Vaba eestlane , December 6, 1983

              EESTLANE teisipäeval, 6. d....mbril 1983 - Nr. 90
. t f i i - n.iMwMjiiMMiy"T» r \ j m y i i r i . i i i i i<i^l
AastM 1980 peeti Toro^^^^^ ,
võistlused. Eesti, läti, leedu ja ukraina esindajate poolt korraldatiid
võisüused kujunesid suurepäraseks, eriti poliitilisel areenü, kuna Vene­maal
kbrraldatud Olümpiaadi mStmed lääneriigid boikoteerisid Mga=
jmistani sissetungimise tõttu»
EESTLASE talitus®!
Eesä ffahvuskultuuri loomingupäevad 23.---30. aug. 1981 Jõekäärul
. IxM>imngupäeyade Kuns sõnas ja pildis •— 169 lk.
Autorid: Allik, Berendsen, Lipp-Leppik, Metsala, Martin, Nae­lapea,
Niidas, Olbrei, Puhm, Puust, Raudsepp, Riga, Salo,
t. Susi, Tiido, Toi, Valdsaar,^Y^
Hmd$15.— pluss saatekulu $ 2 . - -
verentsil", mis toimub Toronto
raekoja pressiruumides. Kõik as­jahuvilised
eesti ühiskonnast on
teretulnud osa võtma sellest pressi­konverentsist.
Täpsemaid andmeid , _
antakse lehtede kaudu edasi niipea Eesti Etnograafihse Kmgi rahvakunsti õhtul oh naitus kandmisroivas
• jVlÜtGIL
Eesti muinasjutte inglise keeles
iBIRTHDAY kui võimalik.
Palutakse, et kõik EST0-84'®t
osavõtvad sportlased võtaksid osa
ka Vaba
test, kus oli kasutatud eesti rahvarõivaste ornamentikat.^^Ü^^^
KÄ-särk, paremal sama miistritkandeV Linda Kooki kleit.:
Foto: Vaba Eestlane
Nüüd, neli aastat hiljem, süttib
Ämpiamängude tuli uuesti kegit-semä;
Los: Angelese võistluste kõr­val
toimub iiile Torontos Vaba
M sellega. :kindlustaida tõelisi
rahvusvahelisi spordivõistlusi Ja
ka samaaegselt kindlustada kõr-gelasemelisit
võistlust;.
0 1 ^ ^ aegset üritust tu»e^ linnale tä
sfuvel, 4.-—7.; juulil, nädal enne "
/ ESTO-84 pidustusi.^
arv suureneb, kavas individuaal-sportidest
- i - võrkpall (mehed ja
naised), korvpall, jalgpall ja;jaä-
\ : - ' h o k i v • i -'
Praegu on : Vaba: Olümpiaadil
. kolm komiteed aktiivselt tööl:
spordivõistluste komitees tööta-väd
eestlastest-Arvo
-./••.^.Taimo'.Ilves; •
majanduskomitee informatsioon
ning reldaamikomitee. Kõikides
komiteedes on ohud aktiivselt te­gevuses
Tiit Romet.
Võistluste väljakuulutamine
tõlkinud GiselaMcBride
31 lOTMASJUTTU JA KOKKUVöli: ,,KALEVIPOJAST«
J.75 — 50 centi postikulu
iaadaval Vaba Eestlase talituses
(Canadian Seene) — Tuleval aastal toimub Torontos mitu sama-jet
tuues tähelepanu magu seda pole kunagi varem
te poolt on e s i n ^ ä i d ^ ä d a i ^ t ä r - l ^ T»r<mtos jnulikuus
viš^riti majandus-: informatsiooni- ^ ^ ^ ^ " ^ oma 150 aastast junbeUt.
