1986-12-16-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
• \ «
! I i
VABA EESTLANE teisipäeval, i6. detsembril 1986 — Tucsday, Deccmber Nr. 94 I
tades pronksmedali ühe sekun-Üheks
alaks kergejõustikus,
liiilles naised on ka hakanud
iõistlemav on kolmikhüpe. Selle
ala esimeseks maailma tippmargiks
on mullu amccriklar\na
Wendy Browni hüpatud 13.58
01. USA viimastel meistrivõistlustel
ületas selle Texase ülikoolis
õppiv brasiillanna Esmeralda
Garcia 10 sentimeetriga. Teine
ameeriklanna, Sheila Hudson, oo
hüpanud veelgi kaugemale —
13.78, enf seda tuule toetusel.
Ühe eksperdi arvestuste põhjal
võiks praegune kaugushüppe
maailmarekordi; 7.45 omanik
sakslanna Heike Drechsler saavutada
15.67! Naiskolmikhüppe
1 harrastajaid leidub peale USA ka
Euroopas, Jaapanis, Austraalias,
Nigeerias. Võrdluseks: meeste
maailmarekord on 17.96.
Tennise ihaldatuima trofee,
Davise karika võistlustel on jõutud
finaalini. See peetakse 19—
21. detsembrini Melbournels
Austraalia ja Rootsi vahel (kolme
aasta eest samas võitsid austraallased
3:2). Poolfinaalides
alistas Austraalia USA 3:1 (viimane
mäng jäeti ära) ja Rootsi
Tshehhoslovakkia 4:1. Mõlemas
kaotaja meeskonnas puudusid
nende maade tippmängijad Mc-
Enroe, Gonnors (USA) ja Lendl
Itaalias saavutati
kuu jooksul ka rida teisi kõrgeklassilisi
tulemusi. Võistlustel
Rietis, kus Steve Cram ja Said
Aouita (Maroko) jooksid hooaja
tippajad 800 m (1.43,19) ja
1500 m jooksudes (3.29,77) tuleb
esile tõsta ka William Wuyke
Venetsucela rekordit 1.43,54 ja
Torontos võistelnud inglase Peter
Elliotti 1.44,06 800 meetris:
10 OOO m Euroopa meister itaal-lane-
Stefano Mei jooksis isikliku
•rekordi: •1500 •meetris
3.34,57.
Marginäitys
ÄystrciCilicas
Eesti Maleklubi ajusporü harraslasBas
' Kolge kangemaks maratonijooksjaks
(vähemalt tema vanuste
seas) võib pidada 40-aastast
pikakasvulist (185 cm) rootslast
rCjfell-Erik Stahli. Oma elu esimese
maratoni jooksis ta 34-aas-tasena
ja on sealt peale 50 korda
saavutanud aegu alla 2 tunni
20 minuti. Ta isiklik rekord on
maailmaklassiliselt alla 2:1 l-ne.
Kolm aastat tagasi MM-1 Helsingis
platseerus ta neljandaks, kao-
Roomas, „Grand Prixi" viimastel
võistlustel olid 5000 m
kiireimad Aouita 13.13,13, Ste-fano
Mei, kes EM-il võitis sel
distantsil hõbemedali, 13.14,29
ja Sydney -Marce (USA)
13.14,62. Aouita tuli sellega ka
esikohale „suure auhinna" võistluse
absoluutarvestuses 63 punktiga.
Järgnesid ameeriklased A.
Phillips (400 m tõkkej.), Steve
Scott (1500 m) ja M. Conley
(kolmikhüpe) — kõik 61 punktiga.^
Naistest triumfeeris absoluutarvestuses
J. Donkova (Bulgaaria)
400 tõkkejooksus.
Hiljuti varises manalasse kolm
nimekat; kergejõustiklast. Norras
suri 82 aasta vanuses omaaegne
teivashüppe maailmarekordi
omanik Charles Hoff (1925. a.
4.25). Ainult 59. eluaastas suri
vasaraheite maailmarekordimees
ja 1950. a. Euroopa meister
Sverre Strandli.
