1983-08-11-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
/
Nr. 59
iüd suri
Itlemis©
ja aktiivne oma-b
l f Nüüd suri 28.
pned päWad pärast
kandmist ühes N.
|ris. Tema halvene-fetud
arvesse ja te-,
•ülitegi päeva enne
tandmist.
leosad olid lähene-stile
1941. a. ja ve-
)aanikas hävitasid
Id arvatavaid vas-listusid
põgenemi-
Nüüd, koos mõne
tis • Petseris oma-jlcorra
alalhoidmi-
Iide hävitustöö p i -
JKsa väeosade kolm
akc^itse tegevus
L's peamiselt vahi-
Idamises rahvusli-piete
juures.
Istkördsel tulekul
omakaitse likvi-
Niüd jäi elama
^nne 1968. a. sat-
Be kätte kusagile
m omakaitse ärtus
neüe Rudolf
lomakaitselasena..
1968. a. karistati
,,kodumaa reet-
I ebainimliku elu
pärast RudoM
^nes. Karistusaja
läs haige. Tedia
^stada harilikus
kodumaale. Selle
idolf Nüüdi lap-oma
isa vastu
[olnud töist või-
[sa vastu ja pai-;
aiglasse, kus ta
.isuri.;':
lele tuleks leida
is on jäädvus-he
tuhandete ni-
Istalini ja Hitle-
II Maailmasõjas
|õ julmuse taga-
Id on siindinud
lad eluloolised
ivad. :
imise Toimkond
Kanadas
- B
fflajaomaiiikii4
iber.
759-6424
itö^tušt
1^ -w" •<•• w w« -^^
juuli Vaba V
igradis kohut
[ga põgeneda
Lan Alajaam
toht oli Tallin-imus
suletud
teada, karis-ita,
kus teda
Id vangistatuta,
kui yälis-nende
vane-
[i soovitav on,
:aarte, tuleks
, kuigi
jaks on KGB,
[gi edasi, nen-et
välismaa-
Iteatakse. Mõ-t
i vanemaid
stama, et är-asukoha
tea;/
lad saata väV
rase t. 8 — 7,
a.
t-nida N. L i i -
fest katsutak-kogemuste
Ristatute vasr
l dr ju tulnud,
flvesöpvidega
Igataziüd ka
noormees = oli
[abadusvõitle-uuemast
in-
J:et AÜan Älä-
|kedä süüdis-
81 (?) alu-
Jslaager 422/
— 442/1
mi ;
• • • c
V A B A ' E E S T L A N E neljapäeval, H . aU
gUStÜ 1883
- Thursday, August 11, im IX-S
Sdarlasedo
myhiilasecli
Aastal 1962 ilmus kaunis köites
mälestusväärne pildurikas koguteos
Saaremaast (Saaremaa Raamat).
On saabunud aeg, k teha kokkuvõte
ja anda ülevaade saarerahva
saatusest uutel \ kodumaadel. Raamatu
nimeks on jjSaare Rahvas
Vabas Maailmas".
Milleks uus koguteos on kavandatud?
Mida võib: praegu ettenäha
raamatu sisus?
Raamatus tuleb kirjeldus paiknevusest,
vaimkeist j a majanduslikest
saavutustest meie uutel kodumaadel.
Erialalised artiklid teaduse,
kirjanduse, kunsti, muusika,
spordi, majanduse jne. alal on kirjutatud
vastavate eriteadlaste
poolt. ' I
üldartikkel annab üibvaate meie
paiknevusest ja tööaladest. Edasi
soovime • avaldada kirjeldusi meile
J
„Teatajas" 25. juunil ilmunud tiku mitmekesist käsitlemist inter-kirjutis
Balti Instituudi kaaskorral- distsiplinaarselt. Üldkonverentsi
dusel hüjuti Stokholmis peetud korraldamme igal a a s t a l— Stok-konverentsi
kohta leidis ühel või holmis ja Põhja-Ämeerikas vahel-teisel
määral tee ka kolme Põhja- duvalt üleaastati — kumab ka Lää-
Ameerika eesti ajalehte, ühes nes elavat Balti päritoluga teadlas-neist
võeti sõna isegi juhtkirjali- te peret, kes on alati olnud neil
kult. Lubagem siinjuures kommen- konverentsel peäbsalejaiks.
teerida üht kahetsusväärselt vales- Viimaseü aastail välja kujune-ti
edastatud andmejuppi kõigis nud Balti ainestiku uurimistege-neis
kirjutisis. See ei vasta täeU- vus Läänes on iseloomult ka selli-kult
tõele, et konverentsi program- ne, et ta lubab teatud spetsalisee-mist
jäeti sihilikult ära ärkamisaja rumist temaatikas ja organisatiiv-ühe
kaudse tulemuse — iseseisvu- seis alusis. AABS'i poolt korraldamisekäsitlemme.
