Vaba eestlane , August 29, 1978

              Gen.Acquisitioas
Ottawa.f m .OH4
dass mail T^gis-number
T - 1989.
T L A S 1" S
Nr. 64 (2507) X X y i l aastakäik Teisipäeval, 29. aiagiistil 1978 - 'tüi^^y, August 29. 1978 Üksiknumbri hind 4« centi
WASHINGTON:
miasse ja Jugoslaaviasse
on aluäanud vihast Ja
Sealjuures on huvitav nentida, et mõlemacl anta
kommunistliku partei esimehe HUa too-fengikMas^
avalik M t l k a N / ^ ^ ] ^^
võitliföt domineeriva positsiooni pärast kommunistlikus maailmas.
kasutavad vikstd^
;««
Hiina yällts^^^
ühendrükicle toetust, löt takistada
sellega N, Liidu sõjaliste jõudude
domineeaimist Kaug-Idas; ning
nõuikb^de^ v^ laienda­mist
Aasias, Kfesk-idas Je Lääne-kima
Moskva kavatselj jätkata
oma niiaaihnarevplutsiooiü po­liitikat
Aafrikas ja 1 avaldada
tuumarelvade piiramise
kSnüstel supet ameeriklastele,
kiisjuuires ta väldÄ aga suure-
• iniiaido M Washii^^
rii^ ja .feaitsajJb ;hodiitsedä^^
eestj €it triieödiriö^
hei ei fcoimyfes sm^ lä
ne jä (tiiiedam; . ;
Poliitiliste vaatlejaite arv®Jtes
on Hiina j ^ N. Liidu yalieline pi-nevols
saibtunud Hiina vÕimume:
Iie Hua ikülaiskäiguga^^
vlasse ja Rumeeniasse uude faasi
võimumelied on
: häiritud, e i Hua Julges ' tulla
Kremli tagahoovi Ja i^dada seal
N. Liidu .vastu suunatiad. kõne-
Sidv-
Saadud inlormatsioom ikoliasölt
o!i 'BrezOibey oma lÄai^Sjategä
sdlest :nii häiritud, eit ta: päiris
pantei
Ceausesculit Hua feülaskäigu koh­ta
seletiist^" • \ •
• Krenüi n^^
rast pn põWen^iaitiid, ikuna Jugos­laavia
ja Rumeenia on jUiha aas­tate
jooksul ajaiiud iseseisvamat
jK)ni!tfeat fem teised IdaaEluroofpa
k!0immujnistH5md riigid aiing lihi-šehud
ära Mosikva orbiidist, otsi­des
Memaid ikonitalkite Hiinaga,
kremlile mõjub-'ka häirivalt, et
Rrümeenia ja Jugoslaavia dissi-denitliik|
hoiak võib mõjuilada ka
teisi 'teommunistlikike TÜkis ja tii­vustab
:neid impdmalSrö^ ahe­laid.^;'
'
Tilk praeguse TaMnnaTira tänavale. Läbi ¥imvärava paistab hotel.
fidurid beiisiinihiiiii@i fSysyb
• OTTAWA — Kanada linantsminister Jean Chretien tegi te valmis ettcfan©-
Md suuremate muiMatuste tegemiseks valitsuse majanduspoliitikas. NeMe ettepanekute koha-š(^
t ^rbitaks^ pere^ abiraha toetussunumasid, pidurdatakse bensiijiihinna tõusu, tehakse
madala Ja keskinräse sissetulekuga isikutele mak susoodustiisi ning suurendatakse nende pensio-sissetulekut
2® dollari võrra kuus, kes saavad vanusekindlustuse pensioni lisandit. Qposltsi-mainitakse,
et finantsmin^ mis: Meyad parlamem^s^ M«,n,5*«,_
misde, on ettevätoistiEsedl sügisel: toimiavateks: föderaalvalimlstek^
Bäfiak^^ abiraiia ikärpimise^.
ga, mis raiendafcäitei ^ eelolevas
3asisiaris;vlQ^ ifeofeika;-hoi­da
4^ inlijonit dollant teiste&s
otsfeamreteks. Pereikonaa abiraha
suimmat kärbitaikse jgale| lapsele
20 dollarile, i
Kuid need "perekoMiad, kes tee-
BiVad alla 1S.000 dollari aaste,
saavad igalt aHa 18-aastaselt
la:^dt 200 dollari suuruse mak-
• mssoodustuse. / ' •
Bansiinihinna! r^uleerimiseiks
vähendatii 1975. aasto jaanuaris
fcxtemalvalitsuse ^oolt mä^jatud
10 cendillst aktsiisifnaiksu gallo-nilft
7 eendile. Selle sairnnu tule­musena
elimlneöritakse födenaal-valteuse
poolt öttejM^ bensii-nii
§..:3iaflskab^
nsaides •: järgmisel h M ^ ^
: Majanduslikkudes raskustes
olevate pensionäride. abistämi-sekis
suurendatakse ^ t e s 1.
Jaanuarist 20 dolari võrra va-nusekindiustuse
pensioni garan­teeritud
sissetuleku lisandisum-mat'
(Guff^teed.: Income Supp-lement).
