Vaba eestlane , January 17, 1978

              Nr. 4
liikuü liigid on äbiti
?Ue miig-avat taktikal
is Tangi langenud
[•eagenticle päästml-.
jõni pimaste kasuks
Iioon langeb Ühend-llsmaal,
Lääne-Salc-riõiies
teises demo-bis
politsei küüsi ja
jkse pil^aajalise van-
1 tulevad kommimis-ettepanelmga,
liiille.
spiooni yäljava-konimunistlilois
Itud isiku vastu. Ta-
[akse vastutasiiks
isümi, kes CD iem-
[eesrüde taga sala­lt
sellihtsal põh-
}leks võimalus ka-
Husrahana" oma
tmiseks.
bn seni väga
jinunistid on selle-lUma
vanglatest
rea oma suurspi-phendnikides
edu-
Abellga. Lääne-i.
e vahetustebinpi-
Inud sõbralOc ja
eppides esjmf^se
väljaandmisölliu-llijustel
: kcmmu:
tattunud süiitute
[amisega.
lasjad nende vahe-loritamisel
mordn-
Itiinud. Lääne-Sak-bud
teatavaks, et
koto^ BüniiD
p pinda sondceri-poleks
vSmialik
vanglast -Yabas-
|icl spioone Günter
lema abikaasat,
[asuks pakutakse
)tud ja 13 aastaks
igi mõistetud Jo^
ies konirirariistide
[eit olevat T-heh-loloneerinuü
üh«v
tiks, Lääne-Saksa-fdfasid
selle ette-isegi
.;vaatamat3
i^erlünist teatatõ
(mäpoolsest binna
mati veel mõned
•1 „Iisaks" vabas-pme
on kommi!-
[de üks kuulsa­tes
esinen läänes
(põgenikima ning
endise kantsleri
Nandja koliale.
pie oli nii su tireks
pt ta oli šiinni^
fohast loobama
oletada, et Bon-valitsus
abikaasa
ja amlnuö Imi
|sja vapustanud
^gapölijaga spio-i
mängus olid ka
See ei dim-?eri
Olt
1^
ix
•k§
om-
Giiillaume, kes
[r?i on mõistetud,
|t ikkagi punaste
1^'ate. spioonide"
2 takse.
(Järg; lk. 3.
m
Nr. 4 VABA ŠOTLANE teisipi^yal, 17. jt — Tuesday/Januaary 17, wa
natxcsxt
Ja 22. jaan. on valvearstiks
S^OKHOLM ( E P L ) . ~ Esimese
lamstÄima uues ^ rootsi galeriis
„Galieri 77" Qrebros esines Endel
Kaks kws itaalia kunstniku Eenzo
ügoliniiga. Viimane esitas ekspres-jiionistlikike
Õlimaale, Kõks graafi-
Pärast kunstinäituse avamist 26.
novembril saavutas Endel Kõks
j^rilise menu publiku juures: ta
miiiis ära nelja päevaga 23 teost,
Kõksi litograafiad olid joonistatud
peamiselt Iisraeli ja Mehhiko aine­tel.
Insurance
Agency
23 WESTMORE Dr., Süite 20®
RexdaJe, Oüt. M9V 3Y7
(Algus lk. 2)
kwiöüstele
29. detsembril 1977. a. avati Austraalias Adelaid®
, iähedal mägedes sealse mandri eesti gaidide ja skautide IX soor-laager
„HarJu". Laagriks oli tehtud ettevalmistusi ligemale kats
aastat ja see oli suursündmuseks Austraalia eestlaskonna elus. iTea-tavasü
on lõunapoolkera praegm suvi ning koolivaheaeg.
Kraadiklaas näitas Z5°C kui laag­ri
komandant nskm. Viktor Valk
teatas suurlaagri juhile nskm. Val­dek
Kängur'üe, et laager on üles­rivistatud
avamiseks. Laagrijuht
tervitas külalisi eesti ja inglise
keeles nmg andis siis avamiseks
sõna Austraalia Eesti Seltside Lii­du
esimehele Richard OHino'le, kes
pidas noortele sütitava kõne.