tavad konverentsid Põhja-Ameeri-
Nimelt oli minu enda ettekande kas on üld-teemalised, Stokholmis
teemaks just ,,Võistlus võimu pä- on nüüd aset leidnud kaks eritee-
, , rast Eestis aastail 1917—1919," mis maga üritust. Saksamaal on pee-kõigile
tuntud Saaremaa suurkuju- ^.5^1®»™ Saa Francisc© MarineWorldls, Kolmkümmend aastat tagasi valmista- käsitles küsimust, miks see polüti-tud üsaks iga-aastastele ajaloo
dest, kes meiega koos siirdusid Portlandi eestlased seUe loosungi ja kasutasid seda esimest korda 12. 3uulii 1953, ^ g^^^ Franciscost Une vool, kes toetas ja, taotles ise- konverentsidele Göttingenis väga
Võõrsile. Lisaks Sääremaa-ainelisi saabunud EESTI PÄEVI korraldava delegatsiooni tervitamiseks FõhjaXaaneranniku suvepäevadele. Kaks seisvust võitis, ning vastaspool kitsaid ajastuid või valikteemasid
vanu kombeidrväljehdeid ja änek- ™ Päevadele ja selle aU on tehtud kõik toUal kaotas. käsitlevaid erikonverentse Marbur-todte.
ajakirjanduses ümunud f o t i K l a i i ^ lahvajuhtidest Helmuth K a i - Kui m a selle teema proponeeri-gis Kava püramine on soodusta-
Raamat on kavandatud lieal pa- ^^nn, kes on tegelasena kaasa teinud kõik^^ loosungi jäUe Kalifor- tavalt esitasin konverentsi korral- nud koguteose ümumist esimese
beril, kõvas köites ja ilmub mai— ning see paigutati Rahvapeo sissekäigu Juurd meenutamiseks dajaüe, sam ma kiire jaatava vas- Marburgi konverentsi kohta, kus-juunikuus
1984v a. ESTO-8 veerema |)an!d<, _ Foto: Arno Bendertuse, ning mamimisväärselt pahiti juures teise toimetamine on käi-kiijalikult,
et kas ma ei organisee- g;us.
riks terve e r i s ü ^ konverentside raa-ajaks.
Raanlatu suurus ön ca 300
lk., maksab eelteÜinaiise hinnaga
.20.00 dollarit, Mljem trükkiandnii-sel,
on hinnaks 25.00 dollarit.
¥äga oluline bn, et kõik, kes on
lubanud j a lellede poole on pöördutud
kaastöö — artiklite kirjutamiseks^
saadaksid tööd ära hilje- Lääneranniku Eesti Päevade raa-. Tiina Taagepera tundus olevat nud paigalt lükuma, muutus iga-
• raalt eeloleva septembri lõjpuksl; pes toimunud RAHVAPIDU 2. juu- seitsmendas taevas ja fotomee$tel vaks rahvatantsude seminariks.
M a r t i k E läheb aja- oli tegemist rohkem eelnenud õMujahedus omakorda aitas kaa-vus,
tööalad, on välja saadetud lukku koigi aegade suurima e^s- kuuest päevast. Vähe hiljem kõmÜT sa, et pealtvaatajad hakkasid lah-ankeet-
tabelid.Sowime need täi- t i p e o n ^ tati piknikülaudade vahel füirii- kuma ernie lõppu,
detult saada tagasi võimalikult mana . . . ? - • Vist miti;e, kmgi täht tiigrit DADZL Rahvapeo väi- Nagu k u ^
peatselt. ' kestis 14 tundi. Mõned jaänipäe- jakut külastas veel kõrbeküUIN- raldajate mkmtilise täpsusega ette-
Loodäme,vet see, kaunis raamat vad või p ^ ^ lastele eriti meeldiv iseteadva plaanitsetu oli kõrgemalt poolt v i i -
M a b tee iga käässaarlase kod^^^ hoiakuga laama Holly ja lõpuks maSel hetkel ümberiükatud 40 nii-
RAHVAPEOST võttis osa Uge- tuHeestiasi tervitama elevant^^^^W
male 1300 inimest. Täpselt osavõt- DY. Vümane ei rõõmustanud väga, sega. Originaalselt pidi kava lõp-jate
a m i hMamine muutus ras- kui üks rahvapeoÜstest valas Judypema päikeseloojangu ajal teata-keks,
kuna inimesed tulid pärid lonti klaasi Kalifomia veini. Tree- va valgusefekti saavutamiseks.
mai konverentsi raames peateema mes on„suheldud," kui see tähen-kõrval.