Inglismaal lahkus elust 82-aas-tane
Harold Whitlock, olümpiavõitja
50 km käimises 1936. a.
Berliinis. Mees kuulus maailma
paremikku kaua, veel 49 aastasena
võistles ta 1952. a. Helsingi
olümpial. Aktiivsest spordist loobus,
ta alles 52 aasta vanuses.
Eesti postmargid
Toronto mäitysei
EESTI MARGINAITUS
SYDNEYS 29.dets.1986
ESTONIAN STAMP EXHIBITION JN SYDNEY
Käesoleva aasta lõpupäevil
toimuvad Sydneys 13. Eesti Päevad
Austraalias. Päevade raames
korraldab Sydney Eesti Margi- •
ring Sydney Eesti Majas 29.
detsembril marginäituse, kus väl-
. Dickson pole siiski mitte ja pannakse. Eesti Vabariigi
täiesti võõras eestlasile; tema abi- postmarke,. näiteid^^^E^^
kaasa on eestlanna. Küll on Ees- ajaloo materiaalsest qsast ja
Novembri alul toimus Toron- postmarkide kogumine ja neile muud põnevat,
tos „Stamp Marketplaee ^86^ spetsialiseerumme andnud talle Marginäituse puhul annab
filateelia-oältus ja müügilaat ju- imetlusväärseid teadmisi Eestist, Marginng valja malestusumbri-ba
7-ndat aastat See ennes suu- sellest maast ja ajaloost, mida ku, millel kujutatud XIII Eesti
rest kevadisest näitusest sellega, kogutavate postmarkidega tutvu- Päevade märk. Olude sunnil on
et näituse väljapanekuid ei au-hinnatud
Näitusest võttis osa kä ^^aitusel valja pandud osa ta pnratud. Ümbrikke on võimalik
Kanada Post, kelle poolt oli las- ^og^^^ koosnes väga heast fila- tellida aadressil: Mr, A. Kang-tud
teha näituse spetsiaalkaart telistlikust materjalist, mida ta ro, 24 Alpha Road, Willoughby,
tuleval aastal toimuva CAPEX näituste zhüriide soovide ko- NSW, 2068, Australia.
'87 suurnäituse tervituseks ja haselt lehtedele paigutanud. Va- Puhaste ümbrike hinnaks on
postivalitsuse poolt jagati filate- oli tehtud ümbrikest, proovi- austraalia vääringus 30 centi,
listidele tasuta väljaannet „Fost- trükkidest ja väga väikse tiraa- Austraalia 36-cendise „Ameri-irk
Toronto''. zhiga erihammastustest. Üldpil- ca's Gup" erimärgiga ja ametliku
23-e väljapaneku hulgas oli ^*^t aga näitas milliseid võimalu- postitempliga varustatud ümbriku
Eesti iseseisvuse periood on Eesti postmarkide kogujal, hind on üks dollar. Saatekulu
1918—1940. Kümnest raamist' ^"'^^ Eesti on nn. „suletud juh- kuni kolm ümbrikku ühes saate-
(igal 16 lehte) koosnev väljapa- ^um", aga küllaltki huvipakkuv ümbrikus on üks dollar, neli ku-nek
oli kanadalase Warren Dick- tõelisele filatelistile. ni kümme ümbrikku ühes saate-som
kogust ja see näitas vaid Näitusel müüdi ka praegu i l - ümbrikus on poolteist dollarit,
osii iselt filatelistlikke rikkusi, Tiuvaid uusi postmargikatalooge T^^ see bV-mis
leiduvad tema kogus. Just seni onmeed aktsepteerinud jutada ainult ausjiraaUaväärm-hiljuti
hinnati tema Eesti post- Eestit omaette riigina, siis nUüd gus. Väiksemaid summasid võib
markide väljapanekut Johannes- on Inglismaa! ilmunud Stanley saata rahatähena tavalise kirja-bu.
^is väikse hõbemedaliga. Gibsons^i kataloog paigutanud, ga.
