1986-03-19-06 |
Previous | 6 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1 1 1 1
Lk. VABA EESTLANE kolmapäeval, 19. mämili986:-^,Wed Nr. 22 Nr. 22
CBD
järvedele moodustunud paks Jää ei ^1111121
Eesti Õngitsejate ja
tungivad oma püUgiriis-tadega,
mootorpuuriga jäässe puuritud^^^^^^OT
Lugege kaks korda nädalas ilmuvaU'
. . Y A B A EESTLAST'
— sisukam ja odaviim eesti
ajaleht vabas maailmas!
Simcoe järve jää on momendil
umbes 50 cm paks j | jääle on püstitatud
tuhandeid püügimajakesi,
kus õngesportlased sooritavad oma
talvist püüki ja kalapüügivõistlusi.
Neist püügimajakestest moodustatakse
järve jääle pisikesi kalurite
külakesi, kus juba varajastel hommikutundidel
algab kalapüük, mida
tähistavad vaiksetel homniikutel
taevapoole tõušVad suitsuvined.
Siin on olnud saagirohkeid püü-gipäevi,
samuti ilmajäämist. Nii
juhtus ka viimasel võistlusel,
llcus ToiroBitö-.: õngitsejate ja. Jahimeeste
Klubi õngespodllased
96 tunni Jooksul (24 võistlejat
lanti ja
Kallis kala! Kuid ega õngesportlane
sellega arvesta. Kui ta kalale sõidab,
siis ta teab seda, et kalapüük
on ikkagi õnneasi ja oleneb kalade
„iseloomust". Ta sõidab välja niiõt-tega,
et vast ehk näkkab^ küna peamiseks
põhjuseks on veeta päev
sõpradega värskes õhus ja pidada
Eesti Masterite Klubi liikmed äsjasel võistlusel York ülikooli
spordihallis. Pildil esireas Jaan Roos, Arvo Tiidus,
Viktor Kõresaar, seisavad Mati Jaago, A. Truuvert, Helgi
. Trei Ja-Guri Raag;-
Jõudsid vete sügavusest yälja
• tõmmata aanuit ühe 4S0-graMHni'
lise ahvena.
>^ Peale võistlust koguneti R. Hõr
bedatalju, kus pidi toimuma saagi
kontrollimine Ja kaalumine. Kui
kella üheks olid kõik võistlejad kohale
ilmunud, siis selgus, et ei olnudki
kontrollida muud, kuid kaalule
jäi siiski kala lõhn juurde 450
gr ahvena kaalumisest, mille pii
oma landi otsa jõudnud peibutada
Jaan Liikane, kes oli ka ainukene
auhinna saaja. Selle/oli lohutusauhinnana
välja pannud klubi esimees
H. Riko.
Talu elumajas oli laud kaetud
saare kokkade Alma Suurna ja Sii-ma
Nõmme poolt keedetud saar=
laste populaarse peotoiduga, erili»
selt valmistatud klimbisup^ jäära
lihaga. Kohvi eest hoolitses taluperenaine
Šelma Hõbe, kes on ka
pärit Saaremaalt.
Saaire kokkade poolt valmistatud
peosupp maitses hästi ja neile
jagati kiitust.
Peale sööki rakendas esimees H.
Rik^ käiku, iilemaailmselt käigus
oleva allkirjadel kui ka annetuste
korjamise aktsiooni, mis õnnestus
hästi.
Järgmine jä talvise hooaja viima^
ne kalapüügi võistlus toimub märtri
keskpaiku põhjapoolsel Simcoe
järvel ning see ön ettenähtud raskemale
saagile. Informatsiooni jälgige
eesti ajalehtedest.
Ontario masterite kergejõustiku
sisevõistlus peeti laupäeval, 8.
märtsil York ülikooli spordihaSlis.
Registreeritud osavõtjaid oli rekordiliselt
238, nende hulgas seitse
eestlast. Võistlused algasid kell 10
hommikul ja kestsid kogu päeva,
viimased medalid anti üle veel kell
6 õhtul.
Eesti masterid saavutasid rea silmapaistvalt
häid tulemusi, eriti arvestades
Välis-Eesti rekorditega.