.
Abielupaarile, kes praegu saavad
pensioni lisandit 199.04 doliarit
fcuus, tõuseb see suänma 20 dolla­ri
võrra. Saanuti itõuseb 20 dollar
4 võrra üjk^kisikule 3mus mak-seifcav
pensioni lisandišunin(ia, mis
' pn praegu 112.08 dollarit kuus.
FijiantsmlÄter
tayaltaSjiet
oleku kiridliusitujse progräimnus,
uute töökohtade soetamiseks ja
kapitali investeeringuteiks, kuid
nende ^ plaanide: ptesikasjad teeb
ta teojtavaiks lähemas- tulevikus.
iMetsaülikooli 12. kursus lõppes möödunud laupäeva õhtul Kotka|ärvdpidulikulõunasöögiga Jä pülna-päev
oli ette nähtud lähkumispäevaks. MetsaüükooM juhataja dr. V. Soots iseloomustas mööduffiiiid
õppetegevust JkraiäkaäeemiHs
uue- paav^i ikandidaatideiks peeti
kohne itaalia ja Itaalias šündmud
Argentiina kardinali Baggiot> Ber-toli,
Pignedoli ja Pironist, valiti
rakordiloteelt lühikese ajaga uueks,
järjeiborraiS 263-ndate paavstiks
65-aastaÄie Venestsia feardinal Al-bino
Luciani. ' 'võttis
omale nimeks (kahe oma eelkäija
nimed John Paiü I. Uu^ .paavst
on pärit vöga lihtsast Itaalia pere­konnast
ja ütles, et ta itahab maa-ilma
700 miljonit featoliikiast juh­tida
John XXIII soojuse ja huu­moriga
ning Paul ¥1 ettevaatlik­kuse
ja Hnägelilkkusega.; Vatikani
ringkonnas siiski arvatakse, et
uueit paavötÜt' pole oodata suure^
maid või kiiremaid muudatusi
ehkki ta olli omal ajal sünnikont-rolli
pooldaja.
Tallinriast. väljasaadetava pro-pagandalehe
„Kodumaa":; teatel
on Leningradis asuv ÜhendrüM-de
peakonsul Thompson R. Buc-hanan
külastanud koos abikaasa­ga
Tallinnat. Ajaleht mainib, et
ühendriikide diplomaat tegi visii­di
Eesti välisministri asetäitjale
K.Tiirgile ning oli raekojas vas­tuvõtul
täitevkomitee sekretäri
;E. Pragi Juures. Peakonsul olevat
tutyunenud linna huviväärsuste-
Jja olümpiaobjek<Mel. Pea­konsul
lahkus Tailhmast 12. au-
, LiidM ajakirjanduses
andmete põhjal on see
Juba teistkordne Juhus kus
Uhendiriikide peakonsul T. . R.
Buchapan on viibinud
Eesti pealinnas.-
Möödunud kolmapäeval ja nelja­päeval
viibisid Metsaülikoolis kau­rit:
;^aalbia|iud.: . vJ.
to^ Äkaasagä KalifOT^
niast-Reede õhtul saabusid küla­listena
õr. V. Sermat ja äsja Root­sist
Eaaadasse tagasi naasnud dr.
V. Salo, kes" tegutses lektorina
Rootsi jnetsaülikoolis Metroos.
Reedel oli külaliseks ka Ene
Juurma Sydneyst, Austraaliast,
kes tuli tutvunema siinse Metsa­ülikooli
tegevuse ja ©rganisat-siboniga,
kuna ta on Austraalia
Metsaülikooli järgmise kursuse
Kolmapäeval esitas Metsaülikoo­lis
huvitava loengu saastamisest
Eestis dr. Mare Taagepera. Tema
ettekanne põlevkivi tuhamägede
probleemist oli niivõrd huvita|v, et
selle küsimuse arutamiseks ja eda­siseks
diskuteerimiseks tekkis hu­viring.
Kolmapäevaste loengute
sarjas oli ka dr. H. Susi ettekanne
iseseisvuse
ai ja ne:
sid kursusest osavõtjate miniloen-gud.
Kolmapäeval kõnelesid Märt
Liiriye, dr. Arvo Kuid ja arh. Lin-da
Valter dukutsetest.
loolane Imre Lipping, kes kõneles
kurioosümidest maaihna agaloos.
,'RieM;, o l i - : ; ^ R. Taagepera
loöhg ,,Isešeisimš& ning
Metsakirikus pidas jumalateenistu­se
dr. V. Salo, kes pärast kirikut
jutustas oma tähelepanekuid ja
muljeid Rootsi Metroost. Laupäe­val
rääkis dr. T. Virkhaus oma
muusikaloomingust, täiendades et­tekannet
helilintidega.
Keeleteadlane dr." Hse Lelinste
• esitas huvitava ettekande võitlu-.
sest vene Vkeele mõjude vastis
• • Eestiä. V :;:::;^;-^ • ^:'-:- V:••'/,^:•,•••
P ä r ^ «eda loengut jfcänas Metsa­ülikooli
juhataja, dr. V. Soots kõiki
ettekandjaid ja referente.
