Vaba eestlane , April 2, 1985

              Teisipäeval, 2. aprillil 1985 r— ^,;April:2, 198S
•iiiTin
fefsipüevaf fo ii^apc
palky tõsteti
LONDON (Reuter) - Briti Riigi-kassa
teatab, et kuningliku pere­konnal
aasta sissetulek viidi 7,9
müjonile dollarile, mis on võrdne
3,25 protsendilisele palgatõusule.
Riigikassa leiab, et see on täiesti
õigustatuü, kuna inflatsioon Inglis­maal
on 5.protsenti. Kuninganna
ja tema perekonnaliikmete palgad
oleksid siis järgmised:
Kuningarma 6,100.000, kunin-ganaa
ema — 537,794, kuninganna
ateaasa — 300:393, prin|;sess Mar-garet
182.170, prints Andrew ja
prints Edward — 32.214 kumbki,
printsess Anne — 187.164., Teistele
lähedastele sugulastele makstakse
umbeis 600.000 dollarit aastas.
Printsess piitsutas
teenilciid
LONDON,— Kuveiti printses­sile
Fana al-Sabahile määrati 6-
kuuline tingunusi karistus ja
$2200 rahatrahv, et ta oli oma
kahte teenijat peksnud elektfijuht-me
ja ratsapiitsaga. 30-aastane
printsess oli võtnud omaks, et ta
oli peksnud teenijaid Shamsul Arif-
.fatiSriLankast ja Lexi Awami In­diast,
kes olid pühkinud liiga aeg­laselt.
Kohtunik ütles printsessile,
et ta olgu õnnelik, et teda vang­lasse
ei määratud.
Leidlik muuseyml
„Kodumaa" I. aug. 1984 kirju- piinlik ja ta alustas sõbralikku jut»
tab: tu. Tõi välja Euroopa kaardi, kus
, .Esimene trükitud' raamat • nägi oli Prantsusmaa, Iirimaa, Shoti-ilmavalgust
1564. a. Moskvas triik- maa ja Wales. Inglismaa kohal oli
kai Ivan Fjodorovi poolt. Sellel ko- sinine meri.
hai asub praegu Arhiivinduse Ins­tituut.^'
¥en'e leidurid on kõik maailma-
Imulsad (esimene aurumasin, esi­mene
lennuk, esimene jalgratas
jm.).Välimarssal Grigori Potjom-
Idn on kogu maailmas tuntud, kui
omapärase stiiliga arhitekt.
Ametnik seletas — In'glismaa ei
eksisteeri enam ja kõik maakaar­did
tulevad revideerimisele.
Sedtsman 20. 8. 84
Koloneli vaenulike-maade võitmi­se
stiir on väga omapärane. Varsti
on Liibüa väike^saar laias sinises
meres.
Nelj^ümne aasta juubelifoto
Guinessl rekordite raamat vas- ,
tab: Esimene mehhaaniliselt trüki- j
tud raamat oli Gutenbergi piibel, Kui võtta laste mänguasi — meh-trükitud
Mainzis, Saksamaal 1455- haaniline piuksuv piüupart ja sel-dal
aastal. le kõhtu monteerida kuus koppar-topp
patareid ning sinna kiilge kru­vida
kaks kilukarbikaanest tehtud
Iga ameeriklane on kuulnud, et valjuhääldajat, millistega ühenda-
John W. Hinckiey jr. 30. 3. 1981 a. da kõige parem häälekõvendaja,
peaaegu tappis presidendi. Paljud mida Ameerika Pentagonist välja-
-P^ . ' V I 1 VI mäletavad veel jahmatust, kui ko-shinugeldada saab ja kõik^^^^^^^^^s^^
Doverstorpi põgenikelaagri lipkonna skaud±ogu hus avastas, et mncMey jr--oUkrempei^^^s^
', Moskva ajakirja „Sovetskaja
Kultura'' teatel avastas keegi eks­pert
et Ksiljasini (lin i Volga ääres)
muuseumis leiduvas ajaloolises
tsaaride ^rooniks on rohkete kal­liskivide
akemel klaasitükid. Juurd­lusel
leiti, et üle 600.000 dollari
väärtuses kalliskive kroonis ja teis­tes
museumiesemeis olid- asendatud
tavalise klaasiga.
