0015a |
Previous | 2 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Lk 3 tf
LITVINOVI DOKUMENT
S IJidu põhiseaduse on ette-
!nä_htudlALukiõanMe-t-JafMlaaajaktirjfalnttdIMusinec-i- '
ratsioonlde korraldamise vabadu-sed
Meie teame loomulikult et
need on tald propagandalistd pa-radoksid
Ja Igaüks kes vähimaid
määral püüab neid kasutada sa-tub
otsekohe nõukogude süsteemi
õõnestajaks tembeldatuna kohtu
alla Pikemat aega tabas maail-mas
elanud raudeesriide taguste
põgenike sellekohastesse seletuv
tesse suhtub aga lääne atalikkus
sageli umbusklikult väites et
nende InformaUioon on Juba ae-gunud
ning tegelik olukord vahe-rw- il
muutunud Paliu suurem kaal
on aga N Liidus praegu eluneva
te intellektuaalide käsikirjadel
milliseid vahetevahel õnnestub sa-lajasi
teid mõõda välja toimetada
Ja milles esitatavate andmete au-tentsuses
ei saa seetõttu olla min-git
kahtlust Hiljuti Jõudis vabas-se
maailma käsikirju kahelt selli-selt
autorilt — Siberis vanglaka-ristust
kandvalt ukrainlaselt VJat-shesla- v
Chornoililt ja Pai ei Lit-vinov- ilt
kes nende ridade kirjuta-misel
viibis veel Mosktas vabadu-ses
Chnrnovil kelle käsikirjadest
on lähemalt juttu meie tänase le-he
viimasel küljel iseloomustab
N Uitu kui vanglat kus vangide
toidunormi on viimasel ajal pisut
suurendatud See tähendab et ma-teriaalne
olukord on küll mõne-tõrr- a
paranenud kuid inimlikud
tabadusrd puudutad endiselt ise-gi
algelisel kujul
Patel IJtvinov toimetas lääne-maailma
ühe hiljutise kohtuprot-sessi
transkriptsiooni millest ku-jukalt
nähtud kuivõrd hoolima-tult
ka tänapäeva X liidus jalge
alla tallatakse põhilisi inimõigusi
N IJidu võimudele on see eriti ki-bedaks
pilliks veel seetõttu et kä-sikirja
väljatoimetaja vanaisa
Maksim IJtvinov oli omal ajal N
IJidu välisminister ja diplomaat
kes muu hulgas võttis 1907 a
koos Staliniga osa ka kuulsast
Tifllsi pangaröövist
Pavel IJtvinov on 30-aasta- ne
füüsikaõpetaja kelle sõber noor-kirjanik
Vladimir Bukovskl oU
möödunud sügisel kohtu all pro-testi
avaldamise pärast kirjanike
Mnjarski ja Danleli süüdimõist-mise
vastu Bukovskl mõisteti
kolmeta aastaks vanglasse ja IJt-vinov
pidas seda niivõrd ebaõigla-seks
et ta kogus protsessi kohta
üksikasjalised andmed ja saatis
need neljale nõukogude ajalehele
ning kommunistlike parteide hää
Ingliskeelne hiigelteos
Läti kohta
Läti vabariigi ja Balti riikide
50 a juubeliks on Läti Rahvusfond
Rootsis välja andnud ingliskeelse
teose: Latvia Country and People
Läti Rahvusfond on ligi 10 aastat
teose thljaandmiseks teinud eel-töid
Raamatu koostamine ja trük-kimine
on maksma läinud ca 16 000
dollarit Tulemuseks on 681 lk
hiigelteos mis on ulatuslikum ja
detailsem ülevaade Läti kohta mis
kunagi ilmunud Teose peatoime-tajaks
on geograaf Janis Rutkis 27
nimekat läti teadlast ja publitsis-ti
on teose autoriteks Raamat
jaguneb kuude ossa maa rajoonid
ja linnad administratsioon ja va-litsus
rahvastik majandus ja kul-tuur
Iga osa omakorda koosneb
alaartiklitest mis käsitlevad väga
üksikasjalikult Läti rahva ja maa
lekandjatele Prantsusmaal Ja Itaa
lias Kõik kuus publikatsiooni
keeldusid seda avaldamast nuia
mingil salajasel viisil pääses ma-terjal
läänemaailma kus see on
nüüd avalikkusele kättesaadataks
tehtud "
Litvinovi dokumentatsiooni sü-damiku
moodustab Bukotskl ene-sekaitse
sõnatõtt kohtus milles
ta muu hulgas mainis: Sõna- - ja
ajakirjanduse vabadus tähendab
esmajoones kritiseerimise vaba-dust
Mitte keegi ei ole veel kee-lustanud
valitsuse kiitmise vaba-dust
Millisesse liiki kuulutates
riikides on keelatud kritiseerida
valitsust ja protesteerida selle akt
sioonide vastu? Võibolla Kapita
listlikes riikides? Ei me teame