Laupäeva õhtul toimus kirjandu­se
Õhtu sõnalis-muusikalise kava­ga,
mida juhatas A. Naelapea.
Järgnes pidüük lõunasöök Ja lõk­keõhtu,
mis oli viimaseks ühiseks
ürituseks.
Niecircigycas
¥3@f i 1000 piiiitvciiBgi
3'' " ning
toimu-
BELTEADE:
Mormatsiooniks helistada 889-7889, 465-7020^ "282-8833
„5lafeva; Hääle". .Snfoimatsiooni
põhjal ©n Tallinnas ametlikdv^^
südil yübinud ka Soome peakon­sul
Leningradis Antti Karppüien
koos abikaasaga. Ka Soome dip­lomaat
tegi viäidi Eestt välisnü-nistri
asetäitjale K. Türgile ning
jälgis rahvusvahelist Balti r^atti.
ühtlasi võttis ta osa tseremooni­ast,
millega tähistati Tallinna sa­dama
uue reisijatehoone katuse
alla isaamist. Antti Karppinen lah-loisTallinnast
,15; augustil. ' ';:
E.EX..K. TORO^n^O P E E T ^ ^ TORONTO VANA A N D ^ KOGUDUSE
: POTAPÄEVÄL, 10. SEPTEMBRIL^Y KALMSTÜL ; : ;
/; kl.i3^.I. SecN (uus osa):—jutlustab praost^ OSKAR PUHM, teenib õp. ANDRES; TÄUIL ;
. •:11 4 3 See, 15 (vana ©sa)-^^ ANDRES.TAUL/teembpra^^
Muusikaline saade •teenistusele — Peetri kogüiise vaimulik orkester: koos Vainia Andrese kogradu-
,;:-:.': se puhkpiiid© : a m ^ :
Kl. 1 SURNUAIAPÜHA MtPleasa
jajDaeyal esitas kii'jamk Hel­ga
Nõu loengu lastekirjandusest,
mida täiendas Kotkajärvel suvi-tava
väikese Riina Kindlami la?-
, • teraamatute .näitus..,
Teemal ,,Mälestosi Eesti poliitili­sest
elust" kõneles 1. Tormafcülä,
kes kirjeldas, kuidas tema sattus
iseseivas Eestis poliitilise elu kee­risesse.
I. Tõrmaküla mainis, et
^igi paguluses ori sag^ kritisee­ritud
Eesti presidenti Konstantin
Pätsi, toetab ta alati seda riigi­meest
ja tema otsuseid. Neljapäe­vase
loengute seeria lõpetas aja-
PANABiA CITY — Nicaraguas tungsid hambimi .relvastatud .
kommunistlikud terroristid pealinnas Managuas pärast ägedat
tulevahetust, mille kestel sai.sunna 15 sõdurit Ja tsiviflisikat,
valitsuse ho®nesse, kus nad võtsid ligemale lOOÖ pantvangi, nen­de
hulgas terve rida nimekaid poUitikuid. Terroristid vabasta­sid
suurema osa vantvangidest kui neil lubati lahkuda lennukite!
Panamasse,' malcšeti neEc suuirem' simma lunaraha j ^ vabastati
poliitilised, vaagid... ^ ' ;:• | .
Nicaragua kommünisitUkel te«r-oristidel,
fees taotlevad president
Somoza sõjaväeiise valitsuse Scu-kutamist,
on rahva hulgas toeta­jaid,
nagu selgus terroristide len­nukite
lahkumisel Managua len­nuväljal,
kus ..mõned ..inimesed
;ungisid läbi sõdurite aheliku ja
karjusid „Maiha Sonioza!"
Poliitillised vaatlejad mainivad,
et Somoza valitsus on väga eba-popülaamle
pärast seda kui üks
presidendi reäiiimi avalikult
kritiseeriv ajakirjanik müstSlis-tel
põhjustel mõrvati.
Terroristide ©esmärgiks on k#i-testada.
Nicaraguas kommunist-likku
riigikorda. -
"Nicaragua president
Spimoza mainis, et ta lasi terro­ristidel
lahkuda ja vabastas polü-tüised
vangid humanistlikel põh­justel
kuna vastasel korral oleifcsid
terroristid täide viinud oma äh­varduse
ja mõrvanud kõik pant-v;
Lennukitel saabusid Panama
Gitysse 25 terroristi, 59 vang­last
vabastatud poliilflist vangi,
kolm roomarkatoüku vsdmulik-ku,
kes pidasid terroristid^a
läbirääkimisi nhig Panama Ja
Costa Mcffl: 'saadikud Nicara-
Qn arvata, et Panama
ne valitsus annab terroristidele
asüüli.
MCDOWELL GALLERY, 2600 YONGE S%
teretulnud! Kunstnik kohal laup, 9. sep^^^ U^.
laup., 23. septembril kell 8 õ.
EESTI MAJA suures saalis
inHininiNiiBiiiiiiiiiiHiiniiiii