1980-03-11-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1
Nr. 20
Nr. 20
HIIHIJH.PIII.IIJ
VABA EESTLANE teisipäeval, 11. märtsü 1980 ^ tuesday, March 11,1980
laarid
lood arenenod
igude boikotee-bitte
nü kau-i^
es ÄIaJas esi-te,
kes on asu-küsimuses
kalade
selja taha,g
tes on boikotile
)Imanda ja kõi-moodustavad
tea, mida teba
)räade kujune-ippi
kuulub ka
Itikiid ön boiko-ivõtete
ja en-
|optimistid ehk-et
otsustavad
aktiivseks läbi-
|jid alles ees.
rõtted Mnnita-
^ngudele regist-išt
on 25 amet-lad
ei võta osa
utavad sta-joöldavattõhu-näd
seda veel
lareerihud ning
Joma otsust tei-
JMareerinüd, et-isti
Moskvasse
kinnitavad, ct
^ad ,,tõenäoli-ette.
Boikoti
[seerijad väida-
(de põhjal võib
lišele vaadelda
see statistika
võib tekkida
\õi teisele poo-ime
on boiko-jKesk-
Idast tul-
|jslami rahvad,
raalia ja Uüs-md
Moskva
Kahtlasemad
ja Aafrika
ning tõenäoli-riigid
Lääne-
£Öhti, mis ar-väga
olülis-
Euroopa riigid
md oma lootusele
Afganistani
ad, et mingisu-fpromiss
paneb
lumiste ja ve-luuesti
naerata-ilkuleeritakse,
täitu kunagi ja
meeled kainemad
boikotiga
Itaalia, Portu-
|:]a isegi Pran^
5l ajal on ajast
jä venesõb-paralleelsete
Ühendriikide
organiseerida
/ale? Mitte
|rganiseerimise
simused teki-eriti
praegu-
• päev möödub
[i^ganistani saa-liseks
puudu-itlemata
tee-et
praegust
5ta olukorda
^ee kindlustab
ftjäid Moskva
[ajas on juba
ühest suurest
ipiast" ei tu-see
lahutaks
Ida ja lääne
naksaks küm-reid:;;':-
logtt küsimuse
itilisem laheneda
praegusest
se diktatuuri
^a operatsioon
bvarohke kuid
|s teeb, siis tu-la
praegu on
leviku küsimu-cõige
sobivam
korraldada
länge — selle
|ina igakülgne
lümpiamängu-ih
juba vene-olümpiaks
ka-ibleem,
mille
viisnurk*
sleolud seo-igib
sealt äsja
mde ridade
libinud mitmes
is ning eriti
(Järg lk. 3)
15. ja U.
493-7231.
22. ja 23.
teL 461-Ö912.
A. Mae, teL
Vaimulik segakoor Cantate
mino liikmeskonnas on kakskol-mandikku
pensiohiealised (60 aastat
ja vanemad),, selletõttu anti
möödunud aasta lõpul sisse sooviavaldus
New Horizon'ile toetuse
saamiseks noodimaterjalide, noo-dikapi,
võimendaja ja helilindistä-ja,
uue vormiriietuse, aga ka esi-nemissõitude
kulude katteks. New
Horizon tuli koori foovidele vastu
la nüüd saabus tshekk 7.M2 dollarile.
Vastavalt toetuse saamise tin-ustele
annab toetuse kulutamise
aruande 10-lükmeline toimkond,
kuhu kuulub koori Juhaüas Ja
kolm selleks valitud lügeto
Kooril on kavas iihineda ka
keskusega, kus kõik koorid ön registreeritud
nuig kust on. võimalik
saada abi ja toetust mitmesuguste
ürituste te®siam!sekSoV
23 WESTMORE Dr., Süite ,210.
Resdale, Ont. MIV SYf
7454622
(Algus lk. 2) !
olaaapäraste .muljetega; tuli. ta tagasi
Hollandist, kus tema hinnangul
sealne noorema
hoiak ja arusaamine
olukorrast on kaunis masendav,
sus r
Kreemi ette Londonis, Oüt
Lustaka läänlaste peoga tähistasid Torontos asuvad läänlased oma kodulinna 700. aastapäeva. Pildil
korraldajad Läänlaste Seltsi Juliatuslükmed Ja abüised. Esireas vasakult Erika llke Marley
Ja\,Minia Linnamäe, seisavad'P^^ Nurming, K; Isberg, E . Aieve,^. E . Soomet ja
• Foto: Vaba Eestlane
LONDON (VE) — Meeleolurikas E.V. aastapäeva aktus toimus
Loiidonis,Ont. pühapäeval, 24. veebruarü YMCA ruumes. Aktusele
kogunes üle vüekümne inimese, kusjuures külalisi oli isegi Torontost,
Ottawast, Listowelist ja mujalt. Aktus algas lipu sissetoomisega,
miUe Järele lauldi ühiselt lipulauhi „Eest^lipp*^ Avasõnad ütles
Eesti Seltsi esimees Ealjo Loone, kes andis lühikese iilevaate
praegusest maailmapolütüisest olukorrast, rõhutades et Afganistani
vallutamisega Nõukogude Lüdu poolt saame Balti rahvaste saatusega
paralleele tõmmata. ,
Robert Kreem oma sisukas aktu-i Järgnevalt esines nooF Maveri-sekiõnes;
võrdles meie rahva mine- tatnik Tiina Mitt, kes praegu
viküsündmusi ja võithisi praeguse- teeb Westenil üUkooUs ;ortia ma-;
ga, nentides, et teatud sündniusedgistritöö^^^ meisteriikuie;
on olnud tähendusrikkamad ja mo- 'ning suure sisemise 7 kindlusega
jutanud rohkem meie rahva elukäi-1 J-S. Baeh'! „Fantaasia ja fuuga"
ku ning on olnud määrava tähtsuse- ja F. Chopin'i „Šcherzo in B.-moll",
,Ka kõige amkaniad ja iseseis-ysm£
dt mõtlevad harituid noored
ei ole;; huvitatudii NATO: kaitse-;
programmist osavõtmisest, vaid
sageli arutavad umbes nii, et pa-
•rem on alla anda ja-olla N ! Liidu
sulamad kui riskeerida aatomisõjaga
ja tuu^ maale aatomirakette.
