1983-08-11-02 |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
V: II. '2 VABA EESTLANE neljapäeval, H; augustil 1983 ~ Thursday, August 11, 198B- Nr. 59 0/Vr Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don MilK Ont.M3B2M3 ' 'TOIMETAJA: Hannes Oja - , TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arrp, Heino Jõe, Olev Trass TELEFONIDt toimetus 4444823, talitus (teUiniised,kuul^^^^ ekspeditsioon) 444-4832 TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $48.—p poolaastas $26.— ja veerandaastas TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.— aastas $3i.— ja veerandaastas $16.— Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 Co KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul: kuulutuste,küljel $4.75, tekstis $5,—, esiküljel $5.50 i iSTOi^iÄ. Published by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 Leslie Št. Don Mills, Ont. M3B 2M3. :¥ABA1>E EESTLASTE Suuriiikvisiitor Riidalf Riminel Ajaku-jandusiiku hapukurgi-hp©- aja sisustab „Sirp ja Vasar** nõiaprotsessiga, mis käib. läbi kahe numbri (27j). Nõid: Rein Ruutsoo; suurinkvisütor: Rudolf Rimmel. Kes on Rein Ruutsoo? Vähemalt viis korda tähtsam figuur kui Wag-ner või Verdi, isegi kuus korda tähtsam kui Majakovski — kui otsustada ruumi põhjal, mis neüe neljale kuulsale pühendab SV: tõe* poolest, Ruutsoo materdamisele on ohverdet kolm täit lehekülge väljapaistvaimal kohaL Välis-eestlasUe on Ruutsoo tundmatu suurus; inkvisitsiooni and-meU oli ta 1976 ,,noorkriitik", kuus aastat hüjem filosoofiakandidaat (Lääne doktorikraadiga võrreldav). Peeter Vilms Teatmeteoseis tema nime ei leidu ja sinna seda üal ei võeta, sest : . :•• • •;... nüüdsest peale on Rein Ruutsoo laip, oli ta enne kestahfes. . Kes on tema surnuksmaterdaja MudoH Rimmel? Aastal 1946 „süu-reit kodumaalt** sisserännand jeestlane, keda elulugu kirjandusleksikonis mainib kui luulekogu Harvardi ülikooU kevadisel lõpuaktuselloeti ette Lech Wälesa sõnavõtt, kus ta ütles nü mõndagi allüüriline ^müüts ja kolmt^^^^^ Elujõulisena ja teguts«mistahte- Samade^^^W^^ Jäheb fo» huvitavat. „Peale ,SoMaarsuse* asutamist sai igaüks osa võtta reformidest ja uuendustest, igaüks võis Hgaansust** autorit. Msena Kanadalsse asunud eesflaste ronto Eesti Skaudisõprade Seltei isiklikult kogeda, mis tähendavad vabad valimised, mis tähendab demokraatia . . . Sõjaseadus aeglus- ^jjg Ruutsoo surmapatt? Ink-attstaA inn^nni/i « « ironnniA ^* ¥T™^Sr.«,o««^cw^«,:«„ i„ j« tas rfiformi: äff 3 fiftMniid . -Legaalne süsteein Poolas jäi küll vormiliselt samaks, aga visitsiooni arust* aukartuse puudu —---1 iga^initsiatiiviga, m^ Pöögelmanni vastu. Kuid . . . , , . , , kohtutes, politseis ja julge(^^^^^^ vaevalt „Sirp ja Vasar** oleks ongi meie suurim lootus. Meil pole vaja süsteemi kukutada, sest see on nõrgem, kui rahva iseteadvus. Ta. ^j^^^^ ^^^^^ madala tasemega kas taganeb rahva ees, või iiMneh rahvaga, protsess jätkub. olen optimist.** ja ruumiõgivii artijkli läbi lasknud. Tegelaste'defilee XVI Lääneranmku Eesti.Päevade avaaktusel.SaiaFraEcisc®s» Foto:- Heim S. Huul jniiiiiiiiiiiiiiyniiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigsiiiiiiiiiiiiiiiniuii^ mine, isikliku aktiivsuse vähene- maldavad vdd! lahedam inlne, eriti aga jH>tamatud surma- mist juhtumid on nagu hoiatuseks tõstetud sõrmed koos küsimusegsi: kas tJhfekondliku toetuse taotlejatele kõik- sinu asjad on "^orra^?' Kas to»* olla heaks nõuandeks soovi-testament cm tehtud ja kas kõiM ^ » oma vajadused ja sum- Prötsess jätkub. Need on olulised mõnelgi pool jõutud. Ajaloo veskid mokraatide hulgast, keda venelä- Hmselt on Ruutsoole pahaks pan-mõtted, aga oluline on ka fakt, et-jahvatavad aeglaselt, aga nad sed eriti põlgavad. V midagi muud, mida meüe ei Walesa jäi seUe jutu peale eM^^ Ida-Euroöpas, Nõukogude Liidu öelda. Rimmel on siin ainult käsu-d'Encausse. (Decline of an Em-pire. Newsweek Boõks, N.Y. 1978). Oluliseks allakäigu tunnuseks on simine, kuni Baltimailgi midagi muutub. Nõukogude süsteem ei muutu lõunaosas, kolmandas maadma^ • , S^meeLs^t^ l^e just ideoloogia mdelon^T^^^^ Ruutsoo on arvustanud Pöögel- S o h T ^ ^ Slat^^^ W^l^s^ ülesmäge. Liidu lõunaosas elab üle su^ viimaste aastakümnete Jooksul ^^yalitud'teoseid**: „Järeli. ^ ä d ^ d u m ^ Täuamlue^l^^^^^t^^^ kult ei taheta selle valikuga rahul- S^^^^S^oLL saadud toetuse eest^^k^^^ -^^ i^lttesaamiSL ja valiteemfe^^ : S u l i ^ vaimustatud ja Mis saab süs 1^ Ö?J i • ^-^^^ S i ^ t e ^ S d ^ ^ ^ nus inmgd mod^^^^^ paavst ja Jaruzelski - mptieva prantsuse ühŽkonnateadlane H. G. fliKliKku teeci mooüa Ä^anaaa nigi pujudutada uhtegs organisatsiooni Poola olulistele huvidele, kuigi nad ^ kassasse voi>^uhtida see eesti uhis- ega tegelikutt esinenud üksilguhtiB neist ehk pisut erineval viisu aru tarna palji^ elualade toetanu- on, kwi võetakse vaistu mdsö^ lltSf e t ^ l l n m l Ä ,,Ppütik ist die Kmist des ^ mw.ra^...a^m^^... tiS^X^M^^^^ üües kord ammu Prdsi- mine, 'et marksism-leninism (mi- Sütele raudne kantsler Otto von^- da Eestis vahest kutsutakse Maksi- _ ^'"^ da kasutatakse küsitava vajadusega marck, ja 'Amee^^^^^^^ üdTl^tak^ mõneU ^ Nende küsimiisže selgitamkeks*^ vanemate tege- president Theodor^^^R^^^^ Venelast^ endi oteme c X S i i r ^ L i d ^ toimub sageM avalikke koosol^^^ .Pomics is the art oi the ^^^^ ^^"^^ seda asjatult ooüamid uie ja nõuandeid; Rohkem veer td- P^''^"^^ jahvatamis^. Niisu- possible." järkjärgult Nõukogude Isamaa mub kindlasrisik^ la mõjutamist, eriti kui hea nõu ^^amdeskoikidd, eriti andja esindab mõnda tegevBsharu J^«sel, õigus avaliku anmndhise või oi^anišaisiooni, mis on ote^^^ huvitatud pärandi saamist. Väga Teme — • päiranditest ja annetus-paljud pärijateta eestlased om sel- test ilmsesti mõjutatud nähtus on lest temud Järelduse ja annavad mitmesugune fondide^^a^^ ©ma kogutud vara, mida nad pole Fond on tegelikult teatud tagava-soovmüd isikMt .kulutada, juba rasumma, nagu üksikisiku puhul önia eluajal mõnelfö heaks ötstar^ säästuarve. Hea on, Ibeks. Seflega avaneb võimalus pa- kui niisu^^^ remini kontromda oma vara kasu- olemas ja ne^^^ kasutamise kord •'''^"^^^^^^ venelastš üheks rük. Nõukogude impeerium on eri- Pretensioonikus pluss moonutamme tamistjadavanatäuu vastu võtta^^^m^^^ ^ ' " • - - " sdle.est,:mid^ Seda kasutatakse nii Poolas, Un- dada ainult lugeja ajalooalast ,hu garis, kui mujal rahvaste olulis- vi, vaid propageeritakse ka mark-te huvide taastamiseks sedavõrd sistlikku mõtet. Pöögelmanni tööd ja nii kiiresti, kui see praktiliselt sobivad selleks suurepäraselt. Nei- >õimalik on. le pole omased subtiilsed analüü- Eesti olulised huvid on sellel taus- ega rafineeritud e r » ^ tal väga lihtsalt defmeeritavad: Paistavad sdma arutluste loogihsu-püsimine, püsimine ja veelkord pü- argumenteerimisoskusega kompromiissitusega. Pubhtsistliku teravuse saavutamiseks ohverdab Pöögelmann mõnikord küll oma mõtte täpsuse . . .** Nii Ruutsoo inkvisütori tsitaadis. kuuekümne aasta. Süski, süski. \ Kõlab ju hästi? Jah, kuid küü- ,^ x.^i t. Kuuekümnendate aastate kultuuri- nilme miiüts teab, et küdusõnade Revolutsionäärid — keda, nagu Kultusega, mida aga teistele rah- ^^^6 taaselustumine Baltikumis oli varjust katsub Ruutsoo ;,salvata ja Poola sündmused näitasid, ^ahel vastel^ on vaga raske^kaela maa- tõsiasi, see oli kui ime. Suurküü- halvustada** pühakut llnkvisütor ditamisi pole enam olnud 30 aas- leiab, et äsjatoodud tekstis väitvat tat ja suur osa küüditätuist on ta- autor: a) et Pöögelmann ei oša-gasi. Julgeolekuorganite pidev ter- nud küllalt analüüsida; b) et ana-ror päevast päeva on kahanenud, lüüsioskuseta tehtud ku-jatööd ise» Mis edasi juhtub, seda meie ei tea. loomustavatki toUeaegse marksist-väga vaja om -r- pole seda küna gi taibanud, ega taibanud kä väiksemad velled „Solidaarsiii- •ses**.v.\.. Kommunistliku Venemaa ja kom-rida. See on suurem kaotus, kui ehk algselt näib. Vana õpetus, mis rõhutas rahvusvahelist töörahva solidaarsust ja tulevat paradüsi, oli selleks teguriks, mis nõukogu-m u m S i I d ^ a l S n ^ ^ aastal 192ÖMi^^ saa oraesu veel hiua mitte-kom- ^^^^^^ (Pablo Picasso, Jean g^ti Impeerium veel kõikvõimas. m u n i S p ^ ^ Elea- Paarkümmend-aastat hüjem oli Loe ja imesta. Mat^rdaja peal-mõni^ eine hädalahendus) oli sk-^ nor .RooseweU). R a h ^ sellest järgi vaid kiratsev saare- kirjaks on Asjatmidmatus pluss uar^.uuiu« mu« vma «w«i,u- ... --^«^ oärast valallk Ometi Walesa ^ele ^assivoitlus oh venelaste üheks riik. Nõukogude impeerium on eri- pretensioonikus pluss