väga hästi et kodanlistes maades
eksisteerivad kommunistlikud
parteid millede sihiks on kapita-listliku
süsteemi õõnestamine
USA-- s keelustati kommunistlik
partei kuid USA ülemkohus lei-dis
et see on põhiseaduse vastane
ja taastas selle eluõiguse Ma
keeldun kahetsust avaldamist sel-le
üle et ma organiseerisin de-monstratsiooni
SlnjavskiDanieli
õiguste kaitseks Ja kui ma taba-ne- n
katatsen ma jälle hakata or
ganiseerima demonstratsioone
Loogiliseks sammuks N Liidu
seisukohast oleks nüüd loomuli-kult
Litvinovi vahistamine See
pole aga tegelikult sugugi nii ker-ge
kuna taoline samm võib esile
kutsuda uusi demonstratsioone
N Liidu intellektuaalide ridades
Ja järelkajastusena avada lääne-maailma
avalikkuse silmi veelgi
rohkem kuristikule mis haigutab
N Liidu sõnade ja tegude vahel
Tänapäeval ei ole raudeesriie su-gugi
enam nii tihe et tõde sealt
enesele teed täija ei leiaks
Siin ilmneb jällegi asjaolu et
autoriteetsel rezhiimil on väga
raske terrorihaaret lõdvemaks
Usta andes oma elanikkonnale
piiratud vabadusi Niipea kui seda
tehakse hakatakse nõudma tõe
list vabadust millele järeleandmi
ne murraks täielikult diktatuuri-rezhiim- i
alustalad Stalinl ajastu
absoluutne terror hoidis protestid
edukalt vaos kuid terrori lõdven-damine
ja teadmine et vastuha-kule
ei järgne enam tingimata
surmanuhtlus andis hoogu vaba-dust
nõudvatele jõududele Eel-kõige
aga näitab olukord et ai
nult elutingimuste parandamisega
ei saa rahvast muuta kuulekaks
pealesunnitud korrale Ka suhteli-selt
hästitoidetud vang ihaldab es
majoones vanglast välja pääseds
üksikprobleeme Iga raamatu pea-tükk
annab kõigepealt põhjaliku
ülevaate arengust ja oludest ise-seisvusaegses
Lätis jätkates aga
probleemide vaatlust ja käsitle-mist
ka peale 1940 a kuni käesole-va
aastani ja seda suurelt osalt
väga detailselt ja suure täpsusega
Sellisena on teos ka Nõukogude
okupatsiooniaastakümnete käsit-lemisel
põhjalikum mis senini Lä-ti
kohta ilmunud Raamatu eessõ-nas
öeldakse ms: Raamat tahab
ühtlasi olla apelliks vabale maail-male
et balti probleemi lahenda-mine
toimuks vastavalt balti rah-vaste
endi soovile ja kooskõlas rah-vusvahelise
õigusega Iseseisvus-aasta- d
tõestasid et lätlased suuda-vad
ja tahavad ise korraldada oma
riiki Meie usume samuti et vaba
Läti nii nagu ka vaba Eesti ja Lee-du
— kujuneksid oluliseks lüliks
õiglase ja püsiva lahenduse loomi-seks
Ida ja Lääne vahel"
Oktoobrirevolutsioon piltides
dssk
VABA EESTLANE lauplml 13 Jaanuaril 1968 — Saturday January 13 1968
mmmmmmmmmmmmmKEBKKKm9LmmmmWff& Jl i HHHHHHHHHHHMb3£BbS£i9HHHHa Wk
LLLLLLLLLLLBPmLLLy UUUBijfl jHHfr?"''1'' ~H
Kanada ajalehtede raadio- - ja teletisioonisaadete naistoimetajad va-lisid
Kanada 1967 aasta silmapaistvamaks naiseks riigisekretäri Judy
LaMarshi kes eriti aktiivselt tegutses Kanada 100 juubeliaasta pidus-tuste
läbiviimisel Judy LaMarsh äratas erilist tähelepanu oma rün-nakuga
Kanada riiklikule raadio-- ja televisiooni saatejaamale CBC-l- e
väites et CBC juhtkond on roiskunud"
50 aastat tagasi
Aasta 1968 on Eesti Vabariigi
rajamise ja eesti iseseisvuse sün-ni
50-e-s juubeliaasta Kuigi Eesti
Vabariik kuulutati vilja 1918 aas-ta
veebruaris on meil 1968 aastal
põhjast llhemilt vaadelda kõiki
neid sündmusi mis toimusid kogu
1918 aasta kestel ja viisid iseseis-vuse
saavutamiseni ja selle kind-lustamiseni
„Vaba Eestlane" ka-vatseb
anda kiesoleva juubeliaas-ta
kestel Jlrkjlrfult ülevaateid
50 aastat tagasi Eestis valitsenud
olukorra kohta ja alustab 1917 ja
1918 aastate vahetusel toimunud
sündmuste kirjeldamisega mis
olid eelminguks Eesti Vabariigi
väljakuulutamisele
Kuidas tekkis Eesti Vabariik?