Kahjuks puudus mul _aeg jab Ida-Euroopa ja Nõukogude Lü-
.selhst vastutust enda peale võtta, ^ ^ ^ ^ ^ ^^31,^;^^ Igatahes ei
nmg seetõttu jai konverentsi kavva ^^^^ tingimusis sugugi iUe-vaid
mu oma ettekanne mamitad lUgseit nuriseda Stokholmi konve-eemal.
Igatahes ei vasta see^^toe- Mdajate otsust iUe
le, et konverentsi korraldajad^^ Pürata neid üle-aastalisi üritusi
keUedeks ohd mmde ühiselt ise- peateemaga, õpetlaslikust
seisukohast ei ole see laita otsus,
ning valitsevas ülemaailmses Balti
uurimiste mastaabis on ta täiesti
, . ., 1 . .. loogiline ja talutav. Pagulas-polii-lejaüe
peale surusid teema P^ra- tmseü ^^gkonml on temekord ka.
seisev Balti Instituut, Stokholmi
ülikooli Balti Uurimiskeskus ja
Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia
— väidetavaid kitsendusi osa-mise
kaudu.
Juunis toimunud konverentsi är-
Toimllconna nimel L o Eollk
sulik meenutada, et kõikide konverentside
toimumine üld-teema alu-kamis^
ega ^ rõhutava ^peateema ^. - ^^^.-^^.^ lähtekohast
kõrval oli terve rida korvalses
sioone, mis puudutasid muid tee-hinnatunä
iseenesest tarvilik, ning
veel enamgi, et taoliste konvörent-ainult
Marine Worldi püetiga ja ner aga (ei pahandanud, sest Judy-Kä lõputseremoonia kavandatud J^asid. Konverentsi püramine am^^ korraldamme ja rakendamine
Esmaspäeval, 8. a avati
hsett rõhuasetusega mingU peatee- poUitaiste eesmärkide saavutami-mal
ei ole täiesti negatuyne. Pea- ^^^^ „eutraUseeriks täiesti nende
miseks vooruseks • selhsel otsusel ^j^^^ ^^jy ^ ^ a ^
on, et ta võimaldab uhe aiajargu
ja keskse laiahaardelise sündmus- \ TÕnu Parming
M Ü Ü A
moodsas eestlaste korterima}^, Yonge & Egiinton raj.,
2, magcsmistoagci kondofnü
täiskasvanmle. Hind $105.000.r-. Helistada õhtuti 6—8,
tel. 484-8453
hea jutuga pääsesid ka RAHVA- le olevat varemgi yeini pakutud, kujul jäi ära.
PEO väljakule. Süüa ei saanud—• il^ Programmis olid kaastegevad:
fo^^S^^S^^ vajagi kui 25 doUari Vahepeal oli ppodiumü alahud Kandleansambel (9 kannelt) Tiina
wick Ave) Hardv^Bimhi maa Angele-Repnau juhtimisel. Portlandi, San
kufotode näitus Näitus jääb k m ^ ^ ^ ^ se, Seattle ja Väncouveri rahva- Fm^^ ja Toronto rahvatantsi-iÕDuni
avatuks päeviti kell 12 kuni^^^^^ jad. Lindau õed E r i k Teose saate-üle
saja. jad, ühendatud laste rahvatantsu muusikaga ja RITMIKA võimlejad
w«r^v iKVnaV Witin <rw trupp Los Angolešo, San Francisco Annely Riga juhtimisel, ühislaule ?! l^S^,^ T^^S 1 ^ ^ ^ ^ ^ ansamblite ja soustide näol tanekärate-meisterA^^^ helilint. Lõpuks
vfco V Bariton Evald Pohl F l o r i - t e i i U e EOLL
- ' ^ ^ r ^ ^ lääneranniku omad dast esitas kuulsa ^ »
k ^ v ^ ^ t n 9 7 ^ ^ ^ les. Teda grammi juhtis ja teadustas San
icunsti vastu^ Aas^a , i ^ ^ T.^^ MärineWoridis viibivatele amee- MerüoPortiandist. Lõpuks jagati Francisco noor Andrus Valvur,
parast JCanadagatutvu^
tee,icus to^ sattahe n ^ ^ lehvisid eesti Hpud. Vee- nad. Piknikuväljakul kõlanud iõ- Ülejäänud kaks tundi kuni kesk-pmaiLs
m imnaiaKs. i o i i ^ staadionü enne igat busatagapõhjamuusika eest hoo- ööni tantsiti Marine Worldi pea-keskendus
fot<^nsüj^^^^ ^^^^^
