Vaba eestlane , February 2, 1984

              Nr. ^ VABA EESTLANE neljapäeval 2. veebruaril 1984 — thur^ay, Febmary 2,1984 Lk. 7
ADVOkÄAÖ
LITÜSES
Hind Saate-
$
2.— $1.-
3.— .50
ISr- .70
9.— *70
5.— .70
10.— $i.— /
.50
.50
11.—'
1 3.50 .50
10;— .50
.50
13.— .50 f 9.— .50
.50
JO
4.— 50
2.— c50
6*— .50
'.''",1
tr-
4.—
2i-^
8.80
$1-
•50
.50
1.50 JO
:so
.50
l U d ,50
8.-- .70
13.— $1.—
19.50 ,70
15.—
47.—
14.—
8.
8.
M
.70
1*—
7.— .70
10>-^ $1.75
4. —
5. —
3.—
2.50
.50
JO
.50
IIUIHiRHlHtiHMilffl
on see töörahva
|ljakäimne ..aastaga
suletud. See aina
Jsotsa oli sätitud
sametis venelasi,
ftendavad: kleidid,
matid kastjuu-
[eäärse, siida läks
lõi^käsi kokku ja
tekkis vist viisa-ja
leige aplaus,
raldajad küll oma
|i!dakööride grupid
,.Ei, pärast selgus,
^dki platsis, kusa-idal
ja\üsna sisse-
|bud tibladele käsi
cs võhik. ;
kutselised ülem-iikud.">:^'::..:,:;-.;
v:
veel keegi, dineed
fiult pe(^esi kok-koorile
hüüti üs-
Ungari, soome,
)re tervitati maru-
[litsad ei taibanud
le kõrged üle-;
past aru. Võib ka
]ama hea näo hal=
gneb) :
TRIK
pdiised ja paraii-is
või ettevötefe
ir.El644
m ALLAN
KUUSkNE
' B.MXL.B. :
!B__ ö
1 Ji^tlGanadlan'^
^^^^^^
aastal Ja ved selga aasüai püliendavad lirteii Mkud üle 80-inIljoiilM§e IükmÄE°
Martin Lutherile ja ta poolt selgelt esUetõstetud taistl*u usu püblilistele põhiõpetnstele
ta 500, aasta feünnipäevaga. Ka eesti kogudustes leidis Mai^^tuther ja tema püblilme õpetus
rõhutagist. Et Martin Luther ka 500 aastat pärast oma sündi on J^?^J°?söiku Mrikii suureks refor-tseUele
andis tu^
sõnavõtmine on alaä väiske Ja usuliselt päevakohane.
9.
MIHKEL
B.A.yLL^.
Zfflmnlt^Dash&
ADVOKAAmö —
j piiskop Kari Raudsepp lisas
õiendava käahika panuse Martin
Lutherile, kui ta ettekandega esi­nes
Korp! Ugala 70. aastapä<eva
aktusel Tartu CbUege'iš; Ettekan­de
teema oli„Mitmetahuline gee­nius
500 aastat" ja piiskop andis
väga ülevaatliku iseloomustuse
usupuhastajast ja tema õpetusest.
te::
1240'Bay St, Süite
M. 923-2601
õhtnti 653-4874
,, :- • • -.1.
• - • . - V
„Lutheri kaasaegsed pidasid te-
4a : imeinimesdcs nagu prohvet
Elias või Ristija Johannes. Paavst
nimetas teda metsseaks, kes viina­mäel
tuhnib ja keiser hullunud
mungaks. Aga tema oma isa ja
naine kutsusid teda Doktoiiks ja
teietasid. Austusest keegi ei öel-ei
või, ega taha midagi tagasi võt- kannatatakse rõõmuga, sest väljas­ta,
niida mä kirjutanud või ödnud pool on k t e ilma armuta,
olen. Siin ma seisan, teisiti ma ei r J , .
või, aidaku mind Jumal" siis . ^ ' ^ f ^^^^ eestlased ise va-see
polnud enam lihalik inimene.^^^^ o m a Ä Paga-
Seal on väimlirie isik koos selle- ? ^ • ^"^^ meile nõidade ja pos^
ea kes süiidis loomaläudas tund- ^^^^P^^lt- Katoliku usku toodi ai- Gustav Suitsu sünni- Ja kasvukoM Võnnu kiI|«lkoraias,
mkna ja suri ristil ^^i^^
aga kes maaUma juba oli ära võit- f verega. ^Aga usupuhas-nud.
