- " VÄRSSAV — Poola katoHku kirfku püskop Josef Glemp on avalda-laste
rahvuslikust tegevusest. Oma WRITE^" parandusäffist eksikom^ nud üleskutse Solidaarsuse juhi Lect Walesa vabastamiseks j a ütieb,
^iiiiiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiüiiüiiiiiiiiiiiiiUiiiiiiiir
jana. 1944 sügisel põgenes Saksa- Eesti Kunstide Keskus palub seda
maale, kust hüjem õnnestus asuda efesti organisatsiooni endast teata-
Rootsi. Elades Lõuna-Rootsis, võt- ^ » „OLIVETn« kirjutusma-tis
ta aktüvselt osa sealsest eest- sina „ALL ELECTRIC TYPE-väärtusliku
raamatukogu pärandas bei ära toi.
ta Lundi Eesti Majale. iiiiiiiiii|{||ii(nilliliilllllillll!lillil!lliiillilliiniinil^^^
Eestlaste poolt eelistJ^d ja traditsioonüiseks kujimesmd
MATUSEMAJÄ
AsMasl
LINDA TINT I
Puhka rahusl
LEHTE-ÕIE ja E D U A R D EOOMETS
Matösemaja oa üle iis. aasta teeninud Metropolitan Torontot
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad ruumid, kvalifitseeritad persciial ^
küllaldaselt parkimiseruimii.
Väärikas teenünme
ORRISO
UNERAL HOMES LT
T L . MORRISON Fmneral Director
467 Sherbonra© St., Toronto, Oat. M4Z lEB
Telefon 924-1408
et salajased kontaktid on toimunud otsesteks läbirääkimisteks ameti­ühingu
ja sõjaväeUse valitsuse vahel. Püskop arvab, et Waleša võiks
oma populaarsuse tõttu kaasaaidata riigi rahunemisele j a olukorra sel­ginemisele.
Üks vanem Solidaarsuse esinda- Ometi on sellest näha, ;
ja ütles, et esialgsed läbirääkimi- et Poola valitsus otsib tõsiselt
sed on juba toimunud vaütsuse ja mingisugust teed Solidaarsusele
Soüdaarsuse ametiühingu esindaja- uuesti tegevusvõimahise andmi-te
vahel, kes pääsesid vangistami- seks,
sest sõjaseaduse kehtima panekul, tingimusel, et ametiühing oleks
Solidaarsuse esindaja, kes soo- kuulekas kommunistlikule parteile,
vis, et ta jääb anonüümseks,
ütles, et ametiühing on nõudnud,
et läbirääkimised saaksid toimu- |{|
daamult Walesa ja seitsme-liik^
melise ametiühingu presüdinmi Eesti Sihtkapital Kanadas
juuresolekul. Annetused, testamendi-pärandused
Püskop Glempi avaldus Walesa ja mälestusfondid on tulumaksu-vabastamiseks
on seniseist ran- vabad. Suunake oma annetused
geim mehe kasuks, kes aitas orga- noortele ja teistele eesti organisat-niseerida
Solidaarsuse ...ametiühin­gut
Gdanskis. Peapüskop ütles
suurel jumalateenistusel Varssavj , , . , , ..... , , .,
tööUsklassi eeslinnas, et walesa . . ' ^ ^ " ' r ,?
sioonidele
Eesti Sihtkapital Kanadas
Lahkeas l ^ v i k k u made Snõimiane
* 20. 8.1909 Eestis
t 25. 3. 1982 Kanadas
Mälestavad leinas
LIX, SUTS, MATI, K A T R IN
362 Danforth Av®.
Toronti^ Onfe,
M4K 1N8 •
F L O W E R S & G I F T S
m 466-1951 või 466-1502
Värsked jja esmaklassilised lilled igaks sündmuseks.
Kmistikäsittöid kinkideks: ehted, merevaik, n&hktSo<ä,
pnnnikeriijlnsed, keraamika.
Räägitakse eesti, läti ja inglise keeit
vabastamme pole mingiks ohuks
Poola valitsusvõimudele.
Vahepeal on Varssavis ringi lü-kunud
usalduslik kommunistüku
partei dokument,
kus on arvestatud kolme võima­lust
Solidaarsuse probeelmi la­hendamiseks.
Esimeseks, ametiühmgule uuesti te­gevusloa
andmine uue juhi all, or­ganiseerides
kaks Solidaarsuse ni­melist
ametiühingut või likvideeri­des
ametiühing ülepea.
See dokument on süski saanud
teatavaks põrandaaluseile ameti­ühingu
liikmeUe ja tegi selgeks, et
valitsuse vaük oleneb peamiselt
järgmiste kuude vastupanuliik^i-sest
sõjaseadusele. ^:
saamistes. - - Eesti Maja, 958
Broadview Ave. Toronto, Ont.
M4K 2R6
illlinilllilOlliSliilllilllil
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
H. LATER & COc
Ltd.
**INSURANCE" •
1482 BathnrstSt, 4kord
(Balhurst—St. Clair)
Telefon kontoris 653-7815 ja
.653-7816