Vaba eestlane , April 18, 1978

              V 1 tt
Politsei on
Bioateis 1977 avastanud 50% roh­kem
teoduseid salavünapõletajaid
%u: eelmisel aaStal. Salajase vii-iiaipqlletai^
pohjuse&s on viina
korgef i hW ning inimeste
nappis. 261 vünappäetajait avas-
M , Politsei | Oiirates
see ajiiuilt väikese osa nendest,
te iseadusevastaÄ viina
'teevad.^
VAKSSW — Poola IX)ilifc^
korduvalt ntnnanud ja peksnud
äjaliooiast Adam Midhniki, kes
ä ^ s Varssavist
pidada ettekannet, "üliõpilased on
Äsimud M c M kaitsta. Mioii-nik
on vangistatud, kuid hiljem
j ä l e vabastaltud.
I ^W DELHI: — India • paiila-men^
alamkoda võttis vastu sea­duse,
millega tõsteti abiellumise
münimiuniiyanuseiks IŠ seniselt
154t a^alt naistel ja meestel
21-le 18-M; aastalt. • Seaduseelnõu
t€^||ad loodavad, et s^^^ üks
viis 'iMer^vpstumist tõkestada.
WÄSHmOTON - Tagantjärele
on selgunud, et jaapani tehnikud
t(K3itaisid ihtenšüi^t. a^^
rai kmstrüeerimisega, Teise maa­ilmasõja
lõ^^ us-
Inmud, et aatc)(mpO'mm saaks val­mis
is^esdleVa sõja ajaiks. Need
ÜSA, jteadlaste välted ližkifcavad
ümber jaaipanlasite väiteid, nagu
,,€t oleks j a ^ p a n l a ^ iialgi kasu­tanud
taolist ebainimlikku rel-jutine
,,ameenkaviha" : hakkab
immk. Välispoliitilise instituu-di
aiodmetei peab alnuHt 17%
rocitelastesi USA-d ohtlikuks
Sootsile (1973 airv^ iseda 50%).
Samal aijal arvab 27%, et N. Liit
on chžlik Itootsile (1973>~ 19%).
33% ipole rahul ohikorraga
ÜSA^ 66%-!e ei meeldi olu-Ä
d N . Liidus.
mw^^^ aastal
12% Liitunud Rahvaste Organi-
^jtSKXDni iiifemesrilkidel olid
jubt^jaiteSk$ sõjavMased.
on nfiödö arv tõusnud 28%4e, mis
teeb 42 rüki 149 liikmesriigist.
Dr. Welch, poliitilise teaduse prow
^össor BufMo ülikoolis, arvab,
Qt sõjalised juiiid jäävad tulevi­kus
ve8| mltmei IJKKSI valitsuse
• etejfsa,-.
Möödunud laupäeva oMul
New Yor^ : Eesti- Teater
eestlastele lavalooiriinguliseks kü-laköstiks
A. H. Tammsaare romaa­ni
„T5de ja õigus" 1 osa dramati­seeringu
noore lavakunstniku Ur­mas
Kärnen lavastusel, Lawreijce
Park Ccllegiate aulas toimunud
teatrietendusel oli 500 teatrisõbra
iimber, mis oli liiga yälie arvesta­des
siinset eestlaskonda (isegi New
Yorgis olid šeSle esietendusel 700
tõi üks jäi. Hoopis suure muudatuse
tegi läbi teeiiijatiidruküst rõõmu­tuks
perenaiseks saanud Mari, mil­line
nõudlik osa oskuslikult Ja
tundeelitsalt läbi piltide arendati.
LiihJkestes osades oli Eespere rah­vast
veel Liilia Corrädi Liisina,
Mare Lind Maretina, Väldijr Oinas
•Eeloleval pübapäeval, -Žgo ••apri-lil
toimub Torontos (Walter Hallis»
Toronto Ülikooli Edward Johnson
hoones) T.E. Meeskoori aästakoht-sert.
Külalissolistiks on meie tun­tud
tenor Heinz Rüvald Ameerika
ühendriikidest:
n. Rüvaldil on kavas H. Kandi
• Nii New'- Yorgi.kui ka-^Toronto
eestlastele oli see kaasahaaravaks
Ä. H. Tammsaare sajandat sünni­aastat
tähisbvaks sündmuseks.