Süüdlase, naissoost muuseumi di­rektori
Galina Fedorva aiast leiti
kaevamisel kõrvaldatud kalliskive
ja nende müügist saadud raha. Kui
arreteeritud Galina õigust räägib,
et ta müüs kalliskive välismaa dip­lomaatidele,
siis on venelastel võrd­lemisi
delikaatne ülesanne, pidada
läbirääkimisi õigete kalliskivide ta­gasisaamiseks.
Kuidas teadis eks­pert
neid kontrollima minna? Ehk
oli temalgi plaanis ehtsate kivide
asendamine?
Tänavatüdrykiite
Torontos on
avamine 10. veebruaril 1945. Pildil on mõnedki kanada-eestlased, osa neist veel prae- süütu. (AUAgcai, kel paavsti mõr- süs see kast' vüai Moskva üiikooH
g« skautlikelt aktiivsed. Püsti seisvate poiste esimeses
kes on pannud käed eelseisja õlgadele, on praegune Lembitu Maleva juht HaroldEivi. Aga muidugi. Nooruk, oü süütu, laksmääratud tunmi ja minutil
Paremal üleval nurgas otse lambi all on Doverštorpi laagri juht Rootsi sõjaväe kapten '^"J-,^^ lõii^ ning äkiline
jr u V. • ^ *. 11 11^^- TT -t / A V * . ^ nud relvade muuh; 2) televisioon vaik^^^
Kallenberg, temast eespool vasakult teine Hamiltoni skautmaster Arnold Hmima, jpa- näitas vägivalda ja ilusaid tüdm. see on Sputnik, mis jõudis just
remal ilma prillideta Heino Jõe. Kapten Kallenberg andis meile neli päeva enne äya- ^ i ^ * 3) nooruk oU peast segane, praegu kuu peale. Nii ütleb „Prav°
mist tühja baraki ega jõudimd ära imestada/kuidas see nii hittu pidulikult s^^^ mis <m „Tõde".
a
muu otsustajate kohta. ^ ^ ^ ^ ^ ^ ^V V
Aga nüüd on küll kin(M, et John f ^ ^^^f^' Toronto Star
Hinckiey jr. on veidi nü.naa,kmia ^^"^^ ""^^t yaesest yellest
tegi suuremeelse ettepaneku, et Wm^sons,^es voiüs^l^^^^
tema vahetatagu Venemaale mimiumi Floridas, $85 000 vaartu-
Andrei Sahharovi vastu!
iestlased Rootsis olid €ilgcito|ad Skm.
Möödiinud aasta lõpul tähistas vaffliia Teise maailmasõja pagulaste skautüksus
eesti skautide StokhoIiM Kalevi Upkond oma 40. aastapäeva. Eestlaste põg^^^
le Rootsi ja Rootsi riigi erapooletus kujundasid olukorra, et eestlastest said olla alga­tajad
kogu maailma pagulas-skauflusele^Meil^^^^^^c^ esile tõsta samia õigusmi^ lapseabiraha, võrdub?
tähtsana, kui eesti osavõttu. asutajÄkmenaRahvusva^ algatami- praeguse arusaama järgi
sest 1920. a.
ses, kuid ei suutnud loterii võidu-tingimustes
ettenähtud küsimust
vastata! : i
Maises paradiisis, Havail, kerkis Küsimusi oli: — 228 korda 21
üles küsimus, mis ajast oh naine pluss 10824 jagada 12 miinus 1121
Eestlased põgenesid Rootsi sel
ajal, kui Euroopa sõjasündmused
olid aBes oma julmemal'kulminat-sioonü.
