Vaba eestlane , August 29, 1978

              TASA S^mLANE teisipäeval, 29. augusti lOT - Tuesday, Augist n, im Mr. 64
Nr. 64 '
•aiasitaxmxa BBaimwar xmcs aoai JKSCEB
VIUAANBJA: O/Ü Vaba Eestlane, 135 Tecumsea B Tornita
TOIMETAJA: Haanes
POSTEAADRE^: P.O.B0X 70, Stn. C, Toronto S,OiBt
TELEFOJilB: toimetas 3^7521, täHt^^ (tellimW
I ekspeditsioon) 364-7@7§
TEUm^HINNAD Kanadas: aastas^$^^
veerandaastas $8i.5örkiriiH)Stiga aastas |5S.-
ja veerandaastas $15.—.
TELEMISHINNAD väljas|M)ol Kanadat: aastas
tas $19.-^ ja vesrandaastas^^^l^ Eiripdstiga USArs:
1^ w p^laastas $30.-- ja
IJETOJPOSTl^JA^^^^^I^^
i $34.50 }a veerandaastas $18.—.
Aadressi muudatus 40 c. — tfe&humbri
^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^
PubllsM byFree Estonian PubU^^^
Hiina kohmiunistlikü partei esF
mehe ja praeguse suurema
•'mumehe Hua Kuo-fengi jeisi
•meeniass©' Ja; Jugoslaaviasse \
tule- võtta lihtsa:viisakusvisiidina
Ja sõpruse, avaldusena vaid kau­geleulatuvate
tagajärjgedega ..po-
Siitüise šammuria, mille
eriti reljeefselt esiplaanile kerki­vad
N. Liidu ja Hiina praegused
vahekorrad. Pärast Mao
isurma on Hiina uu^d
Juhid jõudnud veendumusele^ et
Hiina ei suuda N. ILiitu ohjeldada
mngf tema agressiivsele poliitikale
vastu astuda ja muust maailmast
eraldumisega ja
vaid- ta peab otsima endale sõpm
Ja liitlasi, kelledelt ta ei saa mitte
ainult moraalset toetust vaid ka
majandusiildni abi ja möiodsat
tehnoloogiat oma tööstuse mo­derniseerimiseks
ning ajast-arast
relvastus® uuendamiseks.
Kui vanaduse nõtrusest Ja talu-poelikult
paindumatu kommu-
Diistliku ideoloogia kammitsaist
mõjutatud Mao Tse-tung vä,It!s
jäbikainfet I ja suhete loomist
teiste riikideg;a ning nõrgestas
Hiina iilesehitsmüst ja majandu!
Sikku tugevdamist oma haiglaste
^^kultuuriliste revolutsioonidega"^
nende mõlemate riikide. • JuMd.
Geausescu ja l i to on juba aas­taid
ajanud Iseseisvat poliitikat
ning katsunud KremH rusikahaar-dest
välja libiseda, mis neil osa­liselt
ön: õnnestunud. Eriti suurt
meelehärma tekitas kiilaskäiguks
valitud moment, kuna see toimus
ajal, mii oli möödunud- kümme
aastat N. Liidu tankiarmeede tun­gimisest
Tshehhoslovakkiass^.
Kuid Moskvale valmistab kaht­lemata.
Veelgi suuremat; muret Ja
Brezhnevile unetuid öid Hiina
lähenemine kapitalistlikkudele rii­kidele.
Kui Hual on võimalik Äu^
meeniast ja Jugoslaaviast saada
ainult: moraalset ; toetust oma
võitluses N. Ludu hegemöohia
vastu, siis üheudrükidelt, Inglis­maalt
Ja Jaapanilt loodab ta te­gelikku
Ja praktilist abi. Sama!
ajal on ühendriikidel kasulik
Hiinat N. Liidu: vastu välja män­gida
ning selles smmas toimuvad
kä esimesed konkreetsed sam­mud,
mida kinnitas hiljuti presi­dent
. Carteri; • välSspolütiline. nõu­andja
SbigniewBrzeziiiski külas­käik
Pekingi. Hiina Ja Ühendi»
de iiljsteisele lähenemine ja N.
tiidu vastu bloki moodustamine
on ka üheks kaaluvaks põhjuseks,
miks N. Liidu kommunistliku par-
;andja
••• HELSINGI (EPL) . goome' ajakiri Ultra. äsjailmunud nr. 7—8'(juuli—aug.) jätkab kosmos-
I olendite aktiivsuse raporteerimist Eestis. Seekord on küshnuses palju värskemate andmete esita­mine.
