Vaba eestlane , March 19, 1986

              Lk. 8 VABA •EESTLANE;kolmapäeval, 19. märtsil 1986 —Wednesday, March 19, nU
Nr. 22
n H n m i L i
Milleri
Vaade Harjumaa
märtsil 1986.
f hedtrt Aquarius emf&h
'•^^^^^ Ä kEiifil kanada Msj^
mkM Ipihroe Scotfi näidendi ^McGta^^^ käsitleb dir.
Robert BfairdMcCIure a^^^ Hiinas 20. sajaiidi ai
Näidendile Mliti
ö heliloojalt Elma M i lM
Näidendi peakuju, 85-aastane dr. rna hiljuti ilmunud biograafiale
McClure elab praegu Torontos. Ta „McCiure — The Ghina Years''.
lõpetas arstiteaduse Toronto ülir^^^H^ Elma Miller on eest-koolis
1922 ja siirdus Hiinasse, kus lastele juba hästi tuntud, tema
ta vanemad olid Ühendatud Kiriku muusikat juhatab dirigent» Peter
(United Church) misjonärid. Näi- Mandia. ühemehenäidendi peaosas
dend kirjeldab Hiinat ja dr. Mc- mängib andekas kanada näitleja
Clure elusündmusi järgmise 25 Wayne Best. Ta on varem esine-aasta
jooksul; kaasaegseid revo- hud Theatre A(iuarius'es ja palju-lutsioone
ja sõdasid, poliitikat ja des filmides,
haigusi. ^^^^^^^^^^^^^^ T^^ Ha-
Autor MunroeScott on elukutse- milton Place'i Studio Theatreis
Koondise peakoosolekust .osavõtjaile Eesti Maja Noorteruumis 3. ^'^^^ij^^-J: ^^f^^^^
^1
ministrite Diefenbakerl ja Pearso-n'i
aegadest. Näidend baseerub te-
14.
Harjumaa Eooüdise peakoosolek tolmus Eesti Maja
Noorteruumis 3. märtsil 1986. Rohkearvuline osavõtjate
my rõõmustas juhatult. Koondise esinaine Juta Kübar­sepp
avas peakoosoleku, mille järel koosoleku juhatajaks
valiti Anne Orunuk ja protokollijaks Ester Mandra, hääl-telugejaiks
Ime Lillevars ja Maimu Kommissaar.
Päevakorras olid kassa- ja tege- ga ja muu tegevusega. Järgnevalt
yusaruand^d, tegevuskava.! eelarve on Maakondliku Esinduskogu ka­ja
põhikirja vastuvõtmine. vas 23. juunil Võidupüha pühit-
Aruandeist selgus, et esimese semine, kus Harjumaa Koondis on
aasta jooksul on Harjumaa Koon- Jälle abiks. Harjumaa Koondise
dis kasvartud 113-liikmeliseks pe- oma tegevuskavas on augustikuus
feks. korraldada suvine linnast väljasõit
Kuusalu knhelkoHina taritsapäe» t^^^Jl:J' perekondlik
va tähistemine 10. aug. 1985 d i ^TK K" TT
da varem puudutamata jaanud
Perekondlik koosviibimine 19. maakondlikku omapära.
jaan. õnnestus üle lootuste hästi. o • v J- IL *
Veelgi on kuulda kiitvaid hinnan- J"!^.^^..,^^
guid. Koostöö Maakondliku Esin- P ^ f .^^^f ^.^^^/^^ P^^'^'"
Xö.uos^k. .o«g»u«g, .a^ on olnud vaga hu«ea«. THUIa ^r - vastu , ^u he-l • ha^a lel ilma su,u rem, a..t.e
jumaa Koondise juhatuse abistavad muudatusteta. See on saadaval la-käed
olid suureks panuseks 13. hemas tulev.kus Harjumaa Koondi-
HappeviSinf) võib
ohustada tervist
CHICAGO. Happevihm. võib
ohustada inimese tervist, eriti põh­justades
kopsuhaigusi ja tekitades
lastele hingamishäireid, ütles Kana­da
valitsuse teadlane dr. Bonnie
Stern. Xa ütles, et inimene võib
teatud punktini happelisust taluda,
agj. kui see punkt on ületatud, võib
tervis kiiresti halveneda, eriti va­nadel
ja lastel. Selletõttu pidas ta
eriti oluliseks, et sellekohane kok­kulepe
saavutatakse USA ja Ka­nada
vahel. Sellekohane nõupida­mine
on ettenähtud juba 18. märt-.
sil USA ja Kanada riigipeade va­hel.
