Vaba eestlane , August 21, 1980

              VABA EESTLANE neljapäeval, 21. ^yg^gtü 1980 - Thursday, August 21, Nr. 63
VABADE EESTLASTE
VÄLJAANDJA: O/Ü Vaba Eestiane, 135 Tecumseth Sfe. T®reQtoö.
PEATOIMETAJA: Karl Arm
TOIMETAJA: Haanes Oja
POSTIAADRESS: P.O. Boz 70, Stn. C, Toroato Ost. M6J 3M7
TE^FONTO: toimetus 364-7521, talitus (teUimkeä, kutdutus«l,
^ ekspeditsiocm) 364-7675
TELLIMISEINNAD Kanadas: aastas $35.-, poolaastas $19.50
Veerandaastas $10.50, kiripostiga aast^ $56.—, pcolaasi
ja veerandaastas $16.—
TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $38.-,
tas $21.— ja veerandaastas $11.—. Kiripostiga USA-s: aastas
$61.—, poolaastas $32.50 ja veeraadaasitas $17.—
LENNUPOSTIGA ülemere-maadesse: aastas $72.—, poolaastus
$36.— ja veerajsdaastas $19.—.
j Aadressi muudatus 50 c. — üksilmumbri iamd 45
PubMed by Free Estonian PubliSher Ltd., 135 Te©
' T o r o n t o Ont.M6J2H2
Nii algas põgeniku e k . . . Fotomees on Jäädvustanud köögitoimkosma töö ühes Saksamaa põgenike
laagris pärast Teist maailmasõda. Vasakul seisab laagri perenaine, endine taluperenaine Viljandi­maalt,
kes Eestist lahkus koos oma perekonnagavholjwstel kuid kaotas Ma-Preisim^^ oma mehe ja
^ . • . F ö t o i - f f i n t o - - . . ' -
Poolas viimasel ajal kiiresti le- hakkas teatavasti mõned aastad ta-vinud
streigid viitavad kõmmu- gasi üks tööline iseseisvat tööliste
mstÜku majandussüsteem! Achille- ametiühingut organiseeriina kuid
§e kannale — tööliste pumimisele ta lõpetas oma karjääri hulluma­ja
pingutamisele madalate palka- jas.
dega ja halbade töötingimustega. Kuid Poola viimaseaja sündmus-
Poola töölised on ilmselt targemad, tel on veel teine erilise templiga
teadlikumad ja suurema sümam- pale, mis tõenäoliselt häirib kom-giga
kui nende kaaslased Venemaal munistlikke võimusid isegi rohkem
ja ei lase endid petta tühjadest kui streigiliikumine. Selleks teiseks
propagandakõlksudest, valedest ja probleemiks on poola rahvusliku
õõnsatest lubadustest, millega on hoiaku ja venevastase meelsuse tü-
Juba üle 60-iie aasta toidetud vene gevnemine. Selle kõige kujukamaks
töölist. Poola töölisklassile on saa- tõendiks oli hiljuti Poola võidu tä
Nad nimetavad end partisanideks ja räägivad Afganistani vabastäinisest. Nad räägivad vabadu­sest
ja peagu möödaminnes märgivad, kui mitu provintsi nad on juba vallutanud Ja kui mitu tuhat ve­nelast
nad on surmanud. Neil on kergesti ligipääsetavad keskused Peshawaris Ja nad seletavad taht­likult
oma edukast partisamsõjast neMe; ke
Peshawaris on kuue suurema ,af- gedes ön mitmeid vastupanugrup- See motiveering on olnud tähele- ^^^^^^^ / : /
gaanide vastupanugnipi esindajate pe, aga et need kas ei taha või ei panuväame mitmest aspektist. lõpuks kinnitab saadik: ,.Ma
Stokholmis toimunud ESTO-80
pidustused on läinud eesti rahva
ajalukku, kuid selle suure vabade
eestlaste kokkutuleku järelkajad
ei ole veel vaibunud ja ulatuvad
sageli ka „Vaha Eestlase" toime-tuslauale.
Nii tuleb meile mitme­sugust
materjali — kirju, ajaleh­tede
väljalõikeid, arvamisi Jne,
mjs püüavad valgustada Stokhol­mis
toimunud pidustusi mitmes
erivplguses ja mitmest aspektist
lähtudes. :
Nii näiteks on meile saadetud
äratõmme huvitavast kirjast, mil­le
Ühendriikide saadik Stokholmis
Ptodney Kennedy-Minott on saat­nud
Eesti Rahvuskomitee Ühend­riikides
esimehele Juhan Simon-sonile.
