Vaba eestlane , April 18, 1978

              .29 -Teifi
Äsja aset leidirad Toronto Kalevi lipkonna 25. aasta^aevM
mud pidulikial koondasel la^^^ üle ka Mitmesugnsed auÄinnad pare-saate
.spofftHlk© saavutnste eesli. Võistluste tnlesaised olid
Kalevi lipkoma
, .8./märtsü'
1) IC Holland ~ KM
•M. Lateri karikas, 2) R..T^^^
kijidlustusfirma I. Heiasoo karikas,
3) E. Nip|>ak — E . Purje karikas.
iaskevõlstltised 11. märtsil:
Huadud — 7,8 ja 9 aastat
1) A. iQiaig^2) H/Sõrra, 3) P. Tae.
Ilundud — 10 ja 11 aastat vanad:
1> P; Sõn^r 2) G; Preem;^^
Poolsaar. Skaudid: 1) M. Mand,
2j| R. Tae, 3) R. Saato.
Emakoi;dselt Mpkonna ja tõe­näoliselt
eesti skauUiku liikumise
ajal(K)s toimus omapärane laske-võistlus,
meeskonnad moodustusid
isast ja pojast. Tulemused (esime-s^
ä nimetatud isa): i) Boris Hei-m
ja Hillar Heine, 2) Kaupo Hol­land
ja MaUiHoUand.
vana-skaütide
,JLeegionäride" ja Kalevi
lipkonna vanematekogu
Ujumisvõistluste ta;
Kombineeritud ujumine 7 ja 8
aastastele hündudele: 1) E. Naar,
2) T. Ainsaar, 3) P; Roosö.
Kombineeritud ujumine 9 ja 10
aastastele hundüdele: 1) K. Ahl-bergv
2) iS, Korjus, 3) E. Karhu-
Hundude teateujumine Ä 5 jar­di:
D M . Olup, P. Roose, R.Liig-soo
ja K. Ahlberg, 2) E. TUrk- E .
Korjus, C. Medri ja R. Karhunen,
3) E . NaanT. Ainsaar, A. Küttis
jaEvKüttis,
Individuaalvõistltts 12 ja 13 aas­tastele
skautidele: 1) H.Mnevo^^
2) S.Marittj 3) & Saar,
Lipkonna parima sportlase kari­kas
anti üle Peeter Pahapillile, kes
võitis selle juba möödunud suvel.
oVABA E E S T L Ä S I E : " ^ TALITUSES
Põikread: 1. Naisenimii 4. Lill-ilutäim,
7. K<sbt, 10. Pull, U. Tiir,
riiig, 12. Peen karv, 13.- Piits, 16-
Tänav — pragsuse keeles/i?. Vul­kaan
Euroopas, 18. Muistsete egipt­laste
püha loom, 19. Inimesel kõi-.
ge suurem, 20.
mus, 25. Noot, 26.
30. Mittö ohtlik^ 32, Omaaegne raa­matusari
Eestis, 33. Toidunõu, 36.
Ese, 38. Kuu, 39. Magamine, 41.
inglise
V
,,Dfiinamo'' fi^rdiseltsi vibulas-keineistrivõistlustel
VorGsbilovgra-^
dis võitis 1222 silmaga «esikoha
pämülanna Eve Suits. Sellejuures
did ta tulemused 70 meetrilt 285,
60 in 310, 50 m 289 ja 30 m 338 sil­ma.
Hei ja Tigane tuli li89 silmaga
viiendad. Meeste võistluses oH N.
Lii&i endme meistet Mati Vaik­järv^'
1^5 s i ^ kolmas.' • •
N<K)rte kergejõustikuvõistlustel
T^innas saavutas Süva Oja täna­vuse
sisdiooaja tipptulemiusöks
kaugu^üppes 6.(K). Kaie Kivi aga
saamitas kõrgushüppes 1.70.
N. Liidu ülerügüistel laskevõist-ližstel
Miitte saavutas püstoli^
laskmise võistluses tallinlane Vel­lo
Orav oHümpialdirläskmises 593
siknaga teise koha. Skma koha sai
pü^Maskurite metsseaharjutuses
377' šifeaaga' ka tartlane Matti
Jõgt.
i f e kergejõusti-
•kusisevõistlusel Dönetskisvvõitis
Mi Alliksoo nü 60 kui ka 100 m
1 tõkkejooksud aegadega 8,4 ja 13,9.