Artikli autor Jyri Lina märgib, ^ kosmos-sõidukite ehk ufode aktiivsus Eesti kohal on ol­nud
eriti vilgas aastail. 1975-16. Lugejale võib
mist
lEsjmene juhtum, millest ses-kördne
aint^ücel .paj^utab, ori re-gistr^
ritud Taillraias 15. dets.
1972 M 7.20 Siis ni-mlelt
väljusid Russalka mäi«s!t\i&-
sppjba jiäiures linnasit tiüaüd oan-mbusslst
kaks EleteoteJmiika
jalama tööilisit, SO-aastoe viilija
Bj B.; ja 48-^aastaiiie raadiofcehinlk
Kj U., Jkes olid minemas Pirita tee
ä^res asuvasse töökoiita. Russal-fc^
st möödimiuia läksid mehed
edÄsi eiineyaid lisddr^^^^^^^ piki
rdimajoont ja K. U. mööda hal­jasala
jaigteed. Ilm .oli Selge, aga
veel pime. - v
^Juhuslikult toies vaadanult. mär-
;kas B. B. ulal õhus tumeiit;
Ikettataolist 10-45 ;m läblmiy-
|duga eset, mis ilnius hääletult
jPirita tee suunast vaatlejaist
iparemal kasvava suure rem
'melga tagant tumbes 150 m
siis tema järglased Hua Kuo-fen-
\ gigä eesotsas on teisest puust teh-tei
tod mehed hing ön tulnud arva- pidas äsja vajalikuks nü Washing-mis^
Hiina peab oma teokar- toni kui ka Pekingit Hüna relvas-blst
välja pugema n i i ^ muu maa­ilmaga
e n ^ huvides kontakte
looma. Neid kontakte ei looda
mitte ainult kommunistlikkude
riikidega, vaid isegi selliste töös­tuslikult
arenenud kapitalistlikku­de
riikidega, nagu seda on Jaapan
ja Ühendriigid, kelledelt loode-tafe
tehnilist abi Hüüa moderni­seerimiseks
ja Hiina sõjaväele
uue relvastuse muretsemiseks.:
Oji ütlematagi selge, et Hüna
uue juhtkonna Maste Ja abi ot­simise
poliitika häirib" venelasi
kes ühest küljest kardavad,, et
hiinlased oma poliitikaga võivad
lõhkuda Kremli kommunistliku
impeeriumi, kuid teisest küljest
värisevad, et kapitalistlikud riigid
eesotsas Ühendriikidega annavad
. Hiinale oipa-: toetuse ja \; aitavad
Telvastada); jHiina sÕja;väge. • '
' -iBrezhriev.Ja ta. kaaslasedJäl^^
sid kahtlemata kulmu kortsuta­des
Htta külaskäiku Rumeeniasse
ja Jugoslaaviasse, mis häirib
Erenili Juhtkonda seda enam, et
Valve Einaste feuifcsus vaatama
välja ka o(ma S9^^ Ei­no
Einasite./'.
Ese, mida
kaunis aeglaselt, sujuvalt üleš-alla
tamise eest hoiatada.
„Pravdas'*. mainitakse, et Hiina
tahab lääneriikide abiga Oma rel^
vastust iiles ehita,da ja hakata ko­gu
maailma domineerima. Leht
hoiatab, et läänemaailm teeb suu­re
valekalkulatslooni kui' ta selle
plaaniga kaasa läheb. Artikli au­tor
kinnitab, et Pekingi poliitika
on suunatud rahvusvahelise de-tente
vastu ning ohustab maail­ma
rahu ning eriti neid riike, kes
tahavad hakitta Hiinat varustama
relvadega ja sõjalise tehnoloogia-ga.
: Artikkel sisaldal^ • seega selge­kujulise
ähvarduse: need, kes
söandavad Hiinat hakata relvas­tama
võivad ise sattuda rünnaku
ohvriks. Ja võimalikuks ründa­jaks
ei ole loogüiselt keegi muu!
kui N. Lüt, kes kardab Hiina rel-1
vastamisest kõige suuremat pidu­rit
ja takistust oma suurejoone-j
listele maailmävallutamise plaa-
Ehkki ese oli tume ja
matu, oli see hästi nähtav linna-tiiledie
valguses ta^va taMal.
