1984-11-15-06 |
Previous | 6 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
EESTLANE sidjapäeval, 15 novembril 1984 15,1984 Nr. 85
1218
ESTO-84 spordirsuursündmused
on jõudmas mineyikusaive. Georg
Seek, Eesti Kergejõustiku: Klubi
treener kirjutab Austraaliast kahjatsevalt,
et nad ei saanud küllalt
" toetust, kogunes ainult $1600, ühe-kahe
nooryõistleja saatmiseks To-
/•rpntosse,;':, ..• •
Soovitakse näha, ;,et edaspidi
korraldatakse ülemaailmsed spor-dipidustused
koos võimlemise ja
rahvatantsuga täiesti omaette üri-siisenä
ja ilma igasuguste muude
ürituste koormuseta; ja segarniseta.
Põhjendus:
1) Estode kava; koormatuse tõttu
ei ärata sport ei tähelepanu ega
liuvi ja seda lihtsal põhjusel, et ei
kohalikel ega ka mujalt külalistel
ei jatkü aega huvi tärkamiseks,
2) Ka sportimisealised noored is^
oa rohkete üritustega seotud ja ei
saa sel põhjusel võistelda;
3) Arvame, et eelnimetatud põh-
I justel võistles ainult 14 Kaiiada
eesti noort ikergejõustikus — see
on palju vähem arv, kui tavaliselt
yõtab osa Jõekääru ja Kotkajärve
•yõistiustest.
. 4) Kotkajärve ja Jõekääru yõist-lused
näitavad, et huvi ja osavõtjaid
on, kui võistlused toimuvad vabana
muude ürituste takistava ja ära-tõmbava
mõjuta.
5) XII Austraalia Eesti Päevadel
oli 5 päeva jooksul ainult 9 (üheksa)
üritust ja isegi sel puhul märr
kis Päevade üldjuht öma aruande
soovituste osas, et: „Rahvatantsü /
võimlemise üldproove mitte spordivõistlustega
üheaegselt pidada!"
Kergejõustik peaks oleme täie
standardkavagä kolmel või neljal
päeval, iga päev 3 kuni 4 tundi,
nõnda et ülejäänud ajal saab läbi-viia
teisi spordialasid segamata ja
kattumiseta.
Hästi rekiameeritud suuremaid
iseseisvaid spordivõistlusi tulevad
ka spordist mitte-huvitatud inime-,
sed uudishimust vaatama, Meie
kogemustel on spordivõistlused (j a
seda eriti kergejõustik) noorte hulgas
suurimaks patriotismi äratavaks
teguriks."
2 3 5* 5" 6 7 8
^ ^ ^ ^ ^ f
/o II • •
• . tl
• • 17
•J , • 4 li ao - •.-•
mmm • 25- i • 2? • 31 32^
M l i l g H V A B A aSTLASE t d H v i M
KesÖ a^vBslndtaBri toomingopaev^ aög. 1S>81 JSekSärol
LoomingDpäevade Kimstide lo^igiid f^ma Ja pSdSs 169 Dc
Autorid: ADik, Bcren^n, lipp-Leppik, Mcteab, RÄriiii, Nat-lapea,
Nüdas, Olbrei, Pulmi, jPinist, Raudsena RIga, Salo^
Sennat, Sosl, TiWo, Vstoaar, VhrkhaiB Ja Voitk.
Hhid $15.—
e. K A L E V I P O i G K Ü T K ES
CB maid Mseid M^M rohvolwrf»^
V A B A EESTLASB t o M h m s
H M » » . — + i M l i t i l y $ 1 . -
A E
Perioodil 1. jaan.—31; juuli oiii
kujunenud N. Liidu maleföderat-siooni
kvalifikatsiooni komisjoni
uued reitingud. Meeste hulgast on
ainukesena Jaan Ehlvest, kelle rei-ting.
on üle 2500 (2505 --2), naistest
Maaja Rannik 3315^^
Tatjana Fomina 2232 (+14);
Eesti maletajate tuumiku järjekorras
on J. Ehlvest, L 011 2416
(4-^4), 1. Nei (2293), A. Veingold
2389 (—7). H. Kärner 2368, B.