ja reklaamikomiteedesse. Linna .150. aasta juubelipidustu- Muusikafestivali raames toimub
Kõigile neile ettevalmistustele ged langevad kokk^ Ontario 200. üle 200 ürituse. Sellest võtavad osa
on Eestlaste Kesknõukogu Kana- aasta juubelipidustustega, millest maailmakuulsad ansambüd, muu-das
andnud toetust moraalsel kui v5tab osa iga rahvusgrupp, i^es seas New York Metropolitan Ooper,
ka majanduslikul pinnal. kuidagi on andnud panuse provint- Mormoonide Koor Utah osariigist,
si õitsengu heaks. On soovitatud, et Kathakali Tantsuansambel Indiast^
iga rahvüsgrupp korraldaks oraa, suured puhkpilli- ja kontsertorkest-üritusi
sellel ajal, mitmete vara^rid ning mitmesugused koorid Ing-
Jaste piorieeride kodumaade valit lismaalt, Walesist, Prantsusmaalt,
sused on kutsutud osalema pidus- Hollandist, Lääiie-Saksamaalt ja
tustes. üks kavasolev •
Tartu kooliõpÜane Toivo Tan- rahvusvahelise laev^^^^ külas-".kava oli "juba algfaasis, kui kuuUi-ning
tegi 15—-lö-aastäste klassis käik - Torontosse ja Kingstonisse. tati välja kahed juubelipidustused.
muöianemas tuieviKus ,,pressikon- ^.^^^^ Prantsusmaalt ja tele midagi juurde
QS kordustrükis T. £. Si Täienduskoolide XVII
väQs^dena Insvita? laste^ ja noorsbojuM
M. SILLAOTSA
TRAPS, TRULL
kodumaalt
postiteel: L. Marley, 9 Pairavano Coort,
M2R 3S8 või „Valm EesÜase" taOtosesi
HIND %4M — posäted $4.75
aegadega. Ühendriikidest võtaksid osa eriüri- leva aasta tegevusrikkaks ning
; tustest koos kanada rügementidega meeldejäävaks Toronto rahvale.
Tartu Riikliku Ülikooli spordi- YorkT kindlustusest ^
klubi 15. aastapäeva ürituste hui- Kolmas süurüritus on paavstJo- • . • ' " , ..
gas oli ka orienteerumine, milles hannes Pauluse II külaskäik Ka- ^
startis 3(> mees- ja 13 naiskbndä. nadasse. ToimetUSde Saadetud
Paavst yeedalj^ir
das, neist poolteist päeva Toron- n
tos ning paar päeva mujal Onta- RAHVm nr. 3
™s. (00) — 1983. Rootsi Eestlaste Esin-
Paavst jõuab Torontosse 14. duse väljaandes kirjutavad.' J.
tembril ning lahkub 16. septcTibrii. Haabma „Immigratsioonipoliitika
Tuleval aastal toimub ka Toron- humaaansemakš", Mai Raud ,„Sü-
Kehaheäolu Ja amatöörspordi tö Rahvusvaheline Muusikafestival, gis 1944 — Nii võttis Root.si meid
minister CeliheHe^^
Purustamised ja vargused ulatuvad teatas novembris parlamendis: tuslikuim kunstifestival, mis õn ku- duse juures üleskutse", H. Nurk
100 OOO-döllarile; 16 rahurikkujat K.õik Kanada atleedid kes lähe- ^^^^ varem peetud Ontarios või k(h „USA hinnang Madriidi konverent-
^rreteeriti;' süe^ A(Hla . U u^
Teisipäeval voeti võidukas Pan-Ameerikä Män- ü eelarve on 8,5 miljomt dollarit, marssalid''. Jaan Pertf „Malestusi
meeskond Torontos rahvahulkade Commonv^^ealth M ä n g u d V a a k s a okupatsiooni päevilt", E.
^oölt vastu, kes 'pole sellist vai- peavad läbima katsed et nad pole ^^^^^^^^^^^'^"^
Musüist n ä i d ^ ^ ^ -saaM privaatannetustena Klaudia Voilco .Mälestusi kodutü-iQpust
saadik. Politsei ei suutnud ^^j^j^g^j^-j^ aineid" smirfu-madeltvEttevalmistused ede- tarde suvekodust ja juhtidekooust"
$naih massi vao$ hoida, mitmed " nevad hästi ning esimene kontsert ning K. . Meikop „Keelekursus"
said vigastäday feõned arreteerk^^ eri" toimub juba juunis. (10). ; »
Toronto jalgpallimeeskonna
,,Ärgonäuts" võit pärast: 31-aas-tast
vaheaega Vaneouveris peetud
Grey Gup: võisüüstel tekitas To­rontos
nii suure Võidujpoyastuse,
et pühapäevaõhtul tormasid rahva­massid
tänavail, |juriistasid äride
aknaid, röövisid kaupu ja lohku­sid
mida kätte. said; Süütasid prü-idtünne
põlema hii, et tuletõrjujad
tülid: mitu korda > tuld kustutama.