USA poliitilistest pattudest ollakse
teadlikud kuni pisidetailideni ja
neid Maldatai^se ja peetakse^^^
hemalt võrdseiks" Venemaa vägi-vallategudele.
Praegu on Hollandi
kesk- ja vanem generatsioon suhteliselt
ameerikasÕbralik, ehkki
see vool ön parlamendis vähemuses.
Nüpea kui asemele astub
praegune 20-nenäates aastates olev
Hoorsugu, ei ole Hollandist enam
mingit NATO partnerit - r ei
ril ega reaalselt. Aikd
kommentaare, mida ma kuulsin
moörematelt Afganistani kohta, oli:
j.ÜSA on silmakirjalill ja näitab
võltsmoraaJi kuiv ta protesteerib
Afganistani sündmuste pärast, tehes
ise sedasama - Vietnamis." Kui
neile vastata, et küsimus ei fseisa
praegu moraali üle targutamises
vaid Euroopa tulevikus, sus vastatakse:
„See bn tüüpilint ameerika
propagandajoon."
Siiski — kõik ei räägi nii. Afganistani
okupeerimine on paljudel
silmad avanud kuid mingisugusest,
resoluutsest vastuaktsioonist ei
ole juttu. Väideta,kse resigneerunult
.—.„ega meie ei suuda N. Ludu
politikat nagu-nä muuta*'.
Seda pessimisÖikku juttu kommenteerides
võiks Hollandis esile
tükkiva hoiaku nimetada tüüpiliseks
„bctter ref than dead" poliitikaks.
Mida see hollandlastele Ja
teistele Euroopa rahvastele tähendab,
seda teame ainult meie, kes
kommunistliku terrdrirezhümi M
on elanud. Jääb ainult küsida—
kes on selles süüdi, ef Euroopa
läheb apaatselt Ja Mnnissilmi na-gu
kuutõbhie oma traagilisele saavaste?
' Eesti
•pühitsesid Stokhokni eestlased ja
nende külalised Kontšertmaja
suures saalis. 24. veebruari traditsioonilise
kontsertäktuse korraldas
Eesti Rahvusfpnd koostöös teiste
organisatsioonidega.
Skautlike noorte poolt toodi lavale
eesti ja rootsi raihvuslipud.
Aktuse avas Eesü üliõpllaäconiia
esindaja Ijrene Kiisk. Kõneleja rõhutas,
et meie noored ei tohi unustada
Eesti, saatust, inimõiguised
ipeaväd saama osaks (ka eesti rahvale..
••••'^•^^
Rootslaste poolt kõneles sotsiaaldemokraatide
parteijuht, endine
peaminister Olof Palme. Kõneleja'
tõi esile rahvuspäeva tähtsuse
eriti aga selle päeva erilist
sisu neile, kes on kaotanud oma
kodumaa. Ta-rõhutas eesti kultuü^
rielu suurt tähtsust rootšieestlaste
elus ja ESTO tähtsust eestlastele
üle terve maailma.
Eestlaste poõlsdks kõnelejaks
oli Jaan Viival, kes andis põgusa
ülevaate Vabadussõjast, Tartu rahulepingust,
Rahvastelütia astu-misest,
mittekallaletungi lepingust
Eesti ja N. Liidu vahel, n.n. R i l^
bentropi-Molotovi paktist ja Tartu
rahulepingu murdmisest kuni viimase
N. Liidu okupatsioonini. Eõ-nelej
a kinnitas, et vabaduse leek
pole ka praegu kustunud.