Rõtov 2338, A. Vooremaa 2337,;
Ä. Hermlin '2320 (+6), R. Etruk
I 2317, J. Vetemaa 2315, T. õim
2295, V. Heuer 2294, H. Luik
: 2285, H r Pohla 2279, H. Päärn
2277. Edukamad sel poolaastal on
olnud vOll ja . Hermlin^ teiste Elo
koefitsient pole muutunud, mis
näitab eemalolekut kaalukamatest
võistlustest.' v:'r->:-
Naistest; on edukamad olnud vaid
T; Fomina 2232 (-hl4), M. Ranniku
2215, L. Pärnpuu 2180 (—27),
M. Kinsigö 2174 ja M. Rõtova
2015 (—15) on kõik jäänud oma
tasemele seisma või läinud alla;
!: 1. G. Verdi: ooper
(eestikeelne nimi), 7. Edvistav, 9.
Koori liige. 10. Rooma arraastusju-nial,
11. Linn Soomes, 12. Jõulu-de-
eelne aeg, 13. Vaikne, 15. Sisselõigatud
soon, 16. Asutuse, või ettevõtte
juhataja,; 19. Võistlus kunsti
või teaduse alal, 21. Vana Testamendi
prohvet, 23. Antiikaegne
kaalu- ja rahaühik, 24. Rikas, 27.
• 27-aastane Kiievis elav eesti
sportlane Jüri Tamm heitis kerge-j
õustiku hooaj a lõpp-pünktiks vasarat
84.80, parandades sellega oma
tänavuaastast parimat tagajärge
enam kui meetri võrra. Vasarahei-te
tippude järjekord siiski ei niuu-tunud,
temast on ees Juri Seduh-hin
oma maailmarekordiga .86.34
ja Sergei Litvinov 85,14.
Endine eesti ajaleht, 28. Avab ja
sulgeb luku, 30. Jumalakartlik, 31.
Artikkel saksa keeles, 32. Värsse
looma.
• Piistreadr 1. Naisenimi, 2. Kir-'
jandusteos, 3. Toores, harimatu
inimene, 4. tThe küüruga kaamel,
5. Skandinaavia naisenimi, 6.
Rauast tehtud, 7. Eesti luuletaja,"
8. Kirikumõis, pastori elamu; 13.
Ajend, tegutsema panev põhjus,
. 14. Talvine sõiduk, 17. Teatud liiki
postisaadetis, 18. Jutt, lugu —
inglise keeles, 20. Teatud asendis,
21. Kuskil pidevalt asuvat, 22.
Ebameeldivam, 25. Upsakas, 26.
•Alevik Harjumaal, 29. Lapseva-
"•nem.
RISTSÕNA NR. 1217 ' '
LAfflENDUS.-^ .
. Põikread: 1. Vapsik, 6. Kangro,
10. Lahus, 11. Saadus, 12, Pennid,
13. Senegal, 14. Liig, 16. Peet, 18.
Alge, 19. Uus Eesti, 22. Toss, 24.
Ganossa, 25. Ihnutus, 27. Kana,
29. Suguvõsa, 32. Imal, 35; Emis,
36/ Sile, 37. Teataja, 39. Loomad,
40, Alatus, 41. Endla, 42. Rooste,
43. Amores.
MWGIL
L y d i a Ä r u v a n < i noodlroomot
. . T Ä I E N D U S K O O L I D E LAULUVARA
NOOTIDEGA"
Hfiid$8^
T. Eesfi Majas, p<^teeis L. MARLEY,
9 Panayfflio a, Wfflowdale, Ont M2R 3S8 )a VABA EESTLASE
talituses.
MARIE UNDH^ INIMESEMA
Raunatoke on kopsiatad Helmi Rajamaa poolt Teatajas afal-datid
artildite seeriast, avaldiib misi aspdrte meie smirlmilet»-
last km inimesest ja on täiendnsekb nefle teostetei mis Marie
Underi kohta varem ilmmrad. Raamatuke on yaija antud
m Marie Umderi 100. a. sünnipäeva tähistamisega*
Hind $4.—pluss saatekulu 500
SAADA VAL VABA EESTLASE TALITUSES
Kanada masterite Intercliib
ChampionsMp trofee,
Foto: jE. Mmar
28-aastäne Tshehhoslovakkla
odaviskaja Zdenek Adamek viskas
end aasta kümne parima hulka,
jäädes kaheksandaks tulemusega
91.12," mis on ka uus Tshehhoslo-vaklcia
rekord. Tema möödunud
aasta parim tulemus oli 85.66, tänavu
on ta seda parandanud 12
korda.
Püstread: 1. Vasall, 2. Paaria,
3. Ilus, 4. Kasemets, 5. Tulemus,
7.,Ahel, 8., Ganges, 9. Oodati, 12.
Pass, 15. Gloobus, 16. Perukas, 17.
Ettur,. 20. Usin, 21. Kasum, 23.