Jumal testis Lutheri kõigist p^.'°f meie maa yaUutas I taimne varju
» sma
iTOERINGTON, FALLBŠ
MB May, St.^ Saite 401. 363-4451^
õhtuti 447-2017 või 929-3425 ^
T õ N ü t O O ^ ^
,¥©rkdale Place, 1 Yoi-kdaU
-^SmtežOT -y'^'-'\-
^ Toronto, Qnt.M6Ä3M
Telefon 789-757^
kodus 762-2367
/r ••1
CSiartered AccoiBEö
181 Pffliyersity Ave., Ste. 1802
TcL 864-0099
KINDLUSTUSTES^
HoLÄTlii&C©.
. MSURANCE BROKEMS
1482 Bathurst St.^4 kori
(Bathurst—^t. Glair)
Telefon kontoris 653-7810
653^^
Tohnetaja H. Oja
1.481-5316
id: toünetus
talitus
¥AB A EISSTLASES
on tasuv
leviku
üks toll ühel
kuulutuste ktiljd
tekstis
esiküljd $550
MmAaiM wõemsk. mtn
nädala eshnesse ajalelite kuni
©masp. homm. kella 11-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol-
Map. h^^
Leida Maiiey 223^^
Postiaadress: -
9 Parravano Ct.
WiUowdale, Ont. M2I 3S8
Tema 95--le teesile Wittenber^
kiriku uksel, mis oli teadusemehe
ajaleheks tol ajaJ, ei tulnud keegi
vastu vaidlema. Ihdiilgentsiate
mliüja Tetzel aga põgenes linnast.
Ta oli katoHku küÄule tugev
shokk ja tema peale ei hakanud
paavsti vanne ega keisri lindpriiks
kuulutamine. Tema tegevus muu­tis
palju katoliku kirikus ja tolle­aegses
Puhas Rooma Riigis.
Ta ise arniastas naljatada enese
üle ja nimetas ennast rumalaks,
keda Jumal: ainult kasutab. Ta oli
preester ja vaimulik kuni oma sur^
mani. Munga seisusest astus tä
välja, aga kuurvürst kinkis temale
tühjaksjäänud augustiinlaste
kloostri elamiseks. Ta elas küll
vürstide kaitse all, aga polnud raa­sugi
nende tööriist ega mängu-inüneste
kurjadest kavatsustest. <.„ • i . „ ,
; vas-^gasi^
Ta ei ohiud pühak, aga kõigi; ei läinud. Neid aeti sõjaväega oma
püiiakute seast^tä oli kõige minji-w^^ Y^ija aga nad läksid |simesi initlj«id Lääne-Safcsamaal^
kurn/Ja Jumal armastas teda selv sinna tagasi. Tartus ,,varv^ •
lisena. teatab rahva eestkõnelejana või- Stuttgart (Vaba Eesüase kaas- sest Himast)-korealane, austerlasi,
. . . . . j ; / J^^^ele, eth^^^ 01. 1984) — Stutigardil jaapanlasi jne. jne. Saab elavalt
^a.ise ei t a ü t n u d ^ ^ ^ surema, aga nad ei on küUaltki tähtis osa maaüma juttu ajada. Insenerid on nagu
USKU, ^aga Jumal^^M^^ tal .anaa ^^^^ ^^^^ enam käest. Poolakad ajaloos. Elan mäenõlvakul, kus on kõikjal parempoolsed, mitte nagu
ajaiooJe uue ajajärgu nimega re- austasid seda julget rahva otsust kaks puud Schilleri mälestuseks, tüüpiüsed ..vasakpoolsed" humäm-toimatsioomaeg.