Kontsertäktuse
osas esinesid viiulikunstnik Alfred
Pist&e ja tenor Mikko Pulkkinen,
klaverisaade oli Harri Kiisk'ilt,
noorte instrumentaalansambel
Kaplsniiešt, Stokholmi Eesti
Naiskoor -Toomas Tuulse juhatusel,
solistiks oli Koidu Ventser,
Stokholmi Eesti Meeskoor Rem
Tubina juhatusel, H. Nerep-Mos-.
sinU klaverisaatel solistiks QII
Sigfrid Loor ning ühendatud segakoor
Rein Tubina juhatusel-laulis
Mihkel Lüdigi ,JCoit'*.
iõfppes Eesti, hümniga.
nende mälestuseks kostis Montreali
Eesti Segakoorilt ,,Puhake paremad
pojad". Järgnes skautlike
noorte osa, müle raamides kõne-koor
skm Lex Soömi juhatusel esitas
Hannes Oja luuletuse ,,NüUd
mälestame" ja skaut Mait Äinsaar
kandis ette Ernst Enno ,,Nad lähevad
pikas reas.^V
Avasõna oli Montreali Eesti Seltsi
esimehelt Leida Heldelt, .millele
järgnes Richard Leithamiaktuse-kõtne.
Pärast külaliste tervitust
esitas prof. M. Pühvel Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas läkituse.
Muusikalises osas esines külalis-solistina
bariton Avo Kittask, kes
kandis ette eesti helüoojate loomingut.
Solisti ettekandeid täiendas
Montreali Eesti Segakoor Karl
J . Raudsepa juhatusel. Ühte laulu
saatis puhkpillide ansambel.
Vabariigi aastapäeva tähistati ka
vastavasisulise jumalateenistusega
Jaani kirikus.
Eesti Vabariigi aastapäeva täMstati kõigis ö^^^ vabas maaUmas sktustegs,^ Jiamalaže©-
mistustega ming koosvübimiste j a kokkutulekutega. A l l p ^ l anname kokkuvõtliku ülevaate suurematest
.Kanadas ja..nrajaL\':
Eesti vabaduse eest langenuid ning ja skautide osaviõtul R. Samsi juh-timisel.
Pühenduse Vabar^ügi aastapäevale
esitasid solistid Ingrid
Pessa ja Aiki Vinkman ning deklamatsiooniga
esines Aime Andra
Martinson. Eeskava täiendas grupp
naisvõimlejaid' Anu-Irja Ojamaa
juhatusel.
saades suure kiiduavalduse osaliseks.
Lisapalaks mängis noor
kunstnik veel Kaljo Raid'i „Cap-riceio".
Pr. Gräy'le j a TÜna Mitt'-
ile anti tänutäheks üle kimp punaseid
roose.
^Meeleolukale ja kauaks meeldejäävale
aktusele ütles lõppsõna
E.S. abiesimees Väino Eihola, kes
ühtlasi teatas, et äsja (^n trükist ilmunud
Londoni Eesti Seltsi ja Londoni
Pauluse koguduse ühine mä-lestusväljaanne
„Eestlased Londonis
1949-1979".
Nägus trükis (0)1 varastatud roll"
kete pUtidega Ja peaks havi pak^
kuma ka endistele londonlastele,
mida nad saaksid tellida esimehe
Kaljo Loone aadressil.
Raamatu hinnaks on $3.00. Koguduse
esimees ja mälestusteose mõtte
algataja Woldemar Jaaku lisas
veel, et kavatsus on käesolevat trükist
veel teise osaga täiendada, paludes
kõiki oma kaastööga seda
mõtet toetada.
Aktus lõpetati Eesti hümni laulmisega
ja lipu väi ja vümisega.
Järgnes koosviibimme kohvilauas.
New Yorgis toimus E.V. aktus 24.
veebruarü Armeenia Kultuurikeskuse
majas umbes 800 inimese osavõtul.
Aktusel oli rikkalik muusikaline
kava ning peakõnelejaks' oli
noorema generatsiooni esindajana
ESTO-80 USA komitee esimees Peeter
Kiik. Muusikalises osas esinesid
Newjforgi Eesti Naiskoor Vai
deko Kangro juhatusel, N.Y. Eesti
Haridusseltsi Kooli koor Hüda
Gheno juhatusel, Baltimore noorte
muusikaansambel ja N.Y. Eesti
Meeskoor Erik Veski juhatusel.
Eesti Vabariigi esindajana andis
tervitused edasi peakonsul E. Jaak-son.
Eesti vabadusvõitlustes langenute
mälestamine toimus
Vancouveris toimus seoses Eesti
Vabariigi aastapäeva pühitsemisega
suurem rahvusvaheline antikommunistlik
demonstratsioon-koosolek,
kus esines kõnega ukraina
tuntud vabadusvõitleja Valetin
Moroz. Eesti Vabariigi aastapäeva
ptthül toimusid Vancouveris vastavad
jumalateenistused ja Vancou-veri
Eesti Seltsi korraldusel 24.
veebruaril aktus. Pärast avasõna
ja õpetaja-Thomas Vaga lühikest
palvust esines aktusekõnega Enno
Lepnurm, kes eriti alla kriipsutas
eestlaste suuri saavutusi iseseisvuse
perioodi jooksul Muusikalises
osas esinesid Ülo Vaidma Idaveril
ja Vancouveri Eesti Segakoor dr.