Kuidas saavutas Eesti iseseisvuse
— oli see saatuse poolt meile sül-le
visatud ootamatu kingitus oli
see maailma suurjõudude omava-helise
poliitilise malemängu tule
mus või oli see koguni eesti rahva
ja ta juhtkonna ennastsalgava ja
visa pingutuse tagajärg' Need kü-simused
huvitavad eriti meie noo-remat
ja keskmist generatsiooni
kelledel ei ole Eesti Vabariigi loo-mispäevadest
mingisuguseid isik-likke
mälestusi ja elamusi ning
kelledel sageli ei ole võimalusi ol-nud
kõiki käepärast olevaid aja-loolisi
materjale loogiliselt ja kor-rapäraselt
ritta seada ning Eesti
Vabariigi loomisest kokkuvõtlikku
ja tervikulist pilti luua
Eeltoodud küsimustele lühidalt
vastates võiks ütelda et Eesti Va-bariigi
loomisel olid mängus kolm
põhlelementi või tegurit mis lõid
eeldused iseseisvuse valjakuuluta- -
O 3
M
i i
KARL ARRO
miseks Need kolm põhitegurit
olid: soodne rahvusvaheline silma-pilk
suurjõudude malemängu va-hele
segamiseks ja iseseisvuse
nõudmiseks teotahteline ja võime-line
rahvas ning lõpuks energiline
julge ja ettenägelik juhtkond
Kõik need tegurid minglsld Ees-ti
Vabariigi loomisel oma kand-va- t
osa ja nagu nihtub sündmus-te
kiigust kasutasid eesti rah-va
juhid rahva ühisel ja tugeval
toetusel täielikult ira tolleaeg-se
rahvusvahelise olukorra ning
Eestile saabus kuigi libl võitlus-te
kannatuste ja mõningate ta-gasilöökide
— samm-sammu-lt
vabadus ja iseseisvus
Kui eesti õnnetu luuletaja Juhan
Liiv 1905 aasta järellainetuste mõ
jul oskas kaugemale ette näha kui
tavaline inimene ja pani oma vi-sioonide
mõjul paberile lihtsakoe-lise
kuid prohvetliku värsi Tõest
ükskord kui terve mõte ükskord
on Eesti riik" siis kajastusid nen-des
lihtsates sõnades eesti rahva
kauged unistused vabadusele ja
iseseisvusele Tsaaririigi varisemi-ne
ja Esimene maailmasõda lõid
järk-järgu- lt need eeldused mille-dele
meie rahvas ja juhtkond hak-kasid
ehitama Eesti Vabariigi ja
iseseisvuse alusmüüre
Eestis 1918 aasta algul valitse-va
olukorra perspektiivi seadmi-seks
peaksime heitma pealiskaud-se
pilgu nendele olulistele sünd-mustele
mis eelnesid Eesti Vaba-riigi
väljakuulutamisele ja lõid eel-dused
selliseks kaugeleulatuvaks
sammuks See sündmuste ahelik
hakkas kiires tempos hargnema
1917 aastal Venemaal toimunud
veebruarirevolutsiooniga mille tu
LUGEJA KIBJUTAls
Vttl Polügooni"
kohta
Lubagu toimetajad lahkesti ka
minul paar lõna öelda hiljuti ilmu-nud
pärisnoorte" ajakirja kohta
Harilikult ei ole minul kombeks
kellegi ega millegi kohta kiiret
ja läbimõtlematut otsust teha nii
ka seekord aga kuna Polügooni"
kohta on ilmunud kirjutusi ajaleh-tedes
siis leidsin et minul on aeg
seegi kord vaigistavat õli tormi-seks
kippuvatele lainetele kallata
Ka mina oman toda Polügooni"
nr 1 ja pean ütlema et lugedes
seda ja eriti luuletust Jseraajan-da-v
komponist" jäi mulle halb
maitse suhu ja halb Imestus mõt-teisse
mõnede tänapäeva noorte
kodusest kasvatusest
Ma ei ole lugenud Rahvuslast"
ja sellepärast jäi mulle ka kohati
arusaamatuks „Piripartl" artikkel
kuld ühte pean ütlema igat asja
ei sobi ka pärisnoorte" ajakirjas
trükkida eriti häiriv on Jsema-jandava- s
komponistis" leiduv lõik
millisest toon siinkohal ära näite:
„ühele karguga mehele tuli
meelde kuidas ta relvaga käes
võitles ammu-amm- u Punaväes
ja valgete pihta kuulipritsist
täristas
ta selg läks sirgu
ja kannad kokku
„Vash prikaz võpolen
tovarihstsh komandir!"