Toomas Turb, kes võitis keva­del
Satus'e krossi Genfis, sai N.
Liidu lahtisel meistrivõistlusel
kuldmedali Moskvas 1OOOÖ m
jooksus ajaga 28.21,3.
8.—
6.—
6 —
MAARJAMAA kirjastusel ilmunud
raamatud miiiigil Vaba Eestlase talituses
lüd Uluotsa 9,EestSaste lepingud võõrastega XH
tojandil**
Uko Maasing „Uda Toonda jõelt** . . . .
Ukn Maasing «Piiridele Pyydes" . . . .....
^poety estoni**—- eesti Imtle antoloogia Itasil
Kalja Lepik — Death has a Cliild's Eyes ..
Salasoo Ja Salo — Välis-EestJ perioodika I
V..Saro — 1Ü& JäWrikod ............
Anfühnmg m d» Etndschen Sprach (Eslm^e katse
ee^ keele grammatika ja sõnfffaamatis koos^amlsdcB
H. StaWi sauest aastal 1637)
Reedik IWem Wilmanni „VaImid**
Blaise Pascal — Mõtted
Antonio Possevino — Kiri Mantova herClsogSimal® .. .
Arao Vihalemm Kunstnik eesti kirjanduses .
Aarand Roos — Jantide kuningas TaUionas , ...
Ilona Lamnan — Üks üsna kerge haiges
Kangver — 40 küünatt^^^^^^. .. . ..
K T^ore ~ Puuvil^pÕHn^^.^:^.^^^.. ....
Jumalaga, Kaits ja Erzurum .
4.—
,4.—
6 —
6^
PLUSS SAATEKULU 50 c lOALT RAAMATULT
järgneva Eestis
eesti
ja käest"
se
Tollal pakkus saatus iseseisvuse
organiseerimiseks kuu, nüüd aga
ainult kolm päeva, mida jäi siiski
; vaheks. Otsides leiaks loomulikult
vigu ka iseseisvusliikumises. Neist
võiks mainida nõrka sidet iseseis­vusliikumise
keskuse ja eesti ük­suste;
vahel, mistõttu viimased kao­tasid;
keerukas olukorras orientee­rumisvõime
ega suutnud Eesti ise­seisvuse
taastamisele • kõige mõju­kamalt
kaasa aidata. Mõnede väe­osade
moraal oli ka liig madal,
nad valgusid metsadesse laiali-ning
loobusid võitlusest. Rahva
suhtumine sakslastesse polnud ka
alaü just kõige korrektsem, mis
andis sakslastele alust umbusuks.
Suurelt osalt on aga kõik eelpool­mainitud
puudused saksa okupat­siooni
enese tulemuseks. :
Kokkuvõttes peame nentima, et
tehti siiski kõik, mis teha suudeti.
Rohkemat ei saa üheltki rahvalt
^õuda. Vabariigi sõdurid andsid
, : endast kõik, mis kodumaa neilt
• . . // "^"^^ tihti elugi.; Me ei^^t^^
Fihtr esitatakse kusunus, miks;e^ seerumist, tundub, nagu oleks on tuhandete.eesti sõdurite hauad,
õnnestunud^ Eesti Vabariigil 1944. tehtud kõik võimalik, et Eesti Va- Mälestus
a. kauemaks püsima jääda, kes oriMrÜki ei õnnestuks taastada. Sep- püüdnud meeleheitlikult hävitada,
septembritragöödia Ädlašed? temM lõpupoold^ saks- Eesti parematele poegadele nole
Vastus siin on lihtne: peamisteks lased vaata et rohkem^ ieestlaste asetatud mälestustahvleid vaid
Wdlasteks tiileb lugeda mõlemat kui venelaste vasüi, nende käitu- nende hauad on üles küntud või
maale tunginud okupanti. N. Ve- mine eestiastest rindevõitlejatega koguni rüvetatud. Ja ometi on
ne sissetung Ee^isse polnud mit- oli otse reeturlik. Eestiased paisati nende haudu kõikjal eestlaste
te „maa vabastamine okupanti- teadlikult hävingule vastu, neid maal; Kui Sa kõnnid meie kodu­dest",
vdd puhtakujuline imperia- peteti, varjati nende eest tõelist maa väljadel, mõtle neile vaba-iistiik