E. Kuusi juhatusel. Deklaniatšioo-niga
esii\es A. Kaarna,
Anükommunistlik demönstratsi-oonikoosolek
toimus pärast eestlaste
aktust esinduslikus Queen
Elizabeth Theatre'is. Lavale tulid
oma lippudega vene ikestuses olevate
rahvaste esindajad, nende
seas ka eestlased oma sini-must-valge
lipuga. Sõnavõttudega esinesid
Kanada poliitikud, Vancouveri
linfaapea/Jack Volrich ja Valentin
Möroz, kes kõneles ukraina keeles,
mis tõlgiti inglise keelde. Demonst-ratsioonkoosoleku
korraldamisel
oli eestlastel suur osa täita ning
nad võtsid sellest aktiivselt osa.
ga mitte üksnes kaasaegsetele põlvkondadele
vaid palju kaugemale
edasi. Kõneleja toonitas eriti, et
kahjuks on meie II maaümasõja
võitluse ajalugu veel suurema teosena
kirja panemata. Aeg on palju
Väärtuslikke materjali juba hävitanud,
kuid veel ei ole lüga hilja
päästa mälestuste varasalvest
sündmusi, mis ajalookäiku on mõ-jutamidi
Kahju deks eriti sellest, kui la-hmgnkirjeldused
jääksid Jäädvustamata
kirjas või helilindU.
Selle töö alustamiseks tuleks
korraldada vastavate väeosade
veteranide koondumisi ja ESTO-
80 Stokholmis tuleks luua H maa-imasõja
sõjaajaloo komisjon.'*
Aktusekõnele järgnes langenud
kangelaste mälestamine. Hardas
vaikuses deklameeris Kadri Reik-man
Marie Under'i luuletuse „Mä-lestus
ja tõotus".
iiestlaste Kesknõukogu Kanadas
iäkitnse luiges ette Leonhard Kah-iro
Ja seltsi abiesimees Väino Einela
luges saal^nnud kirjalilnid
tervitused St. Catharines-i, Hamiltoni
Ja Ottawa Eesti Seltsidelt.
Järgnevas eeskavaliseš osas esitas
õpüaskoor koolijuhataja Valdek
l!enk'i juhatusel neli laulu. „Seal
on me Eesti", „Sind armastan,
Eesti", „Kungla rahvas", milles deemiliselt korp! Ugalasse. Põge-
Sodo-osa laulis Vaike Essex ning: nikepäevÜ Saksamaal toimis ta
lõpuks „Hoia, jumal, Eestit". Kla-i BaUi rahvaste sideohvitserina USA
verü saatjana tegutses Ruth Terri.' armee peakorteri juures, oluliselt
Külakosti Listowelist tõi pr. Maie kaasa aidates eesti sõjavangide va-
Gray, kes esitas omaloodud haara- bastamisele ning eestlastest koos-va
ja südamelähedase luuletuse nevate valveüksuste moodustamise-
„Mälestuste kuid". ' ie.
® Austraalias tähistas oma 75.
sünnipäeva mereväeohvitser ja endine
allveelaev „Kalevi" komandör
Verner Hans Puurand. Ta on
sündinud Virumaal ja kuulub aka-
Montrealis toimus Eesti Vabariigi
S2. aastapäeva aktus Windsor
hotelli saalis rohkearvulise eestlas-pere
osavõtul. Pärast õpetaja Heino
Laaneotsa palvust mälestas Endel
Eüberg liihikeses sõnavõtus
ULEHI^
Helistada pärast kella 6 õ.
tel; 494-3147
issiiiiiiiiiniHUiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiieiiiieii
Seltsi esimene kalapüügi võistlus
sellel aastal toimus Simcoe
järve jääl Royal Beachi'is 16. veebruaril.
Suurima kala püüdjaks osutus
H. Suuma 4 naela ja 7 untsilise
siiaga. Seega H. Suurna kaitses
Kaljo Laanemetsa mälestus-ränd-auhinda
1980. aastal. Teisele kohale
tuli E. Harüaid ja kolmandaks
E. Siro. Järgnesid K.Paap ja A.
Nõmm. Ppale kalapüügi võistlust
koguneti F. Aadli šuvüa juurde,
kus võistlusest osavõtjaid kostitati
P. Kunstimehe poolt valmistatud
maitsva hernesupiga.;::. ; -
MAALID MÜÜGIL suures valite;
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., WHlowdale
liu
Järgmise seltsi üritusena korraldatakse
teine kalapüügi võistlus
jääl Joyland Beac;h'is
Rutt Tulvingu teist aastat kes^
tev rändnäitus on jõu<taud Hanriü-toni
ja vahel asuvasse
Burlingtoni (Burlington Cultural
Centre, 425 Brock Ave.). Nagu eelmistes
asukohtades nii ka seal toimub
tema kunstiloeng, kus ta 13.
märtsü. kell 8 0 . räägib asjadest,
mis peaks just kunstikogujaid huvitama,
nagu tehnilised võtted,
mehaaniliselt tehtud
jne- .-•^
$19.50
1.50
I K I P 0 STP I:G A
$38.-
$21.-
$11.-
( • : • • , ,
USA-s:
$56.
$30.5® $32.50
LENNUPOSTIGA ülemere
Aastas $72.^, poolaasla* ^.—/veerandaastas $19^
Aadressi muudatus 50 centi. üksiknumbri hind 45
lanada aadressidele palume märMda,,POSTALCODE" Ja
, USA aadressele ,,ffl>^^C^ ;
Faagatshekkvoi rahakaart Id^
Free Estonian Pablishers nimele.