^^^^ ^ i ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ tähtedega HÖWBY ESTO. teadustas San Francisco noor A i n kaks baari, milüste ümber võis Maikuust - peale, kui esimene Rootsis, eesti noorte laagripaigas
^ ^ 7 ^ ^ t r m ^ i ^ ^ o S ^ ^ keU 15.30 Veske. näha palju sagimist ja kuulda tu- informatsioon välja saadeti uue Koitjärvel olid seekord laagris
- • • v ^ . ^ ™ _ tutvustati;3000-ndele ameeriklasele ^ gevateesti lauUi. Korraldajad olid gesti korterunaja ehitamiseks, on skaudisõbrad, kes on vähemalt 21
ke ^ s a m p t ^ o n r lug€^ 1 ün T ^^^^^^^ Läänerannikut" Tima taa^ ; Eeskava ajal avati teisal Kali- hoolitsenud isegi väikeste suupiste- peetud koosolekuid linnavalitsuse- aasta vanused. KoNekümriepeaH-sinud
paiju^i^anaaas ja^sei^ fornia veini- ja ÕUevaadid nagu te eest ---tasuta, baari külastaja- „^ laenufirmadega ja kohapealsete ses laagriperes domineerisid siiski
vai ka inglismaa ja 7000 naelase fümitäht vaalalt YA- välja kuuhitatud - neh tundirraha tele. Siiski enamus peolistest hak- elanike esindajatega. Peetud koos- noored skaudisõbrad, paljud endi-
Neistmaastikumulj^test raagivadKi^^^^^^^^^^^.v^^^^^^^^^,^^^^^^^^^^^^^^.^^^^^^^^^^^^^^.^. .^^ kas lahkuma juba kella 9 paiku, ^ l e k u i l o n n positiivset sed skaudid,;keskmine vamis oli
Tõrve päev kõlas pargis tagapõli- na viiskümmend vaati . . . " e i saa- Päev oli ohiud elamusrikas aga gyj^^^jjjig^^ mistõttu minnakse eda- amult paar aastat üle alammäära,
jamuusikama eesti Iselilooming or- vutatudharmponiat isegi mitte väsit^^^^^^^ si projekti järgmisse astmesse. Laagripere tegevuse eest oh hoo-kestritelt,
instrumentaal-ansainbli-^^^^t^^^^ Neljapäeva^ 25. augustil kell 7.30 litsetud ja populaarsed olid eriti
telt Ja solistidelt. vapeol peeti yüsi uskumata kor- Järgmisel päeval saabuvad uued ^j^^^^ toimub Eesti Maja väikeses mitmesugused spordialad.
SeUe kahetunnilise*helilindi oli rektselt.^^ ostjate ;
koostanud mitme kesktisemuusi- Marine W arhitektid G. E.
kasõbra abiga Evert Rekk. Helilm- veinmorm eestlaste piknikuL^ üle- Neid> tervitab delfiinide staadioni r^y^^^ E. Taul nine advokaat
I korferiiiicija Skaudisõprade laogei
ta näitusel esitatavad
J Ä A N A L M ER
tonüs i l * a veeUehviv^sim^^^ Järvalt annavad ülevaate koos Vajame •
2 päeva nädalas (4 kuune tlitar-ti
mängiti päeva jooksul viis korda tati kolmekordselt.
65-aakrilisel maa-alal 70-ne valju- ; * v
hääldaja kaiiduUgemale 9000-le ^^^P ^^^^^i^n vm^mMd. ^ p^va naaaias w Kuune ,
paagis viibijale. Kas kõige pikem guneti Jungle Tlieater ringstaadio- laste lipp ]aaks suina kuiu hooaja J , J , , „ pindalalt suuremad ia f ^f^v "
ja kõige suurema kuulajaskonnaga niie. Ameerildased oliidd paWistlah- lõpud, s.o.Labor_LayM
wm ja paranqame vanni ipn-linnas
km ka SQvilates.
eesti kontsert välismaal?
. RAHVAPIDU- - EESTI PÄEVA'
Marine 'Woridis korraldas Põh-ja
ja Lõuna-Kalifornia eestlastest
koosnev komitee kuhu
kuulusid: Arno Bender (San Cai*-
los), Hans Hmdreus (Fremont),
Yola Lusik (Saii" Mateo), Sally
k u i m d . ; M me^^^ toredast rah^usgru- g ^ ^^^j^,
l u u l e v . ^ N u algas vümane pro-pist, kes külastas Marme Woridi 2. ^^^^g. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^
gramm. Millegipärast see ei saa- juulil. Tema soov täidetakse.