I Mati Jaago (60 H- klassis) tõugates
5 kg kuuli 13.01, ületas Kanada
ja Välis-Eesti rekordi 11.76, mis oli
J. Lentsi nimel aastast 1985.
Jaago 60 m Jooksu tagajärg 8,8 on
parem Välis-Eesti rekordist 9,5,
mis oli T. Vetlendi nimel aastast
1983. Uus Kanada ja Välis-Eesti
rekord on ka A. Truuverti (65-f)
kuulitõuge 11.38, eelmine oli E.
Furgalise nimel.
Uued Välis-Eesti rekordid saavutas
V. Sadul (60+) .60 m tõkkejooksus
11,5 ja kolmikhüppes 8.45.
Veel hüppasid kõrgust V. Kõre-saar
(65+) 1.39 ja .Helgi Pedel
(60+) 1.15; J. Roos (45 + ) võitis
3 km käimise ja K. Trei oli üksinda
75+ klassis. •
erk Viimasest kalapüügivõistlusest osavõtjad Hõbeda talu õuel. Foto: J. Säägi
Seile
les i laulunuru vägise keelele, õhtu
jooksul üritas ta hääle tõstmist
mitmel korral, eht kohe ilmus naine
jaole Ja lämmatas selle. Viimane
peieline saadetud Jäi Sei õuele
seisma, õlleuim lahkus peast, und
ei olnud, oli hea olla. Rind tundus
imeliselt kerge, seda ei rõhunud
miski. Küla magas, koerad vaikisid,]
kargesse ööõhku imbus kummeli
ning mündi lõhna, taevast
vaatasid tähed.
,»Oii kevadeõhtu mi vaga,
kõik taevas ^^^o^
Muidugi polnud praegu mai,
•irines .Esimesest •maailmasõja
Sei kogu selle pikkuses läbi tegi ja
seistes äia matuseõhtul üksi Muigu
õllel kerkisid laulusõnad; aastaid
unustuses uinuhud, talle millegi-suhu.
Nii la, vahetades saa-yaistü^
ümiseski:
„pii kevädeõhtu i^ii vaga,
kõik taevas oli tähtesid täis,
Seal Poolamaa mägede taga
meie salgake salajas k ä i s ..
Astunud tänavale kahmas uus
nim, oma
haardesse... :.
„Läksin mina, laksi
külatänava/
neiii vaatas naeratades üle
õueväravä .
Too salmike ei käinud küll tee^a
ei kohanud nii. Ei olnud tema, Seii
mõni poiss, kes luusis võõrastes
külades ja vaevalt laupäevaõhtuter
õuesid pühkivad neiud- talle oleksidki
meelitavalt naeratanud. Ja
Kai. Ei olnud Kaigi mõni näitsik,
kelle välkuvad hammasteread noo-rimehi
võlusid.
; Kuus tütart kandis KaermaMui-gutalu
perenaine ilmale. Kuus, iga
argipäeva jaoks üks ja siis seitsmes
poeg, see pühapäev. Viimane sündmus
oli seesugune rõõm, et hõlmas
kogu valla, selle lainetus ulatus
suure kihelkonna ühest äärest teise.
Ometi viimaks oli Muigu Loas
saanud pärija,Tütred olid minejad.
Ja läksidki üksteise järel nagu soojad
saiad. Noored mehed hoitud
hobuste iiing kirevaks värvitud
saanidega sõitsid õue ja viisid viis.
Üks jäi. Jääjaks ei osutunud feie-del
sündinu, kes tõesti polnud mõ-tTii
i|udus, vaid nädala õnnepäev.
Sirgus perepoegki, too ainuke^
kellele pühas ristimises anti isa nimi
ühetähelise vahega. Isa oma seisis
kirjas Loas, pojal Laas ja nii
neid ka kutsuti. Laas oli isekas
poisipõnn, kes, vaevalt mahkmeist
pääsnüd, oma ümber seisjaid hakkas
vastukarva silitama. Kasvas
ihu, kasvas ka kuraas ja kangus.