J Meil ei tarvitse kellelgi pato-loogilist
hirmu tunda venekeele
sõnade ees ja alati on hea kui os-kad
rääkida seda keelt millist su
vaenlane räägib aga kui analüsee-rim- e
seda väljavõtet luuletusest
Eelmäng Eesti Vabariigi väljakuulutamisele
lemusena varises tsaarirezhiim ja
asendati see ajutise valitsusega
Peterogradis toimunud plahvatus
oli purustanud kõik sidemed mis
ühendasid väikerahvaid suure Ve-nemaaga
Eestlaste suure rong-käigu
ja demonstratsiooni tulemu-sena
Petrogradis said eestlased
ajutise valitsuse poolt autonoomia
ja kubermangu komissariks mää-rati
J Poska
Eestis moodustati kuni Asutava
Kogu kokkuastumiseni ajutine
rahvaesindus Maanõukogu nime
all --
See olukord ei kestnud siiski kaua
kuna Venemaal tulid nn oktoobri-revolutsiooniga
võimule kommu
nistid kes haarasid võimu ka meie
kodumaal ja kommissaariaadi võt-tis
Üle tuntud kommunist V Kin-gissep- p
Maanõukogu tuli 28 no-vembril
siiski Tallinnas kokku sa
lajaseks koosolekuks ja kuulutas
enese kõrgemas võimuks Eestis
Eesti rahvuslikud tegelased ees-otsas
K Pätsiga olid sunnitud mi-nema
põranda alla ja punased hak-kasid
organiseerima oma administ-ratsiooni
ja punakaartl lootes Ees-tis
Vene kommunistide abil kom-munistlikku
korda säilitada ja
Eestist Nõukogude Venemaa raa-mides
kommunistlikku riiki kujun-dada
Olukorra täpsustamiseks tu-leks
juurde lisada et Eesti saared
olid sõjaliste operatsioonide raa-mides
vallutatud saksa sõjajõudu-de
poolt ning et Haapsalus oli
moodustatud kodumaale saabunud
tene sõjaväes teeninud eesti sõdu-ritest
I Eesti polk kes oli rahvus-likult
häälestatud ja oli valmis
soodsa olukorra saabumisel meie
(Järg lk 4)
stis: kai tegi luuletust ette k
ema pojale selgeks et need t
valged" kellede pihta see kt
ga sõdur kuulipildujast tiri
olid meie Isad pojad meb
vennad keda tapeti Ja ntti
nekeelsed sõnad tähenda]
kes: „Teie käsk on täidetud j
mees komandör!"
Seda karguga mehe uhkusta
lugedes tõusid mulle õudustj
made ette Eestimaa pojad fc
punased kargumehed" poi
käsul kuulipildujaga surnuks S
tasid Kerkisid ka vaimusila
ette mu oma omaste surnub
ristatud" kujud keda Tartu n
la kaevust välja võeti
Noored on alati revolutsioc
nud meie vanad" kaasa ara
ning targemad tahtnud olla
nende eelkäiv generatsiooni
lap nad seda ongi mis pr
moodsasse aega Viisakus
kombed ja kodune kasvatus t
aga küll palju aegade jooksul:
tunud Hea kasvatus dikteeri
tänapäeval et kui kellegi - j
gusel juhul suurema hulga i
rahva-omaksei- d karguga pc
sõdurite poolt politruki käsu!)
lipildujast surnuks täristaii
ei kõlba selliste luuletuste tr:
misega rahvale veel rusikai
näkku lüüa et jah tore küll
käsk on täidetud seltsimes
mandör!" — Olgu siis kui k
tüse POLÜGOONI" pais
omaltpolt oleks lõppu lisana!
vaadake eesti poisid ja tüdnt
mida punased meie rahvaa
gid
Tänapäeva poja emana ja t
te kasvatajana leian et noone
tegevust tuleb igati soodustai
olen seda ka alati isiklikult ta
kuid luuletusi lugev ema ja h
kirja toetav kirik peab süst
le paigutaja järele vaatama
POLÜGOONIS" ilmuvad ifc
sed ei läheks üle sündsuse pir
Olen öelnud mida leian !