Eesti N. Liidu ossa kui allahei- Varem Sydneys välja antud
detud riigi koos teiste Baltr ja mälestusümbrikke on tavalise
ajaloo jooksul Venemaale allu- ümbriku see5r korduvalt saade-tatud
riikidega. Varem olid mõ- tud ka Eestisse sealseilefUaten^
ned kataloogid eriväljaandeis tidele ja on seal ka kätte saadud
täidab oma eesmärgi! paigutanud Balti riigid Skandi- ja tänuga vastu võetud.
naavia gruppi. ~ So
(Q^XIDMKII
DO
Kuulutamine
iiiHHiiiiiinuiiiiHiiiiiiiiiiiiimiiiiiiiHiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiitiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiH
EERIK LAIDSAAR
4\ L
Kompanii korrapidaja äratusvile lõikus liom-mikuvaikusse
kui vahe nuga. Ja nagu fesimese
kuke esimene kiremine on signaaliks kõigile
külakikastele, kirgasid hetk hiljem viled ülal,
all ja A kõrval, ning kogu vana kivihoone,
millele saatus ja ajalugu oli osutanud au pidada
oma müüride vahel sellist uhket üürnikku
magu on seda Vabariigi esimene inseneripatal-jon,
kajas tänitavaist/ huilgavaist, tirisevaist ja
sireenina hundavaist vilehäältest kui hommiku-värske
mets karjapoiste trallitusest. Üle tänava
piimapoe ees seisev maamehe hobune tõmbas
kõryad pea ligi, norsahtas korra ja hakkas ärevalt
tammuma. Piimaplekkide kolinat kuuldes
|ooksis poest välja hobuseomanik, peos poole!!-
puretud vorstiots ja raugides vasthammustatud
suutäit, haaras närvitseva hobuse valjastest»
hüüdes:„Ptruu, kuriloom, kus sa kipud?"
Uksele ilmuv paks, valgepõlleline poemees»
kelle vahakad hülgevurrud reetsid asjaolu, et
Bende omanik äsja oli olnud lähimas kokkupuutes
piimaga» rahustas aga niihästi mehe kui
— Pole midagi külamees, lausus ta läbi
mõnitava naeru. See on süsi vastas, kasamuso
on pool kuüSo
Muidugi, Kust võiski esmakordselt sinna
agiilipoodi piima toov maamees teada, et selle
varahommikuse suusse ja üdisse tungiva vile-dekakofoonia
põhjustas mitte mäss, tulikahi ega
mõne kardetava roimari haarang tänaval, vaid
täpsemalt väljendatud: luseneripataljoni Ülema
käsukiri. Sest selle bülletääni noorte kompaniisse
puutuva osa § 4 kõlas nii: äratus kell
05.30. mis rahvakeeide tõlgituna tähendab: kell
poolkuus.
, Tegelikult ^ ja selles ei kahtle keegi — on
selliste kenade paragrahvide kirjutamine hulga
kergem kui nende järgi käimine ja seepärast
tekkisid hirmuhigi pisarad laubale igale vana-legi
reamehele, kelle saatus (muidugi veltveebli
lahkel -kaasaaitamisel) määranud 24 tunniks
korrapidajana noortekompaniisse.! Sest äratada
80 prisket noorukit nende magusaimast hom-mikuunest,
nii et pool või ka veerand tundi
hiljem kompaniiruumi astuv korrapidaja-phvit-ser
või veltveebel ei leiaks enaml ühtki voodis^
lebajat, see on ülesanne, mille ees kahvatuks
julgeimgi Vabadussõja sangar; kelle rinda
ehivad Vabadusristid, Läcplesised ja Po"
lonia Restitutad. Sest vile — seesama hernega
politseivile, mis teisal kasutatuna paneb ainsa
häälitsusega soolasambaina seisma kpige elaV
varnagi liiklemisega tänaval -sajad autod, vile,
mille kutset kuuldes tormavad politseinikud
poole kilomeetri tagant kohale, vile, mille nõr-geimatki
heli kuuldes nõrganärvilised minestU"
vad ja isegi elukutselised jõumehed, lõvitaltsu-tajad