Saadik mainib oma läkitu­ses,
et tal oli 1. juulist kuni 13. juu­lini
juhus külalisena jälgida ja Oh,a
võtta ühest vär\iküllasemast, eru­tavamast
ja emotsionaalselt liigu­tavamast
elamusest kogu oma elu­ea
jooksul— ESTO-80-st.
Saadik kirjutab Rahvuskomitee
esimehele kui uhke ta võib olla
oma esivanemate rikkalikule kul­tuuripärandile
ja pikale vibreeri­vale
ajaloole. Ma olen uhke, et
1000 Ameerika eestlast tasusid
oma käest kulud, et osaleda pidus­tustest
erinejatena ja pealtvaataja­tena",
riendib saadik ja kmnitah
siis, et teda Higutas kõige rohkeni
kaasa elada eestlaste suurele va­baduse
armastuse demonstratsioo­nile.
Ta ütleb, et Eesti elab iga­vesti
Itui ESTO-80-on eesti noorte
tunnete näitajaks kuigi tuhandetel
nendest ei ole olnud võimalusi
,Gma esivanemate kodu külastami-nud
selgeks, et kommunisthk süs- Mstamine N. Lüdu me 1920. aas- kes "^^^^^'^^^'^^^^^^^^ et nii palju eestlasi on
teem ei too töölisklassüe kmiagi tal, mis puhul ¥arssavis toimus tega ei anna. palju konkreetseid da; mingit rünnakut. Nad opereeri- he afgaanide^ vastupanu. J a see \ . , , . , , ..
lubatud soodustusi ja eeliseid ning 4000 "aišsidendi rongkäik mng kar- fakte olukorrast sõjas kannatavas vad peamiselt üksikute venelaste _„ i^ i ^ ^ » et paljud neist tuhd sna
Ühendriikide kodanikud. Ma olen
töölise on rohkem allasuratud ja.dinal WyszynsM pidas Czestocho- Afganistanis. Nende ii^formatsioon kolonnide ründamisega ja ner
õigusteta kui kapitaHstlikus üMs^ was ISO.OOOrle palverändurile kõne, sõjast önnü nõrk ja ülespuhutud, et atgaaiiide mõrvamisega, kes tööta-vastupanu
on kasvanud laviinina; . ,
nende Afgaani.d. e •vast.u panu vene^la \st e Stokholmi. Ma olen uhke, et Ühendrügid ikka veel tunnistavad
samuti meenutas poola lõpuks peab isegi nende andhiete vad koos nõukogude poolt toetatud - ^ f Eesti Vabariiki ja ma olen uhke
Kulades, sest see on nende eluviis, , . , "•^"^^"^^v
mida sissetungijad tahavad kaota- eesti .sõpradele sfin
Rootsis, keda ma olen õppinud
tundma ja hindama", lõpetab saa-konnas.
Streigid Poolas ei ole sealsetele armee võitu venelaste üle 60 aastat tõepärasust. teatava reservatsioo- Karmali rezhumiga. ^
kommmüstlikele võhnumeestele t a g a s i . ; : . niga võ^^^^ ''^"^"^^^^^
uudiseks^: Juba kümmeaastat taga- . E h k k i Poola võunud ametUkuit Ringkäik nende keskusis jatab laagris mõnda; perekonda Loghari Pakistanist kuid k a need on ^^"^^
si organiseerisid Gdanski laevaehi- kinnitavad, et streigüiikumine on mulje . partisanüi^^^ mis külast, mis on ainult mõne miüi ^^g^^^^^ ^ ^ l ^ j ^ ^ ^^^^ dik.
tiše töökodade töölised streigi, mis juba likvideeritud^ Ja suurem osa näib olevat ülepaisutatud soovunel-kaugusel Kabuüst. Kuid need, sooritatakse ^ vast^smugrmxn^e ^^^^tlemata väga südamest tule.