Ei hoolinud ta ema palveist, õdede
keeelust, isa noomitustest, vaid
elas nagu ise heaks arvas. Töötas
vähe, soi, Jõi ning magas palju.
Vaadates neidude seas ringi leidis
Lääs endale paarilise, kes sobis
talle nagu kaas^ karbile. Siia pärines
ühest Icaugemast külast, ta oli
verinoor ning õitsev ja hoidus mehe
poole nii sõnus kui tegudes.
Kokkupõrked peres> sagenesid.
Kui enne kaks:seisid ühe vastu,: siis
nooriku majja toomisega muutusid
arvud võrdseks. Üher pool isa ja
Kai, teisel Laas ning Siia. Ema jäi
erapooletuks, tema esines lepitaja
osas, kelle kehastamine Muigu perenaisele
iga päevaga muutus ras-kerSaks.
Isa oli peremees, järelikult
kuulunuks viimane sõna" talle, ent
ei kuulunud. Noomis ta hea või
kurjaga, pühakirja põhjal või ilmlikke
näidete varal leidsid noored
talle alati vastuväiteid. Nende keeled
liikusid imeväledalt. Mida üks
ei osanud, oskas teine. Isegi seda
teadsid nad, et Muigu Loasul juba
olnuks aeg rhätta alla pugeda.
Kui sa seebimulli üle puhud
lõhkeb see. Laas-Siiagi puhusid kuni
nende punnimuli suitsuks plahvatan
ja nad olid sunnitud Muigu
väravahaagi tänavapoolt kinni panema.
Noor abielupaar lahkus manades.
Kuhu, ei teadnud peres keegi.
Isa luges sel ööl koiduni piiblit,
ema palvetas kaua ja härdalt,
körtsuiised palged pisaraist märjad.
Viimasele tundus nagu olnuks see
alles eile kui poeg, ta pühapäev ja
hüja kingitud päikesekiir, siia maailma
saabus. Ta oli sündmust võtnud
otse kui vande alt vabanemisena,
oli alles poega süles hoides
tundnud end õigesse ema ning naise
ausse tõstetuna. Õpetajagi suu
väikest Laasi ristides lausus taevale
kalli ande eest erilisi tänusõnu.
Tuul koolutab puid, mure inimest.
Pikk vägikaika vedamine pojaga
ei lükanud Muigu pereväne-mate
selgi püstimaks. Laasi maailma
„hulkuma minek" ei nooren-danud
kumbagi. Kuid nende juured
olid kõvasti maas, nad paindusid,
ent ei murdunud ja tütred toetasid
vanemaid nende valus. Venna
-kaotus -.tõi •neilegi .leina.' Noore'
jõulise metsana seisid nad oma pe-redega
elatanud isa-ema ümber.
Esmaspäeval sündinu öeldakse
omavat kalduvust edevuseks, teisipäeval
aga tegevuseks. Teisipäeval
ilmale tulnud tütar too oligi, kes
peale venna lahkumist mõttele tuli
hakata Kaiele otsima elukaaslast.
Teised neli ei võtnud jahist osa,
pidades seda tühja tuule tallamiseks
ja olid ülimalt üllatanud kui
„Teisipäev" haabriyalla tagapiiril
asuvast Kohtlakülast leidis Sei, kes
palgata sulasena elas ning töötas
venna talus. Mees 'meeldis õekestele.
Muigügi vajas töölist, mitte
peremeest. Viimane oli isa näol
olemas. Et keegi sambana maailma
ei jää on igavene tõde nagu seegi,
et vanema kord on minna ees- Sellega
rehkendasid Sei kutsujad Ja
rehkendas Sei kutset vastu võttes.
Ei ta olnud Muigule asudes enam
mingi leeripoiss ega kandnud Kaigi
juuksepalmikuid seljal. Mõlemad
astusid juba keskikka, peigmees
passlikült pruudist paari aasta võrra
ees: Kai oli rõõmsalobmuline ja
lahtiste kätega, Sei rahu armastaja
ja töökas temagi. Vedas pikka
aga püsivalt, äia sapisõiiad neelas
alla nagu poleks neid kuulnudki.
Nii aastaid.
