Vaba eestlane , January 17, 1978

              Socesä cltLSB mai! regi»'
^mtSm number ~ legg.
ILMUB
IGAL TEISIPÄEVAL
JA NEUAPÄEVAL
Ni". 4 (2447) X X V I I aastakäik Tetsipäfivali 17, JaainmrU 1978 - - * B S % , January 1978
Möödunud laupäeval avas Toronto Eesti Selts oma Eesti Vabariigi juubeliballiga Eesti Majas täiavu-
§€ Eesti Vabariigi SO.l Juubeliaastat tähistavate sündmuste rea. Osavõtt, pärast üue-aasta-vastuvõtte, oli
tagasihoidlik alla paarišajalise külaliste arvuga, kelle hulgas oli rohkesti eest! orgamisatsioosiide esim-dajaid
eesotsas E.y. aupeakonsul L Heinsoo j a ^^^^
Eföti Maja saalile d i kuiBtaiifc V. elada oma rahulildcu ülesehitavat käesoleva õppeaas-
Hubel valmistanud sündmusekoha-sed
dekoratsioonid vapilõvide,
tammelehtede ja kuldse juubeli-iiumbriga
ning laest rippuvate šini-lilust-
valgete rosettidega; Ka igal
laual OÜ just Vabaduspäevaiks val­mistatud
vimplid, kus valgel põh­jal
on ,,1918-1978 Eesti Vabariik",
seliö äll Eesti vapp lipuvärvide
taustai ja. aU „Su üle^ Jumal vai-;
,,60" ning ,,24.*veebruar".
on
for
elu.
Eesti rahva saatiis, tema anas-tamine
N. Venemaa poolt vägi•^
ta lõpul. Ä. Kullango m olnud ak«
tiivselt tegev lasteaia organiäeöri-misel,
tees möödimud 15 aiasta
joofesul on julitiEud suure eduku-ülekohtu
momente uuemas Eu­roopa
ajaloos, mis ei ole veieJ
leidnud õij
lahendust.
ii
Teisel samasugusel
pagulaste nõme
Estonia'^:';
Vimplid t uM samal õhtul müügile
:ia need on eriti kaui^id käesoleval
juubeliaastal idasse eesti kodusse
juubelimõtte sisendamiseks.
Pärast rikkalikku ja maitsvat
õhtusöögi pidas päevakohase kõne
E.V. aupeakonsul I. Heinsoo, kes
tervitas pidulisi Eesti Vabariigi
esindajana. Ta ütles:
,,24. veebr. 60 aastat tagasi sai
toeks lugematute ^eesti kgupõlve-de
ootus ja lootus — riiilik iseseis­vus
ja rahvuslik vabadus. Vabadus-tmigal,
mis kustus Päala jõe ääires,
j^üttis uuesti võimsaks leegiks
Maarjamaa üle/ Külmal küünla;
kuul 60. aastat tagasi täitus Juhan
tiiivi ammu enne seda värssi vala­tud
prohvetlik kuulutus:'
Tõesti ükskord kui terve mõte,
ükskord on Eesti riik," r
Ja kuigi meie vabaduse saavuta­misele
ja ajalool^iseš tagasivaates
aitas kaasa kahtlematult kahe Eu-n>
õpa ahne-suurvõimu nõrgenemi
ne I maaümasõja tagajärjel,
Eesti rahvas oli võimeline näita­ma
vajalikku tarmukust, sangar-,
likkust ja eneseohverdamist, mil­lega
võideti Vabadussõda ja
kindlustati noore rpgi esialgne
eluruum.
Eks ohiud järgnevad iseseisvus-aastad
samuti tõendiks sellest tar­mukusest,
küpsusest ja töötahtest,
millega paari aastakümnega ehita­ti
sõjarusudest üles õitsev väike­riik,
kes oli võimeline end ise ma­jandama
ja omakultuuri arenda­ma.
Täna "on siip saalis kmdlasti
neid kaasmaalasi, kes mäletavad
miliiste raskustega meie riik kwdl.