Oaks, 26. Laimjala, 28. Aastaile,
29. Sdler, 30. Gigolo, 31. õled,
33. Litter,' 34. Metsis, 37." Taht,
38. Alam.
ILMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST
430 retsepti BSod koos saatekuliiga Can. $tS.-°-
TdOiüüsi TõtAb vasta „Vaba Eestfaise" talita
lUamatad aaa^Makse vSya Los A B | ^ ^
2o
Mitte nii. ameeriklased. Mõni
; kuu tagasi PBS näitas märkimisväärset
filmi „Rušsians Are Here",
mis kasutas igat mõeldavat trikki,
et tõde N. Liidu põgenike kohta
moonutada, kujutades neid raisku-nuina,
joomareina ja peamiselt
inimestena, kes ei tea mida teha'
vabadusega, mida Ameerika on
iaeile andnud ja kes oma emigreerumise
otsust kahetsevad ja kes
tunnevad isegi puudust KG-B järele
(Täpne, väljend! Kä mina kuulsin
seda! — H; R.). Fihni loojad on
näinud palju vaeva, et leida viimase
aja emigrantide hulgast šeesu-.
guseid veidraid tüüpe — kõik selleks,
et ameeriklastele tõendada:
„Venelased (nagu nad pidevalt nimetavad
sovjeti juute) on õnnelikud
oma kodumaa rezhiimiga, nad
ei nõua midagi paremat, sellepärast
ei tohiks olla ameeriklaste aši,
kui Venest kuuldub vahast inetuid
lugusid. :
See häbematu pettus (film) tehti
ameerika rahva rahaga ja näidatakse
korduvalt üle kogu riigi, vaatamata
põgenike komiteede- ägedatele
protestidele. Proovigu keegi teha
. samane filni hispaanlastest või
emigrantidest Tshiilist — siis
press karjub jä nõuab sinu ristilöömist,
kuna sa õhutad rahvuslikku
yaenu ja halvustad vähemusräh-vaid.
Sind võib-olla sunnitakse isegi
maksma miljoneid, kohtuotsuse
põhjal ~ ja see kõik teostub samade
liberaalide poolt! ^
Liberaalid ei õpi kunagi. Nad
on siin selleks, et õpetada meid.
õpetada meid neid tundma, mitte
analüüsima.
Liberaalide suhtes kehtib, et
nende' alatised ekslikud otsused
neid ei halvusta. Nad oii puutumatud.
Vabad moraalsest vastutusest,
hiilgav eeskuju kõigile. Kas
nad ei kuulutanud minevikus, et
Vietkongil polnud midagi tegemist
komniunismiga, kuna nad olid natsionalistid,
kes võitlesid oma maa
iseseisvuse eest? Kas nad ei. tunnistatud,
et PLO oli patriootlik organisatsioon,
mil polnud Nõukogude
Liiduga vähematki ühendust?
Kas nad ei kuulutanud valjul häälel,
et ame^eriklased; olid agressorid
ja pidanuks välja tõmbuma Kagu-
Aasiast, kartmata ,,domino efekti"?
Tänapäeval õpetavad nad, et
Kesk-Ameerika geriljad on erinevad
ja seal ei tule„domino efekti",
ei uusi kommunistide baase, ci totalitaarset
' survet Kesk-Ameerika
rahvastele.
Needsamad inimesed kord kinnitasid,
et Castro on tõeline revolutsionäär;
et Angopla pole kommii-nistiik
riik ja Kuuba väed seal on
ainult ; j,olukorra : stabiliseenmi-seks"!
Nad kinnitasid Garterile, et
sandinistad pole kommunistid jä on
sellepärast õigustatud ameerika abi
saama. Nad mõjutasid Carterit, et
shahh peab Iräanist lahkuma ja
seal ei tule revolutsiooni. Miljonid
on surnud ja kodu kaotanud nende
lõpmatute moraälitsemiste ja halva
otsustamisvõime pärast Kuid liberaalid
ei hooli põrmugi neist rahvastest.
Ja nad pole kunagi vastutavad"
vereojade ja laibamägede
eest, mida nende progressiivsed
protezheed on teinud kogu maailmas!
KONSERVATIIVID
Aga konservatiivid?! Need on
ikkagi „silent majority". Kuna liberaalid
alati tahavad midagi otsekohe
— konservatiivid ei taha midagi
siit mäaihnast, ainult, et kõik
jääks nii nagu on. Nad võivad mõmiseda
liberaalide hullumeelse aktiivsuse
., üle yõi kaevata üksteisele
meedia liberaalse erapoolikuse üle,
kuid katsu konservatiive organiseerida,
katsu neid välja tänavale saada,
katsu neid viia hääletama konservatiivide
kandidaatidele, kui on
vihmane ilm.