Paomees/Vastopä, tel. 482-6430
ISI
majade joores:
dcktcr, pMStöö^
MeMstageX M I U SI
;•. ,;„„,„„„, Francisco). Kuna üks komitee liik-
Mitmed feated on tM^
Mets (Los Angeles), Olav Padjus vase Liepaja sojasadama asukohast I^tis. Uiie^^^^^!^^ sadama asuta-
(Beverly Hllis), Hülar Raamat miseks pidi Läti kalastiiskolhoos kolima põhja poole. Nüüd
(Saratoga), Andres Valvur (Sari olevat juba 20 000 venelast Liepajas ametis uue baasi ehitamisega.
^ Liepaja laheduses on juba koo-iSšr^
i'Mariii^ W d r S i ^ mahuvad tuumarelva-^^I^
gamistoaga 136O--1640 rj.
. Korteri hmnas on õhujahuttis,
maa-alune auto parkimine, E i i - Eesti Sihtkapital Kanadas
roopa stiilis köögikapid ja sisse- Annetused, testamendi-pärandused
ehitatud nõudepesumasin, sise- ja mälestusfondid | on tulumaksu-ujula
üldiselks kasutamüseks, vabad. Suunake oma annetused
T V julgeoleku kontroU-süsteem noortele ja teistele eesti organisat-igas
korteris. sioonidele
Finantseerimine on lihtsustatud: Eesti Sihtkapital Kanadas
sissemaks on 10% korteri kinnipa- kaudu tulumaksuvaba kviitimgi
nekul pluss 15% kui ehitusluba on saamiseks. — Eesti Maja, 958
_ ... 11 1 J t 1 • käes. Ehituse ajal rohkem maksta Broadview Ave. Toronto, Ont
ja, siis nii mõnegi asja läbiviimine ^^^^^^^^a^- Uues sadamas, olevat (Kaliningradi juures, ühtlasi mere- ^ui ehitus on valmis võib M4K 2R6
meie maitse kohaselt osutus palju 20 ÖOO-tomiiliste .^^^ " omanik seUe välja maksta^v
lihtsamaks: E i olnud ka vaja pike^ phoon-allveelaeyäde jaoks. • Ka siis, kui need hinnangud töö- ulatuses laenu võtta soodsa pro^
mait selgitada, milleks eestlased 1982. a.isäM esimest korda üht väe suhtes Muuga sadama ehita- sendiga Toronto Eesti Ühispangast
Tel.839.7814
EESTI PÄEVI korraldavad ja igale
poole tahavad oma siiü-must-valget
heisata.
' V ä l i s m a i s e d vaatlejad usuvad, et les piöama^ sadama.di järeWalve aU. Rahad maksta^^^ nurgale, üksikelamute ra-
M 13:00 oli ,,Estonian Ave." 60 p^^^ tagasi koos protsendiga kui ei ole joonis. : v • ^
nõukogude avanseeritud Juliett- mi^el teisiti-- või soovikorral mujalt. Sissemaks- ees, 401 maantee paari minuti
allveelaeva välja sõitmasiTaani mõtlejate pod^^^^^ kaugusel, park on üle tee, suur
väina kaudm -••••••y^''^: • töölise - - - p n liialdatud, peab mee äride keskus ehitusel Finch'i ja
BON AIR APPLIANCE ŠEÄVICE
liiMus: juba päris tihef Sa jad tulid duskapatsiteedist asub Baltikumis, sõjaväelast.
RAHVAPEO platsile j sajad läksid kuna need sadamad on ainukesed
parki etendusi vaatama. Selles sa- N . Liidu sadamad, mis on jääva-gimišes
toodi kaheküüruga kaamel bad suurel määral ka talveti.
MILES piknikuväljäkuie, et „Miss Rahvusvaheliste hinnangute jär-qj^,<
aP'i><'2><>«»o<H><Kii»<Kiri>iMB>o«Eie^
&MÖÖBL
japmte-^ii
^ Slaaästattöö
TeL 533-9334
E P L võünalik projekti teostada. -Et saada sobivat laenu eesti
Uus eesti korterimaja tuleb luk- kondomiiniumi korterimaja ehita-suslik,
aga siiski 10% odavam teis- miseks on tarvilik 50% korteritest
test sama kvaliteediga ehitustest, ette müüa. Selleks orioluline, et
Asukoht on kõigiti sobiv. See on ikõik tõsised ostuhuvilised eelole-
Läänerannik" saaks sellel ratsuta- gi on N . Liidul praegu Lääneme- " j u b a nüüd otsitav rajoon ning se- vast koosolekust kindlasti osa võ-da.