anastus, mis tõi jeestlastele^^^^^d^ Sakslastelt ei saanud dusvöitlejaile, kes puhkavad võib-kaas^
koguni tunduvalt raskemaid organiseerimi- olla küskü siinsamas, väga lähe-kannatusi
loii seda teinud Sak- sel mingit abi, küll aga oli saksa dal, Sinu jala all. Nad võitlesid
ša okupatsioon. Suur süü Eesti trä- okupatsioon üheks peamiseks tegu- selle eest, mis oh meile kõigile pü-göödias
lasub muidugi ka Saksa- riks nende plaanide nurjumisel. ha — Eesti vabaduse eest
maal, täpsemalt öeldes natslikul Suurelt osalt kordusid 1918. a. seetõttu jäävad nad kõigi eesüaste
rezhiunil. Natside tegevus Eestis novembrišündmused, mil näiteks südameisse jäädavalt elama
andis yenelastele häid vö^ Eesti
maa kergeks okupeerimiseks. Kõi- Vabariigi loomist, andes eestiastele
jest Väest täMsjtati eestiäste 0^^
21c
Mulle on tihti esitatud küsimus:
,,Kuipalju siis neid meie mehi õie­ti
võõrastes sõjavägedes teenis —
nii Saksas, Venes kui Soomes?"
Ja ma pole olnud võimeline neüe .
täpselt vastama. Sest kes süs õieti
olid „meie mehed"? Kas ainuk
Eesti Vabariigi kodanikud, või tu­leb
kaasa lugeda ka Nõukogude
Liidus sündinud ja kasvanud eest­lasi,
Eesti Vabariigist põgenenud
või välja saadetud eesti konrniu-niste,
Saksamaale ümberasunud
saksa päritoluga eesüasi/sakslasi,
Lääneliitiäste komando all olevas
kaubalaevastikus teeninud mehi?
Täpsed statistiÜsed arvud puudu­vad
nagunii, aga üldjoontes on
siiski teada, kui palju neid siin ja
seal oli, kui saadaolevad ürikud
põhjalikult läbi kammida. Kuna
ma hiljuti just ürikute-uurimisega
tegelesin, Lennuväe-Poiste Klubi
poolt välja antud raamatu „Välgu-märgi
kasvandikud" tarvis, ja sel­lest
teosest ruumipuudusel suur hulk
uulimismaterjali välja jäi, katsun
siin neid andmeid kasutada. See
oleks eriti otstarbekohane „Vaba
Eestlase" joonealuses ilmunud
,,1944. aasta" sündmustiku ja osa­võtjate
lähemaks selgituseks.
Selleks olen ära kasutanud mit­metes
teostes ihnunüd andmeid,
hagu juba eelnevalt märgitud.
Loen nad siin veel kord üles:
1). 5šEesti Riik ja Rahvas II
maailmasõjas", köide VII, lehekül­jed
42/51, 37—42, autor kapten
Arnold Purre.
• • 2) »E^sti Laskurkorpus; Suures
aaegseis
Isamaasõjas" P. Larin, Tallinn,
1962, lehek. 21 kuni 153.
3) „Victims of Yalta", Nikolai
Tolstoy, London 1980.
4) „Eesti rahvas Nõuk: Liidu
Suures Isamaasõjas", Tallinn 1975,
Kirjastus ,,Eesti Raamat", doku­mente
ja materjale.
5) Lakewoodi Eesti Arhiiv, do­kumendid,
kogutud arhivaar Ferd.
Kooli poolt. Eestis sündinud mobi­lisatsioonide
kohta, koos paljude
ajalehe-väljavõtetega tolleaegsetest
lehtedest, nagu „Eesti Sõna" jne.
6) ,,Waffen-SS" book 5, James
Roger Bender, Hugh/Page Taylor,
San Jose, California, 1982.
7) „Heeresgruppe Nord", Wer­ner
Haupt. Podzun-Veriag, 1966,
Bad Nauheim, Westdeutschland.
8) ,,Soomepöisid", Evald Uus­talu
ja -Rein Moora, Toronto,
1973, „dma Press".
9) „ D i e Freiwiliigen", kindral
Felix Steiner, Saksamaa, 1958.