Meie kõik teame, kui kardetav
on mõte „nuclear freeze" ja „ n6
first üse" ning muud arvukad rahu-kampaania
hüüdlaused. Need on
sammud ühepoolseks Ameerika
maharelvastamiseks. Me. mõistame
ka, et seesinane rahu-liikumine vajab
vaid väikest finantsilist abi, et
kujuneda poliitilise mõjutamise teguriks.
Kõik, mis selleks vaja, on
üks hästi plaanitsetud rokk-kont-sert,
kus on kerge süstida igasuguseid
tapvaid ideid.
25-ndal märtsil New York Times
publitseeris 'K. Teltshi artikli
„Filantroobid fokuseerivad relvade
võidujooksule", milles seletati, et
võimsamad ameerika sihtasutused
(foundations) teevad rahu heaks
tööd. William Dietel, Rockefeller-vendade
fondi direktor, on ütelnud:
,,Tuumasõja vältimine peab
olemas 80-ndates nagu tsiviilõiguste
lahingud olid 60-ndates aastates."
Siit näeme, et Carnegie, Fordi,
MacArthuri, Georg Gundi ja teised
sihtasutused ei kuluta summasid
riigikaitseks! Olgem hoiatatud —
ameerika rahva ajusid pestakse
kindlas suunas — vastupanuta alla
anda Nõukogude väljapressimistele
(blackmail)!
Kas konservatiivid kavandavad
laiaulatuslikku rahvaarvamiste mõjutamist?
Kas nad haaravad oma
tšhekiraamatud ja püüavad kujundada
kapitali, vastukaaluks liberaalidele?
Kas nad mobiliseerivad aktiviste
ja loovad gruppe üle maa,
igas linnas ja igal kampusel? Kas
nad peavad loenguid töökodades,
allkirjade kogumist, kõnekoosolekuid,
näitusi, pidusid, meedia
mõjutamist?
Muidugi mitte. Mõned aastad
hiljem nad istuvad kuskil ümber
laua, mõmisevad ja süüdistavad liberaalset
ajakirjandust, rahva ignorantsust,
nõukogude agente — kõike
muud, kuid mitte neid endid.
Konservatiivide probleem on, et
nende arvates tõde seisab ise püsti
ja seda pole vaja turustada, ega
müüa või mõneti pakkuda. Sõna
„propaganda" paneb konservatiivide
selja vabisema, nagu sõna „nuc-lear"
muudab liberaalid vihaseks.
Kahjuks tuumasõjad ja ideoloogiline
sõjapidamine ei lõpe iseenesest.-
•
Tehnika on arenenud kohutava
kiirusega ja selle järeldusena oleme
nüüd -kõik ligidased naabrid,
geograafilisest asukohast hoolimata.
Kulub vaid 15 minutit, et rakett-relv
jõuab teiselepoole maakera.
Kulub vaid murdosa sekundist, et
märgata, et ka poliitilised vahendid
on muutunud. Meie elame ideoloogilises
sõjas. Massiideoloogia, mas-sipropaganda,
masside liikumine —
on relvadeks. Iseseisvus ja rahvuslikud
piirid, sõda ja rahu, diplomaatia
ja stabiilsus —-kõik need
19-nda sajandi mõisted on kehtetud.
Tuumarelv pole enam relv militaarses
mõistes, vaid suur psühholoogiline
tegur ideoloogilises sõjas.
Sõda pole enam lihtne militaarne
kemplus riikide vahel, vaid
ilmuvus — rahva rahutustest kuni
terrorismini ja geriljategevuseni.
Lahinguväli moodsas sõjas ei ole
riikide piiridega piiratud, vaid sünnib
rahva teadvuses Indianas või
Siberis. Ja mis on selles sõjas rahu.
ja stabiilsus? Need on kaotanud
mõtte. Mille stabiilsus? Kontsentratsioonilaagri
või Viienda^avenüü
oma? Ja mida me mõistame sõnaga
— rahu? Klassivõitluse jätkumist,
vabastamist, islami võitu, demokraatia
allaandmist?
Häda ön, et ameeriklased üldiselt
ja konservatiivid eriti — keelduvad
jonnakalt tehnilist progressi
arvestamast. Tehnoloogilise
progressi, millele ameerika on andnud
rohkem kui ükski teine rahvas,:
selle saavutusi keeldub ameeriklane
Hhtsalt tunnustamast! Nemad
ei taha astuda 20-ndasse sajandisse;
Järgneb
Ro&kem tellljrfd parem ajaleiit.