Probleemiks on käsRonald
Reagan aktsepteerib Kanada hap­pevihma
uurimist, mis talle juba
jaanuaris esitati. Kõik varasemad
on ta mitteküllalt põhjendatuks jsi-danud.
.
IIXMIIIM>4B»«><3»<»«DX>«XI>4)4IISM>4DMiaB>4l
istonia Koori Kevadnoodid
apr. 1985 korraldatud killapeol. se juhatuse liikmeilt. 00
Aidake kaasa
VABA EESTLASE
Peakoosolek leidis, et senine ju-
Käesoleva aasta tegevuskavas on hatus on oma tööd hästi ja hoolsas-
19. aprillir Maakondade Päeval ti teinud ning avaldas neile südam-kaasaaitamine
loterii korraldamise- likku tänu.
levikule, sellega aitate kaassi
eesti keele säilitamBsel®!
ai»<K]n>4KIIIHKIID4>4I]»<>«IIMXIZIMXII»IX]I»4>4B»1X
Tõsist j€8 lõbysdt
Mtme, väga tõsise-ilmelise
muusikalise tegevuse kõrval, astub
Estonia Koor oma sõprade ette
ühe rõõmsameelelisema sündmuse­ga:
Kevadnoodid 1986. Eesti Ma­jas,
22. märtsil 1986. Algusega kell
19.30.
Selle, nüüd juba traditsiooniks
kasvanud muusikalise sündmuse
sisuks on kõige mitmekülgsemat
laulu ja mängukooriliikmete
eneste poolt
Sõpruslikus õhkkonnas veereva
kokkutulemise avab koor muidugi
täies koosseisus. Lauldakse küll ük­sinda
kui oma solistide saatjana.
Ja lõpuks kutsutakse appi kogu
Kevadnootide külaliskond.
Solistidena esinevad Linna Purje-
Lepik ja Tamara Norheim. Duetiks
liituvad Valve Tali ja Olev Härm.
Selleaastase Kevandnootide veri­värskemaks
muusikaliseks üllatu­seks
on noor pianist Ingrid Talpak
ja teiseks suureks rõõmuks Jaani­ku
rahvalaulude sari.
Kui kõik laulud osa lauldud, olgu
iseseisvalt või laulujuhtide Andres
Maiadsepa või Arvo Medri „val\je**
all, siis ilmuvad veel tublid „laulu-poisid",
küll tõsise küll naljaga
pooleks lauludega. Nendele liituvad
veel oma kurbust liiga aeglase ku­rameerimise
üle kurtvad külalised
„Smoky" lumiselt mäelt.
Ja kui kõik näib juba olevat öel­dud,
siis mängitakse — kolmel kla­veril
ja kaheteistkümnel käel Jo­hann
Straussi igihaljast hõiset^^k^^^^
vadele: valss „Frühlinjgs-stim-men
See vaheldusrikas muusikaline
kaleidoskoop, laupäeval, 22. märt­sil,
algab kell 1930 Eesti Majas I
Toidu- ja söögipoolise laheda­maks
serveerimiseks ja loterii kii­remaks
läbiviimiseks on veel varu­tud
Eesti Majas keskmine feaal.
Aga tantsu ei ole aega jääb mõ­nusaks,
dünaamikaga võiduaja­mist
mitte nõudvaks kevadnootii-kuks
vestlemiseks.
äitus toitudesi
13. märtsil peetud Wintario lote­rii
loosimisel langes peavõit S200.-
000 püetile nr. B5Ö1780, SlOO.OOO -
D387869, E639579, D615999, $10.000
— 530226, 547472, $1000 — 98651,
$100 - 1287, $50 segijärjekorras
numbrid — 941252, $10 — 009, tasu­ta
piletiraamatu — 26 ja nädala
m^stilise preemia võidu |10.(
713813.
B |)äeva ma­dalas.
Helistada 842-<D039
imiiBed ja parandamisseo
Metro licence 2422
Suurem näitus, nimega TOIT (FOOD) korraldatak'' ^oonia lihavõtte vorstid, 15. ja 16.