moonutamme tamist^ja elavana täuu vastu võm^ Harvardis* et t^rvR ^^^^ seUe poolest, et see koosneb jne**. Lihtsameelselt märgib ink-hügelsuurest maamassist, mida on visiitor kohe alguses, et ^^t^ Täielikku rahuldkt lahkele ann^^^ Mis jääb järele? Edu välispoüi- kergem keskselt kontrollida, kui ei ajaloolane ega „sügavalt erutujale ei garanteeri ka see moodus. mitmesuguSstes ^oudideš ja siis tiid- j^^^ Näib tõenäolirie et ^^^^^ ja toores annektsioon, öeldak- asumaid ülemeremaadel. Venela- deeritud** füosoof. Seega asjatund- Meie kõik teame kaavaniidu ja lakse ve^^^ kui ametühingud mingisugusegi sed väidavad^ Ida-Euroopat olevat oiatus; pretensioonikus ümneb sel- Eesti Sihtopitali lugu. Ihna^^^^^^^^ yjgt lätlaste „maailmafondi*« viisil kunagi taastatakse süs ^a- ^^^^^ nad neüe vaja kui kaitsevööndit. Meid lest, kuidas ta oma ohvrit pidevalt võtmata — kummal on õigus eeskujul on leviuenud ka eestlaste lesa selles juhtivat kohta ei saa enamasti tunginud sinna, kus valit- aga tahavad nad Juhan Julmast «metafüüsüistes** pattudes süüdis-me teame, et Haavalniidule see asi' mõttekäik, a tuleks koguda Aga ta ju ütles isegi- Oluline po- tühjus, kus puudus võimalus saadik saada oma impeeriumi pä- moonutamisest on heaks nai-sugugi ei meeldi jä Sihtkapitalil ou ^ risösaks, olenemata seUest, kas teks äsjaloet Ruutsoo teksti pea pimlik, et see asi ükskord ei vaibu sendid katavad organisatsiooni või hakse F-rotsess jätkub " täidab käepärast oleva ruumi.) tsaar on punane või valge. Selle- Pe^Ie pööramine. Materdaja nime- '-"^^^ • * Ägi^ssioon Baltikumi ja Soome pärast on vastu aastall939 vüdi läbi peale teistel. Meü on muutusi kiiremini ole julgenud seda sona pealku-ja vaja. Mingeidki muutusi. panna. Keskvõimu nõrgenemine N. Lü- Imelikt peaasjas on Rimmel dus saab ümselt |oimuda ainult ohvriga ühel nõul! „Kul akna taga kahte teed pidi: arengu teel või kõmavad paugud, ei ole aega . . . mürgli teel. Tihe kontakt valis- kirjutamiseks: süs tuleb haarata maailmaga soodustab mi ühte kui relv ja otsustada, kumb barrikaadi teist. Isolatsioon takistab mõlemat- pool on sinu oma. Seda Pöögel-seda, kui Hitlerilt oli muretsetud garantii. ega unune. ^Parenuni ^on ^seUes tegevusala tegelikud kulud. Mõtte- Kõüc see tähendab, et venelased mõttes teinud dr/E. Soerd, Etis fcäik on teatud määral naiivne, on tegelikult suure osa oma või- Trei ja mõned teised tuntud anne- gegt see välistab kõik ^p^ mille nad peale sõja lõppu tajad, kes oma summasid annavad sentide kõikumised^^^^p^^^ voi tegevusharu ged. Sel juhul Mefe fondide smu-s ja Juri Andf^ovi.poolt ame- tahetult peale sakslaste tagane-mad myesteenda ja^see^^^ Ei ole bimgit põSquist kadedust ^«^'^ kogu jutule teise l e ^ on. loonud „gulashi kom. oli võimatu. Pealegi oli- läänelüt- - munismi", mis - ^ eesti tegevus annetuste kaudu toe- töö finantseerimine fondidega on v^'^^^^^^^ erineb tUst^saalK EÜM^^^o^ rõõmustada, kui niisugused lahked karta, et enne km fond kujunebvT P^^^^ Enne ^Korea konflikti deklareeris stalmi omadele vastassuunalised-annetused lähevad just sinna, kus. küllalt protsente-andvaks on^^^^^^m meie huvides on läbik ' kõige rohkem vajatakse Ja. tegevus rahapuudusel sete^^^ õhuaugud raudeesrndes .-^..Jselleb kasutatakse, miUeks nud. No<^^^ . _ need on küsitud või vastu võetud. kOT^ ' PosiÜivsete näidetena võiks s^^ tegelikud noor. laanemaaümaski kõlbavad kasuta-saab. KÜU o„ aga p5hi„^ ,ahend«s.l.gem*uses ,aib l ^ - » ^ ^ 'S.^^^MSJ^^^^^ S ^ . ^ ^ i J ^ ^ 80 prots^ pihus juba enne, kui nad sisse marssisid (nii nad oletasid.) tuua koolidele antud toetusi, mida m peaaegu yõimatu DEWIiini kontinendile. Praegu pole Kanadal mingeid muid võimalusi, kui anda hoiatust lähen evaist rakettidest. Bosside üheks ajendiks võis olla on läbikäimine ja „parteilisuse ja teadusüldtuse vastuolu**, mida materdaja mamib mitu korda. Kuid mis tähtsus sellel _„ _„ _ on? Ruutsood ei päästa miski; kõ-nenudpooTakate tihedam ™' ^^^^^^^ Parmul mme väüsmaaümaga, tüiedam, lastakse rahus puhata, kui see teiste allutatud maade ^'^f mis juhtub nüüd Ruutsoo-puhul oli võimalik, ga? Vanal armsal Stalini ajal oleks ta lihtsammi likvideerit (nagu tüli- Poola sündmusedki poleks olnud mõeldavad, kui neUe poleks eel- ^ \, Paljudesse maadesse on venela- See pole oeldud^ mitte „gulaslU3ed tegelikult sisse kutsutud, kuigi kpmmumsmi**uhstamiseks, vaid see meüe näib olevat imelik. Nad esüetoomiseks, et asjad ^ ,„a^„ paremaks ^niipev^kmv^ne^^^^^^^^^ Süüriasse. Mõnelt O^.fJ^^, kes kardava^^ õun Pöögelmami) kui lüürUiste otsene moju kuskil pisutki kaba- poolt on nad ka minema läimid: labikaimme voil^ oll^ propa^ ajastid. Arvatavasti ei "^-^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^-^^^^^^^ ^^^^^^^^ ^) ^ NORAD, võib anda Hoiatuse 25 See kahaneb terves Ida^uroopas, maalt ja Porkkala poolsaarelt, võrdub iseenesele pankrotitmmistu- ^^^^ ^ ^^^.