Soovitage
oma f6pnidele!
nnHiNnntntHaniniifiiiiusi^^
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , November 15, 1984 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1984-11-15 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e841115 |
Description
| Title | 1984-11-15-06 |
| OCR text | EESTLANE sidjapäeval, 15 novembril 1984 15,1984 Nr. 85 1218 ESTO-84 spordirsuursündmused on jõudmas mineyikusaive. Georg Seek, Eesti Kergejõustiku: Klubi treener kirjutab Austraaliast kahjatsevalt, et nad ei saanud küllalt " toetust, kogunes ainult $1600, ühe-kahe nooryõistleja saatmiseks To- /•rpntosse,;':, ..• • Soovitakse näha, ;,et edaspidi korraldatakse ülemaailmsed spor-dipidustused koos võimlemise ja rahvatantsuga täiesti omaette üri-siisenä ja ilma igasuguste muude ürituste koormuseta; ja segarniseta. Põhjendus: 1) Estode kava; koormatuse tõttu ei ärata sport ei tähelepanu ega liuvi ja seda lihtsal põhjusel, et ei kohalikel ega ka mujalt külalistel ei jatkü aega huvi tärkamiseks, 2) Ka sportimisealised noored is^ oa rohkete üritustega seotud ja ei saa sel põhjusel võistelda; 3) Arvame, et eelnimetatud põh- I justel võistles ainult 14 Kaiiada eesti noort ikergejõustikus — see on palju vähem arv, kui tavaliselt yõtab osa Jõekääru ja Kotkajärve •yõistiustest. . 4) Kotkajärve ja Jõekääru yõist-lused näitavad, et huvi ja osavõtjaid on, kui võistlused toimuvad vabana muude ürituste takistava ja ära-tõmbava mõjuta. 5) XII Austraalia Eesti Päevadel oli 5 päeva jooksul ainult 9 (üheksa) üritust ja isegi sel puhul märr kis Päevade üldjuht öma aruande soovituste osas, et: „Rahvatantsü / võimlemise üldproove mitte spordivõistlustega üheaegselt pidada!" Kergejõustik peaks oleme täie standardkavagä kolmel või neljal päeval, iga päev 3 kuni 4 tundi, nõnda et ülejäänud ajal saab läbi-viia teisi spordialasid segamata ja kattumiseta. Hästi rekiameeritud suuremaid iseseisvaid spordivõistlusi tulevad ka spordist mitte-huvitatud inime-, sed uudishimust vaatama, Meie kogemustel on spordivõistlused (j a seda eriti kergejõustik) noorte hulgas suurimaks patriotismi äratavaks teguriks." 2 3 5* 5" 6 7 8 ^ ^ ^ ^ ^ f /o II • • • . tl • • 17 •J , • 4 li ao - •.-• mmm • 25- i • 2? • 31 32^ M l i l g H V A B A aSTLASE t d H v i M KesÖ a^vBslndtaBri toomingopaev^ aög. 1S>81 JSekSärol LoomingDpäevade Kimstide lo^igiid f^ma Ja pSdSs 169 Dc Autorid: ADik, Bcren^n, lipp-Leppik, Mcteab, RÄriiii, Nat-lapea, Nüdas, Olbrei, Pulmi, jPinist, Raudsena RIga, Salo^ Sennat, Sosl, TiWo, Vstoaar, VhrkhaiB Ja Voitk. Hhid $15.— e. K A L E V I P O i G K Ü T K ES CB maid Mseid M^M rohvolwrf»^ V A B A EESTLASB t o M h m s H M » » . — + i M l i t i l y $ 1 . - A E Perioodil 1. jaan.—31; juuli oiii kujunenud N. Liidu maleföderat-siooni kvalifikatsiooni komisjoni uued reitingud. Meeste hulgast on ainukesena Jaan Ehlvest, kelle rei-ting. on üle 2500 (2505 --2), naistest Maaja Rannik 3315^^ Tatjana Fomina 2232 (+14); Eesti maletajate tuumiku järjekorras on J. Ehlvest, L 011 2416 (4-^4), 1. Nei (2293), A. Veingold 2389 (—7). H. Kärner 2368, B. Rõtov 2338, A. Vooremaa 2337,; Ä. Hermlin '2320 (+6), R. Etruk I 2317, J. Vetemaa 2315, T. õim 2295, V. Heuer 2294, H. Luik : 2285, H r Pohla 2279, H. Päärn 2277. Edukamad sel poolaastal on olnud vOll ja . Hermlin^ teiste Elo koefitsient pole muutunud, mis näitab eemalolekut kaalukamatest võistlustest.' v:'r->:- Naistest; on edukamad olnud vaid T; Fomina 2232 (-hl4), M. Ranniku 2215, L. Pärnpuu 2180 (—27), M. Kinsigö 2174 ja M. Rõtova 2015 (—15) on kõik jäänud oma tasemele seisma või läinud alla; !: 1. G. Verdi: ooper (eestikeelne nimi), 7. Edvistav, 9. Koori liige. 