^ Ontario Sefence Centrels. See avati suures hallis '^'^23^ ilSE"k£
märtsil ja jätkub mitmesuguste muudatustega 2, no- dutoidud, 28. metsikud juurviljad,
vembrini. Külastajail on võimalus selle aiaga tutvuda jtiärtsii vahtrasiirup, 30. märt-
1 . . , . , , , , , sil lohe spetsialiteedid.
enam km 311 erisuguse näitusega toiduproduktidest, nende
käsBtlemimt, dieedäsUoiltastaisest ja seedimisest. .^^^^^SZSZ
Mitmed näitused on kujundatud loomade eest hoolitsetakse, kus, [^^®[*)^™. ^^^'^ ^on
nii, et külastaja saab selles olla „tähtedeks'' on lehmad, sead, lam- Eglmtom E. tänavate
kaasosaline. Näiteks võib valida bad ja kanad.
toidu meelitavast puhvetist ja kohe Näituseks on saadud suuremat ^
näha, mis raal ütleb selle valiku toetust Ault Dairies, Catelli, Ogil- ——
kohta. Seal võib jahvatada, kaalu- vie, John Labatt ettevõteteh, On- - e n „
da ja sõeluda mitmesuguseid iva- tario põllumajanduse ja toitlusta- TegemiSf pQll@Vqv
sid, pumbata vett, vaadata video- misministeeriumilt ning kodakond- cuure ^ B m A n i r i M "
filme ja maitsta toite. TOIT on ka- ^use ja kultuuriministeeriumilt. S^piOOnigO
vändatud andmaks meelelahutuslik- Näitus jääb avatuks 7 päeva näda- wA^ H i N r T nM v rV •
ku õpetust kogu perekonnale. , i,end,t , lahtioleku ajaga^,
. n Ä ! ^ ^ f^r^ ' ^^^^ arreteeriti üks
KOOK. Hasti tuntud kokad mit- Märtsikuu * demonstratsioonide kolmanda klassi ohvitser Robert
mesuguseist kultuuridest demon- tabelis oli ettenähtud: 6. märtsil Dean ülekuulamiseks, olles müü-streerivad
toiduvalmistamise viise, avamine ja autor Marilyn Walker nud salajaseks tunnistatud doku-
Menuül on ukraina lihavõtte mu- „Harvesting in Northern Wild", 7. mente 4. märtsil. Pentagonis öeldi
nad, juutide paastutoit, indiaanlas- märtsil shokolaadi vormimine, 8. et tegemist pole „suure spiooniga^'
te soogid ja palju muud. Köögi te- märtsil täielik köök, 9. märtsil bei- nagu on olnud enamuses viimasel
gevust koordineerib Toronto toidu- gia shokolaadi vormimine, 10. ajal arreteeritud. Ta polnud lähe-ajakirjanik
ja kokakooli omanik märtsü vene lihavõtte toidud. 11. nenud venelastele suuremate plaa-
Lucy Waverman. märtsil paastu toidud, 12, märtsil nidega, vaid oli teinud just ,,Ühe
Mais muudetakse Science Center poola lihavõtte toidud, 13. märtsil lolli sammu". Ohvitser töötab õhu-välisosa
farmiks. Seal' võib näha shokolaadi vormimine ja täielik väe keskuses kus katsetatakse uute
kuidas • moodsas-f^^
Päästis stafmcigci
perekonncileialu
üks Ameerika Ühendriikide far­mer
Georgias sooritas enesetapu
sellepärast, et farmil olid nii suu­red
võlad, et ta neid ei suuti^ud ta­suda.
Ta. ei tahtnud aga näha pere-konnafarmi
minekut oksjoni teel
võõrastesse kätesse. Tema elukind­lustus
päästis" farmi perekontiale.
L5una-Aaf rikd ISpetos
JOHANNESBURG — Lõuna-
Aafrika lõpetas sõjaseisukorra,
mille kehtestas möödunud aasta
juulis mustade prötestirahutuste
maha surumiseks. Sõjaseisukord
lõppes samal päeval kui pomm
plahvatas Johannesburgi politsei­jaoskonnas.