80 miljon^ ^ olen käinud. Šün taaralade õpüased - aga sün ei
last maalimas nmietävad teda om ^^^^^^ algaski Beethoveni 9. süm- meeldi šüski mitte kellelegi Reaga-
Usu^aKs ja s^^ ^^^^ meie rahvas kodu- foonia teksti looja karjäär, Stutt- ni poliitika. Tahaksid vene survet
tandiMK, ^^^^^^^^^^ m^^ gardis tegutses ka teisigi kultuuri- küU vähendada, aga teisel viisu.
Ise tä nimetas ennast Saksamaa iKrvmJ TT«^1O nn . O ^ O ^ ^ . ^ ^ ^ ^ ^ ^^^^^^ nagu Uhland Aga — Kanadas 6ü rakettide vas-prohvetiks
ja see on õige. Tema tüSÄ^STSLŽ ^a Mörike. Eestlastele on ta ka tun- taseid protesteerijaid palju palju
f;^ Ä..J,„ 1,:^,,,. uJ,,^ i.„.o. ^^^^ Ütles avasonad korp! esüiiees tud ~ GeisUngen ja teised laagri enam näha kui siin. Küll on pooled
on läh
. ^. oAucciika Pei
tõttu sihnnähtavalt.k^ baks tsoonideks" autodel on plaka-oma
mustri iärele oost^iÄusvil. Kristjan K a n g r o , _ .... tid, aga massden^onstratsioone igal
oma mustri jarele. kes käsitles eesti üliõpilasorgani- Stuttgardi uhkool ise on vaike '^^^^ .
Luther tõlkis esimesena maai^ satsioonide tekkimist. Korpora^ sajab vih-mas
piiMi rahvakeelde. Ingüsmaäl sioonid ja seltsid oüdmeie akadee- Heidelbergi ^mng^aljude eestiaste ^ ^ venemaa wTvist Uiga lähedal.
tegi^dalyndalejaLuth^kid^^^^ .
tas sellele eessõna Lutheri palved põhikiri kinnitad 17. okt; 1913. a., de korvil. Temast võrsus vanal Kõik taevad Eestist midagi, aga
on haaravad --Inglismaal ^iriu-^^^^m^^^ järele toimus 28. okt. pea- aJal vaid kaks ülemaaümselt tun- mitte nagu Torontos, kus igaüks,
tas neid Cranmer. - kirjutas koosolek 11 tegevliikme ja 6 liht- tud meest õhulaevade looja Graf tumieb ühte või enam eestlast. Nad
katekismused — IngHsmaal tegid liikme-rebase osavõtul. Vabadussõt- Zeppelm mng Paul Daimler, kelle teavad küll, kus. see maa kaardil
seda Westminsteri Äsetlased mit- ta mindi incorpore. Akadeemüine kaastöölise Karl Benzi ja ta tütre asub ja milline ta ohikord. on.
mekesi Luther tõi üiüuse rahva elu jätkus ^ normaal- Mercedese ninu on veelgi seotud Muud muljed Saksamaast onerine-ette
nende oma keeles, Latimer te. sÖ^^ Stuttgardi kuulsama autovabnku- vad. Bürokraatiat on igal pool
gi seda Inglism[aal.batts andis ing- sa ja ilusa kõdu Tartu linna arhi- ^a.
VABA EESTLANE
TÖIMETÜ3 lA TALrpJS
avatud, esmaspäevast
reedeni kella 9—3-m
Ida-Saksamaal armastatakse tar­gutada,
et kuna Luther võitles
paavsti ja keisri vastu, siis ta on
pinud tõukejõuks marksismile. See
on haiglane unistus. Luther ise
mainib, et Jumal on teinud tema
usuteaduse doktorBcg ja M ta ei
täida jumala tahtmist, siis ta hävi­tatakse
kohe. Ta seletab ka kuidas
tema teaduslik areng on toimunud.
Erik EriksOni kaasaegses raamatus
„Young man Luther — a study of
psychoanalysis and history" kirjel­datakse
kuidas Luther oma usu­puhastuse
teoloogiat ei õppinud
laua taga raamatutest, vaid „ma
pidin tõde otsima sügavamalt seal,
kuhu minu 'kiusatused mind vii­sid".