Üfo lendas vasemale laheisopi üle
kaubasadama äämiise kai icoha-tei
(kus laternad põlesid. ;
Kõikumine vastas umbes eseme
enda läbSmöõdide. Pall hõõgus
maselt, kuid; ei valgustanud
üinbrust. Selle äärjooned olid
täiellkiult eraldatavad. Palli 'kau­gust
ei osanud pealtnägijad ihiri-nata,
kuid nende meelesit liikus
see. ligidase meitsa koäial, umbes
poolteise kilbmeatri kaugusel,
võrdlemisi mädalaJl, kõrgusega
V2#0plmst: umbes 25. kraadi; ."
Kui VSQ V^US metša^^^t^^ või­di
märgata taoval punetavat ku­ma,
ilming kestis poolteist minu­tit.
Kella kolme ja nelja vaM
kordus sama ilming. Seekord när
gid seda Eino Einasit© ja August
Kivimäe. Ändmatu ,ese tõusis
nüüd sealt, kuhu see oli kadunud,
ja kulges Kauri maja suunas, va­judes
selle taiha.
nagu oleks Eestit eriti taevamu-..
ned teravad võrreldima taevas
paistva kuuga, ääred punetasid,
Kogu Iming ^kestis paar-kolm
minutit..' .:•
Otepää ümbnjsest, toljfit päriniöb
ka lugu aastast 1968, on ufösöi-diikit
näihtud ka 1976. See on juii-tunud
25. veebruairil, mil kool^^^
lane ton^ J M D ^
nägi taeval kummalist „sigant"
umbes-fella viie paigu õhtupooli­kul.
Taevas oli smine ja püvi viaid
Kooliõpilane on näihtu koihita
andnud järgmise kirjaliku rapor-di:
,,'KJüi tulin kodunt välja, nägin
taeval mingžt sigarikujulist eset,
mis liikus kaüixis aeglaselt. See ei
olnud ilemiuk^^e^
iUfo ei lennanud sirgelt, vaid te­gi
algul kurve paremale ja siis
vasemale, kusjuures sisekülg kal-diis.
Kui ese kaugenes, oli võima­lik
seda |cäha ;ka külje poolelt.
See oli ikumera läätsa,-kujiiluie
n^gu älustass, müle kaaneks on
teine ^samasugune. Ufö ülalpool
niõjus heledamana, hõõgudes
tikhmilt.. • •• ^ ;
Eset nägid ka Alatskivi
lapsed Ja üks
LäänOiSäksamaal arvataikse oh-vat
umbes 500 eri organisatsioo­nis
200.000 vasak- ja parempopl-set
ekstremisti. Möödunud aas-
,tal voeti kinni 34 idaspiooni, enä^
mik neist töötas idasakslaste ka-
Umbes 450 vasakekstremistiiku
ja umb©s 2300 paremeikstremist-
Ilku oi^anisatsiooni liiget on aiva,-
likus teiistuses. Suurem osa
neli^ töötab 'madalama-ter ameti-
Vasakekstremiste, on umbes
neist Mokale truudes
^umbes-70:000,
Partei sai möödunud aastal 50
miljonit marka. Ida-Saksamaalt.
Peale selle on olemas suur hulk
maoistliikkB — ja nende kõrval ka
rippumatuid yasaikpoolseid grup­pe.
1977. a. mõirvati terroristide
poolt 0 inimest, peale selle teosta­ti
48 muud terroriakti. PangaröÖ-vimisbe
(kaudu said terroristid
kätte üle miljoni marga. 55 terro­risti
arreteerMi, 37 terroristi ot­sib
.politsei taga. V .y
Paremal pool loiülub^^/
18.000 liiget 83 õrganisateiooni.
jÄmete arv väheneb, aga nad
muutuvad • fpäatiliseohateks jä
sooritaivad rohkem terroriakte.
Uusnatse on 1000 ümber, kes kuu­luvad
20 gnij^i.
Ka Kuusalus on ufot
Varakult uu^ aasta päeval 1973
põletasid Peeter ja Tiina K. lõ­ket
metsas Kuusalu alevist um­bes
kilomeeter lõunasse. Šellejuu^
res märkasid nad kollaka hõõgu­sega
ketast, mis oli umbes väike­se
sõiduauto suumne ja meenu
tais üdupalli. Ufo liikus a)8glaselt
ja möödus jälgijaist umbes 2(K)—
400 meetri kaugusel. See lendas
umbes traktori kiirusega 15--20
meetri kõrguses puulatvade ko­hal.