Kannatus võidab kõik, ütleb üks
vanasõna. Kes kannatab, see kaua
elab, arvab teine. Sei kannatas Ja
pidas vastu. Seda rpitte mingist ette
plaanitsetud tulevikukavast, vaid
et ta lihtsalt oli niisugune.
r
NORMÄN — Shveitsi dra
keda iseloomustatakse k^^^^ isiki
dramaatikuks/kes on saanud tu
ses saksakeelses kirjandusma
Neustadt International kirjandu
hinna suurus on $25.000.
Dr. Ivar Ivask ja pr. Neu- j^^.
stadt, kelle toetusel antakse aeg
välja iga kahe aasta tagant
temanimelist kirjandusauhinda
$25.000, ai
ne
Auhinda käendavad Oklahoma ma
ülikool ja internatsionaalne kirjan- he
dusajakiri World Literature Today on
variatsi
Arvo Mägi, ffingede helin, ku
Seitseteist armulugu. EKK Jär
1985. 254 lk. Kaas: Jutta Klein, ge
: - nii.
Motona ringmängulaulule ,,Ar- ka
mutee on pikk ja pime" toetuv Är- jär
vo Mägi uüs novellikogu Hingede me
helin. Seitseteist armulugu" viivad Ei
lugeja läbi mitte üksi jutustuste
sisuliste vaid ka vormUiste yariat- da
siooniderikkuse hingede helina ta- on
bamisel, vähemalt püüdlemisel ta-bada.
se
A. Mägi on neid helinaid oma ko
eelmisteski novellikogudes mitmel je
viisil väljendanud ja eriti nooruse- ki
aja Tartust leidnud rohkesti ainet se
inimpsüühes armastuse mitmeid tee
väljendushääli kuulda, aga veelgi m
rohkeni nende vormumist helisemi- ja
seni viia. „Armutee on pikk ja pi- m
me . . .** iseloomustatakse seda lu
ringmängulaulus ja järgnevat „ko- de
tist läbi minekut" kirjeldabki kir- sa
janik seekordses raamatus seitsme-
(teistkümwe variandi kaudu. ^
Armastuse hingeline helin võib
olla vahepala abielulistele väljas- ra
pool oma vastaspooli valikuvõima- m
lustel kiikumine kahe mehe vahel; de
armastuse keerulisus noorele poi- re
süe, venelaste armastuse erioma- se
dused ja linnatüdruku samaealise di
poisi vastu kohaldatud püüdlused, v
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , March 19, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-03-19 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860319 |
Description
| Title | 1986-03-19-06 |
| OCR text | 1 1 1 1 Lk. VABA EESTLANE kolmapäeval, 19. mämili986:-^,Wed Nr. 22 Nr. 22 CBD järvedele moodustunud paks Jää ei ^1111121 Eesti Õngitsejate ja tungivad oma püUgiriis-tadega, mootorpuuriga jäässe puuritud^^^^^^OT Lugege kaks korda nädalas ilmuvaU' . . Y A B A EESTLAST' — sisukam ja odaviim eesti ajaleht vabas maailmas! Simcoe järve jää on momendil umbes 50 cm paks j | jääle on püstitatud tuhandeid püügimajakesi, kus õngesportlased sooritavad oma talvist püüki ja kalapüügivõistlusi. Neist püügimajakestest moodustatakse järve jääle pisikesi kalurite külakesi, kus juba varajastel hommikutundidel algab kalapüük, mida tähistavad vaiksetel homniikutel taevapoole tõušVad suitsuvined. Siin on olnud saagirohkeid püü-gipäevi, samuti ilmajäämist. Nii juhtus ka viimasel võistlusel, llcus ToiroBitö-.: õngitsejate ja. Jahimeeste Klubi õngespodllased 96 tunni Jooksul (24 võistlejat lanti ja Kallis kala! Kuid ega õngesportlane sellega arvesta. Kui ta kalale sõidab, siis ta teab seda, et kalapüük on ikkagi õnneasi ja oleneb kalade „iseloomust". Ta sõidab välja niiõt-tega, et vast ehk näkkab^ küna peamiseks