olevat ja nagu alati ei kai
edaspidi poleemikasse laskui
Tinapieva poja na
VABA EBSTLAUl
TOIMETUS 1A TALITU
avatud esmaspäevast
deni kell 9--4
Telefonid: toimetus 364-7- 5 talitus 36t?r
Toimetajad kodus vilji
pool tööaega
Karl Arro 766--W Ilmar Külvet 425-9- 1
Heino Jõe 766-5- 1
Talitu väljaspool w
aega:
Helmi LiivandI 251-6- 4
KUULUTAMINE
VABA EESTMSES
oa tasuv ajalehe laialdw
leviku tõttu
Kuulutuste hinnad:
uks toll ühel veerul
kuulutused tekstis il"
esiküljel $H
Kortelkuulutused alr
määr $150 Kirikute orrc
satsioonide Ja isikute teai
anded $100 tallilt
KUULUTUSI VÕTAVAD
VASTU:
1 Vaba Eestlase talitus
135 Tecumseth St
Tel 364-767- 5
Postiaadress: Box 70 Sa
Toronto 3 Ont
2 Mrs Leida Marie)
149 Bishop Ave
Willowdale Ont
Tel 223-008- 0
BnBfll0
SMi tSSZSZSZSF" mÜ hm1U"W "" "- -"" —— NWU lendad „ JU- - „ „M „„ „„„„ I " Pidujoovastuses haaras Nlklta üha suuremateoudellte lirt
Oktoobrirno'
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba Eestlane, January 13, 1968 |
| Language | et |
| Subject | Estonia -- Newspapers; Newspapers -- Estonia; Estonian Canadians Newspapers |
| Date | 1968-01-13 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | VabaeD8000100 |
Description
| Title | 0015a |
| OCR text | Lk 3 tf LITVINOVI DOKUMENT S IJidu põhiseaduse on ette- !nä_htudlALukiõanMe-t-JafMlaaajaktirjfalnttdIMusinec-i- ' ratsioonlde korraldamise vabadu-sed Meie teame loomulikult et need on tald propagandalistd pa-radoksid Ja Igaüks kes vähimaid määral püüab neid kasutada sa-tub otsekohe nõukogude süsteemi õõnestajaks tembeldatuna kohtu alla Pikemat aega tabas maail-mas elanud raudeesriide taguste põgenike sellekohastesse seletuv tesse suhtub aga lääne atalikkus sageli umbusklikult väites et nende InformaUioon on Juba ae-gunud ning tegelik olukord vahe-rw- il muutunud Paliu suurem kaal on aga N Liidus praegu eluneva te intellektuaalide käsikirjadel milliseid vahetevahel õnnestub sa-lajasi teid mõõda välja toimetada Ja milles esitatavate andmete au-tentsuses ei saa seetõttu olla min-git kahtlust Hiljuti Jõudis vabas-se maailma käsikirju kahelt selli-selt autorilt — Siberis vanglaka-ristust kandvalt ukrainlaselt VJat-shesla- v Chornoililt ja Pai ei Lit-vinov- ilt kes nende ridade kirjuta-misel viibis veel Mosktas vabadu-ses Chnrnovil kelle käsikirjadest on lähemalt juttu meie tänase le-he viimasel küljel iseloomustab N Uitu kui vanglat kus vangide toidunormi on viimasel ajal pisut suurendatud See tähendab et ma-teriaalne olukord on küll mõne-tõrr- a paranenud kuid inimlikud tabadusrd puudutad endiselt ise-gi algelisel kujul Patel IJtvinov toimetas lääne-maailma ühe hiljutise kohtuprot-sessi transkriptsiooni millest ku-jukalt nähtud kuivõrd hoolima-tult ka tänapäeva X liidus jalge alla tallatakse põhilisi inimõigusi N IJidu võimudele on see eriti ki-bedaks pilliks veel seetõttu et kä-sikirja väljatoimetaja vanaisa Maksim IJtvinov oli omal ajal N IJidu välisminister ja diplomaat kes muu hulgas võttis 1907 a koos Staliniga osa ka kuulsast Tifllsi pangaröövist Pavel IJtvinov on 30-aasta- ne füüsikaõpetaja kelle sõber noor-kirjanik Vladimir Bukovskl oU möödunud sügisel kohtu all pro-testi avaldamise pärast kirjanike Mnjarski ja Danleli süüdimõist-mise vastu Bukovskl mõisteti kolmeta aastaks vanglasse ja IJt-vinov pidas seda niivõrd ebaõigla-seks et ta kogus protsessi kohta üksikasjalised andmed ja saatis need neljale nõukogude ajalehele ning kommunistlike parteide hää Ingliskeelne hiigelteos Läti kohta Läti vabariigi ja Balti riikide 50 a juubeliks on Läti Rahvusfond Rootsis välja andnud ingliskeelse teose: Latvia Country and People Läti Rahvusfond on ligi 10 aastat teose thljaandmiseks teinud eel-töid Raamatu koostamine ja trük-kimine on maksma läinud ca 16 000 dollarit Tulemuseks on 681 lk hiigelteos mis on ulatuslikum ja detailsem ülevaade Läti kohta mis kunagi ilmunud Teose peatoime-tajaks on geograaf Janis Rutkis 27 nimekat läti teadlast ja publitsis-ti on