ning ööklubide portjeed käed kaitseks
kõrvadele tõstavad, see vile on kasarinus-^ ^i"
miski. Või „kukepea". nagu ütlevad Inseneri-
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 16, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-12-16 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e861216 |
Description
| Title | 1986-12-16-06 |
| OCR text | • \ « ! I i VABA EESTLANE teisipäeval, i6. detsembril 1986 — Tucsday, Deccmber Nr. 94 I tades pronksmedali ühe sekun-Üheks alaks kergejõustikus, liiilles naised on ka hakanud iõistlemav on kolmikhüpe. Selle ala esimeseks maailma tippmargiks on mullu amccriklar\na Wendy Browni hüpatud 13.58 01. USA viimastel meistrivõistlustel ületas selle Texase ülikoolis õppiv brasiillanna Esmeralda Garcia 10 sentimeetriga. Teine ameeriklanna, Sheila Hudson, oo hüpanud veelgi kaugemale — 13.78, enf seda tuule toetusel. Ühe eksperdi arvestuste põhjal võiks praegune kaugushüppe maailmarekordi; 7.45 omanik sakslanna Heike Drechsler saavutada 15.67! Naiskolmikhüppe 1 harrastajaid leidub peale USA ka Euroopas, Jaapanis, Austraalias, Nigeerias. Võrdluseks: meeste maailmarekord on 17.96. Tennise ihaldatuima trofee, Davise karika võistlustel on jõutud finaalini. See peetakse 19— 21. detsembrini Melbournels Austraalia ja Rootsi vahel (kolme aasta eest samas võitsid austraallased 3:2). Poolfinaalides alistas Austraalia USA 3:1 (viimane mäng jäeti ära) ja Rootsi Tshehhoslovakkia 4:1. Mõlemas kaotaja meeskonnas puudusid nende maade tippmängijad Mc- Enroe, Gonnors (USA) ja Lendl Itaalias saavutati kuu jooksul ka rida teisi kõrgeklassilisi tulemusi. Võistlustel Rietis, kus Steve Cram ja Said Aouita (Maroko) jooksid hooaja tippajad 800 m (1.43,19) ja 1500 m jooksudes (3.29,77) tuleb esile tõsta ka William Wuyke Venetsucela rekordit 1.43,54 ja Torontos võistelnud inglase Peter Elliotti 1.44,06 800 meetris: 10 OOO m Euroopa meister itaal-lane- Stefano Mei jooksis isikliku •rekordi: •1500 •meetris 3.34,57. Marginäitys ÄystrciCilicas Eesti Maleklubi ajusporü harraslasBas ' Kolge kangemaks maratonijooksjaks (vähemalt tema vanuste seas) võib pidada 40-aastast pikakasvulist (185 cm) rootslast rCjfell-Erik Stahli. Oma elu esimese maratoni jooksis ta 34-aas-tasena ja on sealt peale 50 korda saavutanud aegu alla 2 tunni 20 minuti. Ta isiklik rekord on maailmaklassiliselt alla 2:1 l-ne. Kolm aastat tagasi MM-1 Helsingis platseerus ta neljandaks, kao- Roomas, „Grand Prixi" viimastel võistlustel olid 5000 m kiireimad Aouita 13.13,13, Ste-fano Mei, kes EM-il võitis sel distantsil hõbemedali, 13.14,29 ja Sydney -Marce (USA) 13.14,62. Aouita tuli sellega ka esikohale „suure auhinna" võistluse absoluutarvestuses 63 punktiga. Järgnesid ameeriklased A. Phillips (400 m tõkkej.), Steve Scott (1500 m) ja M. Conley (kolmikhüpe) — kõik 61 punktiga.