Vaba Eestlane, March 13, 1965

              20
VABA EESTLANE laupäeval 13 märtsil 1965 - Saturday March 13 1965 Lhk 3
Kiivit andis Kölnis
tervjuu
UaNKFURT lEP- D- Eesti „jvm Jaan Kii--
&& uvMac annurt sak- -
1 "''inriTisrie jutuajamise
rXi olukorrast N Liidu poolt
_-- 4 t-act-is
NTjraaMurter Allgemeine
irjsr onia ciiaiw""" — °
v J Kiiviti sonaae järg
' i(oi kasutada kOKKu
ä 'trJcut Ja koguduse saali Ko--
j-j- l teenivat uu uruuiiiuu
jfUjat ja suur nuiK aiajsuneiu
! iafr! UIOISI KiriÄUUll- -
j ajakirjanduse- -
3tic " — r
P ei assud kuna selle kohta puu
[b Ülevaade Küll olevat aga urn- -
350 000 kiriku ninmemaKsu
sjat Kui aga arvestada kõiki
v võtavad kiriklikku- -
: talitustest süs peaks luteri- -
0-c- te arv tema arvates praegu- -
Eestis ulatuma vanemail
flOOO-l- e
Kiivit
Lex Reiters" lükati
agasi
STÜKHOLM -- EPL) — Kootsi
päeval esitas rahvasaadik
irjesson (fp ettepaneKu nimi-- -
tarud „lex KeitersiKS" mis Kee- -
võõraste riikide võimudele
:ja andmast siin surnud isikute
irae juhul kui isik ise enne sur- -
£ on avaldanud soovi Rootsi
iJda puhkama Jääda
Borjesson viitas Rootsis suurt
tau tekitanud tülitsemisele läti
agendi Teodors Reitersi põrmu
nbermida venelased tema poja
ora Reitersi nimel Rootsist väi- -
nõudsid Siinsete lati põgenike
enti Reitersi koori liikmete
itiaeisust hoolimata läks vene- -
tel korda dirigendi põrmu oku- -
ntud Latti tagasi toimetada
Ruppaev lükkas hr Börjessoni
tepaneku tagasi
faksa noorukid põge- -
iesid parteipaadiga
Taani võimud Bornholmil tea-vad
et möödunud nädalalõpul
bus Arnageri kaluriküla sada- -
se luksuslik mootorjaht Ida- -
Wuamaalt milles kaks 18 aas- -
t ida saksa noorukit olid põge-:u- d
läbi lumetormi vabadusse
Luksuspaat kuulub ida-saks- a
pisministeeriumile" Kuna va-eva- d
Rügeni saare läheduses
ti tunnevad ministeeriumi luk- -
laeva siis ei peatanud neist
iki 18 aastasi põgenejaid lim
iit arvates et tegemist on partei- -
vitalistidega Mõlemad ida-saks- -
Md on avaldanud soovi edasi
ta Läane-Saksamaa- le
olid Bornholmile saabudes
raani väsinud Ja luksusnaat'
- üleni jääga kaetud
THE IRISH
UNEN SHOP
517 DANFORTM aucmiic
Tel 462-951- 8
Suurim ii Dirimj vallkun Fh!nlr Knadt
Sj:a valik
voodilinu
käterätte
voodikatteid
aknakardinaid
laudlinu
Kihluse Il Dulmt!n„M
KÕIKIDEKS
KINDLUSTUSTEKS
i utootrude
'mntfeerimlek$
H LATER
" cSnT riClt AlInDurnucie
r!- - kontoris LE 2781S I
IE 27441
(Greenwoodl J)
- no=ra kuni kL 7
Kuus stipendiumit eesti noortele
Pidulik üleandmise tseremoonia Toronto Eesti ühispangas
tradiTotnsoiropooannitsioltinnEuedessoÜtimptehanidsõpipuapmneitjtuaelemrüuuluesmatenimddemasinjaEe essTetilotsrMkoonantjoadsliküultiokiomteouglisesvumõspeöpgöiavdauetenelusetdi eüehesistsimkoüanslipnõäapesivlaaKslteolgepuisdukumelsimkusaü-lsmt- a TkaLänoeetnrisonoanvlretätovlajaMleeäksantuainusistkkaolKoroKildikdloüMllhaeerriilNkisetorsKdteiapnhernoBduiuiRlmdeiienttg NmPurirolmldebudecertsgst jkaÜolrmüjoheaKnRanoremetdaasan TTPoeoreiotneStrotiApEeunekdssitiiumRCiihtievisopsaanIalkvjaetseükhisae
IbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbbV %Ibbbbbbbbbbbbiibbbbbbbb F" HH LW mmWmmmkmmšmMm "l Käesoleva aasta stipendiaadid koos EÜT esimehega Istuvad vasakult paremale: Reet Nurmberg
Eesti Üliõpilaskond Torontos esimees I Kahro ja Merike Kahro Seisavad vasakult: I Auksi U
Kareda L Männik ja R Ilves Foto: T Säägi
Stipendiaate tervitas Toronto liige ja võtnud aktiivselt osa korp!