Veel enam on sün aga neid, kes
öudsüsetundega mäletavad neid
aegu, mil meie rüklik, iseseisvus
häviitati U maailmasõja möllus.
Meie Olime järjekordselt ajaloo
mängukanniks, kus suurvõimude
huvide ristumise turmtules on vähe
Meie maa ja rahva praegune
seaduslik okup^atsioon, sellega kaa­suv
venestamine, inimõiguste; rik­kumine
ja rahvusmõrv, ei ole mit­te
veel lõplik lahendus Eesti Ja
teiste Vene püririikide küsimusele.
Sellepärast, 'kui koguneme siin va­bas
maaümas tähistama oma
vuslikku tähtpäeva, süsi meie
distav sõrm ^useb moodsa aja
kõige suurema ja ebainimlikuma
koloniaalsüsteemi Nõukogude
Venemaa vastu.-Ühiselt oma rahva
pärisosa vastupanu liikumisega
nõuame meie:
— Eesti riikliku sõltumatuse
taastamist Tartu rahulepmgu alu­sel
kindlaks määratud piurides;
— Meie nõuame praegeuse kolo­niaalse
haldusaparaadi likvideeri­mist
vastavalt inimõiguste ülddek­laratsiooni
artikkel 21^ punkt 3
nõudele; •
— Meie nõuame ka likvideerida
xEesti territooriumil aduvad Nõu­kogude'
Sõjaväe baasid ja viia
välj a Eestisf kõik nõulkogude sõ-j
aväsosad, sest vastavalt baaside
lepingule 1939, mis öli ikehitiv 10
aastat; ^aegus see leping 1949. aas­tal.
: . Need nõudmised on täielikult
mitte ainult seadusepärased,
vaid ka täielikult õigustatud,
sest N . Liidul ei ole mingit j u -
ffiidiiist Õigust Eesti vabariigi
territooriumile.
vallaga on üks neid kisendavaid! • sega seHe tööd, kus esimesel õp-peaastal
0(1113 laisit, aga nüüd ula^
tub laste ajTV üle 100 ja kasvata­jate
M g a s ön ühekis Silvia Terts,
kes o l i esimese leainu õpilaseks.
E. S. juhatus avaldas selle
auaadires^iga tänu pikaajalise
töö eest, võttes arvesse ka A.
Kullango tööd jašte suvekodu
jQshafajaua, rahvatantsu jiihata-jana
ja gaidluse juhina, kes on
MÖortele alatlslsendaiiud neiude
:.7armastost oms. vmäa ^ a . - ' t ^ a
vastu.:
Lisalfcs auaadresslle asetas V.
Poolsaar A. Kulangole kaela hõ­bedase
kaelaeh;te. . ;
'.Kavalises' osas esitas Karen Vii­namäe
meeldiva meeleoiukusega
Lemba ,Äsiti Täpsoodia" ja
Tamara NorÜeto laulis „Tütar-aps
kodumaata", Ma olen ka-
.urineiu'', „Adeie naeruiaulu" jäi
vümasehä „V'arsall?:abja", kuna
klaveril 'saatis K. Viinamäe. Mõ-emad
esinej ad said palju aplau­si
j a korraldajailt kimbu lilli.
õMule andis toogsa muusika­lise
tausta G, Ä l i S-fliikmeliss©
o r t e t e r . - •
Oma varajase aastapäevaballi­ga
jul:itis T. E'. ^S. sisse Eesti Va^
bariigi juubeliaastale suunatavad
;õitted, soovides, et see aast^ lä-hendaiks
siinse eestlasikonna oma
kodumaa probleemide juurde-ja
seoks meid rahvusliku vaimuga,
ikka püsiva vastupäinujõuga ja
lootustega, nagu seda teevad eest-lased
kodumaal..