^.^^ Rimmel istub EDMONTON -—^^^^^K^^^ jõnksudega! Seal, kus neile otsustavalt on vastu ^^^^^ . seal ja on ilmselt .„õigeusklik**. daja North Americaii Äerospace astutud, on nad taganenud. Mee- ?®^^?tl^^ Aga kas ta julgeks sama kirjutada Command'i juures, naaJOT ja Ida-Saksamaal, aga süngi on nutagem Soomet aastal 1948, kui tahenda sugugi nutte ala- g^^uj^-g^^ j^^^ Pöögelmanni (ja tu- Hohneütles, et Põhja-Ameerika er^^^^^^^^^^^^S^^^ plaanitsesid Tshehhi ti komprpmisside tegemist. handeid teisi) vagaks tegi? Käes Oma mingeid shansse N. Oidu aeg^^ Marin n^a tw^nii maiia rünnakule vastu panekuks, kui ye- Lineradärsiisteemide uuendamist, selt prcKiuktüvs jge. isegi de-nelased alustaksid ründamist raketi mis 1950-hdate aastate keskpaiku Euroojia piir bn küll endiselt Elbe moraliseerunud, ja puudus igasu-tidega, Ta ajqas, et selline rüiinak ehitati. Need yõiksid olla kasuta- ääres, mitte Narva taga, kuhu ta gurie reaalne jõud. Kui president võiks olla hävitav. Holme ütles, et misel kuni 199()-ndate aastate kuulub (nägu ütles Berlüni blokaa- Mannerheim otsustavad sammud see oht pole Mshtstiibra^ jäi riigipööre ometi ära ja Sel puhul oli sõduritel tavaks öe^ vaid igasuguste rakettide rünnaku sele võtta satelliitide ¥aatlussüstee- Ernst Reuter), aga Poola sünd Soome on tänaseni vaba maa. Hü- da: tuleb mõtelda peaga, mitte tanus on suunatud/^^^ vmused näitavad, kui kaugele on juti vaütiüus^^p^ j „Madu pea peab maha raiutud olev käib vähemalt Rimmeli nelja-saama**, ütles kmdral Põdder teistkümnenda huligaansuse ette. enne Võnnu lahingut. Alati pole Kapitalistükus ehk võistlusühiskoi-aga võimalik „madu pead maha nas oleks Rimmeli soperdis üma pikema jututa paberikorvi rännanud. Ent, nagu märgit: et ta trü-i X pääses, ei ole- (Järg lk. 3) raiuda.** Nr. 59 VALVI NÄDALi 13. ja 14. augustul dr. R. Vanasci 20. ja 21. augustü dr. R. Pahapill m ülikoolide Cleveland State lõpetas 10. juunil of Business Admiij ga cum laude Erij Ta ou lõpetanud veland Marshal Jur. doktorikraadi^ sooritas eksami E 4. novembril 1977,1 advokaadina tööta juunil 1974 lõpetaij kooli BA kraadiga! tas Cleveland iPolic de hümetega Offic| ning töötab praegi hai. Lagle Pi Kolme vabal Eesti Vangist märtsis teostatud l| ki Alioncni ja Ar^ Eesti NSV krimii tähendada kuni s^ on oodata lähenu inimõiguslaste gr.uj õiguste rikkumisel] kirjutatud küniincl neist oli „Avalik kirjutatud 13 eesti soomlastele määrab kolme ^süüasjas** nen Pärnus, Rein Tariifis, Endel Rat^ läbiotsimine) ning LAGLE PAREK Lugle Parek oi apriUü 1941 Pärnj rek, Eesti Vabariil kapteni auastmes] mõrvati punaste 1941 r Ema, kuns| bet Parek (sünd, märtsis 1949 koos] näitleja. Anna MJ nud 1878), Lagle nud 1931) ja LJ Novosibirski piirk< Kuna peale küüd| Pärnu muuseumis, rek töötas, okl poolt hävitamisele matuid peidetuna jude õõnsatesse a| muuseimii teenisti et oli neid peitnud rekiga, siis karista| Tallinnas toimunud eest erivangistusegj vabanes seoses nais amnestiaga kesk\j jäädes kodumaale, ning Lagle ja Eval kodumaale tagasit) Lagle Parek lõpeti tustehnikumi alal. Ta töötas en| Kultuurimälestiste Instituudi Tartu tektina. Lagle ?aj Lembit Rästaga. L| ma abikaasa Lembj aastase ema Elsbet . Tähe 82-7, 20240| NSV. ' Lagle Parek kui 5. märtsil 1981 tähtsate asjade Kruusmaa poolt sej dusYÕitlejate Tiit Viktor Niitsoo vasj vastases tegevuses'' distusega. 1. märtsil —09.00 toimus ning kl. 07.3a--17j läbiotsimine. Läbid Komtuentaai (Algusi] nenud kindlasti ku dist, vaid millestki maa lugejad teava( gesti, kellega nad e| käia. Lõpetagem ühe Jõuk püsib nüridus] ja pärg on pärg. Kuid sõber, tea: nij ja väntab härg. Olgugi et äbarik.!