,;Tõde ja õigus** I on kirjaniku
suurteoseks, millest Ä. Särevi
meisterliku dramatiseeringu abil
võis eriti mõista eesti inimese si­det
maaga, armastust maa vastu,
mis nii oluline oh olnud eesti ini­mese
omapära kujunemisel. Suur­romaanist
on dramatiseerija
mõistnud valida just selle tuuma,
milline seisukoht oli ka Ä. H.
Tammsaarel enesel peale dramati­seeringuga
tutvumist aastal 1932.
„Vargamäega** algas Eestis dra­matiseeringute
ajajärk Ja nüüd­seks
on peagu kogu Tammsaare
looming (arvuliselt veerandsaja
ringis) dramatiseeritud.
Ü. Kärnerile oli lavastiis ka uaa-gistritööks
ja võimalus sellele
kaasaelamiseks andis juhuse igale
teatrisõbrale oma hinnangu andmi­seks.
Ja see Mmiang on väga hea.
Et eesti noor valis Ameerika iili-kootis
oma akadeemilise kraadi
saavutamiseks eesti lavateose, näi­tab
ta sidet oma kultuuripärandi­ga.
Lavastus on tänapäevase teat­rikunsti
kohane ja tundus värske­mana
meie rntiinipärase lavastus­te
tava kõrval. Ta oli suutnud sa-
Olär Sieberg Mari esimene
mees Juss, Leo Änto saunamees
Madiši Välly Kerjan tema ülijutu­kas
naine. Kõigi nende elu oli kui
dagi seotud range ja õigust otsiva
Andi:ese piibliõiguslike norinidega,
millele alles noored julgesid täis­kasvanuina
protestimeeks vastu
noore Andresena ja Kaarel Laev j «Kalevipoja kurtmine**, R. Kalbeki
Ihdrekima. Eespere saunarahvast ,»Saja, saja vihmakene", A.KariJi-di
,,Sind tervitame kuldpäike", J.
BIeive„Koju käivad mu mõtted**
ja lõpuks kolm Ä. Läte laulu „Pri^
mula veris**, „ÄlpmM" ja „Kiige-laur*.
KlaverE on saatjaks Asta
Rüvald.
Jäädes tänavu kevadel viimaseks
suuremaks kontserdiks, pakub
meeskoor rikkaliku kava, mis
Tagapere tormaka ja kavala pe- f ^ ^ ^ ^f
remehe alamad olid Asta Und Pea- '«^°PJ»^«P»^^^^
ru naisena. Jaan Kuuse nende p o e g \ ^ ^ - ^nvaldj^soUstiysa oUes kul-iloosep
ja Mati Otsman sulane Jaa- «latuslik oma laulutosfa
gup. Kolmas grupp „Tõe ja õigu-se**
tegelasi olid naabrid, kus
Eduard Kott kujutas Hundipalu
Tiitu, Eino Männik Vihukse Anto-nit,
EE Tabur Vihukse eite, taimo
Kirsimäe Rava Kustast, Aavo Har­ju
Kingu PriidutyRudoH Susi Kas-siaru
Jaskat, Raoul Lind Köstrit,
Madis Linask rätsepat Ja Robert
vänt kõrtsimeest. Vaatamata oma
lühikesele esinemisele kõrtsistsee­nis
Ja •'rlstseü,.; Jäid: mõned, neist
karakterkujudena meelde.
Väga kauni tausta jättis päno-raamlik
lavapilt Vargamäe välja-delt,
mille oli valmistanud kunst­nik'
Raoul Lmd, kes õli kujundanud
ka lavaehitused Ja hoolitses val­gustuse
eest. Rüetusala nõuand-' oli vaja tuluõhtut korraldada.^
Jaks oli Rein Wirkmaa, a^a need ' Jtoor feäib kaugemal eestlaste te^
uhked kasukad olid nagu liiga head kurtes esinemas, mis nõuab raha.