Sellele järgnevalt kei*kisid lipu­laulu
saatel vardasse Austraalia,
..Eesti-ja Kanada
Rootsis, Göteborgis, on viimasel ajal toimunud linnavalitsuse ja Sisseräniiuameti initsiatiivil rida minoif!-
teetide näitusi. Eesti vähemuse kolmepäevase näituse eest hoolitses E.K. Göteborgi osakond, pannes
välja seUekohastvalikkirjandust Ja rikkalikult fotosid eestlaste elust ja tegevusest Göteborgis. Pudil va­sakult
näituse teadnistajad Anne N5mm, Liiv! Äi<Slffl Ja Aili Kopler ning näituse korraldaja Gerhard Peet.
' . -.. .::.^/• : •.••.••^ Foto: EPL--Koples?-
Tshillis äsja toimmiid valimi­sed,
kus. Ts|iiili valijaskond 75
protsendi ulatuses avaldas oma
toetust ja usaldust praegu võimul
olevale antikommunisttoule sõja­väelisele
valitsusele, ei olnud hal^
vaks üllatuseks mitte ainult kom­munistlikkudele
riikidele vaid ka
paljudele läänemaailiiia ülilibe­raalsetele
ringkonidadele ja nen­de
Iiäälek^andjatele. Niipea Imi
valimiste tulfemused avalikult tea­tavaks
said, hakkas paljude lää­nemaailma
ajalehtede veergudel
ning poliitilistes kommentaarides
jlrauma hädaldavaid kirjutisi, et
\ aiimiseii ei olnud korraldatud
õigetel alustel ning võibiul olev
sõjameeste grupp kasutas neid
ainult onia isiklikes huvides. Eri­ti
kriipsutati ajalehtedes alla, et
t s i i i i l i sõjameeste valitsus on vä­gistanud
inimõigusi ning mõisteti
isegi sel põhjusel Lütunud Rah­vaste
Organisatsiooni poolt pea­aegu
iiksmeelset hukka.
Liitunud Rahvaste Organisatsi­ooni
seisukohtade ja resolutsioo­nide
vastuvotmiisel tuleb olla vä­ga
skeptiline, kuna need ön sih!-
iikud ja iiheküIgSed resolutsiop-nid,
mis on vastu võeiüd maaU-maorganisatsiooni
domineerivate
kom-munistlikkude rükide eest­võttel
ja survel. Seetõttu pole
nendel resolutsioonidel rohkem
kaalu küi sellel paberil, millele
need on kirjutatud. Kui lääne­maailma
ajakirjandus nende re­solutsioonidega
ppereerib, siis on
see praktiliselt läbipaistev katse
tõelise olukorra varjamiseks.
On huvitav, et suur Osa lääne­maailma
avalikust arvamisest ej
taha leppida tshilli rahva seisu­kohtadega
ning rahvahääletusel
avaldatud hoiakuga vaid katsub
alati leida võimalusi, kuidas prae-jpist
Tshiili valitsust diskredidee-rida
ja võimult tõrjutud marksis­te
esiplaanile tõsta. Eriti häirib
lääneniaaUma liberaalse Tshiilj
praeguse valitsuse tugev majan­duspoliitika,
mille tulemusena va­litsus
on suutnud edukalt elimi­neerida
marksistide võimuloleku
ajal esinenud toiduainete nappu­se
,kõrge elukalliduse j a väliskau­banduse
defitsiidi. Väliskauban­dus
on olnud juba kälie aasta
jooksul aktiivne ning Tshüli on
rahvusvahelisel ralhaturul võit­nud
tagasi Ällende ajai kaotatud
usalduse ning TshiUisse investee­ritakse
jälle väliskapitali.
Need edusammud ei meeldi
kaaigeltki Tshülist põgenenud
marksistidele, kommunistidele ja
teistele ,4stidele", kes koos üli­liberaalselt
häälestatud lääne­maailma
sõpradega on asunud
kritiseerima jä mahategema
Tshiili praegust valitsust. 1
nagu elu näitab, on neid sõpru
palju iiing nende käes on vabas
maailmas mõjuvõimsad Yahendid
üldise arvamise kujundamiseks.
SYDNEY^(Vaba E e s t l a n e ) E l e v u s t teMtavaks sündmuseks. Austraalia eestlaste .eMs kuju­nesid
kaks jõulueelset päeva, mil kuulutati ^ v seisuslik tiitlite jagamine siinsetele teenekatele
tegelastele vastava aunimekir ja alusel. Kõikide M a endine eesti sõduripoiss Teise
maaihnasõjä tandrilt, kes raliuaegseis oludes on viimaste aastakümnete jooksul etendanud juh­tivat
osa pärastsõjaaegse Austraalia majanudselu ülesehitamisel, sai esimese eestlasena ülemaailm­ses
ulatuses S i r i t i i t l i m i s vastab umbes paruni seisuslikide pjedestaalile vanas maailmas.