teose autoriteks Raamat jaguneb kuude ossa maa rajoonid ja linnad administratsioon ja va-litsus rahvastik majandus ja kul-tuur Iga osa omakorda koosneb alaartiklitest mis käsitlevad väga üksikasjalikult Läti rahva ja maa lekandjatele Prantsusmaal Ja Itaa lias Kõik kuus publikatsiooni keeldusid seda avaldamast nuia mingil salajasel viisil pääses ma-terjal läänemaailma kus see on nüüd avalikkusele kättesaadataks tehtud " Litvinovi dokumentatsiooni sü-damiku moodustab Bukotskl ene-sekaitse sõnatõtt kohtus milles ta muu hulgas mainis: Sõna- - ja ajakirjanduse vabadus tähendab esmajoones kritiseerimise vaba-dust Mitte keegi ei ole veel kee-lustanud valitsuse kiitmise vaba-dust Millisesse liiki kuulutates riikides on keelatud kritiseerida valitsust ja protesteerida selle akt sioonide vastu? Võibolla Kapita listlikes riikides? Ei me teame väga hästi et kodanlistes maades eksisteerivad kommunistlikud parteid millede sihiks on kapita-listliku süsteemi õõnestamine USA-- s keelustati kommunistlik partei kuid USA ülemkohus lei-dis et see on põhiseaduse vastane ja taastas selle eluõiguse Ma keeldun kahetsust avaldamist sel-le üle et ma organiseerisin de-monstratsiooni SlnjavskiDanieli õiguste kaitseks Ja kui ma taba-ne- n katatsen ma jälle hakata or ganiseerima demonstratsioone Loogiliseks sammuks N Liidu seisukohast oleks nüüd loomuli-kult Litvinovi vahistamine See pole aga tegelikult sugugi nii ker-ge kuna taoline samm võib esile kutsuda uusi demonstratsioone N Liidu intellektuaalide ridades Ja järelkajastusena avada lääne-maailma avalikkuse silmi veelgi rohkem kuristikule mis haigutab N Liidu sõnade ja tegude vahel Tänapäeval ei ole raudeesriie su-gugi enam nii tihe et tõde sealt enesele teed täija ei leiaks Siin ilmneb jällegi asjaolu et autoriteetsel rezhiimil on väga raske terrorihaaret lõdvemaks Usta andes oma elanikkonnale piiratud vabadusi Niipea kui seda tehakse hakatakse nõudma tõe list vabadust millele järeleandmi ne murraks täielikult diktatuuri-rezhiim- i alustalad Stalinl ajastu absoluutne terror hoidis protestid edukalt vaos kuid terrori lõdven-damine ja teadmine et vastuha-kule ei järgne enam tingimata surmanuhtlus andis hoogu vaba-dust nõudvatele jõududele Eel-kõige aga näitab olukord et ai nult elutingimuste parandamisega ei saa rahvast muuta kuulekaks pealesunnitud korrale Ka suhteli-selt hästitoidetud vang ihaldab es majoones vanglast välja pääseds üksikprobleeme Iga raamatu pea-tükk annab kõigepealt põhjaliku ülevaate arengust ja oludest ise-seisvusaegses Lätis jätkates aga probleemide vaatlust ja käsitle-mist ka peale 1940 a kuni käesole-va aastani ja seda suurelt osalt väga detailselt ja suure täpsusega Sellisena on teos ka Nõukogude okupatsiooniaastakümnete käsit-lemisel põhjalikum mis senini Lä-ti kohta ilmunud Raamatu eessõ-nas öeldakse ms: Raamat tahab ühtlasi olla apelliks vabale maail-male et balti probleemi lahenda-mine toimuks vastavalt balti rah-vaste endi soovile ja kooskõlas rah-vusvahelise õigusega Iseseisvus-aasta- d tõestasid et lätlased suuda-vad ja tahavad ise korraldada oma riiki Meie usume samuti et vaba Läti nii nagu ka vaba Eesti ja Lee-du — kujuneksid oluliseks lüliks õiglase ja püsiva lahenduse loomi-seks Ida ja Lääne vahel" Oktoobrirevolutsioon piltides dssk VABA EESTLANE lauplml 13 Jaanuaril 1968 — Saturday January 13 1968 mmmmmmmmmmmmmKEBKKKm9LmmmmWff& Jl i HHHHHHHHHHHMb3£BbS£i9HHHHa Wk LLLLLLLLLLLBPmLLLy UUUBijfl jHHfr?"''1'' ~H Kanada ajalehtede raadio- - ja teletisioonisaadete naistoimetajad va-lisid Kanada 1967 aasta silmapaistvamaks naiseks riigisekretäri Judy LaMarshi kes eriti aktiivselt tegutses Kanada 100 juubeliaasta pidus-tuste läbiviimisel Judy LaMarsh äratas erilist tähelepanu oma rün-nakuga Kanada riiklikule raadio-- ja televisiooni saatejaamale CBC-l- e väites et CBC juhtkond on roiskunud" 50 aastat tagasi Aasta 1968 on Eesti Vabariigi rajamise ja eesti iseseisvuse sün-ni 50-e-s juubeliaasta Kuigi