Viievõistluses oli parim Ellen
Ktilvand 3835 punkti. Meessportla-sist
saavutasid teise koha Tiit Pa-hapäl
kõrgushüppes tagajärj^a
2.12, Änte Savest tõukas kuuli 17.74,
Susi võttis osa 400 m ja Vla-iHeerik
SOöOm
Toircinitp Eesti Püssi & Füstöli-klubi
kiormldab E . V. jä Noorte-
A a ^ (ürituste ahelas 28., 29. ja
30. apf. laialdased sisetiiru laske-võistlused
kai. 22 vaba-, staiidard-ja
sfpoxtpüssidest ja kai. 22 vaba-ja
štandai^ püstolitest. Et anitte
ncori laskesportiasi suvskuudel
võistli^ga tile koorinata, ön eel-maiailtud.
võistlused ka 1978. a.
meister-^võistlused. Pärast võist­luste
lõippu 30. apr. Kell 2.00 p.l.
toimub üleval nooiite saalis koh­tadele
tulnuile aAihiix<M kätte
andmine, imda toimetab E. V.
aupeakonsül Ilxnar Heinsoo.
VÕISTiiUSTE MVÄ
23. Küsi-eesti
27: Ajanäi
taja, 28. Isiklik asesõna, 29. Eesti
Uiuletaja, 31. Eesvanker> 33. Sada­ma
kaldasein, 34. Himur, 35. Alluv,
^6. Varajane koit, 37. S ^ ^
Üimastus, 42. Kala, 43. Määrsõna,
44. Apetiit, 45. Sttpinõu, 46. Näitav
sõna. •
Püstread: t iPüudub tihti haigd,
2. Eesti kirjanduse suurteos, 3.
Ebameeldiv, 5. Kõlbmatu maa, 6.
Mehe hüüdnimi, 7. Veesõiduk, 8.
Talvespordi ala, 9. Väga valge, 13.
Linn Eestis, 14. Ohkamine, 15. Riie­tusese,
19. Mitte peal, 21. Kolmik-vokaal,
22. Sidesõna, 24. Valge leib, Säd®.
Kuldne taismaetõra
ettekanded i^rtele
tl. Wahtras— Lüvaklass
EaviM^med, 2S® retsepti
Ešm Nõu ^Vastuvett
E Midieteoz}
Edufird Krants ~ LiaMelUtlased 0
39
RlStSöNÄ NR.
Põikread: 1. Linask, 6. Vanker,
10. Eales, 11. Sirkel, 12. Barett, 13;
Parikas, 14. Erus, 16. Idee; 18. Sa­ba,
19. Lihasupp, 22. Raag, 24. Kap­riis,
25. Afesiodin, 27. Tava, 29.
iWkla-ev, 3 i Anum, 35. Erie, 36.
Pali, 37. Kuuldus, 39. Valmis, 40;
Tähtis, 41. ICulud, 42. Sassis, 43.
Seahie. •
Püstread: 1. Lasker, 2. Narrus,
3. Seep, 4. Kalahari,; 5. SeviUa, 7.
Alas, 8. Keeldu, 9. Rätsep, 12.
Bach, 15. Saareke, 16. Istikud, 17.
Epsom, 20. Igav, 21, Sagarj 23.
Aste, 26. Kaagutus, ^ . Avaldus, 29.
Tervis, 30. Niihss, 3L Ahis, 33.
Patä Laan ^--Mdtt^lend 1 ^ ja j^g@^
Kärin Saörseäk
5^
25,
Triina'* üksikiiombndd
4^
LmništšAlamose Aadrr^ biograaä-
L. Lumisto — A ^ d i akooB
L. Luiniste EOlad kOlaü
A. Vcema — Ristsõnad I
A. V(Mi2n - JUstsibad ffi
Ristsõnad IM 20
standard^
RELVAD:
— kai. 32 vabar,
spoit-ipüss.
kai, 22 vabar jä standard püs-
AntsVomm-
K. Eenne — Päevate päevad Ja ööta död II 4-
S. E ^ u m — AJatar (lunletu^oga)
Aarand Roos
J. PitkaRajnsõlmed
- V a t e i ja
>~ Kodakondar (]inäotii$^^
E Oja - Eopatnsed eneses (luukCusla^)
E 0^.— Tmete purdd ( t o e ^ ^ ^
5
LASKORITE LIIGITUB:
Ä klass: — reb — jaiba, 3x20
lasku, proove 15. Klassi kuuluvad
kõik klassi laskurid ja üle 20 a .
vanad ed^i jõudinud mxšred.