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , August 11, 1983 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1983-08-11 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e830811 |
Description
Title | 1983-08-11-02 |
OCR text | V: II. '2 VABA EESTLANE neljapäeval, H; augustil 1983 ~ Thursday, August 11, 198B- Nr. 59 0/Vr Vaba Eestlane, 1955 Leslie St. Don MilK Ont.M3B2M3 ' 'TOIMETAJA: Hannes Oja - , TOIMETUSE KOLLEEGIUM: Karl Arrp, Heino Jõe, Olev Trass TELEFONIDt toimetus 4444823, talitus (teUiniised,kuul^^^^ ekspeditsioon) 444-4832 TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $48.—p poolaastas $26.— ja veerandaastas TELLIMISHINNAD väljaspool Kanadat: aastas $58.— aastas $3i.— ja veerandaastas $16.— Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hind 60 Co KUULUTUSTE HINNAD üks toll ühel veerul: kuulutuste,küljel $4.75, tekstis $5,—, esiküljel $5.50 i iSTOi^iÄ. Published by Free Estonian Publisher Ltd. 1955 Leslie Št. Don Mills, Ont. M3B 2M3. :¥ABA1>E EESTLASTE Suuriiikvisiitor Riidalf Riminel Ajaku-jandusiiku hapukurgi-hp©- aja sisustab „Sirp ja Vasar** nõiaprotsessiga, mis käib. läbi kahe numbri (27j). Nõid: Rein Ruutsoo; suurinkvisütor: Rudolf Rimmel. Kes on Rein Ruutsoo? Vähemalt viis korda tähtsam figuur kui Wag-ner või Verdi, isegi kuus korda tähtsam kui Majakovski — kui otsustada ruumi põhjal, mis neüe neljale kuulsale pühendab SV: tõe* poolest, Ruutsoo materdamisele on ohverdet kolm täit lehekülge väljapaistvaimal kohaL Välis-eestlasUe on Ruutsoo tundmatu suurus; inkvisitsiooni and-meU oli ta 1976 ,,noorkriitik", kuus aastat hüjem filosoofiakandidaat (Lääne doktorikraadiga võrreldav). Peeter Vilms Teatmeteoseis tema nime ei leidu ja sinna seda üal ei võeta, sest : . :•• • •;... nüüdsest peale on Rein Ruutsoo laip, oli ta enne kestahfes. . Kes on tema surnuksmaterdaja MudoH Rimmel? Aastal 1946 „süu-reit kodumaalt** sisserännand jeestlane, keda elulugu kirjandusleksikonis mainib kui luulekogu Harvardi ülikooU kevadisel lõpuaktuselloeti ette Lech Wälesa sõnavõtt, kus ta ütles nü mõndagi allüüriline ^müüts ja kolmt^^^^^ Elujõulisena ja teguts«mistahte- Samade^^^W^^ Jäheb fo» huvitavat. „Peale ,SoMaarsuse* asutamist sai igaüks osa võtta reformidest ja uuendustest, igaüks võis Hgaansust** autorit. Msena Kanadalsse asunud eesflaste ronto Eesti Skaudisõprade Seltei isiklikult kogeda, mis tähendavad vabad valimised, mis tähendab demokraatia . . . Sõjaseadus aeglus- ^jjg Ruutsoo surmapatt? Ink-attstaA inn^nni/i « « ironnniA ^* ¥T™^Sr.«,o««^cw^«,:«„ i„ j« tas rfiformi: äff 3 fiftMniid . -Legaalne süsteein Poolas jäi küll vormiliselt samaks, aga visitsiooni arust* aukartuse puudu —---1 iga^initsiatiiviga, m^ Pöögelmanni vastu. Kuid . . . , , . , , kohtutes, politseis ja julge(^^^^^^ vaevalt „Sirp ja Vasar** oleks ongi meie suurim lootus. Meil pole vaja süsteemi kukutada, sest see on nõrgem, kui rahva iseteadvus. Ta. ^j^^^^ ^^^^^ madala tasemega kas taganeb rahva ees, või iiMneh rahvaga, protsess jätkub. olen optimist.** ja ruumiõgivii artijkli läbi lasknud. Tegelaste'defilee XVI Lääneranmku Eesti.Päevade avaaktusel.SaiaFraEcisc®s» Foto:- Heim S. Huul jniiiiiiiiiiiiiiyniiiiniiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiigsiiiiiiiiiiiiiiiniuii^ mine, isikliku aktiivsuse vähene- maldavad vdd! lahedam inlne, eriti aga jH>tamatud surma- mist juhtumid on nagu hoiatuseks tõstetud sõrmed koos küsimusegsi: kas tJhfekondliku toetuse taotlejatele kõik- sinu asjad on "^orra^?' Kas to»* olla heaks nõuandeks soovi-testament cm tehtud ja kas kõiM ^ » oma vajadused ja sum- Prötsess jätkub. Need on olulised mõnelgi pool jõutud. Ajaloo veskid mokraatide hulgast, keda venelä- Hmselt on Ruutsoole pahaks pan-mõtted, aga oluline on ka fakt, et-jahvatavad aeglaselt, aga nad sed eriti põlgavad. V midagi muud, mida meüe ei Walesa jäi seUe jutu peale eM^^ Ida-Euroöpas, Nõukogude Liidu öelda. Rimmel on siin ainult käsu-d'Encausse. (Decline of an Em-pire. Newsweek Boõks, N.Y. 1978). Oluliseks allakäigu tunnuseks on simine, kuni Baltimailgi midagi muutub. Nõukogude süsteem ei muutu lõunaosas, kolmandas maadma^ • , S^meeLs^t^ l^e just ideoloogia mdelon^T^^^^ Ruutsoo on arvustanud Pöögel- S o h T ^ ^ Slat^^^ W^l^s^ ülesmäge. Liidu lõunaosas elab üle su^ viimaste