Arvo Hülar Parbo pole enese­reklaami
mees. Ta on üks. neid,
kes sõnade asemel laseb töösaa-vutotel
kõnelda enda eesit. .Nü
teadsid ainult .üksikud eestlased,
kes pidevalt siinset ingliskeelset
ajakirjandust jälgisid, et .
Lääne-Äustraalia kaeyanduslikr
ku suurettevõtet juhib noor ees­ti
mees, kellel isegi koduseks
keeleks :on • eesti- s.o. emakeel.
Austraalia juhtivale majanduselu
eliidile oli äga' veel suuremaks
üllatuseks, et ühe
suurettevõtte juhaituse esimeheks
Ofn mees, kes ei kuulu isegi Mel­bourne'!
eksklusiivse klubi koos­seisu.
.
Kõige õnnel ikümad olid agä
Melbourne'i eesti segakoori tege­lased
sest juba mõned aastad ta­gasi
suurenes koori koosseis kol­ame
naislaulja võrra, kes kõik kuu­lusid
kolme parbode generatsioo­ni
esitajate huilka (täh. pr., Parbo
ema 'tütrega ja oma emaga). Ol­gu
see toodud näitena selleks, et
mifcte kõik eesti haritlased ei hoi­du
eeäli rahvuskultuurüistest; üri­tustest
aupaiklikus kauguses, na­gu
seda nähtust -isegi esuieb kul­tuurses
Rootsis.
Seekordne iraditsiõonUine
aukirjade ja medalite väljaja­gamine
toimus uue aasta aukir­jade
alusel, kusjuures raskus­punkt
lasus majanduse ja kul­tuuralade:
tegelaste
läbi kõik tööalad — kaasaarva­tud
;ka -• raskemad. kaevandus­tööd.
Kuid nende kõrval on alati ruu­mi
leitud sporditegelastele, kuju-tavkimstnikele
j a kirjameestele.
Ta, tõus toimus aste-astmelt.
1971. aastal oii ta juba niaj andus-ala
direktor ja 1974. a. kaevandu-naistele.
Kogusummas said S i r i ! s e korporatsiooni juhatuse esir
mees. Ta on abielus ja kolme
lapse isa. Neist .üks tütar j a kaks
poega. Peale kõige muu juhib ta
möödunud aasitasit alates Etnilist
todiot. Elab. Lõima-Viktoörias,
Veraiontis."
Nü palju ametlikku reporlaaz-hi,
Olgu siia iisatud, et nendel
meie hulgast, kes viimastel aas­tatel
kokku puutunud selle era­kordse
töömehega, ei ole uudi-^
seks^ et see paarikünine aasta
. pikkune tõusutee pole kaugeltki
nn kerge olnud, kui see eemalt
vaadaites paistab.
töö
oma
16 meest ja samaväärse
Dame'i tiitli — kaks naist. Aust­raalia
sõjajärgse majanduselu
iilesehitamise eest määrati Sir'i
tiitel s.uhteliselt noorele (õO-aas-tat)
majandustegelasele --Arvo
Hillar Parbole, kellel suured tee­ned
maaipõuevarade — mineraali­de
j a metallide kasutamisel ja
uute kaevaaiduste rajamisel. ,
Lubatagu siinjuures äraituua
mõningad katked Austraailia aja­kirjanduses,
mis avaldatud Syd­ney
suure levikuga päevalehe
;,The; Ausitraaianf' veergudel, kus
31. de^s. avaldati järgmine kirju­tis
Arvi Parbo kohta:
„Sir Arvi Parbo — Western
Mining Corporationi juhatuse esi­mees
j a majanduse direktor
on üldtuntud oma hoiaku —
,,Lihtša'l!t. hüüa mind Arviks'' —
'Tervitusi tõid mitmed kohalikud
eesti ja austraalia skautlike-gaid-like
organisatsioonide juhid ning
naabruses asuva ukraina noorte-laagri
juht.
Kolm kanada külalist said eriti
ja vastuvõtu osaliseks. Kõik
tervitasid ka suurlaagrit põhja­poolkeralt.