K^egi proua-^rahvapeoHne^l^^^ taksid;
dis, et see on nüüd küU temale väiksemat pealveel^^^^ rwiir seeon North Yorgi linna keskuse Koosolek peetakse: neljapäeval,
Eesti Päevade kõige madalam j a peale selle 25 a i ^ ^ EI"KLOKBIK •—447-9834 lähedal, alhnaa-raudtee jaam jalu^ 25. augustU 1983 Eesti Maja väik-punkt.
Aga „Miss Läänerannik^V aiÄ^ "^^mU^IMa^Hm^ tuse kaugusel, bussipeatus ukse ses saalis kell 7.30 Õhtul.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 11, 1983 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1983-08-11 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e830811 |
Description
| Title | 1983-08-11-05 |
| OCR text |
/
Nr. 59
iüd suri
Itlemis©
ja aktiivne oma-b
l f Nüüd suri 28.
pned päWad pärast
kandmist ühes N.
|ris. Tema halvene-fetud
arvesse ja te-,
•ülitegi päeva enne
tandmist.
leosad olid lähene-stile
1941. a. ja ve-
)aanikas hävitasid
Id arvatavaid vas-listusid
põgenemi-
Nüüd, koos mõne
tis • Petseris oma-jlcorra
alalhoidmi-
Iide hävitustöö p i -
JKsa väeosade kolm
akc^itse tegevus
L's peamiselt vahi-
Idamises rahvusli-piete
juures.
Istkördsel tulekul
omakaitse likvi-
Niüd jäi elama
^nne 1968. a. sat-
Be kätte kusagile
m omakaitse ärtus
neüe Rudolf
lomakaitselasena..
1968. a. karistati
,,kodumaa reet-
I ebainimliku elu
pärast RudoM
^nes. Karistusaja
läs haige. Tedia
^stada harilikus
kodumaale. Selle
idolf Nüüdi lap-oma
isa vastu
[olnud töist või-
[sa vastu ja pai-;
aiglasse, kus ta
.isuri.;':
lele tuleks leida
is on jäädvus-he
tuhandete ni-
Istalini ja Hitle-
II Maailmasõjas
|õ julmuse taga-
Id on siindinud
lad eluloolised
ivad. :
imise Toimkond
Kanadas
- B
fflajaomaiiikii4
iber.
759-6424
itö^tušt
1^ -w" •<•• w w« -^^
juuli Vaba V
igradis kohut
[ga põgeneda
Lan Alajaam
toht oli Tallin-imus
suletud
teada, karis-ita,
kus teda
Id vangistatuta,
kui yälis-nende
vane-
[i soovitav on,
:aarte, tuleks
, kuigi
jaks on KGB,
[gi edasi, nen-et
välismaa-
Iteatakse. Mõ-t
i vanemaid
stama, et är-asukoha
tea;/
lad saata väV
rase t. 8 — 7,
a.
t-nida N. L i i -
fest katsutak-kogemuste
Ristatute vasr
l dr ju tulnud,
flvesöpvidega
Igataziüd ka
noormees = oli
[abadusvõitle-uuemast
in-
J:et AÜan Älä-
|kedä süüdis-
81 (?) alu-
Jslaager 422/
— 442/1
mi ;
• • • c
V A B A ' E E S T L A N E neljapäeval, H . aU
gUStÜ 1883
- Thursday, August 11, im IX-S
Sdarlasedo
myhiilasecli
Aastal 1962 ilmus kaunis köites
mälestusväärne pildurikas koguteos
Saaremaast (Saaremaa Raamat).
On saabunud aeg, k teha kokkuvõte
ja anda ülevaade saarerahva
saatusest uutel \ kodumaadel. Raamatu
nimeks on jjSaare Rahvas
Vabas Maailmas".
Milleks uus koguteos on kavandatud?
Mida võib: praegu ettenäha
raamatu sisus?
Raamatus tuleb kirjeldus paiknevusest,
vaimkeist j a majanduslikest
saavutustest meie uutel kodumaadel.