Eesti Meeskoor Ja Hsimiltoii! „HelletaJad", kes andsid möödunud pühapäeval Torontos
•pop-koritserdi. Kooride ees.,,Helletajate" Juht O. Kopvfflera, pianist^-Eva Raiiimo ja Toronto-EestS
Juht^ H . T o i : ' . ^
Kuigi oleme täna kogunenud
ballisaali, vkus (fcavaliselt veedetak­se
aega lõbusama-te mõtetega,
pean mina ÖIhä^koliuseksk^ Ees-ti
Vabariigi esindaja 'Kanadas
: meie 1 põhilisi :õigusi: ja nõudmisi
kinni naelutama, oigu see siis pi­dusaalis,
aktusesaa^lis või Kana-,
da valitsusasutuste juures.
Meie ralivas ön onia pika ja ok­kalise
ajaloo vältel läbistanud
ränki ka;tsumusi: Minu veendu­mus
on, et meie rahvas saab üle-elama
k a selle katsumise ja leiab
oma õigustatud koha vaba rahva­na
teiste vabade rahvaste peres."
T. E. Š. esimees K, Poolsaar an­dis
üle T. E. S. Lasteaia juhata­jale
Alice Kullangole auaadressi
ruumi väikeste rahvaste õigusele tema lahkumise puhul lasteaia ju-
If süyres
Pärastlõuna on pühendatud A. H . Tammsaare iOÖ. s.mmipä(Bva
tähistamiseks ja K. Ristikivi mälestamiseks
E.G.K.K.
• OTTAWA Kanada ajalehe ,,Ottawa loumalT' kommentaator John'Best võtab ajalehes vaat­luse
alla Kanada välispoliitika välisminister Bonald Jamnesoni juhtimisel ja kritiseerib eriti K a ­nada
survet Lõuna-Äafrika vabariigi valitsu^le, küsides sel puliul, miks Kanada ei tõsta üles v©-
survet.; ja Inimõiguste rikkumist Eestis, Lätis Ja Leedus.
Kommentaator mainib, et , L o u - Minister kinnitas, et Lõuna-Aafri- j
na-Aafrika on praiegu igaühe pek- ka on ainus maa maailmas, kus
supoisiks.ning Kanada ei kaota'ametlilm poliitika aiuseil tehaikse
arengumaade kontrolli M l olevas I inimeste vailiel vahet rasside ja
liitunud Rahvaste Organisatsioo-1 nahavärvuše alusel,
nis oma Lõuna-Aafržka hukka-poiütikäga
.' ühtegi JohnBe&t mainib, €[t selline dis-krimineörjmine
toimub ka teistes
mõistimlse
yälisminister Jamleso.n mainis
vK-7'iaiiäda parlamenäis, et Kana-to
lõpetab ekspordi finantsee­rimise
Lõuna-Äafrikasse j a Ka­nada
teostab . kaubanduslike seiii ..ao*ani: Jubaitud tagasi minna
Jla kui keegi tahab kõhelda et­niliste
gruppide allasuhunisest,
siis vaadaku ainult seda kuidas
N. Liit käitub kolmes Balti l i i ­gis
-r- Eestis, Lätis, ja Leedus.
Kümned tuhanded baltlased om
küüditatud N. Liidu teistesse osa-esindajate
kojukutsumise Lõu-na-
Aafrikast. moraalsetel
oma kodukohtadesse ning maaii-mial
ei ole selle väämähte kohta
ilms©lt .midagi ütlemist.
riikides, kuid sellest, vaigifcäkse. desse ning nende asemele on too.
N. Liidus röögiti oma eliifcohta^ venestaonise otstarb©! kurn-dest-
välja terved raihvad Teise j iiedtuhahded v©ii€ased.
maalhna^õjaajalningnaideiGte Kanada ei tunnusta,^pailjude
teiste; lääneriikide eeskujul N.
Liidu suveräniteeti Baiti rükides,
kuna neid ei anastatud legaalsel
teel vaid relvajõuga. Samal, ajal
leiavad Ottawa võimud, et neil ei
Ole mingisuguseid. takistusi N .