TeUimin^ $mfa;
22. märtsil. Viõistius toimub East
York Trophies rändkarikale ja
seltsi poolt väljapandud auhindadele.
Võistluseks koguneda P! Kunstimehe
suvüa juurde kell 7.30 hommikul.
Lähemat informatsiooni
võistltise korra kohta antakse ko-
^nemise kohal.
Tee juhise informatsiooniks palutakse
helistada P. Kunstimees telefon
266-1654 või E. Saar telefon
425-9978.
ESTLANi
Palun mulle VABA EESTLANE
veerandaastaks — tavalise / kiripostigä alates
Tellimise katteks lisan $ -
rahas / tsheMga 7 rahakaardiga, (Eaha saata
^injunr^
msKEomm ina-iigffj
m.
assi
r
f i i i i ii
_ -} ^ , . „ , . . , ) , „ , .1 • i-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 11, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-03-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800311 |
Description
| Title | 1980-03-11-03 |
| OCR text |
1
Nr. 20
Nr. 20
HIIHIJH.PIII.IIJ
VABA EESTLANE teisipäeval, 11. märtsü 1980 ^ tuesday, March 11,1980
laarid
lood arenenod
igude boikotee-bitte
nü kau-i^
es ÄIaJas esi-te,
kes on asu-küsimuses
kalade
selja taha,g
tes on boikotile
)Imanda ja kõi-moodustavad
tea, mida teba
)räade kujune-ippi
kuulub ka
Itikiid ön boiko-ivõtete
ja en-
|optimistid ehk-et
otsustavad
aktiivseks läbi-
|jid alles ees.
rõtted Mnnita-
^ngudele regist-išt
on 25 amet-lad
ei võta osa
utavad sta-joöldavattõhu-näd
seda veel
lareerihud ning
Joma otsust tei-
JMareerinüd, et-isti
Moskvasse
kinnitavad, ct
^ad ,,tõenäoli-ette.
Boikoti
[seerijad väida-
(de põhjal võib
lišele vaadelda
see statistika
võib tekkida
\õi teisele poo-ime
on boiko-jKesk-
Idast tul-
|jslami rahvad,
raalia ja Uüs-md
Moskva
Kahtlasemad
ja Aafrika
ning tõenäoli-riigid
Lääne-
£Öhti, mis ar-väga
olülis-
Euroopa riigid
md oma lootusele
Afganistani
ad, et mingisu-fpromiss
paneb
lumiste ja ve-luuesti
naerata-ilkuleeritakse,
täitu kunagi ja
meeled kainemad
boikotiga
Itaalia, Portu-
|:]a isegi Pran^
5l ajal on ajast
jä venesõb-paralleelsete
Ühendriikide
organiseerida
/ale? Mitte
|rganiseerimise
simused teki-eriti
praegu-
• päev möödub
[i^ganistani saa-liseks
puudu-itlemata
tee-et
praegust
5ta olukorda
^ee kindlustab
ftjäid Moskva
[ajas on juba
ühest suurest
ipiast" ei tu-see
lahutaks
Ida ja lääne
naksaks küm-reid:;;':-
logtt küsimuse
itilisem laheneda
praegusest
se diktatuuri
^a operatsioon
bvarohke kuid
|s teeb, siis tu-la
praegu on
leviku küsimu-cõige
sobivam
korraldada
länge — selle
|ina igakülgne
lümpiamängu-ih
juba vene-olümpiaks
ka-ibleem,
mille
viisnurk*
sleolud seo-igib
sealt äsja
mde ridade
libinud mitmes
is ning eriti
(Järg lk. 3)
15. ja U.
493-7231.
22. ja 23.
teL 461-Ö912.
A. Mae, teL
Vaimulik segakoor Cantate
mino liikmeskonnas on kakskol-mandikku
pensiohiealised (60 aastat
ja vanemad),, selletõttu anti
möödunud aasta lõpul sisse sooviavaldus
New Horizon'ile toetuse
saamiseks noodimaterjalide, noo-dikapi,
võimendaja ja helilindistä-ja,
uue vormiriietuse, aga ka esi-nemissõitude
kulude katteks. New
Horizon tuli koori foovidele vastu
la nüüd saabus tshekk 7.M2 dollarile.
Vastavalt toetuse saamise tin-ustele
annab toetuse kulutamise
aruande 10-lükmeline toimkond,
kuhu kuulub koori Juhaüas Ja
kolm selleks valitud lügeto
Kooril on kavas iihineda ka
keskusega, kus kõik koorid ön registreeritud
nuig kust on. võimalik
saada abi ja toetust mitmesuguste
ürituste te®siam!sekSoV
23 WESTMORE Dr., Süite ,210.
Resdale, Ont. MIV SYf
7454622
(Algus lk. 2) !