Ta otsis, koges, veendus ja
alles siis lõpetas. Ja ta ei olnud uh­ke
ega isaiureline.;
Ta on kirjutanud üle 400 trüki­se,
aga ise ta alandlikult arvab, et
2 neist kestavad iUe aegade. Need
on: ,,Suur katdkism" ja „Vaba
tahte vangistusest". Nüüd 500 aas­tat
hiljem teame, et tema teoste
Weimari väljaanne sisaldab; 94
köidet ja Lutheri üle on kirjuta­tud
rohkem kui 400 raamatut ning
igal aastal see arv suureneb tundu­valt
Lutheri geenius on väga po­pulaarne,
ja elav- meie kaasajas.
: Aga ega vaenlasedki ei maganud.
Jutud levisid juba ta eluajal, et ta
Ott saatana sigitis ja tema ema
näojoontest otsiti sellele tõendust.
Teda teotati> aga rahvas ei vÕtriud
seda
Kõik on väga tõsised. Aga hinnad
lastete lauluraamatu. Saksamaal te- tektvili^üase ^^plmi ^^^^ ^^^^^^ ^^^^^^^^ o^n ^s^am^ ad kuik aK apnaalgdaads; otnih tvi äiokdsae-iin
rahva läuhna.K^^ alguses t aW Riias ^M^^^
lgaiu. ls^is^ ^^a^in ult kooKr,^at oliku^^ y^^p^a^ni ilelpiingSus^ Sold"i '^^ T e S S ' ^ ' ^ ' ^ -ad, üürid on poole odavamad
"m aaTle , dl tapiUgah jtgõgtgtu^)jj jlgim.^^ia rahvale pä.r is värv• ik. ül- ^üoairiainegaa oossttaa.
jutas ise 8 koraali lauhniseks ja võõras d
tema „Üks kindel linn ja v. ^u- sbon meie
p^ik" ori isegi katoliku kiriku w - " ] ^ ^ Kulümri on muidugi küUaldaseU,
lüraamatus sees. .saatuslikes sündmustes kaotas Muidugi, Max Planck Institut poolemiljonilises linnas samapalju
uurimiseks on kuuhis ja kui Torontos, mis on üUatav. Ai-n
e ^ Ä s ^ Ä ^ i ^ t ^ on ülikooliga tihedasti seotud - nult ei ole rohkem kui kaks prant-ne,
et ondsafe saab munene^ UKS kunud konvendi tegevus ja osa- olen ka ise ametlikult instituudi, suse restorani aga õigeid itaalia
nes usu labi Jumala armus. l)od kondi on pea iga kontinendi suu- mitte uükooU liige. Aga nüüd on
kasvavad usust iseenesest kui viu jgjjj^^^^^^
VABA EESTLANE
on valvel eeisOaskonna
üldhuvide eest!
jaresultäatSee Luther tundis mi-^^:^^A^^ jäiele toimus perekonna
mese hinge hästi. Ta ütieb, et ini- õhtu Fou^
men^ on üheaegselt õiglane ja par
tustaja — shnul iustus et pecca- ~
tor. Mis seletab hästi raskusi, hiis
esinevad kiriku elus. On ju maine
kirik inimeste teenida ja juhtida,
olgU nad siis vaimulikud vÕi ihna-likud.
Aga §ee ei vapusta teda.
Neile, kes kirikut arvustavad mit­te
Jumala Sõnaga nagu Luther te­gi,
Vaid oma enese mina tunnete­ga
: ja kes süüdistavad teisi silma­kirjalikkuses,
neile ta annab nõu
astuda -kogudusesse ja seal tööta­da
j sest kirikus on alati ruumi veel
ühele variserile; ' Eesti (NSV) Kirjanike Liidu |u-
Lutheri teoste suur väljä^^^
,,WeimärerAusgabe" 18:743 järe-f'!^^^^
1^ Luther ütieb: .Meio helm^^^
peidetud nii põhjalikult, et tä on k « j u u n i p l ^ J^^!?':
pandud halva^alh. Ehi on peidus ff^^^^^^
surma all, toastus on pandud
vihkamise alla, lunastus hÄumi- Ku^amku oos olevat
se ällä tervis haiguse ia õigus pa- pidada pleenumil esile tos-allä"
T ä l Ä e b veel edasi: ^etud seisukohta kunsti; mõju suu­rendamisest
inüneste teadvusele.