^ Naistest triumfeeris absoluutarvestuses J. Donkova (Bulgaaria) 400 tõkkejooksus. Hiljuti varises manalasse kolm nimekat; kergejõustiklast. Norras suri 82 aasta vanuses omaaegne teivashüppe maailmarekordi omanik Charles Hoff (1925. a. 4.25). Ainult 59. eluaastas suri vasaraheite maailmarekordimees ja 1950. a. Euroopa meister Sverre Strandli. Inglismaal lahkus elust 82-aas-tane Harold Whitlock, olümpiavõitja 50 km käimises 1936. a. Berliinis. Mees kuulus maailma paremikku kaua, veel 49 aastasena võistles ta 1952. a. Helsingi olümpial. Aktiivsest spordist loobus, ta alles 52 aasta vanuses. Eesti postmargid Toronto mäitysei EESTI MARGINAITUS SYDNEYS 29.dets.1986 ESTONIAN STAMP EXHIBITION JN SYDNEY Käesoleva aasta lõpupäevil toimuvad Sydneys 13. Eesti Päevad Austraalias. Päevade raames korraldab Sydney Eesti Margi- • ring Sydney Eesti Majas 29. detsembril marginäituse, kus väl- . Dickson pole siiski mitte ja pannakse. Eesti Vabariigi täiesti võõras eestlasile; tema abi- postmarke,. näiteid^^^E^^ kaasa on eestlanna. Küll on Ees- ajaloo materiaalsest qsast ja Novembri alul toimus Toron- postmarkide kogumine ja neile muud põnevat, tos „Stamp Marketplaee ^86^ spetsialiseerumme andnud talle Marginäituse puhul annab filateelia-oältus ja müügilaat ju- imetlusväärseid teadmisi Eestist, Marginng valja malestusumbri-ba 7-ndat aastat See ennes suu- sellest maast ja ajaloost, mida ku, millel kujutatud XIII Eesti rest kevadisest näitusest sellega, kogutavate postmarkidega tutvu- Päevade märk. Olude sunnil on et näituse väljapanekuid ei au-hinnatud Näitusest võttis osa kä ^^aitusel valja pandud osa ta pnratud. Ümbrikke on võimalik Kanada Post, kelle poolt oli las- ^og^^^ koosnes väga heast fila- tellida aadressil: Mr, A. Kang-tud teha näituse spetsiaalkaart telistlikust materjalist, mida ta ro, 24 Alpha Road, Willoughby, tuleval aastal toimuva CAPEX näituste zhüriide soovide ko- NSW, 2068, Australia. '87 suurnäituse tervituseks ja haselt lehtedele paigutanud. Va- Puhaste ümbrike hinnaks on postivalitsuse poolt jagati filate- oli tehtud ümbrikest, proovi- austraalia vääringus 30 centi, listidele tasuta väljaannet „Fost- trükkidest ja väga väikse tiraa- Austraalia 36-cendise „Ameri-irk Toronto''. zhiga erihammastustest. Üldpil- ca's Gup" erimärgiga ja ametliku 23-e väljapaneku hulgas oli ^*^t aga näitas milliseid võimalu- postitempliga varustatud ümbriku Eesti iseseisvuse periood on Eesti postmarkide kogujal, hind on üks dollar. Saatekulu 1918—1940. Kümnest raamist' ^"'^^ Eesti on nn. „suletud juh- kuni kolm ümbrikku ühes saate- (igal 16 lehte) koosnev väljapa- ^um", aga küllaltki huvipakkuv ümbrikus on üks dollar, neli ku-nek oli kanadalase Warren Dick- tõelisele filatelistile. ni kümme ümbrikku ühes saate-som kogust ja see näitas vaid Näitusel müüdi ka praegu i l - ümbrikus on poolteist dollarit, osii iselt filatelistlikke rikkusi, Tiuvaid uusi postmargikatalooge T^^ see bV-mis leiduvad tema kogus. Just seni onmeed aktsepteerinud jutada ainult ausjiraaUaväärm-hiljuti hinnati tema Eesti post- Eestit omaette riigina, siis nUüd gus. Väiksemaid summasid võib markide väljapanekut Johannes- on Inglismaa! ilmunud Stanley saata rahatähena tavalise kirja-bu. ^is väikse hõbemedaliga. Gibsons^i kataloog paigutanud, ga. Eesti N. Liidu ossa kui allahei- Varem Sydneys välja antud detud riigi koos teiste Baltr ja mälestusümbrikke on tavalise ajaloo jooksul Venemaale allu- ümbriku see5r korduvalt saade-tatud riikidega. Varem