330, viimased peaaegu
8000 inimest kes olid vangistatud
selle seaduse alusel said vabaks,
kusjuures mõned kaebasid, et neid
on vanglas piinatud. Umbes 250—
270 inimest olevat siiski jäänud
edasi vangistusse, väitis läänesaks­lasest
pastor Gõltfried Krantz, kes
saadeti maalt välja „kahtlaste vas­tupanu
aktsioonide pärast". Polit­sei
arreteeris umbes 40 tema toeta­jat
kui nad demonstreerisir lennu­väljal.
Ee
Selle kuu 15-ndal päeval täitus
75 aastat Ermi Soometi sünnist. Sel
puhul on põhjust vaadelda selle
tubli eestlase mitniepalgelist elu ja
tegevust niihästi isiklikul kui rah­vuslikul
pinnal.
Ermi enese sõnade kohaselt ta
on alati elanud kaksikelu: isiklik­ku
ja ühiskondlikku; Moodne ühis­konna
teadus väidab, et ühe inime­se
elu on täiuslik ainult siis, kui osa
sellest elust on pühendatud oma
kaasinimeste teenimisele. :
Selle teooria põhjal peaks Ermi
SoomeU elukäik olema üsna lähe- - ^ ^ SU
dal täiuslikkusele, sest kogu oma ses,
elu jooksul on ta end ühel või tei­sel
viisil rakendaniid ühiskondlike
ülesannete täitmisele.
Peale Tartu Ülikooli lõpetamist
õigusteadlasenal'1938r^^tä!; raken­dus
ta Eesti politseiaparatuufi tee-nistusse
mitmetel ametkohtadel,
jõudes lühikese . ajaga tõendada DaÜ
oma väljapaistvat orga^niseerimis- riigi
võimet Sisekaitse ülema kantselei toimu
juhatajana, Läänemaa prefektina ja tui M
Välispolitsei Peaosakonna juhataja- Dalla
na. Samaaegselt oli ta haldusõigu- lipum
se ja kutseeetika lektoriks välispo- lippu
litsei koolis ja avaldas õigusteadus- valge
alalisi kirjutusi vastavais ajakirja- maal
des. olid
Kanadasse emigreerus E. Soo- pr. L
met 1947. aastal, kus ta asus ühe Münc
tööstusliku ettevõtte teenistusse Texa.
Montrealis kontori juhatajana ja Ja Se
materjalide sisseostjana. Peale Sir Kaas
George Williams CoUege lõpeta- lätlas
mist majandusteadlasena ülenda- ka ü
takse teda ka arvepidamise osa- Pid
konnajuhatajaks. ga e
Puhkepaigale siirdununa asub ta must;
Torontosse elama, tegeledes tulu- kaetu
maksu alaliste küsimuste nõuandja- avas
na abivajajaile ja paljude erialalis- kahe
. t e artiklite autorina eesti ajalehis, järgn
Paralleelselt oma kutsealalise te- SteVe
gevusega pühendub Ermi Soomet Gast
erilise andumusega skautHkule lii- ticüti
kumisele, millega ta ühines kodu- das
maal 1925. aastal ja mis on kest- asun
nud tänaseni. Kanadas oli ta sekõ
Skautmasterite Kogu asutajaks ja vo T
i kauaaegseks esimeheks. Peale kon- kõne
sul Markuse surma valiti E. Soo- oma
met Eesti Skautide Malev Kanadas •
vanemaks.
Lisaks skautlusele jätkub tal aega gg
Ha teistele meie rahvusliku tegevu- ^^j,
se aladele. Montrealis aitab ta elus- jyj
tada sealset Eesti Seltsi ja saab sel- ^^^^
le esimeheks. Ta bn Kanada Eest- T^^^^
laste Ajaloo Komisjoni esimees, ^^
Eesti Liit Kanadas juhatuse liige, ^
EKN-u: Valimiste Peakomitee esi- ^^gg
mees kahel korral, jne. terni
E. Soometi vilgas ühiskondlik te- Sl
gevus on kestnud tänaseni, aiides '^^^^
eeskuju teistele pensionäridele ra- j^^g^
kendumiseks organiseeritud eest- -^^
laskonna tegevusse. soov
Ermi Soometit iseloomustab kor
husetundlikkus, edasipüüdlikkus ja ^
tasakaalukus. Ta on teiste suhtes
tolerantne, eelistab olulist ebapluli-