Esimesena Eesti pea-gaid
gdr. Hilja Kuutma ütles
omad head sõnad eesti gaidide
poolt terves maailmas, andes kin­gitusena
üle küünlajala, mis pidi
sümboliseerima meie minevikku,
olevikku ja tulevikku;
Ta andis k a edasi kutse Austraa^
lia eesti gaididele Ja skautidele
osavõtuks järgmise aasta suvel
toimuvast „KoguJa II" maail
malaagrišt Ameerika Ühendrii-ges.;
Maaümaiaagn kutseks oli kotike
valget liiva Järvametsalt (endine
Lakewood). Kanada eesti skautide
ja gaidide malevate poolt toi tervi­tusi
skm. Karl .Sütis, andes suur-laagrile
kunstnik skm. Endel Ru
bergi poolt valmistatud nahkse
vimpli. Eesti Peäskaudi poolt ter­vitas
Keskbüroo sisesekretär skm
Valter Pügli.
Kanada 'skautjuhid said laagris
tuttavaks oma Milmakartmatuse
a. Kuigi päevad olid soojad, jahe­nes
õhtuks. Nü kirjutab laagriidit
kahest vahtralehe mehest: i
„Kuigl olime pannud paksud
kampsunid selga ja tantsisime, et
sooja teha, ei saanud rae fcühnsst
lahti. Ainult kaks meest olid vor­mipluuside
väel ja imelüoil
näis neile meie haminaste lögista-mine
nalja tegevat. Kui neid lähe­malt
vaadati, sus nähti, et nende
vormid olid muidu nagu meie
omad, ainult sini-must-valge lindil
oli punane vahtralehe märk
Need kühnapõlgavad mehed oüd
laagri kaugelt tulnud külalised
skautmastrid Valter PÜgli ja
Karl Sütis, kellele meie külm oli
just meelepärane^
Arvi ..Parbol'.tuli va
kõrval lõpetada iilOcool
valitud erialadel.
See polO' kaugeltki laipsemäng
Kuid see kõnele*^ siiski mehe teo
talitest ja kordasaatnaisvõimesit
Ja meenutab •„unioni" (s.o, ame­tiühingute)
meestele, et liiga va-poolest.
Ta sündis Eestis 1926 ja
emigreerus Austraaliasse 1949, a.
On iseloomulik, et ta valis enda . ....,
erialaks mitoiekülgse töö ka^vaav i f ^^^^ mängima taide-dustes
saatvat voimu, kui pärbotaolised
, ' : , • mehed hoolitsevad käitiste heaolu
_ .Ta liitus Lääne-Äustraalia kae-.; eest. . ,.
•: vandustega 1956...aastail, .tehes^ • '.' J. V. '
Caugel Kanadas, kust nad just olid
uinud, oli olnud palju 'külmem.
Paks lumi oli katnud Toronto täna­vaid
kui nad sealt oma lendu oMd
alustanud."
^il8ll9iiiinilintlil!lll!niiltllillllllilll| l i i n i 9 H 9 l t i i {iilll!!S3
MAMÄD MÜÜGIL suures v a l i k s.
Helistage ette 225-5595. .
390 Princess Ave., Wülowdale
Eesti noor Tiiu Kajando lõpetas
äsja Bradfordi ülikooli. Laupäeva,"
3. detsembri hommikul kinnitas
üükoöli kantsler (end. peammister
Harold Wilson) käepigistusega
kõijc lõpetajad vastavaisse kraadi­desse.
Tüu Kajando (ainuke eest­lane
mitmepalgelises rahvuste gru­pis)
alaks oli Applied Social Stu-dies
ja ta sai erilise tunnustusega
Baehelor of Art aukraadi (B.A. •
with honours).
Tiiu on hästi tuntud Bradfordi
eestlaste väikeses ühiskonnas rah­vatantsijana,
kes on ka Eesti
Noorte Koondise, lEtJ juhatuse ja
Bradfordi Eesti Kodu juhatuse
lüge.
Lisaks ülikooli B.A. Icraadile on '
Tüu Kajando juba aastate 'eest
tunnistatud muusika alal (klaver).
A L C M (Associate of the London
Cbllege of Music) perre kuuluvaks.