selleaegses Põhja-Eesti Mus. La- 'Tuluõhtu aitaks süs seda sõidu-vastajal
oli abiliseks Jaan Kuuse,! kulu toainda. Eoonl on käesoleval
in^Ai-*^^ « * i 1 kuna inspidendi osas Asta Lind. fcevadiea k a ^ sõit Mk>ritreali,^^l^
janditaguse eesti talumiljöö elama • ' LK -v.^^ ^-i,^ ^^^^l^-r^^r _ •. panna m .m ieses- oVlevA ate aeguma- j MVa^r gamae*' ,. süurepa..r asek„s i, ' on ettenahitud mitu ©smeonist,
tute eetiliste väärtuste püüdmisel j sündmuseks Toronto eestlaste elus. 1 ]^JL^J lo^noi/^
j ji A * • Krtii- A U , 1 J Ttr .. • Kava esim^el poolel laulsia JBi-voi
end nendest mooda libistami- Oh tore kaasaelada Vargamäe ^„^*s csv
n m n j i J, 1 1 • J. J . ' A .i J. ' 1 ^«fl na Libe ja Harjo Tan duetti, sus
seL Tema loodud lavakujud jaavad; meeste situatsioonikoomikale, öBa jj Ta.ri laulis kolm soololaulu
• üheks möödimud
sündmuBefes, mis saalitäie raH-vast
koKliü tõi, oli Peefbri kogudu­se
koori Cantate Domiiiö tuluõh­tu.
Selle peamiselt laululine kava
oli rahvusliku põhikoega j a jättis
mõneti igatsusliku mulje. Tege­vad
olid enamuses oma koor, sel­le
ansamblid ja solistid kuna üld-jiüilks
oli köorij.uht Charles Kip­per.
Külalisteks oli noori rahva-tantsljaid
j a laiuljaid.
õhtu avas koori esimees Nelly'
Lind, seletades lühidalt miks neil
Vene pianist
Oli taga-
Oitsitud N. Ludu saaitkonna poolt
Hollandis. Kuuldavasti
pianist küsida asiiüli Belgias • Ta
Ssavatseb aibielludta belgia muusi­ku
Prancois Jeirvyga. Alguses ka-yatöeti
pidada i pulmad Moskvasv
l Ä d a p (näib, et pianist peab
Iksndlaaiiaks mitte enam kodu­maale
tagasi minna.
WASHINGTON I — Igal aastal
300 ilami 400 inlmeišt on saaiiud
surnia redelilt (kukkumisel jä
30.000 kuni 40.000 on saanud vi­gastada,
mõned jäädes eluks
ojaks kukkuma töljtu vigasteks!
Snamiiš n ^ ^ ^ t o oh juh­tunud
kodus või talumaja juures.
'Üldiselit C(n seüb juures olnud te-gevuseksvärvinime,
akende eest
võtmine, akeinde pesemine ja
TV-^iotenriide s^dmine
paimdamine.
kauaks meelde Ja lähendavad kir­jandusteose
lehekiilgedel lihaks
saanud karaktereid.
Dramatiseerija oli pearõhu ase­tanud
kahe vastandkuju omavahe^
iisele kemplemisele. Otto Walter
range, piibelliku Vargamäe Eespe­re
peremehe Andresena Ja, RalJ
Sams Pearuna tegid need kujud
usutavaks Ja kuna lavastuse ajali­ne
ulatus oii paarkümmend aas­tat,
siis suutsid aja Jooksul toimu­nud
muudatusi kä osakujunduses
väljendada kuigi kandsid paarküm­mend
aastat sama ülikondi.
Vargamäe Eespere inimestest oli
Viiü 'Vanderer . Andrese esimese
aaise Krõõda Ja Aime Andra tema
teise naise Märi osades. Esimeses
oli seda õrna Ja habrast, mis Pea-nile
elulõpuni naiselikkuse Meaa-jälgijaks
y o f c õiguse r M i s i jäigaks R Tammeveski
eest nmg tatsik^ vahel, mis iga- ^ ^ ^ ^ Libe laulis kaks P. Ardm
päevases t^os rühmamises o f e ^ ^li^tiks
mimeste ellu toi vaheldust. Vahel AIH VäHi, kes M i s ühe rahva,
dust aga toi see siinsetegi vaataja- \ ^ ^ laulu juur^ koo-.
te ellu; pealegi veel aastal müseHe risolistiks. Neli paaü noori raH-looja
sunnist täitus 100 aastat. ^ i vatateijaid keda akordionu saä-
Pärast etendust palju aplausi ja . tisTimRmser,e^^^
Illil. Eesti Kunstide Keskuse noor- taatsu, noored tütarlapsed laulsid
liikikete ja näiteringi poolt tervitas kolm laiilu ja nende ©ttekarni^te
Annfe Tüll, öeldes, et Urmas Kär-; vahel Leida Järvi ©sitas põimiku
ner oli Tartu pavUjonis esinemise e^siti rahvaluulest ja katke O.
ajal hakanud esimeseks noorliik- Luitsu„Kevadest" kuna Ingrid K i -
meks EKK Juures. Ä. Tüll õnnitles
kogu teatrit, et neil on selline noor
vi deklameeris ühe ralivalaulu.