B kl. — relv, aeg ja laskude arv
nagu A. M. Klassi kuuluvad kõik
alla 20 a. edasi jõudnud noored.
C kl. — relv sportpüs® 3x10
laiSiku, proove 10. Klassi kuuluvad
kõik üle 18 la. vanad felaissitud.
D. id. ~- relv — aport-püss, 20
lasku lamiades käelt, proove 5.
Klassi kuuluvad kõik 12—18 a.
poisid, itüdrufcud, vainus pilmirna-
Eelmisel nädalal toimus Torontos suur kodumajanduse ja
duehitusega seotud väljapanekute näitus. Üheks osavõtjaks oli
seal kä eestlanie Manivald Äesma oma ümarvormüiste puutööde­ga.
Pildil vaade tema niitmesiBgiistele töödele, mffle keskel Istub
pr. Äesim •. .:;Foto:%^E
Kiiigi kodumaal on suured tidude väljad ja põllud metsistu­nud
ja söödis, käib seal samal aJJ^^^^^^^^
—• õpi». ja tööraasa^t lastel® r
mind Ingma l — (öppt. ^ tij^iraamat
eelkooliealist@!li8 last^^ vörvl^likis)
õpeta mind logema i l õppo. ja tööraaite
eelkoirfieallstöte lastel® ? ^ 40
Märtsi lõpul Inglismaal, Glas-gowis
peetud mürdmaävõistlusel
saavutas Enn Sellik 12,3 kilomeet­rilisel
disfcainfcsil üheksanda koha,
aeg 40.08. Enne seda toimus Belgia
töölisspordüiidu murdmaajocteu-rv^
psthis Brüsselis, kus 14 riigi
sportlaste hulgas jooksid kuus
„Kälevi*' jooksjat. Edukamad olid
' Mati Üusmaa ja Gennadi Bezrod-nov,
kes saavutasid juunioride
Massis 5000 m distantsil kaksikvõi­du.
Meeste 8000 m jooksus saavuta­sid
Aare Kuum ja Toivo Puronen
143^0181110^^^^^^ vastavalt 10.
ja 12. koha. Naiste 2000 m jooksus
saavutas kalevlanna Sirje Alev;
••'kuuenda :5öoha. ^- : • ,
JahlSaskevõistlusel fashkendis
Võltsid meeskondliku esikoha hii
Eesti kaarraja- kui ka kaevikräja-meeskoimad.
Kaarrajal sai eestläs*
te nelik Peeter PäMc, Vamo Zopp,
Maö S u m ^ ja' Ülo Mets 600
l^iniaiikust 570 tabamust ^ ka
rajämeesfcond Peeter Vehm, Virgo
Ploom, Johannes Surva ja Toivo
Anton 559 tabamiist. Mõlemad ^tu­lemused
on ui^d Eesti rekordid;
Individuaalselt said P. j/ehm ja X
Surva 190 tabamusega kaksikvõidu.
Kakajal: oli P. Fäli'l94-ga tefe.
E. klass — -relv —, siport püss,
10 laisku lamades toelt, iproovi 1.
3. Massi kuuluvad hrnidud 7—12
ä.-vaoaad;: ;
iravad, laskude ai£^ aiiäiMe-h
©d vastavalt võistluse määrus­tele.
Vöisttei juhib Ä. Tinits.
Aeg laskmiseks: teatatakse
kohtuniku poolt enne tulejoonele
Laskemoon:^ igal" laslkurii
oma, saab ika osta Ikohapeal enne
laskmist.;
Ösaivõtumates: — osal. võistl
kulude katteks — täisk; $1.00,
noortel vaiba.
;Kohtun|fcud: — peailcohtunik
J. Reinoja, kohtunikud — M.
Randla, A. Kontus, J. Vares, A.
Öiling, P. Vahi.
•-.Kjõigis võistluste^, seoses-:Ole-vätes
küsimustes pöörduda V,
Kaina poole, tdef. 2614274.