olaaapäraste .muljetega; tuli. ta tagasi
Hollandist, kus tema hinnangul
sealne noorema
hoiak ja arusaamine
olukorrast on kaunis masendav,
sus r
Kreemi ette Londonis, Oüt
Lustaka läänlaste peoga tähistasid Torontos asuvad läänlased oma kodulinna 700. aastapäeva. Pildil
korraldajad Läänlaste Seltsi Juliatuslükmed Ja abüised. Esireas vasakult Erika llke Marley
Ja\,Minia Linnamäe, seisavad'P^^ Nurming, K; Isberg, E . Aieve,^. E . Soomet ja
• Foto: Vaba Eestlane
LONDON (VE) — Meeleolurikas E.V. aastapäeva aktus toimus
Loiidonis,Ont. pühapäeval, 24. veebruarü YMCA ruumes. Aktusele
kogunes üle vüekümne inimese, kusjuures külalisi oli isegi Torontost,
Ottawast, Listowelist ja mujalt. Aktus algas lipu sissetoomisega,
miUe Järele lauldi ühiselt lipulauhi „Eest^lipp*^ Avasõnad ütles
Eesti Seltsi esimees Ealjo Loone, kes andis lühikese iilevaate
praegusest maailmapolütüisest olukorrast, rõhutades et Afganistani
vallutamisega Nõukogude Lüdu poolt saame Balti rahvaste saatusega
paralleele tõmmata. ,
Robert Kreem oma sisukas aktu-i Järgnevalt esines nooF Maveri-sekiõnes;
võrdles meie rahva mine- tatnik Tiina Mitt, kes praegu
viküsündmusi ja võithisi praeguse- teeb Westenil üUkooUs ;ortia ma-;
ga, nentides, et teatud sündniusedgistritöö^^^ meisteriikuie;
on olnud tähendusrikkamad ja mo- 'ning suure sisemise 7 kindlusega
jutanud rohkem meie rahva elukäi-1 J-S. Baeh'! „Fantaasia ja fuuga"
ku ning on olnud määrava tähtsuse- ja F. Chopin'i „Šcherzo in B.-moll",
,Ka kõige amkaniad ja iseseis-ysm£
dt mõtlevad harituid noored
ei ole;; huvitatudii NATO: kaitse-;
programmist osavõtmisest, vaid
sageli arutavad umbes nii, et pa-
•rem on alla anda ja-olla N ! Liidu
sulamad kui riskeerida aatomisõjaga
ja tuu^ maale aatomirakette.
USA poliitilistest pattudest ollakse
teadlikud kuni pisidetailideni ja
neid Maldatai^se ja peetakse^^^
hemalt võrdseiks" Venemaa vägi-vallategudele.
Praegu on Hollandi
kesk- ja vanem generatsioon suhteliselt
ameerikasÕbralik, ehkki
see vool ön parlamendis vähemuses.
Nüpea kui asemele astub
praegune 20-nenäates aastates olev
Hoorsugu, ei ole Hollandist enam
mingit NATO partnerit - r ei
ril ega reaalselt. Aikd
kommentaare, mida ma kuulsin
moörematelt Afganistani kohta, oli:
j.ÜSA on silmakirjalill ja näitab
võltsmoraaJi kuiv ta protesteerib
Afganistani sündmuste pärast, tehes
ise sedasama - Vietnamis." Kui
neile vastata, et küsimus ei fseisa
praegu moraali üle targutamises
vaid Euroopa tulevikus, sus vastatakse:
„See bn tüüpilint ameerika
propagandajoon."
Siiski — kõik ei räägi nii. Afganistani
okupeerimine on paljudel
silmad avanud kuid mingisugusest,
resoluutsest vastuaktsioonist ei
ole juttu. Väideta,kse resigneerunult
.—.„ega meie ei suuda N. Ludu
politikat nagu-nä muuta*'.
Seda pessimisÖikku juttu kommenteerides
võiks Hollandis esile
tükkiva hoiaku nimetada tüüpiliseks
„bctter ref than dead" poliitikaks.
Mida see hollandlastele Ja
teistele Euroopa rahvastele tähendab,
seda teame ainult meie, kes
kommunistliku terrdrirezhümi M
on elanud. Jääb ainult küsida—
kes on selles süüdi, ef Euroopa
läheb apaatselt Ja Mnnissilmi na-gu
kuutõbhie oma traagilisele saavaste?
' Eesti
•pühitsesid Stokhokni eestlased ja
nende külalised Kontšertmaja
suures saalis. 24. veebruari traditsioonilise
kontsertäktuse korraldas
Eesti Rahvusfpnd koostöös teiste
organisatsioonidega.
Skautlike noorte poolt toodi lavale
eesti ja rootsi raihvuslipud.
Aktuse avas Eesü üliõpllaäconiia
esindaja Ijrene Kiisk. Kõneleja rõhutas,
et meie noored ei tohi unustada
Eesti, saatust, inimõiguised
ipeaväd saama osaks (ka eesti rahvale..
••••'^•^^
Rootslaste poolt kõneles sotsiaaldemokraatide
parteijuht, endine
peaminister Olof Palme. Kõneleja'
tõi esile rahvuspäeva tähtsuse
eriti aga selle päeva erilist
sisu neile, kes on kaotanud oma
kodumaa. Ta-rõhutas eesti kultuü^
rielu suurt tähtsust rootšieestlaste
elus ja ESTO tähtsust eestlastele
üle terve maailma.