põhjuseks on veeta päev sõpradega värskes õhus ja pidada Eesti Masterite Klubi liikmed äsjasel võistlusel York ülikooli spordihallis. Pildil esireas Jaan Roos, Arvo Tiidus, Viktor Kõresaar, seisavad Mati Jaago, A. Truuvert, Helgi . Trei Ja-Guri Raag;- Jõudsid vete sügavusest yälja • tõmmata aanuit ühe 4S0-graMHni' lise ahvena. >^ Peale võistlust koguneti R. Hõr bedatalju, kus pidi toimuma saagi kontrollimine Ja kaalumine. Kui kella üheks olid kõik võistlejad kohale ilmunud, siis selgus, et ei olnudki kontrollida muud, kuid kaalule jäi siiski kala lõhn juurde 450 gr ahvena kaalumisest, mille pii oma landi otsa jõudnud peibutada Jaan Liikane, kes oli ka ainukene auhinna saaja. Selle/oli lohutusauhinnana välja pannud klubi esimees H. Riko. Talu elumajas oli laud kaetud saare kokkade Alma Suurna ja Sii-ma Nõmme poolt keedetud saar= laste populaarse peotoiduga, erili» selt valmistatud klimbisup^ jäära lihaga. Kohvi eest hoolitses taluperenaine Šelma Hõbe, kes on ka pärit Saaremaalt. Saaire kokkade poolt valmistatud peosupp maitses hästi ja neile jagati kiitust. Peale sööki rakendas esimees H. Rik^ käiku, iilemaailmselt käigus oleva allkirjadel kui ka annetuste korjamise aktsiooni, mis õnnestus hästi. Järgmine jä talvise hooaja viima^ ne kalapüügi võistlus toimub märtri keskpaiku põhjapoolsel Simcoe järvel ning see ön ettenähtud raskemale saagile. Informatsiooni jälgige eesti ajalehtedest. Ontario masterite kergejõustiku sisevõistlus peeti laupäeval, 8. märtsil York ülikooli spordihaSlis. Registreeritud osavõtjaid oli rekordiliselt 238, nende hulgas seitse eestlast. Võistlused algasid kell 10 hommikul ja kestsid kogu päeva, viimased medalid anti üle veel kell 6 õhtul. Eesti masterid saavutasid rea silmapaistvalt häid tulemusi, eriti arvestades Välis-Eesti rekorditega. I Mati Jaago (60 H- klassis) tõugates 5 kg kuuli 13.01, ületas Kanada ja Välis-Eesti rekordi 11.76, mis oli J. Lentsi nimel aastast 1985. Jaago 60 m Jooksu tagajärg 8,8 on parem Välis-Eesti rekordist 9,5, mis oli T. Vetlendi nimel aastast 1983. Uus Kanada ja Välis-Eesti rekord on ka A. Truuverti (65-f) kuulitõuge 11.38, eelmine oli E. Furgalise nimel. Uued Välis-Eesti rekordid saavutas V. Sadul (60+) .60 m tõkkejooksus 11,5 ja kolmikhüppes 8.45. Veel hüppasid kõrgust V. Kõre-saar (65+) 1.39 ja .Helgi Pedel (60+) 1.15; J. Roos (45 + ) võitis 3 km käimise ja K. Trei oli üksinda 75+ klassis. • erk Viimasest kalapüügivõistlusest osavõtjad Hõbeda talu õuel. Foto: J. Säägi Seile les i laulunuru vägise keelele, õhtu jooksul üritas ta hääle tõstmist mitmel korral, eht kohe ilmus naine jaole Ja lämmatas selle. Viimane peieline saadetud Jäi Sei õuele seisma, õlleuim lahkus peast, und ei olnud, oli hea olla. Rind tundus imeliselt kerge, seda ei rõhunud miski. Küla magas, koerad vaikisid,] kargesse ööõhku imbus kummeli ning mündi lõhna, taevast vaatasid tähed. ,»Oii kevadeõhtu mi vaga, kõik taevas ^^^o^ Muidugi polnud praegu mai, •irines .Esimesest •maailmasõja Sei kogu selle pikkuses läbi tegi ja seistes äia matuseõhtul üksi Muigu õllel kerkisid laulusõnad; aastaid unustuses uinuhud, talle millegi-suhu. Nii la, vahetades saa-yaistü^ ümiseski: „pii kevädeõhtu i^ii vaga, kõik taevas oli tähtesid täis, Seal Poolamaa mägede taga meie salgake salajas k ä i s .. Astunud tänavale kahmas uus nim, oma haardesse... :. „Läksin mina, laksi külatänava/ neiii vaatas naeratades üle õueväravä . Too salmike ei käinud küll tee^a ei kohanud nii. Ei olnud tema, Seii mõni poiss, kes luusis võõrastes külades ja vaevalt laupäevaõhtuter õuesid pühkivad neiud- talle oleksidki meelitavalt naeratanud. Ja Kai. Ei olnud Kaigi mõni näitsik, kelle välkuvad hammasteread noo-rimehi võlusid. ; Kuus tütart kandis KaermaMui-gutalu perenaine ilmale. Kuus, iga argipäeva jaoks üks ja siis seitsmes poeg, see pühapäev. Viimane sündmus oli seesugune rõõm, et hõlmas kogu valla, selle lainetus ulatus suure kihelkonna ühest äärest teise. Ometi viimaks oli Muigu Loas saanud pärija,Tütred olid minejad. Ja läksidki üksteise järel nagu soojad saiad. Noored mehed hoitud hobuste iiing kirevaks värvitud saanidega sõitsid õue ja viisid viis. Üks jäi. Jääjaks ei osutunud feie-del sündinu, kes tõesti polnud mõ-tTii i|udus, vaid nädala õnnepäev. Sirgus perepoegki, too ainuke^ kellele pühas ristimises anti isa nimi ühetähelise vahega. Isa oma seisis kirjas Loas, pojal Laas ja nii neid ka kutsuti. Laas oli isekas poisipõnn, kes, vaevalt mahkmeist pääsnüd, oma ümber seisjaid hakkas vastukarva silitama. Kasvas ihu, kasvas ka kuraas ja kangus. Ei hoolinud ta ema palveist, õdede keeelust, isa noomitustest, vaid elas nagu ise heaks arvas. Töötas vähe, soi, Jõi ning magas palju. Vaadates neidude seas ringi leidis Lääs endale paarilise, kes sobis talle nagu kaas^ karbile. Siia pärines ühest Icaugemast külast, ta oli verinoor ning õitsev ja hoidus mehe poole nii sõnus kui tegudes. Kokkupõrked peres> sagenesid. Kui enne kaks:seisid ühe vastu,: siis nooriku majja toomisega muutusid arvud võrdseks. Üher pool isa ja Kai, teisel Laas ning Siia. Ema jäi erapooletuks, tema esines lepitaja osas, kelle kehastamine Muigu perenaisele iga päevaga muutus ras-kerSaks. Isa oli peremees, järelikult kuulunuks viimane sõna" talle, ent ei kuulunud. Noomis ta hea või kurjaga, pühakirja põhjal või ilmlikke näidete varal leidsid noored talle alati vastuväiteid. Nende keeled liikusid imeväledalt. Mida üks ei osanud, oskas teine. Isegi seda teadsid nad, et Muigu Loasul juba olnuks aeg rhätta alla pugeda. Kui sa seebimulli üle puhud lõhkeb see. Laas-Siiagi puhusid kuni nende punnimuli suitsuks plahvatan ja nad olid sunnitud Muigu väravahaagi tänavapoolt kinni panema. Noor abielupaar lahkus manades. Kuhu, ei teadnud peres keegi. Isa luges sel ööl koiduni piiblit, ema palvetas kaua ja härdalt, körtsuiised palged pisaraist märjad. Viimasele tundus nagu olnuks see alles eile kui poeg, ta pühapäev ja hüja kingitud päikesekiir, siia maailma saabus. Ta oli sündmust võtnud otse kui vande alt vabanemisena, oli alles poega süles hoides tundnud end õigesse ema ning naise ausse tõstetuna. Õpetajagi suu väikest Laasi ristides lausus taevale kalli ande eest erilisi tänusõnu. Tuul koolutab puid, mure inimest. Pikk vägikaika vedamine pojaga ei lükanud Muigu pereväne-mate selgi püstimaks. Laasi maailma „hulkuma