Luduga kaubanduslike sidemeite
arendamiseks ning Kanada! on
Moskvas oma saaitkonnas kau­banduslikud
esindajad ja Kanada
3nnaib ekspordi arendamiseks
krediite.^- , /
.ROdB/|A Itaalia-i^
mokraaitliik partei vähemusvalit­sus
loobus ametist pärast seda
kui kommunistlik partei teatas,
et ta valitsusele enam toetust ei
anna. kui kommuniste valitsuse:'
liikmeteks ei võeta. Arvaitakse, et
uüe valitsuse moodustamine an­takse
järj ekordselt kristlik-de-mokraatljku
partei hooleks, kes
miõningate arvamiste kohaselt on
sunnitud ikoinmmnisi|;idele tegema
poiiiitilisi järelandmisi. Itaalias on
viimaste nädalate joöksül toimu­nud
demonstratsioone, rahutusi
ja mõrvamisi, mis lasevad oleta­da
pahempDölseite elementide üha
suurenevat poliitilist • aktiivsust.'
• WASHINGTON — Fidel. Castro noorem v^ndl Raoul leida?;
EUoopiasse, et kavandada seal lahingut, ku$ Kuuba üksused, tankid
ja kahurvägi on asetatud Somaalia vägede vastu, avaldati USA
vaÜtsuse^ajiÄeistr-, •• •
Raoul Castro on kuuba sõjämi-nister,
kes jõudis sinna sellise sa­ladusega,
et ta ei tuMud enne välja
ema lennukist, kui see oli; juba
angaari viidud ja uksed suletud.
Salaluure andmed väidavad, et
Castro külaskäigu eel koguti sinna
kuuba üksusi jä täiendati seda
BCO-lt kuni 2000-le möödunud kuu
jooksul, kus hulgas on ka mehhani­seeritud
brigaad ja kahurväe pa­taljon;
; . :
'• Asjatundjad . usuvad, • -et,
Castro on v^õtnud N., Ludu poolt
toetatava EMoopiä vastuoffensiivi
juhtimise;oma kätte Somaalia vä-
Bde vastu, kes on lOkupeerinud
osa Ogadeni kõrbe ala ja lõuna
Etioopia. Naabemigid on võidel­nud
Ogadeni kõrbeaia
Johai Best mainib lõpuks, et K a ­nada
on alati asunud seisükohaii;
9t poliitilised probleemid ei tohi
häirida Kanada kaubanduslikke
sidenieid. Neid põhimõtteid tu­leks
asutada k a Kanada suhtumi­sel
-Lõuna-Aafrikasse, arvab „0t-tawa
JournaVi" kommentaator.
LÖUNA-ONTARIO EESTI
NOOREMA PÕLVKONNA
JÕEKÄÄRU LASTESUVEKODU
KELL 20.00 TARTU:C0LLEGE'ISREEDEL,.3. VEEBRUARIL 1978
/'V KAJA ORKESTER ® •KOHVILAUD .©SUUPISTED-
. MAKSULINE BAAR .©ÜLLATAV PROGRAMM ® LOTERO
- PÄÄSMED Š10.~ I S I K p T .
c Jõekääru Lastevanemate Komitee
N. Liit on tegelikult
mõlemaid pooli, aga Somaali?
võimud saatsid Moskva sõjalised
Juhid maalt välja ja sulgesid ve­nelaste
baasid möödunud aastal
Kuubalaste kõrval olevat võitle­mas
veel üha suurenev rahvusva­heline
kommunistliku bloki riikide
brigaad, kuhu kuuluvad 100 vene­last
nõuandjat, 200 ida-sakslast ja . r
2000 teksistliku . araabia; riigi Registreerida: P. Lepson.67Garey
Lõuna Yemeni sõdmit. Andmeist A^e. Hamilton - tel. 52t-3546 vm
on teada,;et umbes 650 kmibalast|E.^lasser, 34 Glenwood Dr. - tel.
on juba saadetud Härrari linna
juurde, mis olevat lähtealuseks ka- Nõupäeva toimkond
TOWN MANOR MOTEL HOTEL'i§
28. JA 28. JAAN. ^
vandatavale ofensiivile. ja E L K juhatus
T.E..NÄISSELTSI:
loeng ja J i l m , 18. jaan. 78, kell 7 5. Peetri Mriku saalis
Kõneleb MAI K R E E M Külalised teretulnud!
Tellimiskap<^ng lk. S