lõppes veriste kokkupõrgetega, 49 töölisi tööle läinud, peab Poola maist ja araabia õlirahade kasuta- küsid külast juba enne nõukogude opereerivad piiri ümbru- '"^^ sõnad, mÜle ehtsuses ei saa
inimese surmaga Ja toHeaegse Poo- kommunistlik partei olukorda šüski mise võimalusist. invasiooni, kuna küla sattus nouko- ses ' |kahelda. Kui EestU ja eestlastel on
l a kommunistliku suurema võimu- nüvõrd ohtlikuks, et partei; peasek- ilkumine on seotiidtsremoonla--^^^ pommirünnaku alla, kus sai " seUiseid suuri sõpru, siis on see
m.r,,mMaia 2VG0.,h iunl1i,m 1ke esst. 1ko os oma aub•i k^ a a -o.s.Aa^ld glu.i sieksu dvaõ ismida aln õpuilkfio gsuuduer emvaäiedV mduesüveõ ittlõuhsue sajäktsk atmoeiksse l. meie vaba- • 1 „ • teid ja tunda end üsna julgema ^^ui/| tA;niphi5pia„ ja la seitsme laoseea Dosenes Los- , , . , . ^., , . J^wiu loimeiuse lauaie on tulnud
tega, mis lähedalt vaadates jä­tab
teatraalse Ja pateetilise ise-
„Kiü ma tulin esimese partisani-mehe
Wladyslaw Gomulka võimult xetär Edward Gierek katkestas
kõrvaldamisega. Tundub, et prae- oma puhkuse M. Liidus Ja saabus
gused streigid on võtnud palju suu- pärast kohtumist N. Lüdu diktaa-rema
ulatuse Ja laiemad mõõtmed, tori Erezhneviga Varssavisse taga-kui
10 aastat tagasi, kuna töölised §i. Giereki Ja Brezhnevi vahelise
on iakanud taipama, et neid pete- nõupidamise tagajärgi ei ole seni grupi keskusse," kirjutab Dagens
1 takse Ja röövitakse ning ei võimal- avalikuks tehtud ^^^M Nyheteri reporter L Oja, ,,kohtasin
data inimestele nende algeliste tar- ei olnud seal kõne all mitte ainult ma esimesena uksel üht kõrgemat '
vete rahuldamist. Poolas levinud streigüiikümine pathaani, India ja tAfganistanipii-
Lääneriikide vaatlejate Ja diplo- vaid ka poolakate venevastane rii elavat afgaani traditsioonüises hümi ja N . Lüdu üksuste vastu,
maatiliste ringkondade arvates on hoiak. , riietuses^^Laiade pükste all oli.paar Ghul oli just saanud teateid sugu-streigüükumine,
Poolas haaranud ^^^^^ eriline lüga suuri sõdurisaapaid ja. üle õla lastelt, meestelt, ke& rääkisid et
ligemale 80.009 töölist paljudes vab- ^jjjjg|^ pg^jys Poola sündmusi erk- rippus nõukogude Kalashnikovi ükskijieist pole veel surma saanud,
rikuies Ja mitmesuguste.ieenistus-ggj^jäi^^^ tääk otsas. ja et nende võitlus on seni olnud
te aladel. Eriti ohtlikuks peetakse rahulolematuse sädemed võivad nTagapool ruumis laua ääres is^ edukas.
laeväehitustööliste ^treiM Gdans-^^^^^^^^ lametava musta .habemega ... . Nõukogude vägede ülddrvr?än
kis. mis haarab ligemale 16.000 t p - gateljiltriikides^ Ja noor mees laitmatult valges pakis- , f""^ ^ ' ' ^ ' f ^ ^ ^ P - , ^ ^ ^ - takse olevat 110.000 ' j a vähemalt
see võiks hakata kõigutama vene taanlase riietuses. Ta rääkishoog- ^^^^^^^^^^^ keskused: on Feshawsh ühe reisija arvamuste kohaselt
impeeriumi alustalasid Euroopas, salt telefonisse ja tema kohal^r^^^ tuli Kabulist toovad
nroDa^andaafish Dartisanist- Afgamstam elanikest ja ^ ^^gm ^^^^/^^^ lehed: tundsid
sa ja seitsme lapsega ^K)genes L^g- tankides ja soomussõidukeis.k, ajalehtede väljalõikeid. Nendo
hanst,, juüistab, ^ et Aga see ^ julgeolekutumie on vüma- M g a s on ka mõned väljavõtted
nooremal^ meestest jaidjnagedes-^.^g^^^^^ ole pag^iasiätlaste suuremalt äias­se,
et võidelda Ammi rezhnmi vas^ Afganistanis .nam ühtki teed, mis ^1"^,^^^
oleks vaba partisanide rünnakuvoi- g|^,^al^^^^
Nüüd nad võitlevad Karmali rez- maiuse eest, ^ küljeline (6 veergu) foto vahade
kusjuures partisanid on saanud eestlaste suurest dempnstratsioon-ka
raskemaid relvi, mida nad on rongkäigust ja vabaduse apelli
röövmud venelastelt või afgaani- esitamisest Stokhöhnis. Vällälõi-de
sõdureilt, kes on % u d väe- l^eid. on ka paljudest Rootsi aja-joöksu.