Eesti ühispanga esimees A Ek-- Filiae Patriae tegevusest Tegut
baum ühispanga ja ühistegevuse senud silmapaistvalt gaidluse alal
Seminari nimel Kõneleja kriipsu Põhjala Tütarde" vanem-ta- s alla et stipendiumite anneta-- ' gaidide abijuht
mine on Torontos kujunenud aas- - j Norden Building Products sti-tat- e jooksul ilusaks traditsioo-- 1 pendlaat Lennart Männik õpib
niks mille eesmärgiks on silma--1 neljandat aastat heade õppetule-paistvat- e
üliõpilaste tiivustamine I mustega Toronto ülikoolis insene-j- a
nende töö hindamine J riteadust EUT Ja Eesti üliõpilas- -
Stipendiumite saajaid tutvustas e Seltsi liige
lähemalt prof O Trass kelle ' Riivo Ilves kellele annetati Ro- -
vahendusel ja kaasabil stipendi-aadid
välja valiti
Prof O Trass rõhutas et stipen-diumid
ei ole mõeldud mitte ai-nult
tehtud töö eest vaid et anne
tajad loodavad ka tulevikus sti-pendiaatid-elt
aktiivsust
ühiskondlikus pius
Toronto Eesti Ühispanga ul"sHa"K uie a ju icisj su
määrati
Prof' °- - aastal Ürjo Kare- - uhine
dale Kahrole — — — --—
Auksi õpib neljandat aastat To- -
I ronto ülikoolis inglise keelt Ja klr--
heade õppetulemustega
Seltskondlikult on ta aktiivne Ja
kuulub korp! Rotalla juhatusse
on ta
ja Uks toimetajaid ja paistnud
silma ka hea
Kareda õpib kolmandat
aastat inglise keelt ja kirjandust
Toronto ülikoolis ning on saavu
tanud silmapaistvaid õppetulemu-s- l
Ta on EÜT liige Ja võtnud osa
eesti ühiskondlikust elust teatri-arvustajana
ning avaldanud artik-leid
eesti ajakirjanduses Osa võt-nud
aktiivselt RVN-- 1 tööst Ja kuu-lub
rahvuskultuurilise komisjoni
koosseisu On ühtlasi Toronto üli-kooli
ajakirja kaastööline
senud aktiivselt ka teatri Ja muu
sika alal
Merike Kahro õpib kolmandat
aastat Toronto ülikoolis koduma-jandust
Saavutanud
se alal häid tulemusi Võtnud ak
tiivselt osa ja ' töid
Patriae tegevusest Tegutsenud ka ] Jooksul
gaidiliikumises Ja oi
nud suvekodus noorte kasvataja
Toronto kooride stipendiaat
i Reet Nurmberg Toronto üll
koolis teist aastat kehalist
USTUSED
au torät?r8wAUJ00STUDE PUHUL krediiti
odavac teistest
TeL-"44aS0-
0e krediidiga osta majapidamistarbeid
TORONTO EESTI ÜHISPANGA
"STI MEESTE lllllimiD xtumuie okoozoe 1M ~ — 3 DMrvDtrvj Av7„°"H
õ Esmasp suletud
46U917
V VARIK
man Toi stipendium kol-mandat
Toronto ülikoolis
inseneriteadust Ja
korp! Sakala esimees Ak-tiivse
võistelnud S S J
ja Toronto ülikooli
I kondades j Pärast tutvustamist andis
valitsuse
Filiae
õpib
kasva
õpib
aastat
aastat
EÜT
Efi ?m
roeie
cuno vMivirv jnwr
AVE
olles
eesti
EÜT liige teist
mees- -
Eesti
seal
seda
EÜT kuu aja
asub
I stipendiumite
kinnitati ühtlasi rinda
I nelgid
I
1 A Ekbaum oma noor- -
ole kuid siiski
tunnustuseks
Ja püüdlustele
saavutamisel Et
tulemusi jõuda eda-si
individuaalselt ühiskondlikult
või rahvuslikult vajame
teadlikke
kes
oma energia viljastavalt kan
edukat elu koondab
Jõude ja evolutsiooni
To-- 1
Sti ' ruiuu nesu unispansa
pendiumid Ekbaum Ja stipendiumid pendiumite annetajaid
Träss- Peeter Auksile -
Merike Peeter -
I üliõpilaste
sportlasena
Tegut
õppetegevu
energiliselt
sportlasena
Kalevi
lehnikaprofessorist
LONDON (EPL) — Kesti Ap-õigeu- su kirikus Londonis
ins Eugen Ruusi pühitsemine vaimulikuks
seaduse kohaselt hüpodiakoniks siis dia-koniks
Sofia lehitsejaks oli Christoupolise
Jakob Virvos kahe preestri kaasteenimisel annulaua ju-malateenistusel
13 Preestriks pühitsemist