10. Rooma arraastusju-nial, 11. Linn Soomes, 12. Jõulu-de- eelne aeg, 13. Vaikne, 15. Sisselõigatud soon, 16. Asutuse, või ettevõtte juhataja,; 19. Võistlus kunsti või teaduse alal, 21. Vana Testamendi prohvet, 23. Antiikaegne kaalu- ja rahaühik, 24. Rikas, 27. • 27-aastane Kiievis elav eesti sportlane Jüri Tamm heitis kerge-j õustiku hooaj a lõpp-pünktiks vasarat 84.80, parandades sellega oma tänavuaastast parimat tagajärge enam kui meetri võrra. Vasarahei-te tippude järjekord siiski ei niuu-tunud, temast on ees Juri Seduh-hin oma maailmarekordiga .86.34 ja Sergei Litvinov 85,14. Endine eesti ajaleht, 28. Avab ja sulgeb luku, 30. Jumalakartlik, 31. Artikkel saksa keeles, 32. Värsse looma. • Piistreadr 1. Naisenimi, 2. Kir-' jandusteos, 3. Toores, harimatu inimene, 4. tThe küüruga kaamel, 5. Skandinaavia naisenimi, 6. Rauast tehtud, 7. Eesti luuletaja," 8. Kirikumõis, pastori elamu; 13. Ajend, tegutsema panev põhjus, . 14. Talvine sõiduk, 17. Teatud liiki postisaadetis, 18. Jutt, lugu — inglise keeles, 20. Teatud asendis, 21. Kuskil pidevalt asuvat, 22. Ebameeldivam, 25. Upsakas, 26. •Alevik Harjumaal, 29. Lapseva- "•nem. RISTSÕNA NR. 1217 ' ' LAfflENDUS.-^ . . Põikread: 1. Vapsik, 6. Kangro, 10. Lahus, 11. Saadus, 12, Pennid, 13. Senegal, 14. Liig, 16. Peet, 18. Alge, 19. Uus Eesti, 22. Toss, 24. Ganossa, 25. Ihnutus, 27. Kana, 29. Suguvõsa, 32. Imal, 35; Emis, 36/ Sile, 37. Teataja, 39. Loomad, 40, Alatus, 41. Endla, 42. Rooste, 43. Amores. MWGIL L y d i a Ä r u v a n < i noodlroomot . . T Ä I E N D U S K O O L I D E LAULUVARA NOOTIDEGA" Hfiid$8^ T. Eesfi Majas, p<^teeis L. MARLEY, 9 Panayfflio a, Wfflowdale, Ont M2R 3S8 )a VABA EESTLASE talituses. MARIE UNDH^ INIMESEMA Raunatoke on kopsiatad Helmi Rajamaa poolt Teatajas afal-datid artildite seeriast, avaldiib misi aspdrte meie smirlmilet»- last km inimesest ja on täiendnsekb nefle teostetei mis Marie Underi kohta varem ilmmrad. Raamatuke on yaija antud m Marie Umderi 100. a. sünnipäeva tähistamisega* Hind $4.—pluss saatekulu 500 SAADA VAL VABA EESTLASE TALITUSES Kanada masterite Intercliib ChampionsMp trofee, Foto: jE. Mmar 28-aastäne Tshehhoslovakkla odaviskaja Zdenek Adamek viskas end aasta kümne parima hulka, jäädes kaheksandaks tulemusega 91.12," mis on ka uus Tshehhoslo-vaklcia rekord. Tema möödunud aasta parim tulemus oli 85.66, tänavu on ta seda parandanud 12 korda. Püstread: 1. Vasall, 2. Paaria, 3. Ilus, 4. Kasemets, 5. Tulemus, 7.,Ahel, 8., Ganges, 9. Oodati, 12. Pass, 15. Gloobus, 16. Perukas, 17. Ettur,. 20. Usin, 21. Kasum, 23. Oaks, 26. Laimjala, 28. Aastaile, 29. Sdler, 30. Gigolo, 31. õled, 33. Litter,' 34. Metsis, 37." Taht, 38. Alam. ILMUS TEINE TRÜKK INGLISKEELSEST KOKARAAMATUST 430 retsepti BSod koos saatekuliiga Can. $tS.