-V. KANA;; "•-'^::;; •
Võistluste
kuna see ei lähe sovhoosidele ja kolhoosidele mida^ maksma,
^sestneed tööd maksab kinniliik KMdas need n m
tegelikult käivad, selle kohta loemeoku^ Eestis ilmuvastRali-
;/va-ltäaest*V; ;>:.^ ,
Kanaemata ön see riigi suur! otsida Taastu rajooni Emä^^
abi põllumajandusele. Ent seda
taunltaivam on, et maaparandajad
lasevad vahel riigil kinni maksta
ka niisugused tööd, niida nad po­legi
iteiriud, või siis esitavad nsa-terjälle
jä rajatisi kälimana, kui
on nende tegetik väärtus.
Näiteks kui kontrolliti üheksat
miaaiparandusobjekti, kus ödi tööd
teinud ,;Eesti Põlumajandusteh-nska"
Pärnu mjooiilkoondis, siis
ilmnes kaheksaU objöktil juurde­kirjutusi.
Kok|aavõttes pidi rajoonikoon-dls
riigieelarvesse tagas! maks­ma
iieli-ja pool tiihat rubla. :
hoosis Poksi objeiktilviit kivisillu­tisega
sissevoolunõva, Matskivi
sovhoosi '1'orukiüila õbjeiktil plaat-kindlustustega
sissevoolunövasid
või Tartu näidissovhoosi PaMa
objektil 29 ruutmeetrit raudbe-toonplaate
kraavinõlvadel, ehkki
BPT Tartu rajoonifcoondis on
need kõik kirja i^>ainnud.
Oige hind Mpüb meelest mine-ma
ka siis, kui näiteks truubid
Ja purded ehitatakse varem
plaanitust lühemad.
Nii juiitus raudbötoonlpurret^a
Laeva sovhoosi Kamara ^maapa-randusobjeiktil
ja raüdbetoon-truupidega
Koosa sovhoosi Kire-pi
objektil, kus tegi tööd Tartu
rajoonikoondiš. EPT Kingissepa
Keegi arst kord ütles, et inimesed ei sure väid nad tapavad
ise ennast. Igast looduse seadusest meastunÜM
karistus. Me lõikaane seda mida külvame. Sellepärast on ülima
tervise eesMrjadel®. ^; ^ ^ ^ ^ ^ ^; • ^ • , '
6. Söö tervendavat toitu koriB-pärastea
aegadel, tavaliselt 3 kor­da
paeiyas iga viie tunni järele.
Ara söö vahepöal. Alga päeva
ubli hommikueinega. Söö hästi
õuna aijal, aga õjitusöök olgu ka­sin.
- Igal söögiajal tarvita midagi
toorelt Kasulikum on süüa puu-vUja
ja juurvilja eri söögiaegädeL
Kui sa oled väsinud sus ära söö,
sest kehal ei ole siis jõudu korrad
ikult toidu seedmüseks. Hoidu
liigsöömisest.
1. Hinga sügavalt puhast õhku.
See on olulme eluks ja ttörviseks,
kindlustab imeüe head söögiisu,
avitab iseedimist ja annab head
und. õhuta ik^duseid eluruume
iga päev, nü talvel kui suvel.
2. Joo ipuhast vett, see puhm-tab
sisikonda. Igaüks peaks päe­vas
jooma 4 ^ klaasi vett. Ära
jioosöögiaegadel vaid vahepeal ja
hommikul üles ärgates.
3. Kehaline tegevus on väga
tähtis. Igapäevane jalutamine,
sirgelt rind ees,' on hea kehaline
harjutus ja söodiustbab vere ring
voolu.
4. Vübida päikese paistes väli­ses'õhus.
Seda me vajame vähe
mait 15 minutit päevas. Me saa­me
. sellest tervist ja
VUlSt.''