toimetas peapiiskop Athenagoras kes on Eesti
Ap-öigeus- u loom — metropoliidi
jumalateenistusel kreeka kirikus teenisid
kaasa 4 ja 3 diakonit suure rahvahulga osavõtul Diako- -
uuK
nist Jeruusalemma et külastada nlkuna Soomes 1943—44 töötas
Ja teistes kohtades ristiusu
pühasid paikasid Pärast ta
Beiruti kaudu Indiasse et
Vancouveri ülikooli ja Kanada
ve--
siehituste umbes
koju E Ruus professo-- ' tust heade õppetulemustega Eest
maalastega
Kõigile saajatele
punased
sõnavõtus
ei on
noorte teadmistele
oskustele ülessea-tud
eesmärkide
saavutada ja
Ja algatusvõi
rakendavad
mis
nab nende
kõneleja
teised
Jarenes
Ja
ülikoolis
ürjo dr
ta alul ja
tenens Armu-laua
kõigi
oma
Rootsis 1944—50 asus
1950
on Briti ehi-tusosakonna
abiprofessor Van-couveri- s
alates 1937
Tegusenud
Ja Vancouveris
maailmareisilt tagasi ta üliõpilasselts
riameti kõrval
Ap-Ortodoks- se
suured
selleks
haritud
mellsl isikuid
toidab mär-kis
millele
vestlus
toimus
Kiriku
ühtlasi
kiriku
sõidab
korp!
erialal
ülikooli
aastast
Lõuna--
Rootsis Avalda
Jõudes
preest- - Honolulusse Havai saarele on
riks on ehitatud ühiselt ev- - asunud mitmeid eest- -
usu Ja aD-ortodoks- usu kaas-- lasi võiks
eesti
need
Eugen sundis 19 aug 1917 San Franciscost Pikemat aega on TauiIlt
Pärnus preester-koollöpetaj- a po-- seal ar usnar te--
EESTI KUNSTNIK ROOTSI ÕHTU
Laretei esineb Yorgis 4 aprillil
hoKlmeissti kanlanvaebrikoumnsatniiskeseKisävbai kLoinretstceirdikeNsewrluYtsorhrgisalaliselt Stok
aprillil Kontsert toimub riiilharmonic UaUU
nime all iuru võime luceda tellimiste rek- laamlehel Sellel on suur Steimvav klaver Kahi Lare- tei näopildiga keskel ja allpool selgub et ta esitab
Hindemithi Chopini ja
Reklaamlehel lisatakse: Klave-nkunstni- k
Laretei on Root-si
kõige ainulaadsem muusika-isiksu- s ja üks kütkestavamaid
Ta
On ühtlasi filmimehp Tnrmnr
naine aga nagu Oscar
Hedlund kirjutas aturday Re- - viewV 1964):
Laretei positsioonil kunstnikuna I ei ole midagi ühist sellega et ta
on Ingmar naine Nad '
mõlemad hoiavad oma kutselise
Ja täielikult lahus"
Ta
ja
La-retei
ga-leriis
graafika
-
Torontos New mustab Lmlvig Sander! Akt- - Theatre sent märgatavam juhiks on näitleja And- - kui osaliste la
re 2- -7 märtsini Toronto jii mulje nagu vana Vest
(
Central Library Theatre'is I!du-ar- d
Vilde inglise
tõlkes all „The
Kratt See oli väga huvitav eks-Iperime- nt eriti rahvusgrupi
tegemist
oskuslikku ülesehitust
supenummm
käesoleval
kohvilauas
[jandust
ühipng
kanooni-lise
pühitseti
katedraalis metro-poliit
laupäeval veebruaril
Thjateira
asetäitja
pühakute
preestrit
korraldusel Juhatada
Vancouverl
koguduse
Kanadasse
Kolumbia
Ralmlasse
Käbi New
pääsmete eelmüÜRil
kujutatud
Ueethovenit
Schumanni
esinejaid tänapäeva Euroopas
Bergmani
(veebruaris
Bergmani
privaatelu
oleks
edasi
tegi
nime aas-tal
esineb
Munchingeri kam-merorkestritega
(Solti
Kiibi
auks
rootsi filmi
„The Kratt" meeldiv lavastus
ilian mille kunstiliCsaenkas- - kõnes kuju
eesti Rein teiste minul knlutt
esitas oleks
Pisuhänna"
'keelses pealkirja
meie
vananenud
parajalt
rahvus-om- a
Käbi
koos
Euroopa parima-te
Ehrling)
teatatakse
korraldab
tema
saanud väimeheks
muulasest juhuseotsija Vestmann
ltutleri kehastuses
kindel tehniliselt
tud kuid
le olles esmajoones mõõdupuuks liialt kultiverrituna anda usu-sell- e kohta kuivõrd vastuvõetav tavalt tüübilise eesti ärimehe ku
on 1913 aastal loodud eesti esi- - ju käesoleva sajandi algpäevil!