Eesti Vabariik kuulutati vilja 1918 aas-ta veebruaris on meil 1968 aastal põhjast llhemilt vaadelda kõiki neid sündmusi mis toimusid kogu 1918 aasta kestel ja viisid iseseis-vuse saavutamiseni ja selle kind-lustamiseni „Vaba Eestlane" ka-vatseb anda kiesoleva juubeliaas-ta kestel Jlrkjlrfult ülevaateid 50 aastat tagasi Eestis valitsenud olukorra kohta ja alustab 1917 ja 1918 aastate vahetusel toimunud sündmuste kirjeldamisega mis olid eelminguks Eesti Vabariigi väljakuulutamisele Kuidas tekkis Eesti Vabariik? Kuidas saavutas Eesti iseseisvuse — oli see saatuse poolt meile sül-le visatud ootamatu kingitus oli see maailma suurjõudude omava-helise poliitilise malemängu tule mus või oli see koguni eesti rahva ja ta juhtkonna ennastsalgava ja visa pingutuse tagajärg' Need kü-simused huvitavad eriti meie noo-remat ja keskmist generatsiooni kelledel ei ole Eesti Vabariigi loo-mispäevadest mingisuguseid isik-likke mälestusi ja elamusi ning kelledel sageli ei ole võimalusi ol-nud kõiki käepärast olevaid aja-loolisi materjale loogiliselt ja kor-rapäraselt ritta seada ning Eesti Vabariigi loomisest kokkuvõtlikku ja tervikulist pilti luua Eeltoodud küsimustele lühidalt vastates võiks ütelda et Eesti Va-bariigi loomisel olid mängus kolm põhlelementi või tegurit mis lõid eeldused iseseisvuse valjakuuluta- - O 3 M i i KARL ARRO miseks Need kolm põhitegurit olid: soodne rahvusvaheline silma-pilk suurjõudude malemängu va-hele segamiseks ja iseseisvuse nõudmiseks teotahteline ja võime-line rahvas ning lõpuks energiline julge ja ettenägelik juhtkond Kõik need tegurid minglsld Ees-ti Vabariigi loomisel oma kand-va- t osa ja nagu nihtub sündmus-te kiigust kasutasid eesti rah-va juhid rahva ühisel ja tugeval toetusel täielikult ira tolleaeg-se rahvusvahelise olukorra ning Eestile saabus kuigi libl võitlus-te kannatuste ja mõningate ta-gasilöökide — samm-sammu-lt vabadus ja iseseisvus Kui eesti õnnetu luuletaja Juhan Liiv 1905 aasta järellainetuste mõ jul oskas kaugemale ette näha kui tavaline inimene ja pani oma vi-sioonide mõjul paberile lihtsakoe-lise kuid prohvetliku värsi Tõest ükskord kui terve mõte ükskord on Eesti riik" siis kajastusid nen-des lihtsates sõnades eesti rahva kauged unistused vabadusele ja iseseisvusele Tsaaririigi varisemi-ne ja Esimene maailmasõda lõid järk-järgu- lt need eeldused mille-dele meie rahvas ja juhtkond hak-kasid ehitama Eesti Vabariigi ja iseseisvuse alusmüüre Eestis 1918 aasta algul valitse-va olukorra perspektiivi seadmi-seks peaksime heitma pealiskaud-se pilgu nendele olulistele sünd-mustele mis eelnesid Eesti Vaba-riigi väljakuulutamisele ja lõid eel-dused selliseks kaugeleulatuvaks sammuks See sündmuste ahelik hakkas kiires tempos hargnema 1917 aastal Venemaal toimunud veebruarirevolutsiooniga mille tu LUGEJA KIBJUTAls Vttl Polügooni" kohta Lubagu toimetajad lahkesti ka minul paar lõna öelda hiljuti ilmu-nud pärisnoorte" ajakirja kohta Harilikult ei ole minul kombeks kellegi ega millegi kohta kiiret ja läbimõtlematut otsust teha nii ka seekord aga kuna Polügooni" kohta on ilmunud kirjutusi ajaleh-tedes siis leidsin et minul on aeg seegi kord vaigistavat õli tormi-seks kippuvatele lainetele kallata Ka mina oman toda Polügooni" nr 1 ja pean ütlema et lugedes seda ja eriti luuletust Jseraajan-da-v komponist" jäi mulle halb maitse suhu ja halb Imestus mõt-teisse mõnede tänapäeva noorte kodusest kasvatusest Ma ei ole lugenud Rahvuslast" ja sellepärast jäi mulle ka kohati arusaamatuks „Piripartl" artikkel kuld ühte pean ütlema igat asja ei sobi ka pärisnoorte" ajakirjas trükkida eriti häiriv on Jsema-jandava- s komponistis" leiduv lõik millisest toon siinkohal ära näite: „ühele karguga mehele tuli meelde kuidas ta relvaga käes võitles ammu-amm- u Punaväes ja valgete pihta kuulipritsist täristas ta selg läks sirgu ja kannad kokku „Vash prikaz võpolen tovarihstsh komandir!" J Meil ei tarvitse kellelgi pato-loogilist hirmu tunda venekeele