l i s t E h k M laevaehituse töölised
on kommimistliku standardi
lehtedest, mis Idrjeldav^, vaatle­vad
ja analüüsivad Stokholmis; toi­munud
eestlaste suurpidustnsL
Siinkohal võiks kinni naelutada,
et Torontos ilmuvad läti ja soome
suurt huvi ESTO-sn
sündmuste j a fotode vastu, kuid
polnud kusagilt saada inf<«i-
Lup«uu.t i...u.^5uuc vcxcu.au^xc. ^^gj^j^yj^.^ teevad: ikka sagedami- ^^""^^^^^ toüne^^""?* "^"^^U
veelgi häirivaM, et tööEsed on , , , , , , .ene punaarmee .Poolat .Noor ^f^^-^^^
MoodustanM ühise
vad ka õigust iseseisvate toohste^ahtiemat^^^
^etiühingute moodustamiseks, SdlSš"koÄ em>e selUse dras^ valitsej
mis kaitseksid' tööliste huvisid Ja üUse sammu astumist, kuna vene- gibvenseist \oitiusis . või muiata partisanideesindajate Paljud tundemärgid näitavad ka, keskorganisatsioon ei oleks pida-
Tä väidab, et: rohkem kui 10.000 paatosele ja soovile oma kodumaa et venelased on tulnud Afganistani nud juba ette sellele raM-uspropa-venelast
on Juba surmatud ja yabastamiseks võõra okupatsiooni kavatsusega sinna jääda. Ikka gandale mõtlema ning siinseid
partisanide liikumme kontrollivat alt, jääb snski mulje kohtumisist enam ja enam tuuakse lennukitega meile sõbralikke ajalehti vajalik-;
suurema osa Afganistanist peshawari partisanidekeskuste juhrv tsiviüisikuid administratiivseüe ke materjalidega J a ajakirjanduse
asendaksid praegused_ valitsuse on juba suured punaarmee
kommmns^^lAu ^partei asutustena .jg^d rakendatud Afganistanis kulu-
3a_iiliaabdena fegutsevad amet.- ^34,53^ j , ^^.^jt^Uj^^,^^^-
Mlm.|nd, mis on w t e i iKX.lt raken, etesse ning Kremli poliitbürool ei
adaatiuuda a«ianuuil t t.ö«uöl„i»st.e. Petmiseks. „ol,e-e erniujsit, fr,5oo5m^u„ uue ltu^ie^s^o^ia^e^ jle^K - _^ . tidega, et nad tõeliselt räägivad kohtadele ja keskvalitsus on suu- ülevaadetega varustama'
Partei ametiuhmgute süsteem on ^ ,õ5b esile kutsuda Ta raagib tuleviku Afgamstamst, - ' ^ i ^ , i.egi ei,, tea ega res mõõtmes juba venelaste käes. . : ,
seda kui venelaste invasioo-
Nõukogude väeosad on hakanud Leedu Ameerika Nõukogu ei ole
ehitama püsivaid ehitusi Ja ikka jäänud käed riipes vaatama kui
sagedamini võetakse senised af- tJhendrükide valitsus on alustanud
gaanide väeosade iilesänded ve­nelaste
poolt iile.
uut aktsiooni leedu paritohiga
ameeriklaste vastu, keda süüdista^
kehtestatud orignaalselt teatavasti rahuioiematü^^^^^^ tunne.