aastakümnete Jooksul ^^yalitud'teoseid**: „Järeli. ^ ä d ^ d u m ^ Täuamlue^l^^^^^t^^^ kult ei taheta selle valikuga rahul- S^^^^S^oLL saadud toetuse eest^^k^^^ -^^ i^lttesaamiSL ja valiteemfe^^ : S u l i ^ vaimustatud ja Mis saab süs 1^ Ö?J i • ^-^^^ S i ^ t e ^ S d ^ ^ ^ nus inmgd mod^^^^^ paavst ja Jaruzelski - mptieva prantsuse ühŽkonnateadlane H. G. fliKliKku teeci mooüa Ä^anaaa nigi pujudutada uhtegs organisatsiooni Poola olulistele huvidele, kuigi nad ^ kassasse voi>^uhtida see eesti uhis- ega tegelikutt esinenud üksilguhtiB neist ehk pisut erineval viisu aru tarna palji^ elualade toetanu- on, kwi võetakse vaistu mdsö^ lltSf e t ^ l l n m l Ä ,,Ppütik ist die Kmist des ^ mw.ra^...a^m^^... tiS^X^M^^^^ üües kord ammu Prdsi- mine, 'et marksism-leninism (mi- Sütele raudne kantsler Otto von^- da Eestis vahest kutsutakse Maksi- _ ^'"^ da kasutatakse küsitava vajadusega marck, ja 'Amee^^^^^^^ üdTl^tak^ mõneU ^ Nende küsimiisže selgitamkeks*^ vanemate tege- president Theodor^^^R^^^^ Venelast^ endi oteme c X S i i r ^ L i d ^ toimub sageM avalikke koosol^^^ .Pomics is the art oi the ^^^^ ^^"^^ seda asjatult ooüamid uie ja nõuandeid; Rohkem veer td- P^''^"^^ jahvatamis^. Niisu- possible." järkjärgult Nõukogude Isamaa mub kindlasrisik^ la mõjutamist, eriti kui hea nõu ^^amdeskoikidd, eriti andja esindab mõnda tegevBsharu J^«sel, õigus avaliku anmndhise või oi^anišaisiooni, mis on ote^^^ huvitatud pärandi saamist. Väga Teme — • päiranditest ja annetus-paljud pärijateta eestlased om sel- test ilmsesti mõjutatud nähtus on lest temud Järelduse ja annavad mitmesugune fondide^^a^^ ©ma kogutud vara, mida nad pole Fond on tegelikult teatud tagava-soovmüd isikMt .kulutada, juba rasumma, nagu üksikisiku puhul önia eluajal mõnelfö heaks ötstar^ säästuarve. Hea on, Ibeks. Seflega avaneb võimalus pa- kui niisu^^^ remini kontromda oma vara kasu- olemas ja ne^^^ kasutamise kord •'''^"^^^^^^ venelastš üheks rük. Nõukogude impeerium on eri- Pretensioonikus pluss moonutamme tamistjadavanatäuu vastu võtta^^^m^^^ ^ ' " • - - " sdle.est,:mid^ Seda kasutatakse nii Poolas, Un- dada ainult lugeja ajalooalast ,hu garis, kui mujal rahvaste olulis- vi, vaid propageeritakse ka mark-te huvide taastamiseks sedavõrd sistlikku mõtet. Pöögelmanni tööd ja nii kiiresti, kui see praktiliselt sobivad selleks suurepäraselt. Nei- >õimalik on. le pole omased subtiilsed analüü- Eesti olulised huvid on sellel taus- ega rafineeritud e r » ^ tal väga lihtsalt defmeeritavad: Paistavad sdma arutluste loogihsu-püsimine, püsimine ja veelkord pü- argumenteerimisoskusega kompromiissitusega. Pubhtsistliku teravuse saavutamiseks ohverdab Pöögelmann mõnikord küll oma mõtte täpsuse . . .** Nii Ruutsoo inkvisütori tsitaadis. kuuekümne aasta. Süski, süski. \ Kõlab ju hästi? Jah, kuid küü- ,^ x.^i t. Kuuekümnendate aastate kultuuri- nilme miiüts teab, et küdusõnade Revolutsionäärid — keda, nagu Kultusega, mida aga teistele rah- ^^^6 taaselustumine Baltikumis oli varjust katsub Ruutsoo ;,salvata ja Poola sündmused näitasid, ^ahel vastel^ on vaga raske^kaela maa- tõsiasi, see oli kui ime. Suurküü- halvustada** pühakut llnkvisütor ditamisi pole enam olnud 30 aas- leiab, et äsjatoodud tekstis väitvat tat ja suur osa küüditätuist on ta- autor: a) et Pöögelmann ei oša-gasi. Julgeolekuorganite pidev ter- nud küllalt analüüsida; b) et ana-ror päevast päeva on kahanenud, lüüsioskuseta tehtud ku-jatööd ise» Mis edasi juhtub, seda meie ei tea. loomustavatki toUeaegse marksist-väga vaja om -r- pole seda küna gi taibanud, ega taibanud kä väiksemad velled „Solidaarsiii- •ses**.v.\.. Kommunistliku Venemaa ja kom-rida. See on suurem kaotus, kui ehk algselt näib. Vana õpetus, mis rõhutas rahvusvahelist töörahva solidaarsust ja tulevat paradüsi, oli selleks teguriks, mis nõukogu-m u m S i I d ^ a l S n ^ ^ aastal 192ÖMi^^ saa oraesu veel hiua mitte-kom- ^^^^^^ (Pablo Picasso, Jean g^ti Impeerium veel kõikvõimas. m u n i S p ^ ^ Elea- Paarkümmend-aastat hüjem oli Loe ja imesta. Mat^rdaja peal-mõni^ eine hädalahendus) oli sk-^ nor .RooseweU). R a h ^ sellest järgi vaid kiratsev saare- kirjaks on Asjatmidmatus pluss uar^.uuiu« mu« vma «w«i,u- ... --^«^ oärast valallk Ometi Walesa ^ele ^assivoitlus oh venelaste üheks riik. Nõukogude impeerium on eri- pretensioonikus pluss moonutamme tamist^ja elavana täuu vastu võm^ Harvardis* et t^rvR ^^^^ seUe poolest, et see koosneb jne**. Lihtsameelselt märgib ink-hügelsuurest maamassist, mida on visiitor kohe alguses, et ^^t^ Täielikku rahuldkt lahkele ann^^^ Mis jääb järele? Edu välispoüi- kergem keskselt kontrollida, kui ei ajaloolane ega „sügavalt erutujale ei garanteeri ka see moodus. mitmesuguSstes ^oudideš ja siis tiid- j^^^ Näib tõenäolirie et ^^^^^ ja toores annektsioon, öeldak- asumaid ülemeremaadel. Venela- deeritud** füosoof. Seega asjatund- Meie kõik teame kaavaniidu ja lakse ve^^^ kui ametühingud mingisugusegi sed väidavad^ Ida-Euroopat olevat oiatus; pretensioonikus ümneb sel- Eesti Sihtopitali lugu. Ihna^^^^^^^^ yjgt lätlaste „maailmafondi*« viisil kunagi taastatakse süs ^a- ^^^^^ nad neüe vaja kui kaitsevööndit. Meid lest, kuidas ta oma ohvrit pidevalt võtmata — kummal on õigus eeskujul on leviuenud ka eestlaste lesa selles juhtivat kohta ei saa enamasti tunginud sinna, kus valit- aga tahavad nad Juhan Julmast «metafüüsüistes** pattudes süüdis-me teame, et Haavalniidule see asi' mõttekäik, a tuleks koguda Aga ta ju ütles isegi- Oluline po- tühjus, kus puudus võimalus saadik saada oma impeeriumi pä- moonutamisest on heaks nai-sugugi ei meeldi jä Sihtkapitalil ou ^ risösaks, olenemata seUest, kas teks äsjaloet Ruutsoo teksti pea pimlik, et see asi ükskord ei vaibu sendid katavad organisatsiooni või hakse F-rotsess jätkub " täidab käepärast oleva ruumi.) tsaar on punane või valge. Selle- Pe^Ie pööramine. Materdaja nime- '-"^^^ • * Ägi^ssioon Baltikumi ja Soome pärast on vastu aastall939 vüdi läbi peale teistel. Meü on muutusi kiiremini ole julgenud seda sona pealku-ja vaja. Mingeidki muutusi. panna. Keskvõimu nõrgenemine N. Lü- Imelikt peaasjas on Rimmel dus saab ümselt |oimuda ainult ohvriga ühel nõul! „Kul akna taga kahte teed pidi: arengu teel või kõmavad paugud, ei ole aega . . . mürgli teel. Tihe kontakt valis- kirjutamiseks: süs tuleb haarata maailmaga soodustab mi ühte kui relv ja otsustada, kumb barrikaadi teist. Isolatsioon takistab mõlemat- pool on sinu oma. Seda Pöögel-seda, kui Hitlerilt oli muretsetud garantii. ega unune. ^Parenuni ^on ^seUes tegevusala tegelikud kulud. Mõtte- Kõüc see tähendab, et venelased mõttes teinud dr/E. Soerd, Etis fcäik on teatud määral naiivne, on tegelikult suure osa oma või- Trei ja mõned teised tuntud anne- gegt see välistab kõik ^p^ mille nad peale sõja lõppu tajad, kes oma summasid annavad sentide kõikumised^^^^p^^^ voi tegevusharu ged. Sel juhul Mefe fondide smu-s ja Juri Andf^ovi.poolt ame- tahetult peale sakslaste tagane-mad myesteenda ja^see^^^ Ei ole bimgit põSquist kadedust ^«^'^ kogu jutule teise l e ^ on. loonud „gulashi kom. oli võimatu. Pealegi oli- läänelüt- - munismi", mis - ^ eesti tegevus annetuste kaudu toe- töö finantseerimine fondidega on v^'^^^^^^^ erineb tUst^saalK EÜM^^^o^ rõõmustada, kui niisugused lahked karta, et enne km fond kujunebvT P^^^^ Enne ^Korea konflikti deklareeris stalmi omadele vastassuunalised-annetused lähevad just sinna, kus. küllalt protsente-andvaks on^^^^^^m meie huvides on läbik ' kõige rohkem vajatakse Ja. tegevus rahapuudusel sete^^^ õhuaugud raudeesrndes .-^..Jselleb kasutatakse, miUeks nud. No<^^^ . _ need on küsitud või vastu võetud. kOT^ ' PosiÜivsete näidetena võiks s^^ tegelikud noor. laanemaaümaski kõlbavad kasuta-saab. KÜU o„ aga p5hi„^ ,ahend«s.l.gem*uses ,aib l ^ - » ^ ^ 'S.^^^MSJ^^^^^ S ^ . ^ ^ i J ^ ^ 80 prots^ pihus juba enne, kui nad sisse marssisid (nii nad oletasid.) tuua koolidele antud toetusi, mida m peaaegu yõimatu DEWIiini kontinendile. Praegu pole Kanadal mingeid muid võimalusi, kui anda hoiatust lähen evaist rakettidest. Bosside üheks ajendiks võis olla on läbikäimine ja „parteilisuse ja teadusüldtuse vastuolu**, mida materdaja mamib mitu korda. Kuid mis tähtsus sellel _„ _„ _ on? Ruutsood ei päästa miski; kõ-nenudpooTakate tihedam ™' ^^^^^^^ Parmul mme väüsmaaümaga, tüiedam, lastakse rahus puhata, kui see teiste allutatud maade ^'^f mis juhtub nüüd Ruutsoo-puhul oli võimalik, ga? Vanal armsal Stalini ajal oleks ta lihtsammi likvideerit (nagu tüli- Poola sündmusedki poleks olnud mõeldavad, kui neUe poleks eel- ^ \, Paljudesse maadesse on venela- See pole oeldud^ mitte „gulaslU3ed tegelikult sisse kutsutud, kuigi kpmmumsmi**uhstamiseks, vaid see meüe näib olevat imelik. Nad esüetoomiseks, et asjad ^ ,„a^„ paremaks ^niipev^kmv^ne^^^^^^^^^ Süüriasse. Mõnelt O^.fJ^^, kes kardava^^ õun Pöögelmami) kui lüürUiste otsene moju kuskil pisutki kaba- poolt on nad ka minema läimid: labikaimme voil^ oll^ propa^ ajastid. Arvatavasti ei "^-^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^^^-^^^^^^^ ^^^^^^^^ ^) ^ NORAD, võib anda Hoiatuse 25 See kahaneb terves Ida^uroopas, maalt ja Porkkala poolsaarelt, võrdub iseenesele pankrotitmmistu- ^^^^ ^ ^^^.^.^^ Rimmel istub EDMONTON -—^^^^^K^^^ jõnksudega! Seal, kus neile otsustavalt on vastu ^^^^^ . seal ja on ilmselt .„õigeusklik**. daja North Americaii Äerospace astutud, on nad taganenud. Mee- ?®^^?tl^^ Aga kas ta julgeks sama kirjutada Command'i juures, naaJOT ja Ida-Saksamaal, aga süngi on nutagem Soomet aastal 1948, kui tahenda sugugi nutte ala- g^^uj^-g^^ j^^^ Pöögelmanni (ja tu- Hohneütles, et Põhja-Ameerika er^^^^^^^^^^^^S^^^ plaanitsesid Tshehhi ti komprpmisside tegemist. handeid teisi) vagaks tegi? Käes Oma mingeid shansse N. Oidu aeg^^ Marin n^a tw^nii maiia rünnakule vastu panekuks, kui ye- Lineradärsiisteemide uuendamist, selt prcKiuktüvs jge. isegi de-nelased alustaksid ründamist raketi mis 1950-hdate aastate keskpaiku Euroojia piir bn küll endiselt Elbe moraliseerunud, ja puudus igasu-tidega, Ta ajqas, et selline rüiinak ehitati. Need yõiksid olla kasuta- ääres, mitte Narva taga, kuhu ta gurie reaalne jõud. Kui president võiks olla hävitav. Holme ütles, et misel kuni 199()-ndate aastate kuulub (nägu ütles Berlüni blokaa- Mannerheim otsustavad sammud see oht pole Mshtstiibra^ jäi riigipööre ometi ära ja Sel puhul oli sõduritel tavaks öe^ vaid igasuguste rakettide rünnaku sele võtta satelliitide ¥aatlussüstee- Ernst Reuter), aga Poola sünd Soome on tänaseni vaba maa. Hü- da: tuleb mõtelda peaga, mitte tanus on suunatud/^^^ vmused näitavad, kui kaugele on juti vaütiüus^^p^ j „Madu pea peab maha raiutud olev käib vähemalt Rimmeli nelja-saama**, ütles kmdral Põdder teistkümnenda huligaansuse ette. enne Võnnu lahingut. Alati pole Kapitalistükus ehk võistlusühiskoi-aga võimalik „madu pead maha nas oleks Rimmeli soperdis üma pikema jututa paberikorvi rännanud. Ent, nagu märgit: et ta trü-i X pääses, ei ole- (Järg lk. 3) raiuda.** Nr. 59 VALVI NÄDALi 13. ja 14. augustul dr. R. Vanasci 20. ja 21. augustü dr. R. Pahapill m ülikoolide Cleveland State lõpetas 10. juunil of Business Admiij ga cum laude Erij Ta ou lõpetanud veland Marshal Jur. doktorikraadi^ sooritas eksami E 4. novembril 1977,1 advokaadina tööta juunil 1974 lõpetaij kooli BA kraadiga! tas Cleveland iPolic de hümetega Offic| ning töötab praegi hai. Lagle Pi Kolme vabal Eesti Vangist märtsis teostatud l| ki Alioncni ja Ar^ Eesti NSV krimii tähendada kuni s^ on oodata lähenu inimõiguslaste gr.uj õiguste rikkumisel] kirjutatud küniincl neist oli „Avalik kirjutatud 13 eesti soomlastele määrab kolme ^süüasjas** nen Pärnus, Rein Tariifis, Endel Rat^ läbiotsimine) ning LAGLE PAREK Lugle Parek oi apriUü 1941 Pärnj rek, Eesti Vabariil kapteni auastmes] mõrvati punaste 1941 r Ema, kuns| bet Parek (sünd, märtsis 1949 koos] näitleja. Anna MJ nud 1878), Lagle nud 1931) ja LJ Novosibirski piirk< Kuna peale küüd| Pärnu muuseumis, rek töötas, okl poolt hävitamisele matuid peidetuna jude õõnsatesse a| muuseimii teenisti et oli neid peitnud rekiga, siis karista| Tallinnas toimunud eest erivangistusegj vabanes seoses nais amnestiaga kesk\j jäädes kodumaale, ning Lagle ja Eval kodumaale tagasit) Lagle Parek lõpeti tustehnikumi alal. Ta töötas en| Kultuurimälestiste Instituudi Tartu tektina. Lagle ?aj Lembit Rästaga. L| ma abikaasa Lembj aastase ema Elsbet . Tähe 82-7, 20240| NSV. ' Lagle Parek kui 5. märtsil 1981 tähtsate asjade Kruusmaa poolt sej dusYÕitlejate Tiit Viktor Niitsoo vasj vastases tegevuses'' distusega. 1. märtsil —09.00 toimus ning kl. 07.3a--17j läbiotsimine. Läbid Komtuentaai (Algusi] nenud kindlasti ku dist, vaid millestki maa lugejad teava( gesti, kellega nad e| käia. Lõpetagem ühe Jõuk püsib nüridus] ja pärg on pärg. Kuid sõber, tea: nij ja väntab härg. Olgugi et äbarik.! |
Tags
Comments
Post a Comment for 1983-08-11-02