Eseme piirjooned olid selg^elt
märgaitavad. Viarsti ketta kadu­mise
järeljmus teine samasugu
ne samalt suunalt loodest ja hil­jem
veel kolmaäkl Kõik fcdlm
lendasid üle metsa umbes iminuti
jooksul. Iteiöli selge, puhus lõu­natuul.
:. ,
Ka PämumaäJt esitatakse sama­suguseid
andmeid. Aastal 1975,
Teine tähelepaneja U.^ K., kes ööl vastu 3. augustit, nägid kaks
I?!õndisB.B-st paremal, märkas Tali kooli abiturienti kooli staä-pisut
madaiamale, siis see tõusis
nii ŽO-kraadüise nurga all tc^utu
kiirusega üles ja kadus Pirita suu­nas,
kulgedes vaatlejaist paremale
rannikujoonega samasuunaliselt.
T^üsu ajal nähtus tugevam val­gussähvatus.'
ese lendas hääletult
Ja see oli nähtaval 5-^10 sekun­dit..
'
Siis kõik muutus. Ese läks udu­seks.
Selle jälile ma ei näinud
enani nudagi. Enne seda es^^oli
hallvalge ja lendas hästi kõrgel.
See oli tohutu suur, väiiemailt
10 korda suurem kui tavaline len­nuk
ja Medam." •
ÜlemaaÜmne Eesti Kesknõnkogia
ja Eesti Rahvuskomitee Ühendrii­kides
tegid augustikuu algul teata­vaks,
et nad on alustanud suurt
aktsiooni Tallinnas toimuva 1080.
aasta olümpiamängude pnr jetamis-võistluse
ja sellega seoses ka Ees­ti
küsimuse vümiseks avalikku-'
se ette. Mõlemad kesksed prgani-satsioonid
onl kogu maailma alatu­ses
saatnud välja massiliselt mär^
guMrju, milledes selgitatakse Ja
kinnitatakse, et kui N. Lüt korral­dab
olümpiamängude regati Tal­linnas,
siis viib ta sellega rahvus­vahelise
spordisündmuse okupeerio
tud Ja okupatsiooni all
vasse rüki.
Märgukirjas konstateeritakse ka
tõsiasja, et enamus maailma riike
ei ole tunnustanud kolme Balti rii­gi
— Eesti, Ijäti ja Leedu — vägi­valdset
annekteerimist N. Liidii
poolt ja taotletakse, fet kõigi maade
meresportlased hoiduksid kõigest,
mis võiks kahju^^ Eesti kui
iseseisva riigi staatust ja võõra
võimu all oleva eesti rahva huvi­sid,/,
ž'.
Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu
ja Eesti Rahvuskomitee ühendrii­kides
algatust tuleb soojalt tervita­da,
kuid sel puhul tekib paratama­tult
küsimus ^ kas meie ei ole sel­le
aktsiooniga juba hüjaks jäänud?
N. Liidu ebaseaduslikule sammule
oleks tulnud juhtida tähelepanu ko­he
sel momehdU kui sai teatavaks,
et venelased kavatsevad 1980. aas­ta
olümpiamängude regati visu
tallmna. Nüüd, kus Tallinnas kor­raldataks
© juba rahvusvahelisi re-gatte
kogu maaüma paremate pnr.
Jetajate osavõtul, on kõigi niaade
polütikud, j olümpiakomiteed ja
purjesportlased juba selle mõttega
harjunud, ei regatt toimub Tallin­nas.
Tõenäoliselt on suurem o;$a
sportlastest ja olümpiakomitoetie
tegelastest ka arvamisel, et vene­lased
ei satu oma olümpiaregatiga
Tallümas vastuollu rahvusvaheliste
reeglitega, eriti kui Moskva algalu­se
vastu selle välJakiiubitšmlseS
ksiJheselt eiprotesteerltud. V.;
TalMnnasse kogtuines olihnpiaeel-/
sele regatile 10. kuni 19. au^istinl
üle kogu maaUma 25-st riigist 40^
purjesportlast. Neid tuli Euroopa
riikidest, Üheridriikidesty Austraa­liast,
Uus-Meremaalt, Jaapanist ja
mujalt ja kellegile neist vist ei
tulnud meelde küsida ega uurida,
kas venelastel on õigust korralda-ati
jEse liikus kiiremini kui ükski
•; tuntud õhuruumis liikuv lennü-
Ka otse Tartu linnast on teateid
samalaadsete ümmgute tehta.