® Herbelt Ar^, iseseisvusaegnie
^adriveebel ja vümase sõijä rin-demoes
ning seltskonnategelane
Inglismaail Bradfordis, tähistas
Kuid ärgem •unustageni, et niisu­gused
kontraltoÄtmised pärast
objdktide vaflmimist on ikkagi
ainult pistšdised — kõigi objekte •rajöonifeoondis ehitas Sõrve sov^
hoosis Tiirimetsa objektil raud-betoonpurrete
asemel puust pur-ja
kogu tööd ei jõuta ju hiljem
üle kontroMida. Samuti on cs£f
tööde kohta tagantjärele võima- j dod, kuid „unusta)S*', ©t viimased
tu öelda, missuguses ulatuses on j on esimest^ mitu korda odav
neid tehtud. Sellepärast .peaks 1 mad. Selge see, et puust purre
juuMÄrjutused avastama juba, ajab asja samuti ära, ehkki peab
töö ajal Või siis MLjemalt objek-' väihem vastu; aga siis võta ka rä­ti
ekspüuatatsiooni andmisea sdle ha puu, mitte raudbetooni eestj
tedlija, antud juhua Pärnu Maa-'^^^^^m taandub küsimus
paranduse VtaOiteus. ' tesnimatult saadud tuhdo ka
Tihti jätavad nBaparandajad muu töö ja materjaii puhul,
üht-teist tegemata, kuid akteeri. Näiteiks selgub mõnikord, et
asjaytu m ä a p p s^
5. Puhka iMidksa tundi igal
ÖÖL Mine õhtua vairakult maga­ma,
hilisöisest puhkusest ©i ole
mi
vedele pannud huumusmuida,
ehkki projekteerija võtab selle
alati kompLeikshlnnasse.
Sama lugu on mineraalväetise­ga,
mida tuleks külvata fcraavi-parvedele.
Vaheil Mevad niaapar
rändajad ise: ,3üa me mitieraal^
väetist ei pannud, sel polnud mõ­tet."
Oletame, et neü' ori õigus
Aga mineraalväetise hinna pane­vad
nad objekti maksumusse..,
7. Ära tarvita mis on . kehale
kahjulik. Oa kohvi, hiina tee,
shökolaad, kakao, oola joogid on
«ergutustoimelised ja kahjulikud
närvistüstesmile. Tubakas on mür­gine
ja võib vähihaigust tekitada.
Iköhol samuti hävitab me otsus-tusvõimet
ja mõistust. Hoidu ka
tugevatest mai^^inietes^, need
on erutavad ja pole kasuks seedi­misele.
Suhkur on vülimalt rafi.-
siteeritud ja konsentreeritud toit-aine
ja algpõhj-useks paljudele
hädadele, ta sulgeb keha fcanali-kesed,
soodustades hammaste,
lügeste, veresoonte ja seljalülide
lagiunemjst.
© Ernst Luebik, Eesti Arhiiv
ühondrükid^ juhataja, tähistas
oma 75-aasta sünnipäeva. Juubi­lar
oli kodumaal kaadriohvitser
ja võttis koolipoisina osa Vaba-
Q30B
'\''
• -VI
•i
m
m
i
i
I
M
I
1
1
.1
Juta Kuri
Hiljuti
^stia^konna
tegelane Juta|
&&£ita
täitus tal
muusi
Sündinud
valmistas enc
taja .'kutsele,
s i ^ teatri j|
Lõpetas Teati
juures ja huj
Konservatoorl
der Ardeni U
ritud helücüi
diplome omal
saavutatud N^
Music aastal
Helikunsti
Ülettnaailise
naisena, Newl
esinaisena ül<
mes on korral
ralise progK
tajana töötail
selle asutaja
Naiste Nõukc
mena.
Nende aast
vaimuvara on
- dust leidnud
nemistel, külli
deka oi
arvustajana,
si kellele on
tatud vaimus
tada vaid ni^
meeritud heli
tundjana ei
arvustama
Ta omab
ei ilmu tl
miatletud ja|
kusjuures t€
kölorütteeb
vaks. Rõned,|
kuulajaid
mi esitatud,
omandanud
Juta Kl
tänaseni. püs|
lasel nivool
konna j{
sikandmine
õhk mida ta
aalse tasii
toniÄ ideelist
da, et eestli
siks/tob hir
_ pärasusega.
Korp, Fidc
detemiliselt
andekale au^j
talle õnne ja
pidiseks tc
® Kialjra Kä
aat, oli Eest
vai atotuselcj
eestlaste seal
joKäärik, to
vametallii
lise uuri
Stokholmis,
ametiüiesann^
Sandvikeni
CJonventrys jj
uurimisasutu
LUG
Eesti Vab|
raamatan
384 lk. (M
Kohesel
„värskete*
19U"-191iK|
KIN
oma võõi
ingliskc
'<• 4
• rS