Eestlaste poõlsdks kõnelejaks
oli Jaan Viival, kes andis põgusa
ülevaate Vabadussõjast, Tartu rahulepingust,
Rahvastelütia astu-misest,
mittekallaletungi lepingust
Eesti ja N. Liidu vahel, n.n. R i l^
bentropi-Molotovi paktist ja Tartu
rahulepingu murdmisest kuni viimase
N. Liidu okupatsioonini. Eõ-nelej
a kinnitas, et vabaduse leek
pole ka praegu kustunud.
Kontsertäktuse
osas esinesid viiulikunstnik Alfred
Pist&e ja tenor Mikko Pulkkinen,
klaverisaade oli Harri Kiisk'ilt,
noorte instrumentaalansambel
Kaplsniiešt, Stokholmi Eesti
Naiskoor -Toomas Tuulse juhatusel,
solistiks oli Koidu Ventser,
Stokholmi Eesti Meeskoor Rem
Tubina juhatusel, H. Nerep-Mos-.
sinU klaverisaatel solistiks QII
Sigfrid Loor ning ühendatud segakoor
Rein Tubina juhatusel-laulis
Mihkel Lüdigi ,JCoit'*.
iõfppes Eesti, hümniga.
nende mälestuseks kostis Montreali
Eesti Segakoorilt ,,Puhake paremad
pojad". Järgnes skautlike
noorte osa, müle raamides kõne-koor
skm Lex Soömi juhatusel esitas
Hannes Oja luuletuse ,,NüUd
mälestame" ja skaut Mait Äinsaar
kandis ette Ernst Enno ,,Nad lähevad
pikas reas.^V
Avasõna oli Montreali Eesti Seltsi
esimehelt Leida Heldelt, .millele
järgnes Richard Leithamiaktuse-kõtne.
Pärast külaliste tervitust
esitas prof. M. Pühvel Eestlaste
Kesknõukogu Kanadas läkituse.
Muusikalises osas esines külalis-solistina
bariton Avo Kittask, kes
kandis ette eesti helüoojate loomingut.
Solisti ettekandeid täiendas
Montreali Eesti Segakoor Karl
J . Raudsepa juhatusel. Ühte laulu
saatis puhkpillide ansambel.
Vabariigi aastapäeva tähistati ka
vastavasisulise jumalateenistusega
Jaani kirikus.
Eesti Vabariigi aastapäeva täMstati kõigis ö^^^ vabas maaUmas sktustegs,^ Jiamalaže©-
mistustega ming koosvübimiste j a kokkutulekutega. A l l p ^ l anname kokkuvõtliku ülevaate suurematest
.Kanadas ja..nrajaL\':
Eesti vabaduse eest langenuid ning ja skautide osaviõtul R. Samsi juh-timisel.
Pühenduse Vabar^ügi aastapäevale
esitasid solistid Ingrid
Pessa ja Aiki Vinkman ning deklamatsiooniga
esines Aime Andra
Martinson. Eeskava täiendas grupp
naisvõimlejaid' Anu-Irja Ojamaa
juhatusel.
saades suure kiiduavalduse osaliseks.
Lisapalaks mängis noor
kunstnik veel Kaljo Raid'i „Cap-riceio".
Pr. Gräy'le j a TÜna Mitt'-
ile anti tänutäheks üle kimp punaseid
roose.
^Meeleolukale ja kauaks meeldejäävale
aktusele ütles lõppsõna
E.S. abiesimees Väino Eihola, kes
ühtlasi teatas, et äsja (^n trükist ilmunud
Londoni Eesti Seltsi ja Londoni
Pauluse koguduse ühine mä-lestusväljaanne
„Eestlased Londonis
1949-1979".
Nägus trükis (0)1 varastatud roll"
kete pUtidega Ja peaks havi pak^
kuma ka endistele londonlastele,
mida nad saaksid tellida esimehe
Kaljo Loone aadressil.
Raamatu hinnaks on $3.00. Koguduse
esimees ja mälestusteose mõtte
algataja Woldemar Jaaku lisas
veel, et kavatsus on käesolevat trükist
veel teise osaga täiendada, paludes
kõiki oma kaastööga seda
mõtet toetada.
Aktus lõpetati Eesti hümni laulmisega
ja lipu väi ja vümisega.
Järgnes koosviibimme kohvilauas.
New Yorgis toimus E.V. aktus 24.
veebruarü Armeenia Kultuurikeskuse
majas umbes 800 inimese osavõtul.
Aktusel oli rikkalik muusikaline
kava ning peakõnelejaks' oli
noorema generatsiooni esindajana
ESTO-80 USA komitee esimees Peeter
Kiik. Muusikalises osas esinesid
Newjforgi Eesti Naiskoor Vai
deko Kangro juhatusel, N.Y. Eesti
Haridusseltsi Kooli koor Hüda
Gheno juhatusel, Baltimore noorte
muusikaansambel ja N.Y. Eesti
Meeskoor Erik Veski juhatusel.
Eesti Vabariigi esindajana andis
tervitused edasi peakonsul E. Jaak-son.