Nõnda raporteerib kirjutus, et 4.
acprülü 1976 on 17-aastane Sirje
Karjus ja tema sõbranna näinud
kell 22.25 Ämie tänäA^a kohal tae­val
kettakujulist hallikat eset,
miillel olid selged äärjooned. Selle
servades nä;htus kolm helerohelist
kolm helepimast tuld. Rohelised
asusid kõrgemal ja punased
madalamal. Kogu ufošõidukit
ümbritses valgus. Vaatlejate
meelest, ese oli umbes tavalise
lennuki suurune. See ei paistnud
lendavat eriti kõrg^^ võis
mõnisada meetrit.
ja
.; Ketas:- liikus aeglaselt : läänest
itta Ja kadus pilve varju. Ilmin^
gu kestvus oli uBtibes paar mi-
• nuiit. • -• ./
u^ot sekundi võrra varemini, ku-i^
a suur remmelgas ei varjanud
tenia-vaatepüri.;Umbes Piritat^
kjohai laskus ufo V€>ntikiaälselt ja
kulges siis üle puu ja vaatleja var
sbmale, miore kohale. Suured põõ­sad
peitsid K . U . vaatevälja edar
siseks'-nagemMeks;-: ^•
tJiks kohti, kus Eeätis sagedasti
on ulosid nähtud, olevat Alatski­vi.
Sellest kohast' on ajakirjas
epitatud rapont, mis pärineb ühest
kjevadabtust lOT.
Umbes: kella 23 ajal on riähtud
J Kõdesi Mlas perekond Einaste
mjiaja koihal taeval ümarikkiu
es«st. S ^ Ä u l märkas 44-aastane
\^alve Einaste esikust välja astu­des
äkki Kauri m tagant tõus-vjat
hõõguvat punast ipalli, mis
paistis mõnevõrra suuremana kui
35ÜU, liikudes Raudmäe arheoloo­gilise
(kivise suu-dioni
kohal taeval imelikku, vor­mi
muutvat eset, mis joonistas
taevale kolmnurki, kord mööda-päeva,
kord jälle vastupäeva, hei­tes
sellejuures sädemeid. Ufo va­hetas
vormi ja värvi, hõljus edasi
ning tagasi, tüli lähemale ning
kaugenes, õpilased jälgisid il­mingut
üle, poole tunni, siis hak­kasid
nende Silmad pidevast vah­timisest
vett j;Ooksma ja nad iäk^
sid: minerna. Ufo aga jäi taevale^
• Ka f ärtu ümbruskond ei ole
ilmi vastavate teadeteta: 12.
mai õhtul 1976 nägi Kubjase
pere (ema, isa ja tütar) Eeolas
taeval aeglaselt kulgeva vüe
tähe suuruse helerohelise
; guspalli,-•••
mis. äkki peatus, muutus kolla-kaspunaseks
ja : hakkas heitma
valgusjoomi ümberringi nii 2--3
sekundit. Selle järele kadiisU^^
Eme kadumist olid selle äärjoo-
1976 nähti Eestis ufosid
eriti mitmel pool. Tallinna-Viljan-di
hiaanteel, Lelle teeristil, nägid
14. augustü ikell 2L50 tervet ufo-rühma
jalgratastel sõitvad lö-aäs-tane
Andrus Luik, 16-aastane
Ants Kaal ja 19-aa9tane Hillar
Püüding. .
taevas koosnes
rivistatud tulest, mis muutsid ri­vis
oma paika. Tuled olid erivä^
vilised. Ilming püsis eäetetaevaJ
ega liikunud t©rvta2m.Mnuit
rel üks tuledest lahikus ja laskus
allapoole, kadudes mõneks se­kundiks
puu taha ja viibides seal
hete, tõusis uuesti teiste suunas,
kuid peatus siis õhus, tuhmus ja
kadus. iMõiii sekund hüjem kadus
kogu uf orühm. Sündmuse kest­vus
oli umbes koJm minutit.
Oleks huvitav teada, kas nõu­kogude
võknukaitidjad on kä uf0-
nähtuste kohta mingit seisukohta
võtnud? Ajakirjas Uitra puudu­vad
selle kohta smdmed.
Olümpiamängude regati korral­damine
Tallinnas on silmaga näh­tavalt
ja käega katsutavalt seadu­sevastane
toiming ja sellest osa
võtmisest peaksid loobuma kõik
riigid, kes ei ole andnud oma tun­nustust
N. Liidu okupatsloonfle
Balti riikides. Kuid kas ei ole see
ka olümpiaregatiga nü, et suu ees
tehakse meile hea nagu ja rääui-takse
meie õigiiste austamisest,
kuid tagaselja jätkatakse
mehkeldamist venelastega?