Teise, poole kavast täitis koor
sellega rõõmu, et oma magistri­tööks
bii väKnudVeesti suurkirja­niku
Chrysler Canada laoruumide ju-
Imtajat kaiistati la^Iõiu^ van­gistusega,
kuna ta oli töötamise
ajal oma autoga koju viinud roh-isem
kui ühe nüljoni dollari väär­tustas
autode osasid, näiliselt ol­les
koduse t(k> entusiast.
p i d ^ seda yargi^eks.
MOSKVA f - Moskvas on uueks
rsihiabeoni^ võtteks, et inime­sed
kruvivad autode küljest ära
numbrisildid. Ilma numbrisildi-ta
autp: ei tohi ^aga sõita, mülits
võtab kinni. Numbri saab aga
kätte 10^ rubla eest, kuid miilit-
MOSKVA — Gmusiašt saabu­nud
andmeil on seal toimunud
suured protestidemcinstratsiopnid.
Moskva kavatsuste vastu, niis
taotlevad gruusia keele asendä-misit
vene keelega ametliku keele­na.
Tuhanded demonstrandid
marssisid Tbilsi linna tänavatel
j ä iniöudsid gruusia keelele amet­liku
õigusta andmjfit. Lõpuks oli
kohalik partei peasekretär She-vai^
dna^e suimltud anflma luba­duse,
et küsimus viõetaikse uuesti
arutoseie.
¥llrlcsidi
Ja oskustega lavastaja. Äga kõige lauldes CKipperi juhatusel kolm
enam õnnitles ta noort magistrit, laulu. Koori naisansambel laulis
kes valmistas kõigile eestlastele fcaks laulu, topeltfevartett kaks
laiulu ja pärast kui L. Järvi oU
deklameerinud K. Lepžku ,3ajar
aasta laiulupeo laulu" järgnes
koorilt H. Kändl ,JCaugel", mis
viis kõigi mõtted kaugel asuvale
kodumaale.
Pärast kava tänutähistati kõik
esmejad ja sdistid lilleõiega; see
kirinntati rinda ka Salme Mäetam­mele,
kes oli õhtul toimuva Ip-terü
heaks kogunud 68 eset ja K. Jõksi-le,
kes teisena oli loterü korralda­jaks.
Lilleõis kinnitati rinda ka
koguduse õpetajale praost 0. Puh-mile
tema 17. apr. oleva sünnipäe­va
puhul Ja lauldi talle kolmekord­ne:
elagu.
Lõpuks Tiiu Röiser. avaldas tänu
koori esimehele N, Linnule, kes
suure töö oli teinud ettevalmista­misega.
Pärast kava järgnes kohvi
ja rikkalike võitudega loterii loosi­mine.-^
Torontos veerandaastati ilmuv
kirjandusajakiri „The Tamariek
Review" avaldas eana 1978. a. tal­venumbris
Arved Vürlaldi „Kuus
uuletust": ,„ltui sa näed", „Seisa.
tu hetkeks", „Kõik oli eile", „Sü-glsöhtu
Vormsil", „See'* ja ,,Balti
NEW YORK ---Venelased süü­distavad,
et äsja New Yorgis ära
hüpasiud vene diplomaat Arkadi
Shevtshehiko langes CIA mahi-natsiponide
olivrifcs ning nõuavad
lemm välja andimistj Shvetshenko
töötas kõrgel kohal Lütunud Rah­vaste
Organisatsiooni sekretari­aadis
ning teda peetakse kogeaiud
eksperdiks relvastamise küsi-miuste
alal. Maintakse, et ishvets-
N
sai; on õigus ^nõuda eksijalt uue
sõidiB8!?Bamitegeniist. Viimastest, henko suureks tõetajaiks oli
saavat aga vabaks paari kümne^ [ Lüdu välisminister Gromõko, kes
rublase autoinspektori taiSküsse viis ta ka maallmaörgainisatsiO)©-
toitonisega.: - -ni,teenistusesse.
on
teinud Taimi Ene Moks.
„The Tamariek Beview" ©n kau­ni
kujundusega 96-leh^jelihe
ajakiri (hinnaga $1.95 üksiknum­ber
j , kus avaldatakse töid Kanada
uuemast kirjandusest. Käesolevas
numbris kirjutavad mitmed kelle
tagapõhi on etnüine või kes on
teistes,maades sündinud nagu pob-latarist
poetess Maita Žaborska.