omi — jalaga segada. Stuttgardi
Saksamaal uus kuulus mees, esi- kuulus baUett olevat aUa kämud -•
mene saksa astronaut, kes äsja aga remondi tõti;u oonn suur saal
„space shuttle'i" peal kümnepäe- teatris kinni ja nad peavad väiksel
vase turu ära tegi — stuttgartiane,iaval esinema. Ei ole veel midagi
ülikooli õpetaja (seega kolmas näinud;
maailmakuulus lõpetaja) ja minu
oma Max Planck mstituudi .kaas- Eestlasi olevat Stuttgardis ka
tööHne, dr. Ulf Merbold. Täna oli PalJu; aga mida ma kümne päeva
temalt fümi ja piltidega ettekanne jooksul ikka jõuaksin ära teha.
instituudis, kus olid kõik kolmsada Esimene eesti asi, mis kätte jõudis
liiget kohal. oli uus ajakiri New Yorgist — Es-to
America. Oivaline algatus Rist-
See ameerika rakett, neÜe meel- soode sulest. Soovin õnne uuele et-dib,
Pershingud aga küll mitte, tevõttele. Ja nü süs lõpetan — loo-
Instituut on rahvusvaheline — meü tes et Schilleri muusa ka minule
on minu väikses töögrupis amee- külge lööb.
riklane, inglane, Minlanna (Puna- W. Mart Laanemäe
tu
advokaat kõneles
dJokymenf idest"
saadud
„Meie tunnistame usutunnistusesj
Luther oli legend juba pmä elu­ajal.
Ta ei ole revolutsionäär ega
reaktsionäär^ ta on inimese kristii-'
ku elu Õigeile joonele seadja. Ta ei
tahtnud uut usku luua, vaid ainult
ainsat ristmiku inimeste vigadest
vabastada. Eläsi ta ju renessanssi ^
ajal, kus usk oli tallatud inimeste
jalgade alla. Kirikuvürstid ja isegi
mõned |)aav$tid olid mittevaimuli-kud,
kes raha ja upitamiste .tõttu
said ameti. Tol ajal paavst,-prant-^^^^
suse kristiik kunmgas ja tiirgi sul­tan
olid liidus Püha Rooma^lm-peermmi
vastu. Linnade ja maa­kondade
vürstid aga ajasid asju
omaette. R<K>nias ehitati suurt
Peetri kirikut ja raha oli tarvis,
siis alustati patuküstutuše sedelite
müügiga, mis saigi Väliseks tõu­keks
Lutheri tegutsemisele. Sellise
korruptsiooni keskel Jumal andis
ühele mehele ülesande usk puhtaks
teha inimeste mahhin^tsioonidesit.
Luther võttis vastu selle; ülesande
raske hingelise võitluse ja palvete­ga.
Kui ta seisab Wormsi riigipäe­val
ja keisrile ning kogu riiklikule
võimule kartmatult vasta!b:„Ma
(£KN Infomatsiooh) Uliralnlased tähistasid oma Vabariigi
„iYAvxw K;utsüti ülec idpolnnma mõistet aastapäeva 21. jaanuaril bankett-aktnsega Royal York hotellis,
et usume „üht püha ristikogudust" snitte v ä g i v a L d t S ^ ületas kmnde.Eesflasi esindas Ee^^^^^ Kana- •
- a g a seda^pühadust meie ei näe, . hiinalikult avamnas das välispoliitilise komi^oni esimees Mati Epner koos abikaasaga.