Erialalised artiklid teaduse,
kirjanduse, kunsti, muusika,
spordi, majanduse jne. alal on kirjutatud
vastavate eriteadlaste
poolt. ' I
üldartikkel annab üibvaate meie
paiknevusest ja tööaladest. Edasi
soovime • avaldada kirjeldusi meile
J
„Teatajas" 25. juunil ilmunud tiku mitmekesist käsitlemist inter-kirjutis
Balti Instituudi kaaskorral- distsiplinaarselt. Üldkonverentsi
dusel hüjuti Stokholmis peetud korraldamme igal a a s t a l— Stok-konverentsi
kohta leidis ühel või holmis ja Põhja-Ämeerikas vahel-teisel
määral tee ka kolme Põhja- duvalt üleaastati — kumab ka Lää-
Ameerika eesti ajalehte, ühes nes elavat Balti päritoluga teadlas-neist
võeti sõna isegi juhtkirjali- te peret, kes on alati olnud neil
kult. Lubagem siinjuures kommen- konverentsel peäbsalejaiks.
teerida üht kahetsusväärselt vales- Viimaseü aastail välja kujune-ti
edastatud andmejuppi kõigis nud Balti ainestiku uurimistege-neis
kirjutisis. See ei vasta täeU- vus Läänes on iseloomult ka selli-kult
tõele, et konverentsi program- ne, et ta lubab teatud spetsalisee-mist
jäeti sihilikult ära ärkamisaja rumist temaatikas ja organisatiiv-ühe
kaudse tulemuse — iseseisvu- seis alusis. AABS'i poolt korraldamisekäsitlemme.
tavad konverentsid Põhja-Ameeri-
Nimelt oli minu enda ettekande kas on üld-teemalised, Stokholmis
teemaks just ,,Võistlus võimu pä- on nüüd aset leidnud kaks eritee-
, , rast Eestis aastail 1917—1919," mis maga üritust. Saksamaal on pee-kõigile
tuntud Saaremaa suurkuju- ^.5^1®»™ Saa Francisc© MarineWorldls, Kolmkümmend aastat tagasi valmista- käsitles küsimust, miks see polüti-tud üsaks iga-aastastele ajaloo
dest, kes meiega koos siirdusid Portlandi eestlased seUe loosungi ja kasutasid seda esimest korda 12. 3uulii 1953, ^ g^^^ Franciscost Une vool, kes toetas ja, taotles ise- konverentsidele Göttingenis väga
Võõrsile. Lisaks Sääremaa-ainelisi saabunud EESTI PÄEVI korraldava delegatsiooni tervitamiseks FõhjaXaaneranniku suvepäevadele. Kaks seisvust võitis, ning vastaspool kitsaid ajastuid või valikteemasid
vanu kombeidrväljehdeid ja änek- ™ Päevadele ja selle aU on tehtud kõik toUal kaotas. käsitlevaid erikonverentse Marbur-todte.
ajakirjanduses ümunud f o t i K l a i i ^ lahvajuhtidest Helmuth K a i - Kui m a selle teema proponeeri-gis Kava püramine on soodusta-
Raamat on kavandatud lieal pa- ^^nn, kes on tegelasena kaasa teinud kõik^^ loosungi jäUe Kalifor- tavalt esitasin konverentsi korral- nud koguteose ümumist esimese
beril, kõvas köites ja ilmub mai— ning see paigutati Rahvapeo sissekäigu Juurd meenutamiseks dajaüe, sam ma kiire jaatava vas- Marburgi konverentsi kohta, kus-juunikuus
1984v a. ESTO-8 veerema |)an!d<, _ Foto: Arno Bendertuse, ning mamimisväärselt pahiti juures teise toimetamine on käi-kiijalikult,
et kas ma ei organisee- g;us.
riks terve e r i s ü ^ konverentside raa-ajaks.
Raanlatu suurus ön ca 300
lk., maksab eelteÜinaiise hinnaga
.20.00 dollarit, Mljem trükkiandnii-sel,
on hinnaks 25.00 dollarit.
¥äga oluline bn, et kõik, kes on
lubanud j a lellede poole on pöördutud
kaastöö — artiklite kirjutamiseks^
saadaksid tööd ära hilje- Lääneranniku Eesti Päevade raa-. Tiina Taagepera tundus olevat nud paigalt lükuma, muutus iga-
• raalt eeloleva septembri lõjpuksl; pes toimunud RAHVAPIDU 2. juu- seitsmendas taevas ja fotomee$tel vaks rahvatantsude seminariks.