minek" ei nooren-danud kumbagi. Kuid nende juured olid kõvasti maas, nad paindusid, ent ei murdunud ja tütred toetasid vanemaid nende valus. Venna -kaotus -.tõi •neilegi .leina.' Noore' jõulise metsana seisid nad oma pe-redega elatanud isa-ema ümber. Esmaspäeval sündinu öeldakse omavat kalduvust edevuseks, teisipäeval aga tegevuseks. Teisipäeval ilmale tulnud tütar too oligi, kes peale venna lahkumist mõttele tuli hakata Kaiele otsima elukaaslast. Teised neli ei võtnud jahist osa, pidades seda tühja tuule tallamiseks ja olid ülimalt üllatanud kui „Teisipäev" haabriyalla tagapiiril asuvast Kohtlakülast leidis Sei, kes palgata sulasena elas ning töötas venna talus. Mees 'meeldis õekestele. Muigügi vajas töölist, mitte peremeest. Viimane oli isa näol olemas. Et keegi sambana maailma ei jää on igavene tõde nagu seegi, et vanema kord on minna ees- Sellega rehkendasid Sei kutsujad Ja rehkendas Sei kutset vastu võttes. Ei ta olnud Muigule asudes enam mingi leeripoiss ega kandnud Kaigi juuksepalmikuid seljal. Mõlemad astusid juba keskikka, peigmees passlikült pruudist paari aasta võrra ees: Kai oli rõõmsalobmuline ja lahtiste kätega, Sei rahu armastaja ja töökas temagi. Vedas pikka aga püsivalt, äia sapisõiiad neelas alla nagu poleks neid kuulnudki. Nii aastaid. Kannatus võidab kõik, ütleb üks vanasõna. Kes kannatab, see kaua elab, arvab teine. Sei kannatas Ja pidas vastu. Seda rpitte mingist ette plaanitsetud tulevikukavast, vaid et ta lihtsalt oli niisugune. r NORMÄN — Shveitsi dra keda iseloomustatakse k^^^^ isiki dramaatikuks/kes on saanud tu ses saksakeelses kirjandusma Neustadt International kirjandu hinna suurus on $25.000. Dr. Ivar Ivask ja pr. Neu- j^^. stadt, kelle toetusel antakse aeg välja iga kahe aasta tagant temanimelist kirjandusauhinda $25.000, ai ne Auhinda käendavad Oklahoma ma ülikool ja internatsionaalne kirjan- he dusajakiri World Literature Today on variatsi Arvo Mägi, ffingede helin, ku Seitseteist armulugu. EKK Jär 1985. 254 lk. Kaas: Jutta Klein, ge : - nii. Motona ringmängulaulule ,,Ar- ka mutee on pikk ja pime" toetuv Är- jär vo Mägi uüs novellikogu Hingede me helin. Seitseteist armulugu" viivad Ei lugeja läbi mitte üksi jutustuste sisuliste vaid ka vormUiste yariat- da siooniderikkuse hingede helina ta- on bamisel, vähemalt püüdlemisel ta-bada. se A. Mägi on neid helinaid oma ko eelmisteski novellikogudes mitmel je viisil väljendanud ja eriti nooruse- ki aja Tartust leidnud rohkesti ainet se inimpsüühes armastuse mitmeid tee väljendushääli kuulda, aga veelgi m rohkeni nende vormumist helisemi- ja seni viia. „Armutee on pikk ja pi- m me . . .** iseloomustatakse seda lu ringmängulaulus ja järgnevat „ko- de tist läbi minekut" kirjeldabki kir- sa janik seekordses raamatus seitsme- (teistkümwe variandi kaudu. ^ Armastuse hingeline helin võib olla vahepala abielulistele väljas- ra pool oma vastaspooli valikuvõima- m lustel kiikumine kahe mehe vahel; de armastuse keerulisus noorele poi- re süe, venelaste armastuse erioma- se dused ja linnatüdruku samaealise di poisi vastu kohaldatud püüdlused, v |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-03-19-06