jmene tõeline komöödia kanada See aga paistis silma
teatripublikule ja siinsele nõudli-- ainult eestlasest vaatajale kanad- - kule arvustusele
i
lastele mulje loomise seisukohast
Selle tuleproovi sooritas sellisel osatõlgendusel olla
Kratt" nii edukalt kui loota i koguni meile soodne mõju
Arvustus leidis on
üldjoontes mängitava
mille sarkastiline huumor ei
ole täiel määral
lavastajana
amatöör-teatr- i
dirigentide
Instituto riiilharmonic
ning
tegutsev
paratamatult
„Thei"'s
tühise omakasupüüdliku
Mattidena lätlanna
talle sobivaks isikunära
ühtub selle hinnangu- - tandiks Uina väikerolli mängis
ga kusjuures tuleb aga lisada et lätlanna Elsa Ziverts
enPsäiiitdsaueshnädnHdke"ulbieonMeteneedgrelIinokgluillitstõelkpkiaejreaelnemas SeKdaavaolnehkelrülahtiivdõatliätnhuekinssdeulosooellmauslktüaohthuitkdae
oma ülesandega küll õnnestunult küll tekstis kuid see parata-t-o ildinasiensmdeudejäotrueslalnevuaodlttsu-nsiitavmdkäeuihstiemdm—eadlkjtai ltäõkhulekunel---- --' Sveallllei iVnfopoiartkmljuadtkseellosonkaiõlnündnnigsiast Thmoürövoöintdataos paratama-IHegrami- " teatriarvustajale Ro-tu- lt läks Vilde tabavalt rahvapä-'na- M VAmsttv kratl definitsiooni rasest väljendusviisist nii mõnda- - ärast M(la kul Eans „„ oma ar gi kaduma See kvaliteet %Ustust--N nimrtanucl see Jdl tal-e- i ole ühest teise ülekan- - t tükJst selgusetuks Krati kirjel- - tav Satiirinooled olid aga kohati uus avaldati Telegrami" laupae- - aegade poolt veel nü ris-tamata
ia eelkõige võis nautida
Lõpuks tänas prof O Trass Komöödia
millest moodsal näitekirjandusel
eeskujuni võtta
Kein Andrele on
siinse arvustuse poolt juba vareni
etteheidetud tempo liigset aeglust
ja sellele puudusele ka see-kord
tähelepanu Allakirjutanut
laga häiris kohatine letargia laval
seekord märksa vähem kui eelmi-ses
sama teatri lavatsuses (Off
thc Ilails) lüngad olid märga-tavad
ainult teises vaatuses üldi-selt
aga pakkus lavastus
standardi alusel täieliku
kuna lavastaja oli Iuo--
seda
äigas
juhatab
pidades
Edasi et La-retei
saabus
1950
Stuttgarti
Juhatusel
et
Smithsonlan
näituse
mann
mõjus ta
et
kahtlemata
võis
et
komöödia-ga
Alla- -
vä-ga
Soomlanna Anja
Ausma Sun-gali- s
vas- -
ta selgitus
läks
lililsalt cl
keelest
juhiti
numbris nüüd ei as-jahuviliste!