M a r t i k E läheb aja- oli tegemist rohkem eelnenud õMujahedus omakorda aitas kaa-vus,
tööalad, on välja saadetud lukku koigi aegade suurima e^s- kuuest päevast. Vähe hiljem kõmÜT sa, et pealtvaatajad hakkasid lah-ankeet-
tabelid.Sowime need täi- t i p e o n ^ tati piknikülaudade vahel füirii- kuma ernie lõppu,
detult saada tagasi võimalikult mana . . . ? - • Vist miti;e, kmgi täht tiigrit DADZL Rahvapeo väi- Nagu k u ^
peatselt. ' kestis 14 tundi. Mõned jaänipäe- jakut külastas veel kõrbeküUIN- raldajate mkmtilise täpsusega ette-
Loodäme,vet see, kaunis raamat vad või p ^ ^ lastele eriti meeldiv iseteadva plaanitsetu oli kõrgemalt poolt v i i -
M a b tee iga käässaarlase kod^^^ hoiakuga laama Holly ja lõpuks maSel hetkel ümberiükatud 40 nii-
RAHVAPEOST võttis osa Uge- tuHeestiasi tervitama elevant^^^^W
male 1300 inimest. Täpselt osavõt- DY. Vümane ei rõõmustanud väga, sega. Originaalselt pidi kava lõp-jate
a m i hMamine muutus ras- kui üks rahvapeoÜstest valas Judypema päikeseloojangu ajal teata-keks,
kuna inimesed tulid pärid lonti klaasi Kalifomia veini. Tree- va valgusefekti saavutamiseks.
mai konverentsi raames peateema mes on„suheldud," kui see tähen-kõrval.
Kahjuks puudus mul _aeg jab Ida-Euroopa ja Nõukogude Lü-
.selhst vastutust enda peale võtta, ^ ^ ^ ^ ^ ^^31,^;^^ Igatahes ei
nmg seetõttu jai konverentsi kavva ^^^^ tingimusis sugugi iUe-vaid
mu oma ettekanne mamitad lUgseit nuriseda Stokholmi konve-eemal.
Igatahes ei vasta see^^toe- Mdajate otsust iUe
le, et konverentsi korraldajad^^ Pürata neid üle-aastalisi üritusi
keUedeks ohd mmde ühiselt ise- peateemaga, õpetlaslikust
seisukohast ei ole see laita otsus,
ning valitsevas ülemaailmses Balti
uurimiste mastaabis on ta täiesti
, . ., 1 . .. loogiline ja talutav. Pagulas-polii-lejaüe
peale surusid teema P^ra- tmseü ^^gkonml on temekord ka.
seisev Balti Instituut, Stokholmi
ülikooli Balti Uurimiskeskus ja
Rootsi Kuninglik Muusikaakadeemia
— väidetavaid kitsendusi osa-mise
kaudu.
Juunis toimunud konverentsi är-
Toimllconna nimel L o Eollk
sulik meenutada, et kõikide konverentside
toimumine üld-teema alu-kamis^
ega ^ rõhutava ^peateema ^. - ^^^.-^^.^ lähtekohast
kõrval oli terve rida korvalses
sioone, mis puudutasid muid tee-hinnatunä
iseenesest tarvilik, ning
veel enamgi, et taoliste konvörent-ainult
Marine Worldi püetiga ja ner aga (ei pahandanud, sest Judy-Kä lõputseremoonia kavandatud J^asid. Konverentsi püramine am^^ korraldamme ja rakendamine
Esmaspäeval, 8. a avati
hsett rõhuasetusega mingU peatee- poUitaiste eesmärkide saavutami-mal
ei ole täiesti negatuyne. Pea- ^^^^ „eutraUseeriks täiesti nende
miseks vooruseks • selhsel otsusel ^j^^^ ^^jy ^ ^ a ^
on, et ta võimaldab uhe aiajargu
ja keskse laiahaardelise sündmus- \ TÕnu Parming
M Ü Ü A
moodsas eestlaste korterima}^, Yonge & Egiinton raj.,
2, magcsmistoagci kondofnü
täiskasvanmle. Hind $105.000.r-. Helistada õhtuti 6—8,
tel. 484-8453
hea jutuga pääsesid ka RAHVA- le olevat varemgi yeini pakutud, kujul jäi ära.
PEO väljakule. Süüa ei saanud—• il^ Programmis olid kaastegevad:
fo^^S^^S^^ vajagi kui 25 doUari Vahepeal oli ppodiumü alahud Kandleansambel (9 kannelt) Tiina
wick Ave) Hardv^Bimhi maa Angele-Repnau juhtimisel. Portlandi, San
kufotode näitus Näitus jääb k m ^ ^ ^ ^ se, Seattle ja Väncouveri rahva- Fm^^ ja Toronto rahvatantsi-iÕDuni
avatuks päeviti kell 12 kuni^^^^^ jad. Lindau õed E r i k Teose saate-üle
saja. jad, ühendatud laste rahvatantsu muusikaga ja RITMIKA võimlejad
w«r^v iKVnaV Witin |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-08-11-05