sõnade ees ja alati on hea kui os-kad rääkida seda keelt millist su vaenlane räägib aga kui analüsee-rim- e seda väljavõtet luuletusest Eelmäng Eesti Vabariigi väljakuulutamisele lemusena varises tsaarirezhiim ja asendati see ajutise valitsusega Peterogradis toimunud plahvatus oli purustanud kõik sidemed mis ühendasid väikerahvaid suure Ve-nemaaga Eestlaste suure rong-käigu ja demonstratsiooni tulemu-sena Petrogradis said eestlased ajutise valitsuse poolt autonoomia ja kubermangu komissariks mää-rati J Poska Eestis moodustati kuni Asutava Kogu kokkuastumiseni ajutine rahvaesindus Maanõukogu nime all -- See olukord ei kestnud siiski kaua kuna Venemaal tulid nn oktoobri-revolutsiooniga võimule kommu nistid kes haarasid võimu ka meie kodumaal ja kommissaariaadi võt-tis Üle tuntud kommunist V Kin-gissep- p Maanõukogu tuli 28 no-vembril siiski Tallinnas kokku sa lajaseks koosolekuks ja kuulutas enese kõrgemas võimuks Eestis Eesti rahvuslikud tegelased ees-otsas K Pätsiga olid sunnitud mi-nema põranda alla ja punased hak-kasid organiseerima oma administ-ratsiooni ja punakaartl lootes Ees-tis Vene kommunistide abil kom-munistlikku korda säilitada ja Eestist Nõukogude Venemaa raa-mides kommunistlikku riiki kujun-dada Olukorra täpsustamiseks tu-leks juurde lisada et Eesti saared olid sõjaliste operatsioonide raa-mides vallutatud saksa sõjajõudu-de poolt ning et Haapsalus oli moodustatud kodumaale saabunud tene sõjaväes teeninud eesti sõdu-ritest I Eesti polk kes oli rahvus-likult häälestatud ja oli valmis soodsa olukorra saabumisel meie (Järg lk 4) stis: kai tegi luuletust ette k ema pojale selgeks et need t valged" kellede pihta see kt ga sõdur kuulipildujast tiri olid meie Isad pojad meb vennad keda tapeti Ja ntti nekeelsed sõnad tähenda] kes: „Teie käsk on täidetud j mees komandör!" Seda karguga mehe uhkusta lugedes tõusid mulle õudustj made ette Eestimaa pojad fc punased kargumehed" poi käsul kuulipildujaga surnuks S tasid Kerkisid ka vaimusila ette mu oma omaste surnub ristatud" kujud keda Tartu n la kaevust välja võeti Noored on alati revolutsioc nud meie vanad" kaasa ara ning targemad tahtnud olla nende eelkäiv generatsiooni lap nad seda ongi mis pr moodsasse aega Viisakus kombed ja kodune kasvatus t aga küll palju aegade jooksul: tunud Hea kasvatus dikteeri tänapäeval et kui kellegi - j gusel juhul suurema hulga i rahva-omaksei- d karguga pc sõdurite poolt politruki käsu!) lipildujast surnuks täristaii ei kõlba selliste luuletuste tr: misega rahvale veel rusikai näkku lüüa et jah tore küll käsk on täidetud seltsimes mandör!" — Olgu siis kui k tüse POLÜGOONI" pais omaltpolt oleks lõppu lisana! vaadake eesti poisid ja tüdnt mida punased meie rahvaa gid Tänapäeva poja emana ja t te kasvatajana leian et noone tegevust tuleb igati soodustai olen seda ka alati isiklikult ta kuid luuletusi lugev ema ja h kirja toetav kirik peab süst le paigutaja järele vaatama POLÜGOONIS" ilmuvad ifc sed ei läheks üle sündsuse pir Olen öelnud mida leian ! olevat ja nagu alati ei kai edaspidi poleemikasse laskui Tinapieva poja na VABA EBSTLAUl TOIMETUS 1A TALITU avatud esmaspäevast deni kell 9--4 Telefonid: toimetus 364-7- 5 talitus 36t?r Toimetajad kodus vilji pool tööaega Karl Arro 766--W Ilmar Külvet 425-9- 1 Heino Jõe 766-5- 1 Talitu väljaspool w aega: Helmi LiivandI 251-6- 4 KUULUTAMINE VABA EESTMSES oa tasuv ajalehe laialdw leviku tõttu Kuulutuste hinnad: uks toll ühel veerul kuulutused tekstis il" esiküljel $H Kortelkuulutused alr määr $150 Kirikute orrc satsioonide Ja isikute teai anded $100 tallilt KUULUTUSI VÕTAVAD VASTU: 1 Vaba Eestlase talitus 135 Tecumseth St Tel 364-767- 5 Postiaadress: Box 70 Sa Toronto 3 Ont 2 Mrs Leida Marie) 149 Bishop Ave Willowdale Ont Tel 223-008- 0 BnBfll0 SMi tSSZSZSZSF" mÜ hm1U"W "" "- -"" —— NWU lendad „ JU- - „ „M „„ „„„„ I " Pidujoovastuses haaras Nlklta üha suuremateoudellte lirt Oktoobrirno' |
Tags
Comments
Post a Comment for 0015a