Eesti vabadusvõitlustes langenute
mälestamine toimus
Vancouveris toimus seoses Eesti
Vabariigi aastapäeva pühitsemisega
suurem rahvusvaheline antikommunistlik
demonstratsioon-koosolek,
kus esines kõnega ukraina
tuntud vabadusvõitleja Valetin
Moroz. Eesti Vabariigi aastapäeva
ptthül toimusid Vancouveris vastavad
jumalateenistused ja Vancou-veri
Eesti Seltsi korraldusel 24.
veebruaril aktus. Pärast avasõna
ja õpetaja-Thomas Vaga lühikest
palvust esines aktusekõnega Enno
Lepnurm, kes eriti alla kriipsutas
eestlaste suuri saavutusi iseseisvuse
perioodi jooksul Muusikalises
osas esinesid Ülo Vaidma Idaveril
ja Vancouveri Eesti Segakoor dr.
E. Kuusi juhatusel. Deklaniatšioo-niga
esii\es A. Kaarna,
Anükommunistlik demönstratsi-oonikoosolek
toimus pärast eestlaste
aktust esinduslikus Queen
Elizabeth Theatre'is. Lavale tulid
oma lippudega vene ikestuses olevate
rahvaste esindajad, nende
seas ka eestlased oma sini-must-valge
lipuga. Sõnavõttudega esinesid
Kanada poliitikud, Vancouveri
linfaapea/Jack Volrich ja Valentin
Möroz, kes kõneles ukraina keeles,
mis tõlgiti inglise keelde. Demonst-ratsioonkoosoleku
korraldamisel
oli eestlastel suur osa täita ning
nad võtsid sellest aktiivselt osa.
ga mitte üksnes kaasaegsetele põlvkondadele
vaid palju kaugemale
edasi. Kõneleja toonitas eriti, et
kahjuks on meie II maaümasõja
võitluse ajalugu veel suurema teosena
kirja panemata. Aeg on palju
Väärtuslikke materjali juba hävitanud,
kuid veel ei ole lüga hilja
päästa mälestuste varasalvest
sündmusi, mis ajalookäiku on mõ-jutamidi
Kahju deks eriti sellest, kui la-hmgnkirjeldused
jääksid Jäädvustamata
kirjas või helilindU.
Selle töö alustamiseks tuleks
korraldada vastavate väeosade
veteranide koondumisi ja ESTO-
80 Stokholmis tuleks luua H maa-imasõja
sõjaajaloo komisjon.'*
Aktusekõnele järgnes langenud
kangelaste mälestamine. Hardas
vaikuses deklameeris Kadri Reik-man
Marie Under'i luuletuse „Mä-lestus
ja tõotus".
iiestlaste Kesknõukogu Kanadas
iäkitnse luiges ette Leonhard Kah-iro
Ja seltsi abiesimees Väino Einela
luges saal^nnud kirjalilnid
tervitused St. Catharines-i, Hamiltoni
Ja Ottawa Eesti Seltsidelt.
Järgnevas eeskavaliseš osas esitas
õpüaskoor koolijuhataja Valdek
l!enk'i juhatusel neli laulu. „Seal
on me Eesti", „Sind armastan,
Eesti", „Kungla rahvas", milles deemiliselt korp! Ugalasse. Põge-
Sodo-osa laulis Vaike Essex ning: nikepäevÜ Saksamaal toimis ta
lõpuks „Hoia, jumal, Eestit". Kla-i BaUi rahvaste sideohvitserina USA
verü saatjana tegutses Ruth Terri.' armee peakorteri juures, oluliselt
Külakosti Listowelist tõi pr. Maie kaasa aidates eesti sõjavangide va-
Gray, kes esitas omaloodud haara- bastamisele ning eestlastest koos-va
ja südamelähedase luuletuse nevate valveüksuste moodustamise-
„Mälestuste kuid". ' ie.
® Austraalias tähistas oma 75.
sünnipäeva mereväeohvitser ja endine
allveelaev „Kalevi" komandör
Verner Hans Puurand. Ta on
sündinud Virumaal ja kuulub aka-
Montrealis toimus Eesti Vabariigi
S2. aastapäeva aktus Windsor
hotelli saalis rohkearvulise eestlas-pere
osavõtul. Pärast õpetaja Heino
Laaneotsa palvust mälestas Endel
Eüberg liihikeses sõnavõtus
ULEHI^
Helistada pärast kella 6 õ.
tel; 494-3147
issiiiiiiiiiniHUiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiieiiiieii
Seltsi esimene kalapüügi võistlus
sellel aastal toimus Simcoe
järve jääl Royal Beachi'is 16. veebruaril.
Suurima kala püüdjaks osutus
H. Suuma 4 naela ja 7 untsilise
siiaga. Seega H. Suurna kaitses
Kaljo Laanemetsa mälestus-ränd-auhinda
1980. aastal. Teisele kohale
tuli E. Harüaid ja kolmandaks
E. Siro. Järgnesid K.Paap ja A.
Nõmm. Ppale kalapüügi võistlust
koguneti F. Aadli šuvüa juurde,
kus võistlusest osavõtjaid kostitati
P. Kunstimehe poolt valmistatud
maitsva hernesupiga.;::. ; -
MAALID MÜÜGIL suures valite;
Helistage ette 225-5595.
390 Princess Ave., WHlowdale
liu
Järgmise seltsi üritusena korraldatakse
teine kalapüügi võistlus
jääl Joyland Beac;h'is
Rutt Tulvingu teist aastat kes^
tev rändnäitus on jõu |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-03-11-03