olid mõ- tud ka Eestisse sealseilefUaten^ ned kataloogid eriväljaandeis tidele ja on seal ka kätte saadud täidab oma eesmärgi! paigutanud Balti riigid Skandi- ja tänuga vastu võetud. naavia gruppi. ~ So (Q^XIDMKII DO Kuulutamine iiiHHiiiiiinuiiiiHiiiiiiiiiiiiimiiiiiiiHiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiiiitiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiH EERIK LAIDSAAR 4\ L Kompanii korrapidaja äratusvile lõikus liom-mikuvaikusse kui vahe nuga. Ja nagu fesimese kuke esimene kiremine on signaaliks kõigile külakikastele, kirgasid hetk hiljem viled ülal, all ja A kõrval, ning kogu vana kivihoone, millele saatus ja ajalugu oli osutanud au pidada oma müüride vahel sellist uhket üürnikku magu on seda Vabariigi esimene inseneripatal-jon, kajas tänitavaist/ huilgavaist, tirisevaist ja sireenina hundavaist vilehäältest kui hommiku-värske mets karjapoiste trallitusest. Üle tänava piimapoe ees seisev maamehe hobune tõmbas kõryad pea ligi, norsahtas korra ja hakkas ärevalt tammuma. Piimaplekkide kolinat kuuldes |ooksis poest välja hobuseomanik, peos poole!!- puretud vorstiots ja raugides vasthammustatud suutäit, haaras närvitseva hobuse valjastest» hüüdes:„Ptruu, kuriloom, kus sa kipud?" Uksele ilmuv paks, valgepõlleline poemees» kelle vahakad hülgevurrud reetsid asjaolu, et Bende omanik äsja oli olnud lähimas kokkupuutes piimaga» rahustas aga niihästi mehe kui — Pole midagi külamees, lausus ta läbi mõnitava naeru. See on süsi vastas, kasamuso on pool kuüSo Muidugi, Kust võiski esmakordselt sinna agiilipoodi piima toov maamees teada, et selle varahommikuse suusse ja üdisse tungiva vile-dekakofoonia põhjustas mitte mäss, tulikahi ega mõne kardetava roimari haarang tänaval, vaid täpsemalt väljendatud: luseneripataljoni Ülema käsukiri. Sest selle bülletääni noorte kompaniisse puutuva osa § 4 kõlas nii: äratus kell 05.30. mis rahvakeeide tõlgituna tähendab: kell poolkuus. , Tegelikult ^ ja selles ei kahtle keegi — on selliste kenade paragrahvide kirjutamine hulga kergem kui nende järgi käimine ja seepärast tekkisid hirmuhigi pisarad laubale igale vana-legi reamehele, kelle saatus (muidugi veltveebli lahkel -kaasaaitamisel) määranud 24 tunniks korrapidajana noortekompaniisse.! Sest äratada 80 prisket noorukit nende magusaimast hom-mikuunest, nii et pool või ka veerand tundi hiljem kompaniiruumi astuv korrapidaja-phvit-ser või veltveebel ei leiaks enaml ühtki voodis^ lebajat, see on ülesanne, mille ees kahvatuks julgeimgi Vabadussõja sangar; kelle rinda ehivad Vabadusristid, Läcplesised ja Po" lonia Restitutad. Sest vile — seesama hernega politseivile, mis teisal kasutatuna paneb ainsa häälitsusega soolasambaina seisma kpige elaV varnagi liiklemisega tänaval -sajad autod, vile, mille kutset kuuldes tormavad politseinikud poole kilomeetri tagant kohale, vile, mille nõr-geimatki heli kuuldes nõrganärvilised minestU" vad ja isegi elukutselised jõumehed, lõvitaltsu-tajad ning ööklubide portjeed käed kaitseks kõrvadele tõstavad, see vile on kasarinus-^ ^i" miski. Või „kukepea". nagu ütlevad Inseneri- |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-12-16-06