Jumal katab selle kmm h a i g u s t e - . ^^^^ . . ••
ga, e;ksituštega, patuga, ska^^^ Tervitusi utiesid Kanada pada- konna poolt antud andmed olid .
dega, et meie meeled ja mõistus Kirjanike Liidu eeloleva aasta mench^liikmed Jesse Flis ja^ M ÜUataval kombel aga,
seda ei taipaks^ Sest inimene plaanides t t o sihnSi semseü ^ ^^^^ ^^1 ei moistmid isikut suaituks,
oma meeltega oh ainult võimeline mäiisa^^^^^ tervitused Brian Mulroney juhtum jäi lahtiseks ja otsustama-hägema
halba, head saab usu kau- nün^ kirjanduse juurde P^^^' provintsipariamendi liikmed ta. Teine i^^^ oli aktiivne anti-,
du üksi näha. Seepärast ^J^^^ kommunist. •
käsib meil lasteks saada, et iiäek- on kavas N . Uidu ulatusega laste-^y^^^ ^^sse Flis ütles oma „ .. ^, . J . „
T 1 "r- np"-V • . ^-'^^'^•'^"''•d»* * sõnavõtus et tema on la^jknud venelased vaursid, eK neu on do-
Jumalariiki. Täiskasvanu kirjanduse aädal. Eestis on veel ^ W i ^ . . ^ ^ . , ^ ^ ^ ^ taunent, mis tõendab, et see uk-raina
päritoluga isik oli teatud
kohas teatud ajal kus tapeti ji
te.. • • '
suue
mõistus seda teha ei sel aastal noorte kirjandussõprade ST^^^^V ' ?fi
. kokkutulek ja semuLidno^if^^^ .^"^^^
Välispidiselt on Martin Lutiieri jgQ^^ / Ukrainas toimunud kunstlikult te-geenhis
meile eestiastele andnud ' kitatud nälja suhtes. Raamatuko-õigUse
oma emakeeles pidada ju-^^osolekulkonddi palju krü^ selgitatud, et
malateeništusi ja korraldada oma kastr oli iim^^^ arva- nälg oh kahtiematult tahtlik ja
usülistduvSeda on kohalike hiter-^^n^^^ Knitikud tundvat suurt p ^ saanuks selle igal ajal lõpe-lastefröolt
tunnustatud ja me^^ kirjan- tada. Seitse miljonit ukrainlast su-kasutame
seda paguluses jäägitult, dusaj^^^^^ rid nälga.
samuti oodatakse Eesti kuiandü-
Seešmiselt Luther õpetab, et se raalilise leksikoni" uut,
Kui 0'Connor avaldas soovi seda
dokumenti analüüsida, et selle eht­sust
tõendada, venelased keeldu­sid,
öeldes et see ajaloolme doku­ment
kuulub vene arhiivile ja seda
Aktuse peakõnelejaks oU advo- ei tohi ära anda. Dokumept oli
meie vigadest ja/ puudlitest hooli- Jälelikümatväi^ ' 0'Gonnor Clevelandist, selgelt võltsitud. Siiski võeti sel-matä
on meie kogudused ,,pühad ' ,USA'st. Tema oh kahel korral lelt süüdistatult isikult ära USA
ristikogudused" ja meie "saame Kirjanike Liidu autoriteedi lan- kaitsnud kahte ukraina päritoluga kodakondsus ja ta ootab praegu
seal õndsaks; Teiste sõnadega, ka gus on jätkuvalt olnud üks juha- endist sõjaväelast, keda on süüdis- deporteerimist. 0'Connor hoiatas,
eesti kogudus nagu iga teinegi on tüse-inureteemasid, kuna ku*janiketatud USA valitsuse Office of et tulevikus algavad samased ta­kul
Noa laev, 'lais on elusaid organisätsioönilme töö olevat loid, Special Investigations poolt kuri- gakiusamised ka Kanadas. Kõne
olevusi sees. .Õhk on seal tihti^^ isiku puhul ütles lõpul avaldas kuulajaskond talle
kuum ja isegi lehkab, kuid sed ineetmeid olukorra parandamiseks. '0'Gonnor,, tõestati, et vene saat- kiitust püstiseisva aplausiga.
• y
•C: