Vaba eestlane , March 19, 1986

              Nr. 22
BOtD Nr. 22 VABA EESTLANE kolmapäml, 19, märtsil 1986— Wednesday^March 19, 1986 Lk. 9
leri muus
[ärfsi keiHl: kanada kirja-
[cCIure",^mis käsirteb dr.
iinas 20. sajandi alguses»
la
hiljuti ilmunud biograafiale
plure - The China Years".
(illooja- Elma Miller on eest-le
juba hästi tuntud, tema
iikat juhatab dirigent Peter
lia. Ühemehenäidendi peaosas
iib andekas kanada näitleja,
le Best. Ta on varem esine-iTheatre
Aquarius'es ja palju-lilmides.
itrietendused toimuvad Ha­in
PlacelStudio Theatre'is
y, märtsini, esmaspäevast lau-mi
kell 20, laupäeviti ka
0
kõik laulud on lauldud, olgu
Isvalt või laulujuhtide Andres
[sepa või Arvo Medri „valve"
liis Umuvad veel tublid ,,laul"u-ji",
küll tõsise küll naljaga
:s lauludega. Nendele liituvad
H a kurbust liiga aeglase ku-lerimise
üle kurtvad külalised
jky" lumiselt mäelt.
|kui kõik näib juba olevat öel-
5iis mängitakse — kolmel kla-
Ija kaheteistkümnel käel Jo-
Straussi igihaiiast hõiset ke-
|e: valss „Fnüiiuigs-stuKi^
vaheldusrikas muusikaline
loskoop, laupäeval, 22. mart-
Igab kell 19.30 Eesti Majas
|iu- ja söögipoolise laheda-serveerimiseks
ja loterii ku­ts
läbiviimiseks öniveel varu-lesti
Majas keskmine saal.
antsu-ei ole —: aega jääb mõ-
|s, dünaamikaga võiduaja-litte
nõudvaks kevadnootli-jvestlemiseks.
istis šyrmcigei
konnalt talu
Ameerika Ühendriikide far«
jGeorgias sooritas enesetapu
irast, et farmil olid nii suu-
>lad, et ta neid ei suutnud ta­l
l a ei tahtnud aga näha pere-jlarmi
minekut oksjoni tee!
Messe kätesse. Tema elukind-t
päästis farmi perekonnale.
riä-Aaf rika lõpetas
•seisukorra
fANNESBURG ^ Lõuna»
Vd lõpetas sõjaseisukorra,
kehtestas möödunud aasta
mustade protestirahuluste
surumiseks. Sõjaseisukord
samal päeval kui pomm
Itas Johannesburgi politsej-innas.
330,- viimased peaaegu
[.nimest kes olid vangistatud
seaduse alusel said vabaks,
|res mõned| kaebasid, et neid
iglas piinatud. Umbes 250—
ümest olevat siiski jäänud
vangistusse, vüiHs läänesaks-
Ipastor Gottfried Krantz, kes
li maalt välja .kahtlaste'vas-
|i aktsioonide pärast". Polit-reteeris
umbes 40 tema toeta-
\ nad demonstreerisir lennu­gi
i
I
i
Boca
ÜP VÄSIMATU TÖÖMEUS
•Ermi-Soomet
Selle kuu 15-ndal päeval täitus
75 aastat £rmi Soometi sünnist. Sel
puhul on põhjust vaadelda selle
tubli eestlase mitmepalgelist elu ja
tegevust niihästi isiklikul kui rah­vuslikul
pinnal.
Ermi enese sinade kohaselt ta
on alati elanud kaksikelu: isiklik­ku
ja ühiskondlil^ku. Moodne ühis­konna'
teadus väidab, et ühe inime­se
elu on täiuslik ainult siiSj kui osa
sellest elust on pühendatud oma
kaasinimeste teenimisele.
Selle teooria põhjal peaks Ermi
Soometi elukäik olema üsna lähe­dal
täiuslikkusele, sest kogu oma
elu jooksul on ta end ühel või tei­sel
viisil rakendanud ühiskondlike
ülesannete täitmüsele.
Peale Tartu ülikooli lõpetamist
õigusteadlasena '1938. aastal raken­dus
ta Eesti politseiaparatuuri tee­nistusse
mitmetel ametkohtadel,
jõudes lühikese ajaga tõendada
oma väljapaistvat organiseerimis­võimet
Sisekaitse ülema kantselei
juhatajana, Läänemaa prefektina ja
Välispolitsei Feaosakonna juhataja­na.
Samaaegselt oli ta haidusõigu-^
se ja kutseeetika lektoriks välispo/
litsei koolis ja ^valdas õigusteadufe-alalisi
kirjutusi vastavais ajakirja­des.
Kanadasse emigreerus E. Soo­met
1947. aastal, kus ta asus ühe
tööstusliku ettevõtte teenistusse
Montrealis kontori juhatajana ja
piaterjalide «sisseostjana, '^eale vSir
George WilÜams CoUege lõpeta­mist
majandusteadlasena ülenda­takse
teda ka arvepidamise osa­konna
juhatajaks.
Puhkepaigale siirdununa asub ta
Torontosse elama, tegeledes tulu­maksu
alaliste küsimuste nõuandja­na
abi vajajaile ja paljude erialalis­te
artiklite aut0|rina eesti ajalehis.
Paralleelselt oma kutsealalise te­gevusega
pühendub Ermi Soomet
erilise andumusega skautlikule l i i ­kumisele,
millega ta ühines kodu­maal
1925 aastal ja mis on kest­nud
tänaseni. Kanadas oli ta
Skautmasterite Kogu asutajaks ja
kauaaegseks esimeheks. Peale kon­sul
Markuse surma valiti E. Soo­met
Eesti Skautide Malev Kanadas
vanemaks.
Lisaks skautlusele jätkub tal aega
ka teistele meie rahvusliku tegevu­se
aladele. Montrealis aitab ta elus­tada
sealset Eesti Seltsi ja 5aab sel­le
esimeheks. Ta on Kanada Eest­laste
Ajaloo Komisjoni esimees,
Eesti L^iit Kanadas juhatuse liige,
EKN-u Valimiste Peakomitee esi­mees
kahel korral, jne.
E. Soometi vilgas ühiskondlik te­gevus
on kestnud tänaseni, andes
eeskuju teistele pensionäridele ra­kendumiseks
orgaoiseeritud eest­laskonna
tegevusse.
Ermi Soometit iseloomustab ko­husetundlikkus,
edasipüüdlikkus ja
tasakaalukus. Ta on teiste suhtes
KevadpUhifiicle lõuale ostke mei^
YlKING FOODS &
133 Lalird M v e , Toromit© M 4G 3VS TdefföE 425-
® SialtsiB&alkunM^ -sMgids
® Soome kuud ja siigud
® EiBroopa puistud
® Väga maltsvsad Islaiadi rasvaheeriiigai
®; Suur valik mitmeisej
SUITSUTAME ostjate poolt toodud lihasaadusi
Äri avatud pühade nädalal: teisip., kolmap. 8-—6, neljap. 8—7,
Suuir-feedel suletud. Laupäeval 8—-4. Esmaspäeviti suletud.
Skautmaster ja seltskonnategelane
gi aastapäeva
Toomes pidamas
Dallases, Texa^
ses.
NCOME TAX PREPARATION
E„ ruum '20$' Soome ÜlhQ§pfiiingat
TeL 488-f
'Töötanud 1973. ä; ö Ä s
EestlVoborilgi aasf opSe¥Tex@sef
Dallase Eesti Seltsi Eesti Vaba­riigi
aastapäeva aktus ja õhtusöök
toimus laupäeval, 22. veebruari õh­tul
Marriott Park Central hotellis
Dallases. Selleks puhuks oli hotelli
lipumastis Ameerika ja Texase
lippude kõrval ka Eesti sini-must-valge.
Osavõtjaid oli üle 60 kaas­maalase.
Kaugemateks külalisteks
olid pr. Inga Toomes Torontost,
pr. Lipp Kaliforniast, Jüri Estam
Münchenist (ajutiselt Austinis,
Texases), perekonnad Melders'id
ja Sepri'd Oklahomast ja Hillar
Kaa.sik Houstonist. Osa võtsid ka
lätlaste ja sakslaste esindajad ning
ka üks jaapani perekond.
Piduõhtu algas kokteelide tunni­ga
enne kui külalised asusid sini-must-
valgete küünalde ja lilledega
kaetud laudade ümber. Aktuse
avas seltsi esimees Ilmar Pleer
kahekeelse sõnavõtuga, millele
järgnes Ameerika hümn, laulis
Steven Kaminski, koolitegelase
Gaston Rand vee tütrepoeg Gonnec-
'''^utist. Kahekeelse avapalvuse pi­das
Rootsist koos vanematega siia
asunud gaid Leena Kaaman. Aktu-sekõnelejaks
oli skautmatser Tar-vo
Toomes Torontost, kes hoogsas
kõnes tuletas meelde, et oleme
oma rahva tõe saadikud, avades
se ees ja üldhuvisid isiklike huvide
ees.
:Need 'iseloomu-õm ja., te-,
ma väljapaistev panus on teinud
Ermi Soometist meie ühiskonna
üldiselt respekteeritud liikme.
Akadeemiliselt kuulub ta kaua­aegse
liikmena Korporatsioon Fra-ternitas
Esticasse.»
Sinu auväärsel juubeli-päeval
ühinevad minuga Sinu sõbrad,
kaasvõitlejad ja kaasatöötajad ees^'
ti ühiskondlikus ja skautlikus rivis,
soovides Sulle jätkuvat head ter­vist,
jõudu, ja indu eestluse ees­märkide-
teenimisel, ^
maailma silmi Eestile tehtud üle­kohtu
üle ja nõudes õigust oma
maale rahvale. Kõneleja pidas lü­hema
kõne inglise keeles neile kes
eesti keelt ei valda. Mõlemad kõ­ned
said sooja poolehoiu osaliseks.
Dallase Eesti Rahvatanstugrupp
esitas kolm rahvatantsu Ann Sepri
juhatusel. Lätlaste poolt tervitas
noor läti neiu, sakslaste koondise
poolt nende esindaja. Kirjalikke
tervitusi oh saabunud rohkesti ja
need luges ette seltsi esimees Il­mar
Pleer. Lõpusõna ütles Hülar
Kaasik kes tänas kokkutulnuid ja
esinejaid ja lõpetas aktuse Eesti
hümni laulmisega. :
Aktusele järgnes pidulik õhtusöök.
Õnnestunud aktust ja õhtusööki kor-raldayas
toimkohnas olid: Steve
Olemy Urve Kiik, Ilmar Pleer, Ul-ve
Nurmet, keda abistasid Julia
Baltser, Märt Nurmet ja Heili
Herndon.
Enne aktuse algust peeti sam as
hatellis Dallase Eesti Seltsi aasta-
Toronto Eesti Selts tänab Eesti
Vabariigi aastapäeva heaks korda­minekuks
kaasaaitajaid Toronto
Eesti Meeskoori, Toronto Eesti Se-gakopri.
Estonia orkestrit koos nen­de
juhtide Charles Kipper'i. Asta
Ballstadfi ja Uno K.ook'iga, eesti
skautef ja gaide koos juhi Egbert
Runge ja saatja Oskar Haameriga.
Täname kõnelejaid EV aupea-konsul
Ilmar Heinsoo'd, õp. Udo
Petersoo'd, Ülo tamre"t. Mehis
Vahtra't, Laas LeivatJt ja kõiki
tervitajaid. Meie eriline tänu kuu­lub
koordinaatorile ja teadustajale
Enn Kiilaspeale.
Samuti suurim tänu meie nais-ringile
eesotsas pr. Eva Prii'5a, kes
valmistasid meile kauni kohvilaua
peale aktust Eesti Majas.
t ä n u Eesti Majale abi eest selle
üntuse läbiviimisel.
^: Toronto Ee§tli Selte
Dallase Eesti Seltsi Peakoosolek
peeti 22. veebruaril Marriott Cent­ral
Park Hotellis. Aruannetest sel­gus,
et seltsi suuremateks üritus­teks
olid Eesti Vabariigi aastapäe­va
korraldamine, seltsi suvepäev
Oklahomas ja jõulukokkutulek.
Võeti osa Dallase rahvusvahelisest
näitüs-basaärist. Vaatamata vähe­sele
eestlaste arvule oli möödunud
aastal oma liikmemaksu tasunud
44 periekörida või üksikiMkut, mis
on umbes pool teadaolevate kaas­maalaste
arvust; Selts on välja
andnud teadetelehte „Dallase Tea-
• " • ' ' j a"
tele seltsi pü s.
Rahaline läbikäik $5,284.22. Pea
koosolek <vÕttis kõik aruanded, te
.gevUskava: Ja eelarve;r vastu ü
Uude juhatusse valiti: esimees —
Ilmar Pleer; abiesimees — Urve
Kiik; sekretär — Merike Poldma;
laekur — Ulve Nurmet; juhatuse
liikmed ^ Steve Olem ja Mart
Põldma. Seltsi pereemadeks valiti
Maie Pleer ja Viima Redard, arhi­vaariks
Voldemar Ploom ning
Houstoni osakonna esindajaks Hil-lar
Kaasik. Eahvatantsugruppi ju­hib
Ann Sepri, Revisjonikomisjoni
liikmeteks valiti Matti Kiik, Rein
Klaus ja Märt Nurmet.
Selts kutsub kaasmaalasi kes
elavad Texases, Oklahomas, A ^
kansases, Louisianas või New Me­xicos
ja kes oie nimelyrjas, endid
teatada aadressil: Dallas Estonian
Society, 930 Yellöwstone Dr., Gra-pevine,
TX 76051, tel. 817 4814921.
; Emar Pleer
lesti Majondusklubi
färjekordne kiiioskäik
Pärast laialdast tähelepanu leidf
nud Eesti Majandusklubi Kanadas
loenguõhtut toimub klubi järgmise
üritusena kolmapäeval, 2; aprillü
külaskäik daamidega Magna Inter­national
Inc. tööstusse.
Magna International asutati
Frank Stronach'i poolt, kes saabus
siia maale umbes samal ajal kui
enamus meist ja on arendamid sel­le
väikesest tööstusest mültimiljpn-doUarüiseks
ettevõtteks, kus läbi­müük
oli 19T1. aastal 10 miljonit,
1985. aastal aga 690 miljonit dollar
rit jävnmase kuue kuu profilt 31,
jaan.-1986 oli 26,6 miljonit dollarit.
Tööstus toodab peaasjalikult auto­osi
ja on sel alal suurim Põhja-
Ameerikas.
Kogunemine on kell 3 p.l Magna
asukohale, 36 Apple Creek Blvd.
(kolmas tänav põhjapool Hwy 7 ja^
pöörab ära Woodbine Ave). Kok-j
kutulekul esineb sõnavõtuga kom-ps^
mi esimees FrahkStronach.
Tänavu kevade suurimaks üritu­seks
oh 20. juubeliball 26. aprillil
Sutton Place hotellis STOP 33. Ju­ba
on alanud laudkondade moo­dustamine.
mUiibrelvi
WASHINGTON ~ togani va­litsus
teatas Kongressile, et nad ka­vatsevad
m ü ü a Saudi Araabiale
350 miljoni dollari väärtuses uue^
maid rakette. Valitsuse ettepanek
tekitas tugevat opositsiooni Kong­ressis,
kuid Jeruusalemmas ütles
vanem ametnik, et kuigi nad on
põhiliselt sellele plaanile vastu, n^d
ei kavatsevat suuremat vastukam-paaniat
alustada. Saudi Araabia
vajab uuemaid relvi aktiviseerunud
sõjategevuse tõttu Pärsia lahe ää­res.'-
V'-