Teisi autoreid Earle Birney, katke
John Metcalf© romaanist „General
Ludd", luuletusi SusianMusgra-ve'ilt,
Linda Pyke'ilt, Joe Rosen^
blatt'ilt, proosapalasid W P. Kin-sella'lt,
G. Woodcockm ja R.
Bendahani fotosid Hästi toimeta­tud
ning kujundatud ajakiri trüki­takse
Toronto ülikooli trükikojas
ja jätab o<!tuse järgmisega
Igasugused ALÜM. f ÖÖD:
• UKSED,, AICNÄD j.m, :
: SISEMISED PUUTÖÖD
• Eks need Eestims^Melied
ole kanged tööviskajad ning
rahakogujad ja seliesamapä-rast
hakkas sais see Jürka-raimeline
kõige wmi kõrval
loomi kasvatama. Mitte pii­malehmi,
kellega palju tege­mist
on, aga lihtsalt lihaloo-mi,
kes ise karjamaadel rin­gi
luusivad ning oma sööma­aegade
eest hoolitsevad ja
lüpsimOTet nendega ei ole.
Jürka loomi armastas, sü­gas
ühel sarvede vahelt, tel-selpasutas
kSntsu pihta, kol­mandal
kratsIsIõüaaSt ja esi­algu
läks kõik hästi. Loomad
olid traatidega pürattid met-sa-
all, traatidel elektrivool
sees j a see pidi rohusööjad
kenasti kinni hoidma.
Juhtus siiski nii, et eelmi­sel
suvel just sel nädalalõpul
kui ; Jürka .kodunt ära oli
sõitnud, oli iUis kavälatsorti
lehm sarvega ühe traadi ma­ha
sg^amid, sedasi voolu
katkestanud ja kogu looma­kari
puges selle alt väi ja. Eks
ikka simm l?areniaile rohu-maile,
mis arvatakse olevat
teiselpool aeda;
Nii olid nad sits ka mitme
maabri tagaaiad segi puista­nud
Ja lõpuks jõudnud ü h e
Eaananimaa kõvera ninaga ja
kange ärimehe kodu juurde,
kes kohe taipas, et „ai-;t^ai,
silt võib teha ligenüse airvel
väikest Schnitti!" Sellepärast
ajas tema siis need loomad
:;oma lauta,: pani MKMÜ ja he^
Eistas Jürkale:
,^Saad oma karja kätte,
kui nü-ja-hü-palju kahjutasu
maksad," ja .nimetas õige
kõrge hinna. ,,Šee dn selle
eest, e^ loomad mu kapsaaias
tallasid, lülepeenrast iile as­tusid
Ja nende söötmine mi­nu
laudas maksab ka."
Jürkä läks oma loomadele
Järele.' Sellist raha tal pol­nud,
ega olnud tahtmistki nii
suurt summat maksta. Silt-maamees
Joe andis siis 20
looma tagasir aga kolm kõige
paremat jättis pandiks, ku­niks
nõutud lunaraha ja loo­made
lisahoidmise eest veel
rohkemgi kätte saab ja lubas
, anda asja kohtusse.
Järgmisel ööl o M viimased
kolm looma Jürka laudas t^
•/•gaši.. •.;.
Joe vandus tulist Imrja ja
kuna kohalik politsei tafie
hea tuttav oli, siis kutsus
selle kohale ja Jiu^kat süü^s-tati
murdyarguses. Kuna Joe
oma pea järgi asja alguses
valesse kohtusse sisse andis,
mis talle omajagu rahakest
maksis, siis palkas ta nüüd
kalli advokaadi Ja Jürkai ei
jäänud muud üle, kui võttis
veel kallima.
"• Äs! läks • kohtusse. Oma-maamees
ja kõvera ninaga
Joe süüdistas Jürkat — seda
väljamaameesfc, ;ke§
oli siinse riigi kodanik, agj^
rohkem ikka võõras sissetun­gija..
\ :
Joe ütles siis kohtunilatle:
,,Ega ma verejanuline ei ole,
et poioveniik Jürkale surma­nuhtlust
VÕI võHatõmbamist
nõuaksin, mida ta küll väärt
olekSj aga lukumufdmise eest.
tuleb ta trellide taha pista ja
selle riikliku koha pealt Jah-ti
lasta, kus ta praegu hari­tud
inimese kombel kõrge
palga peal töötab."