-°- TdOiüüsi TõtAb vasta „Vaba Eestfaise" talita lUamatad aaa^Makse vSya Los A B | ^ ^ 2o Mitte nii. ameeriklased. Mõni ; kuu tagasi PBS näitas märkimisväärset filmi „Rušsians Are Here", mis kasutas igat mõeldavat trikki, et tõde N. Liidu põgenike kohta moonutada, kujutades neid raisku-nuina, joomareina ja peamiselt inimestena, kes ei tea mida teha' vabadusega, mida Ameerika on iaeile andnud ja kes oma emigreerumise otsust kahetsevad ja kes tunnevad isegi puudust KG-B järele (Täpne, väljend! Kä mina kuulsin seda! — H; R.). Fihni loojad on näinud palju vaeva, et leida viimase aja emigrantide hulgast šeesu-. guseid veidraid tüüpe — kõik selleks, et ameeriklastele tõendada: „Venelased (nagu nad pidevalt nimetavad sovjeti juute) on õnnelikud oma kodumaa rezhiimiga, nad ei nõua midagi paremat, sellepärast ei tohiks olla ameeriklaste aši, kui Venest kuuldub vahast inetuid lugusid. : See häbematu pettus (film) tehti ameerika rahva rahaga ja näidatakse korduvalt üle kogu riigi, vaatamata põgenike komiteede- ägedatele protestidele. Proovigu keegi teha . samane filni hispaanlastest või emigrantidest Tshiilist — siis press karjub jä nõuab sinu ristilöömist, kuna sa õhutad rahvuslikku yaenu ja halvustad vähemusräh-vaid. Sind võib-olla sunnitakse isegi maksma miljoneid, kohtuotsuse põhjal ~ ja see kõik teostub samade liberaalide poolt! ^ Liberaalid ei õpi kunagi. Nad on siin selleks, et õpetada meid. õpetada meid neid tundma, mitte analüüsima. Liberaalide suhtes kehtib, et nende' alatised ekslikud otsused neid ei halvusta. Nad oii puutumatud. Vabad moraalsest vastutusest, hiilgav eeskuju kõigile. Kas nad ei kuulutanud minevikus, et Vietkongil polnud midagi tegemist komniunismiga, kuna nad olid natsionalistid, kes võitlesid oma maa iseseisvuse eest? Kas nad ei. tunnistatud, et PLO oli patriootlik organisatsioon, mil polnud Nõukogude Liiduga vähematki ühendust? Kas nad ei kuulutanud valjul häälel, et ame^eriklased; olid agressorid ja pidanuks välja tõmbuma Kagu- Aasiast, kartmata ,,domino efekti"? Tänapäeval õpetavad nad, et Kesk-Ameerika geriljad on erinevad ja seal ei tule„domino efekti", ei uusi kommunistide baase, ci totalitaarset ' survet Kesk-Ameerika rahvastele. Needsamad inimesed kord kinnitasid, et Castro on tõeline revolutsionäär; et Angopla pole kommii-nistiik riik ja Kuuba väed seal on ainult ; j,olukorra : stabiliseenmi-seks"! Nad kinnitasid Garterile, et sandinistad pole kommunistid jä on sellepärast õigustatud ameerika abi saama. Nad mõjutasid Carterit, et shahh peab Iräanist lahkuma ja seal ei tule revolutsiooni. Miljonid on surnud ja kodu kaotanud nende lõpmatute moraälitsemiste ja halva otsustamisvõime pärast Kuid liberaalid ei hooli põrmugi neist rahvastest. Ja nad pole kunagi vastutavad" vereojade ja laibamägede eest, mida nende progressiivsed protezheed on teinud kogu maailmas! KONSERVATIIVID Aga konservatiivid?! Need on ikkagi „silent majority". Kuna liberaalid alati tahavad midagi otsekohe — konservatiivid ei taha midagi siit mäaihnast, ainult, et kõik jääks nii nagu on. Nad võivad mõmiseda liberaalide hullumeelse aktiivsuse ., üle yõi kaevata üksteisele meedia liberaalse erapoolikuse üle, kuid katsu konservatiive organiseerida, katsu neid välja tänavale saada, katsu neid viia hääletama konservatiivide kandidaatidele, kui on vihmane ilm. Meie kõik teame, kui kardetav on mõte „nuclear freeze" ja „ n6 first üse" ning muud arvukad rahu-kampaania hüüdlaused. Need on sammud ühepoolseks Ameerika maharelvastamiseks. Me. mõistame ka, et seesinane rahu-liikumine vajab vaid väikest finantsilist abi, et kujuneda poliitilise mõjutamise teguriks. Kõik, mis selleks vaja, on üks hästi plaanitsetud rokk-kont-sert, kus on kerge süstida igasuguseid tapvaid ideid. 