Veel omab Tiiu kohnanda tunnus­tuse
CQSW (Certificate of QuaMi-cation
in Social Work). See kõik
kindlustab Tiiule kahel aial tööta­mise
võimaluse oma tuleviku ra-
Väljaspool Kanadast:
I S R I P O S T I G A
Henrik Visnapuu nim. Kirjandusfondi auhind, Mis igal aastal
tuleb väljakuulutamisele lumletaja süimipäeval, 2. jaanuaril,
määrati sedakorda Baltimores eluneva Aleksander lieinjärye
memuäarteosele „Tõnismäe". Zhiiriisse kuulusid: dr. Alfred
Kurlents Montrealist, dr. Viktor KÕressaar, dr. Felix Oinas, kir-
• Jandusloölane E t i Sirg j a mag.: Man.Mrma.Auhlnnazliürii.mo­tiveeris
oma otsust Järgmiselt.
„Leiiijärve mälestuisteraaimat
on sügava eestilise elutundega
kirjutatud teos. Seniihnünud
ühiskcündilikke olusid kirj ©Idavate
memuaaride hulgas xm see mõne­võrra
erandlik, kuna kirjeldab i tamisele t u l i d raamatud, mis on
rahvuslikud -. -aktsioonid,
milledes autoir oli kaastegev.
Zhürii pidas oma koosoleku 16.
dets. N.-Y-Eesti Majas. Läbivaa-auitori
kogemuste kaudu seni kä­sitlemata
osa Eesti eluavaldus­test,
nagu seda on haridüsaiäne
administratsioon ja vabaharidus­töö.
üMeäegu on raam^at tihe ha-ilmunud
30. -sept. 1976 ja 1. okt
1977. aj avahemikus. Arvestamisele
tulid luule j a imeinu-aarteosed.
Auhind tuleb väljaand­misele
24. korda, esimest korda
® .Eesti lipp Los Angeleses lehvis,
hiljuti tuliuue eesti äriettevõtte
uksel, kui üle kahesaja külalise
voolas ayapäeval maalidest ning
muudest kaunite kunstide esemeist
ja antnkmööbleist tulvil ,JCathe's
Kacche'sse". San Fernando Valley
südamikus asuva uue äri omanik
KatheBender McDowell on eest­lastele
tuntud sportlane ja näitleja.
® Aasta 1977 on jätnud k a omad
jäljed Florida eesti 'ühiskonda..
Surma läbi lahkusid Ando Kari,
Evald Evola, Anni Maurer, Karl
Began, Peter. Bataskov. •. '
^ Austraalias, Thirhnere eesti ki­rikus
toimus 27. nov. tänu- ja mä­lestus
jumalateenistus Eesti Baptis­ti
Koguduse korraldusel. Nimelt
möödus äsja 50' aastat ajast, mil
ühes erakorteris peeti esimene ees­tikeelne
jumalateenistus Austraa­lias
19, igiku osavõtul.
USA-s:
$48,—
$25.50 i27.50
riduse ja kõrgemaite ;eesimarkide! anti see välja 1953, kaks aastat
poole pürgiva eestlase elukäik> i päralt Fondi asutaimist. Auhiiina-kelle
saavutuste keskpunktilt ša^ luuletaja Henrik
hariduisministeeriuim Tõnismäel, j Visnapuu mälestust ja panust
kus aüitor oli lõppeks vabahari- eesti iuulesse j a kuituuriloosse.
dustöö nõunikuks j a raamatuko­gude
inspektoriks.
Raamatus kajastuvad ka Eesti
Vabariigi ajal algatatud, täM--
Fondi juhatusse kuulub algu­sest
peale ka luuletaja venna­poeg
ärh. Herk: VSsnapinm, kes '
on fondi toetanud aastate jook-
Auhinnasummasid kogutakse or­ganisatsioonidelt
ja kirikutelit
i üSA-s j a Kanadas, algul toetas
ka Austraalia eestlaskond.
(VES)
; LENNUPOSTIGA' ülemere-maadesse: V !' .
Aastas $62.-»., poolaastas $313, veerandaastas $16.5®
Aadressi muudatus 30 centi. Üksiknumbri hind 35 centi.
Eanada aadressidele -paliiime märMöa .JPOSTÄL.GODE" |a
; USA aatessldel© ,,ZIP CODE" .
PaiQgatshekk võt posti rahakaart kirjiatada
ji^re® Estonial Publishers nimele.
Palun mulle saata /
veeraadaastaks — tavalise / kiripostiga alates
197 .... Tellimise katteks lisan $
• rahas / tshekiga '/ rahakaardiga. (Raha saata mmäl täbtkirjas).