Kui Jürka käest ara päriti,
vastas see:„Lblimad lasin
oma lauta küll, kui nad sin-
Bia juurde tulid. Iga; loom tu­leb
koju, kui t a lahti pääseb,
aga lukumürdmlsest mina ei
tea midagi ja ei olnud sel
paigal luku kohtagi, kui sealt
oma 20 looma esimesel päe­val
kätte sain ja seda teavad
tunnistajadM."
Kohtunik kratsis loiMata-gust
ja tegi otsuse:
,,Kaebus tiÜiistada. Kuis
saaks sellise kaebuse põhjal
süüdi mõista ausat mee^t, Imi
lukumurdmise kohta pole
tõendeid ega tunnistajaid!'*
Näis, et lihe rahatrahv! ta
jürkale ildia äramäärata
oleks tahtnud küll, aga ei
leidnud sihukest paragrahvi.
Joe vandus tulisi kjurja,
maksis kohtukulud ning ad­vokaadile
ja lubas terve
Yõltsi-täis maalima koos slea'
dusemeestegä õhku lasta.
Võttis uue advokaadi ja oo­tab
nüüd, millal tšivillnõud-mine
Jürka vastu ette tuleb.
Pisikese businessi Ja tasu*
ajakulu eest peab Ju Iklja
kätte saama! Jürka aga
oleks nõus maksma ainult
selle summa, mida olid väärt
söötmiseks vajalikud lielna-pallid
mõistliku hinnaga ja
kuna ta on selline rohkem
rehkendusala mees, tegi ta
oma väljaarvestuse.
Kui kulud iga looma sööt­misega
oleksid nii suured,
kui Joe nende eest nõuab, süs
peaks selliseid lehml-härgi
küll söötma maasikate, vahu­koore
ning lillekapsaga ja
joogivette aegajalt shampust
ka tügutamä.: Nõnda palju
maksaks siis liha kilogramm,
• kui loom selleks tarbeks ma-
Nuüd siis ootab Kaanani-ma^
ees Joe uut kohtupäe­va,
mis tal Eestimaamehe
Jürkaga ees on Jä kuna koh­tuotsuse
Ja õigusega on iklta
nii, et see on kas kõver või
sirge, siis ei ole praegu mitte
teada, kuldas läheb. Aga kõik
maailma asjad jõuavad kord
lõpule ja tuleb selgus selles­segi
nii omal ajal või veidi
hiljem ja tulemusi ei oska
keegi ette äraarvestada.
Tel. 422-0783—Lic. B 876
Naine välji&b koos airstiga haig-latoa&
t, kus lebab teirna mees ja
küsib:
„Härrä ddktor, ütelge muille
tõtt! Kas mu mees on vedi edas­pidi
võimeline nõusid pesema?"
' QUEBEC ^Quebeci linms toi^
munud Quebeci provintsi liberaa­lide
konverentsil , Valiti partei
uueks juhiks tuntud ajakirjainik
Claude Ryan, kes lõi ülekaalukalt
oma vastaskandidaati; Raympnd
Gameu'd. Glaude Ryan'! peetak­se
Quebeci järgmistel provintsi-valimistel
väga tugevaks vasta­seks
separatistidele ja nende ju-hüe
Rene Levesquele. Claude
Ryan pooldab ühtset Kanadat,
kuid tema seisukohtade alusel
peab Ottawa tunduvalt oma seni­seid
seisul^ohta; revideerima ja.
Quebeci provintsi eripositsiooniga
arvestama; kui ta itäbab Kanada
terviklust säilitadal
B/üa tean inimesi, kes salaja
., ©tavalikult purjus olla.
aprlUil kell 8 ©.
Tartu GBllegels pämumaalaste
kevadpidu.
® Laupäeval, ^2. apiiim kell 5
p l . Peetri kiriku saalis Toronto
Eesti Apostliku Õigeusu kogudu­se
näitemüük-perekonnaõhti^.
% Pühapäeval, 23. aprUUl kell S
p l . Walter Hallis (Toronto Üli­kooli
Edward Johnson Building])
Toronto Eesti Meeskoori aasta-kontsert.
©Pühapäeval, 23. aprlllU keU 4
pj. Vana Andrese koguduse 29.
aastapäeva Jumalateenistus Ja
kohvüäud.
©Neljapäeval, 27. aprülil keH
7.30 6. Central Technical kooli au­las
Kalev-Estienne valikrühmade
kevadesinemine ,Mkumine hair-
:,m(iJoi3las"o • • T'