Kanada politseinikud seisavad
raske probleemi ees — käš tarvi­tada
enda ja kodanike elude kait­seks
relva või lasta enitast bandii­tide
ja terroristide poolt surnuks
pušsitada või itulistäda? Ajakir­janduses
on vnmasel ajal silma-paistvaU
ület löödud vahejÄ-mid,
kus politseinikud oh kasata-nud
kurjategijate vastu relva rni^
nende reyolvrütuulidest on saami?!
surma kolm vägivallameest. Ühel
juhtumil tungis üks löögimees po­litseinikule
kallale ja lõi ta uima­sena
pikali. Kui kallaletungija tah­tis
oma peksmist jätkata, haaras
politseinik revolvri ja tulistas la
surnuks. Teisel juhuMäksid pöJit-seinikud
ühte korteri kontrollima,
kus neile fvastii astus mees, laske­valmis
revolver käes. Politseinikud!
tulistasid ja mees sai surma. Hll-jem
selgus, et surmasaanu revol­ver
ei olnud laetud. Kolmandal juli-tumil
hoidis üks 17-aastane paran-dusmäjast
ära jooksnud noor ret­sidivist
seitse tundi nuga ühe 15-
aastase tütarlapse kõril ja ähvar­das
ta.ära tappa kui poUtseivõjl.
mud ta riõudmisi ei rahulda. Kuna
noonik muutus üha ähvardaya-inaks
ja karta oli, et ta tütarlapse
mõrvab, tulistasid politseinikud!
noor©, bamdükl surnuks. •
(Järg lk. ;3)
I
• (:•
VALVE;
NÄDAL
3. ja 4. sept.
. T. Kuutan, telJ
Taflinn ootol
10.000 välisi
STCaCI^OLM (]
piaregatiks oodal
20.000 võõrast, nei
listtiaadelt, jutust
ti pressisekretär
Soome ajalehele „
mat".
G. Paali jutu jä|
ollakse suures aji
jõust on puudus,
umbes 6000 itallii
töökäsi vajatakse
Olümpiameeskonnj
se paviljonidesse,
ku 632 voodikohti
viivad katusega kl
damasse ja peoväl)
leb olümpiatuli
•aja.-:-^^
Pirita. olümpiE
mi 7(M>-le paadile]
aisüvas Kirovi
ehitaitakse kaid 30(
dile. Turistidel on
jälgida mei-elt.,
jälgida ka. maalt,
ehitatakse 5000-isti
Eesti peab
rohkem põl<
Okupeeritud E(
teiajalehe „Rahva
tel vübis Eestis J|
Liidu geoloogiajmi]
lovšiki, kellele koi
tu (ka Eesti hiinis
esimees (pe
son. Ajaleht mail
mistel arutati Ees
nistuse ülesandeid
tiste toorainetebag
N. ..^idu kommi
keskkomitee juulid
te valguses. Briti
nü pöörati põle
suurendamise ja
m :tQistmise,:kÜšiii
ajaleht.
Teie annetus
EESTI KUNSTID]
ON
See on teie
kultuuri
edasipüsl
Kommentadl
(Algus
Need vahejuhum]
beraalselt häälestj
te kaitsjatele ril
na, mis kandub
sesse ja teistesse
henditesse. Selle
tal tekitatakse sagj
Jattgijad, terrorisi
on head poisid, ki|
on pahad mehed jj
kerge! käel n
Sealjuures unustati
nik peab sageli
vältel otsustama,
või talle relvagž
Kui tagantjärele
tegija relvolver (l
siis ei olnud politši
lik. Ja kui hiljeni
noor bandiit, kes I|
di nuga oma olivrj
mest hea poiss
psühliiaatrilist ra^
tegemist ainult sen
iisemisega ja im\
sega. Tegelikult o|
majast ära põgenj
ha 8-aastasest saad
ja kiü^ategija — sl
di vist.. :.
Kanada politseii
probleemid nuiutuj
semaks pärast se^
surmanuhtlus ära
lemata oli Kana(
suureks shokiks ü|
tuotsus, kus üks pl
meelitanud ja vigj
nooruk sai ainulf
vangistuse. Viinu
politseuiüte ametiij
mised lasevad ole^
lukud on otsusti
kaitsta kd üliiskoi
hcst kaitseft pakul