ka enam
Ilmar
Jeest ei saa
viskit "
arvustus
ajaleht
Varsity" võtab sõna New
Canadian esitatud
Pisuhänna" inglis-keelse
lavastuse
Rodger leiab et
on
nud ühtlase toonud näitlejaid kuid näidend on
nauditavalt esile iseloomude kont- - liigselt tegevusevaene Osalistcna
rastid Sanderi Piibelehe Matil- - tõstetakse esile Jeno Lombit Ja
de-Lau- ra vahel u- - Butlerlt vastavalt Sandcri Ja
sele aitasid kaasa Edgar Vestmanni rollides Lõpuks ütleb
Kruminsilt perioodikohane arvustaja: Lavastaja Rein Andre
riietus püüdis Ilmselt midagi teha puimscusc wrc c j- - „ j naidendlst kuid j tma
Preester E Ruus Londo-- veemajanduse aladel: viibis põge- - u'" euasi rnoeiene anueicas uusKanaajaste nälte- -
oma
a
koorijuhina
eianua
ja ungarlane Jeno Iombi esitas
tühisust mis iseloo- -
Iseseisvuspäev
Londonis
klaveri-kunstnikun- a
MASIN
ESIKOHAL
Toronto ümbruskonna
LONDON (EPL) - Eestlased vahelistel võistlustel
lõpetamise järe-nu- d teaduslikke vesiehituste Londonis kogunesid korraldati reedel 20 Nort-l- e
sõidab Jaapanisse veejõujaamade projekteerin)"- - 47 aastapäeva Secondary High SchooHs
Tokiossc ise Akadeemiliselt kuulub Westminster Cathedral masinkirjas esikohale Vaug- -
ajajooksul
kelledest nimetada
pühapäeval
HKootol-ohtu- M
Itentzonit
täielikult
ra-hulduse
spüäenvdaml us2e0st veebruaril Pidutälinkauvsut klassis õppivvõites firma Remlne
elavam eelmistel aastatel ton
tades umbes inimesele
uaivusega uiem- - i
psühholoog dr Eduard Mmpsonl Hlndolt praost Ja'e mAtu"
_ it_ Külallskorrorina võistlustel samuti uf ivA __ gümnaasiu- - samuti Taagepera
Tallinna Tehnika Stokholmls Aktusekõne pidas pandud auhinna
vesiehitused siirdus tõõülesandeil Torma pöördudes ühtlasi
konstruktsioonid õppis koos abikaasa- - sõnavõtuga teistest
erialal Saksamaal Karlsru- - ga Angelesist Pikemat aktusekülaliste poole Kõne
57 omandades dr on Honolulus elanud ka
Järele Ingle hüm-k- a teadusliku kraadi Sarapuu praegu
vanem assistent 1942- -43 Waikiki rannale ne Aktusel Londoni
loenguid hüdraulika Ja ruselise hotelli konstrueerimist naiskoor Torma juhatusel
märgitakse
põgenikuna Rootsi
Eestist enesele
Juba
regulaarselt
Schmidt-Issorste- d Ja
Hall"i
oli
ja
enesele
oli
ja viimistle
Gustafsson oli
ja
kirjutanud
probleemid
osas
mingit müstikat
Külve'
shoti
Varslty „Thc Kratfile"
Toronto üliõpilaskonna
hiljuti
Theatre'1
Eduard Vilde
„The Kratt" koh-ta
autor
teatri koosseisus andekaid
ansambli ja ise
ja
üldmulje mõjuv
lavapilt
ja
lunu
sõitis veenvau
ei teed shotl
EE8TLANNA
KIRJAS
Ja kesk-- koolide
Oma ülesande töid Eesti Vaba- - veebr
ta edasi Ja riigi tähistamisele
Halli lau
Seal
luteri
kirik
Ruus
Käbi
Kdbi
rühm
kiks"
Vifin S™"VlTmir4M"™"™e %"rt oli osavõtt eesti tütarlaps Anne
Kui ula
400
pandud kaks au
hinda võitjale Isiklikult tei-ne
koolile
pre€Ster N Ja j lf koolis
cnem tini
Ise
Ttiti„
Mal
ida esines v"iuusamuajljiakjuailc vaiiciie5sii-i- """"— --- " — —— '- - '"' c-- Jana Lõpetas Vändra vand Helmi tu"ca """a "°yai Po"
ml 1935 ja üll- - kelle kodu Kaheks tusel mln A välja
kooli 1941 eriala — sinna Inglis- -
Ja ins Valdek Aviko keelse
Los aega
hes 195$— Ins ins Fe-- lauldi Eesti ja OU Tall Tehnl-- lix kes
ülik ehitatava 22-ko- r- esines ka
A
Ja
Lõpuks
hea ja
vases ja ole
selles
poolt
kus Ian
Bill
nõr- -
iuuoi
saa muuta vis
mis
nern
kohta lul1
Jrnr1
uba
a&ius
test
Hill
poolt välja
Uks
kuuks
Aidake kaasa
„VABA EESTLASE"
levikule sellega aitate kaasa eesti
keele Ja meele püsimisele
iTr
Vj
'1
i
$