N. Ludus ning seaU toodi see Ida- ka t e i s t e s n i v ä e d on välja aetud, kui ühest on su-
Euroopa riiMde bolsheviseerimise jüimide aUa pam^^^ crjbariisõdurid, kes võtavad käske
j i Moskva ülemvõimu alla paimi- kides. ,,Kuid vesttuses selb parüsam--^^^^ oma süguharupeahkuilt ja
tamise Järele üle ka sateüiitrüki- p^^^g^ ^^,1 ^ ^ ^ ^ p ^ a grupi ^indajaga^ja teistega Pakis- inteUekutuaalseüt tegelasilt
d e s s e - Ä l i s t e nõudmine iseseis- g ^ ^ ^ takse sõiaknrit.<.„a.« • •
vate ametiüMngute moodustami- ^j^^^gt^^^ . Afsanistani sõjavägi on arvesta- - f ? , ' ^ - ^ " ^ ^ ^ ^ '''^^"""^
seks mõJuB kommunistlikele või- S^^S^iJ^^^^ Sõdurite . s i m e^
mudele puease rätikE näitamisena knmhie oh 4el^ tähtsamaks tegu- ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ lub suguharule. " • p^^^^^ P^-^"^ ^uhti-
J a sisaldab väljakutset kommumst-^jj^^^^j^^^^^ ' N a d võitlevad venelaste j a Karma- deks ohvitserid, kel: on venelaste ^ ^ ^ ^ ' ^ ^
Hkule parteüe, miflega parteime-;^,.g^,,^^^ Isfin^
ai irtiWntrinnnsfiMia ftti • huua relvadega, on mitmeü parti- ' ^ ... se inguske^lse dr. J . Pninskise sn-sanidel
ikkagi alles relvad, mis pä- feodaalset pereKonnasustee- Nõukogude armee tuh kaitsma lest ümunud broshüüri ,jjthna-rmevad
ajajärgust 40 aastat taga- "^^^^^^^^^^^^
si. Äga vastupidi sellele pole mmgit tulemus muutus vastupidiseks. mülesüksikasjaliselt^M
V ; \, V V . ^ kahtlust, et võitlus nõukogude mva- ^ sotsiaalsed reformid, mis juutidele garanteeritud eriõigusi
Nende relvadega ei suudeta kua siooniarmee vastu on^^ vumastel feodaalsesse afgaanide ühiskonda Leedu iseseisvuse ajal antuse
mingeid vabastatud purkjmdi või k^^^^^
kaitsta oma baaside alasMi. kogude kaotused on tugevasti suu-^^^^^^^^ J
ei saa kuidagi nõustuda. On
põhjust 'meenutada, et N .
lääneprovintsidele: Lougheed Mn-nitas,
et sellise maksu rakendami­ne
on vastuolus Kanada põhiseadu­sega
ning eitab provintside oman­diõigust
loodusvarade üle. ,,üks partisanide juhtidest nõus- renenud. vene esnnese
I uiuiguöt iu^uuövöiciuü Luc. „^... le järelmõjude tõttu äkM kaugele okupatsiooni aj
EDMONTON, — Alberta peami- tub siiski, et see oleks sõjaline ene- ; Nüüd on möödunud peagu kahek- tulevikku. Nüüd võivad reaktsioo- juutide hävitamist saksa okupat-nister
Peter Laugheed maiiub^ et Alberta ^^^^ kui sooritada suurem sa kuud seüest, kui nõukogude sõ^niüsed suguharude pealikud ja; sioonipäevii; esitatakse juhuseid
kui Ottawas asuv keskvalitsus ra- nõukogu mainib, et Alberta õli jat- atakk peaünn Kabuli vastu, atakk jajõud sooritasid invasiooni Afgä- preestrid kaua takistada reformi- paljud * leedulased riskisid
kendab looduslikule gaasüe eks- kub veel ainult kümneks aastaks, mülest paljud reporterid op lüäki nistani, seletades et Kabuli rezhüm de teostamist, et hoiduda sellest Q^^^ eluffa luutidp variamicpi ia
portmaksü, siis tähendab see prak- kui vahepeal uusi suuremaid õlial-nud kui reaalsest võimalusest. Ta ön neid omale appi kutsunud \ ^ i - kui jumalata kommunismi ja nõu-
- tiliselt sõja kiuhitamist; Kanada likaid ei avastata.; , selgitab, et Eabuli: ümbruses ma- se agressiooni tagasi tõrjumiseks, kogude lemtisest. (Järg lk. 3)