25-ndal märtsil New York Times publitseeris 'K. Teltshi artikli „Filantroobid fokuseerivad relvade võidujooksule", milles seletati, et võimsamad ameerika sihtasutused (foundations) teevad rahu heaks tööd. William Dietel, Rockefeller-vendade fondi direktor, on ütelnud: ,,Tuumasõja vältimine peab olemas 80-ndates nagu tsiviilõiguste lahingud olid 60-ndates aastates." Siit näeme, et Carnegie, Fordi, MacArthuri, Georg Gundi ja teised sihtasutused ei kuluta summasid riigikaitseks! Olgem hoiatatud — ameerika rahva ajusid pestakse kindlas suunas — vastupanuta alla anda Nõukogude väljapressimistele (blackmail)! Kas konservatiivid kavandavad laiaulatuslikku rahvaarvamiste mõjutamist? Kas nad haaravad oma tšhekiraamatud ja püüavad kujundada kapitali, vastukaaluks liberaalidele? Kas nad mobiliseerivad aktiviste ja loovad gruppe üle maa, igas linnas ja igal kampusel? Kas nad peavad loenguid töökodades, allkirjade kogumist, kõnekoosolekuid, näitusi, pidusid, meedia mõjutamist? Muidugi mitte. Mõned aastad hiljem nad istuvad kuskil ümber laua, mõmisevad ja süüdistavad liberaalset ajakirjandust, rahva ignorantsust, nõukogude agente — kõike muud, kuid mitte neid endid. Konservatiivide probleem on, et nende arvates tõde seisab ise püsti ja seda pole vaja turustada, ega müüa või mõneti pakkuda. Sõna „propaganda" paneb konservatiivide selja vabisema, nagu sõna „nuc-lear" muudab liberaalid vihaseks. Kahjuks tuumasõjad ja ideoloogiline sõjapidamine ei lõpe iseenesest.- • Tehnika on arenenud kohutava kiirusega ja selle järeldusena oleme nüüd -kõik ligidased naabrid, geograafilisest asukohast hoolimata. Kulub vaid 15 minutit, et rakett-relv jõuab teiselepoole maakera. Kulub vaid murdosa sekundist, et märgata, et ka poliitilised vahendid on muutunud. Meie elame ideoloogilises sõjas. Massiideoloogia, mas-sipropaganda, masside liikumine — on relvadeks. Iseseisvus ja rahvuslikud piirid, sõda ja rahu, diplomaatia ja stabiilsus —-kõik need 19-nda sajandi mõisted on kehtetud. Tuumarelv pole enam relv militaarses mõistes, vaid suur psühholoogiline tegur ideoloogilises sõjas. Sõda pole enam lihtne militaarne kemplus riikide vahel, vaid ilmuvus — rahva rahutustest kuni terrorismini ja geriljategevuseni. Lahinguväli moodsas sõjas ei ole riikide piiridega piiratud, vaid sünnib rahva teadvuses Indianas või Siberis. Ja mis on selles sõjas rahu. ja stabiilsus? Need on kaotanud mõtte. Mille stabiilsus? Kontsentratsioonilaagri või Viienda^avenüü oma? Ja mida me mõistame sõnaga — rahu? Klassivõitluse jätkumist, vabastamist, islami võitu, demokraatia allaandmist? Häda ön, et ameeriklased üldiselt ja konservatiivid eriti — keelduvad jonnakalt tehnilist progressi arvestamast. Tehnoloogilise progressi, millele ameerika on andnud rohkem kui ükski teine rahvas,: selle saavutusi keeldub ameeriklane Hhtsalt tunnustamast! Nemad ei taha astuda 20-ndasse sajandisse; Järgneb Ro&kem tellljrfd parem ajaleiit. Soovitage oma f6pnidele! nnHiNnntntHaniniifiiiiusi^^ |
Tags
Comments
Post a Comment for 1984-11-15-06