Veriag K. W. Schütz, Göttingen.
Viuuane, {„Die Freiwiliigen")
tsiteerib, läti allikaid jä tuleb välja
arvudega: eestlasi, 20.000 vaba-tahtlikku
frondil, lO.ÖOO mobili­seeritud
meest tagavaraüksustes,
9.000 piirikaitseüksustes. Lätiasi
olevat olnud 31.450. frondil,
15.000 lÜkuvais politseiüksustes,
900 mereväes, 650 lennuväes, ja
siis veel umbes 40.000 rindetagus-tes
üksustes, nagu tööteenistus,
pmakaitse, flakiabilised jne. Lät­laste
kohta võivad need andmed
Võrdlemisi täpsed olla (ära toodud
ka raamatus „Välgumärgi kasvsm-»
diküd", lk. 520),, aga eestiaste suh­tes
on need kindlasti väärad. Täp­semate
andmete jaoks, vaata kap­ten
Purre artiklit „Eesti riik ja
rahvas II maailmasõjas", kus ta
kinnitab, et Eesti Diviisis'(20. (ees­ti)
Relva-SS-Diviis) oli 11.000
meest, kuna kuues piirikaitserüge-mendis
oli igas 3500 meest, seega
21.000 meest. Piirikaitse-tagavara-rügemendis
Viljandis tõusis mees­te
arv kuni 10.000-e meheni. Soo­mest
tuli umbes 2000 meest, Len-nuväe-
abiteenistuses oli umbes
3000 poissi, Eesti Lennugrupis oli
kindlasti üle tuhande, mõnedsajad
teenisid Merejõududes — saame
juba kokku ligi 50.000 meest, kel­ledele
lisandub veel vähemalt
kümme tuhat Omakaitses, kelledest
moodustati „lahingpataljonid", igas
tuhat meest. Nii et vÕib rehkenda­da
umbes 60.000 relvastatud mehe
ja poisiga, sakslaste poolel.
(Järgneb)
Vaipade ja mööbli
keemiline puliastus
,,Stainguard** hinna sees
Söögituba, elDtaba ja koiidoir
$ 5 9 . 95
Pensionäride kortereile hinnaalan^
dns. Samuti akende pesemineo
Tel. 690-4961
Nr. 90
Hirve
Üle kergelt [
täste läksid hij
\telt küngastelt j
uniseid sõraviil
te, et jõuan
veel täna, ki
Jäljed viisid|
te mägede ja
de. Ikka ürgr
nas. Mu jalac
ja komistusedI
külgi hakkasi(
dad varjud ja I
devik unevoodi
ba ammu va j ui
kaljukoobastest
dus.
Korraga val<|
Raven Lak(
mind ootama
nud juba kauj
gasi jõudma e|
medüs.
Ei ~ jää|
mõistus,
Ümbecpöördl
Mul oli koJ
kui külm ja p^
sind oma kaissi
Siis olin nc
nüüd kui elu
ladunüd kahekj
ole enam see
Ükskõik, kui
muutis hirm n
ikkagi märkamj
mud olid kiirei
Mind valdasi
vardav pmiedü|
ta. y
Väsinud inh
joobnud ja kuil
lele veel napsu f
nek viltune.
' Nn ma siis
nagu joodik, ej
g\ist pidurdada
nelik, et veerei
ilma Ämud
' Raginaga lang|
mädanenud pi
Õhtuse metsa
Mäekülgedele
tamise urud,
niatüürseid h
Kõigi pingutl
oli aga phnedl
" ette ja kaasa tJ
Raven Lake
gel, rada sinnj
dus ei oleks ti
olin nü väsini]
enam sammugi
Mõtlesin siis
hiretlf:el väšisiij
lähedale ja
jale. Väsinud
gemalt südamel
mutas uut jöuj
töimism. Väsu
et sinna ma
* Julge on ela(
rast surma ei
isegi surnia mii
VABA
iOIMETUj
avatud
reedeni
Tounetaja
tel.
Telefonid:
ta
KVVIA
VABA
on tasuv ajl
levil
üks toU ühcll
kuulutuste kl
tekstis . . ..
esiküljel
Kuulutasi
nädala esini£
omasp. homi
nädala teise
map. homi
tel. 4\
Väljj
Leida Mariel
Postiaadress:!
9 Pättavanol
WUlowdale,