Et kohe põgenikelaagrites
hakati organiseerima eesti kultuuri­tööd
ja isetegevust, siis alustasid
ka eesti skaudijuhid laagrites oku­patsioonide
ajal katkestatud eesti
skautlust. Ükski teine noorteorgani-satsioon
niisugust algatust ei teinud
ja see agarus ning organisatsiooni­line
kohusetunne tuleb suure tee-
EESTISKAUtLUS
«0 AAStAT VÖCHSiL
oma kultuurilist tegevust. Üksikas­jad,
nagu oma vormiriietuse ja
märkide kasutarriine oleneb kohali­kest
peakorteritest,
Rootsi eesti skautlus tähistab Ees-sündimise
moment pohiud mingi
määrava tähendusega, vaidnagu lü-kumine
ühest ruumist teise. Ja' nii
ka kohus otsustas, et. rase naine
on õigustatud saama lapseabiraha.
Nurjatu f^ational Review" (16.
11. 84) küsib nüüd, mis saab siis.
Vastamiseks anti paber, plüats
ja 15 mikutit aega. Kompüter pol­nud
lubatud.
Loteriide nn. skUI-testing küsi­mused
matemaatikast on saanud
mitmele „võitjale" saatuslikuks.
Matemaatiliste küsimuste kasuta­ti
pagulas-skautluse 40. juubeliaas- kui ema maksab lapseabirahaga mine l o t e r ü d e l ^ x ^ ^ ja
tat, mille läbiviimine skaudijuhtide abordi eest? Sündimata laps oö siis
AK-l usaldati Eesti Skautniaste^^ enesetapmises kaassüüdlane!
te Kogule Rootsis. Praegu ei tea, T,^^,^^ , v j ,
^ kas teised eesti skautiuse maad juu- ^ seadusesolm^
^ b e l i t tähistavad, kuna skautiu^eal^^^^^^^^ Ülemkohus tu-seal
tunnistatud väärikaks muude
lollide küsimuste hulgas.
TORONTO
prostituudfdel nii äge võistlus, et
nad on hakanud käima end majast
majja pakkumas, selle asemel et
põiüda kundesid tänavailt. Ühte
ma^ja pääsenud naised kasutasid
võimalust varastamiseks. Kui üks
naine istus.mehe põlvU, teine leidis
mehe rahatasku ja hiilist sealt võe­tud
$40(>-ga välja.
Puhkepäev Lim^
prostituutidele
LIMA, Peruu (UPI). — Prosti­tutsioon
on Limas seaduslikult lu­batud
ja prostituutide arvu hinna­takse
501000-le. ühenduses paavst
Johannes Paulus II külaskäiguga
palus kohalik püskop Ricard Du-rand
lõbumajade omanikke oma
asutused ajutiselt sulgeda, kuna
polevat sobiv; kui naiste väärikuse
müümine toimub Püha Isa külas­käigu
kestel.: Ametivõimud panid
ka , seisma alkohoolsete jookide
müügi ja vangistasid tuhandeid nn.
„ebasobivaid" isikuid vahetult enne
paavsti saabuijnist Ekuadorist.
Nende 5000-de „ebasobiva" isi-
' ku hulgas oli inimesi, kellel puudu­sid
isikut-tõendavad dokumendid,
vargad, prostituudid (nähtavasti tä­navail
äritsevad) ja homoseksuäa-lid.
Väidetakse ka, et politsei ole­vat
arreteerinud mitmeid vasak­poolseid
tegelasi Vilja El Salvadori
agulis, mida paavst ka külastas.
Kiiigi alkohoolsete jookide müük
oli keelatud, varustasid. Lima ela­nikud
ennast rikkalikult viina ja
õllega salaviinagai kaubitsejate lah­kel
kaasabil.
on asutatud vähemasti 5 aastat hil-nena
panna asja algatanud eesti Skm. Grönberg võttis ühenduse Jem. ja praegu^
skaudijuhtide arvele. Põgenikelaag- tolleaegse Rootsi Skautuniooni vä- ohiud . enamasti veel aktiivne, siis
rites alustas tegevust ligi paarküm- lissekretär Sten Thieliga sooviga, et kui eesti skaudiliikumist 1944/45
mend skautüksust. Kõik need on Rootsi SkaudiHit tunnustaks eestlas-taasdustati;^".
tegevuse lõpetanud koos laagritega, te õigust skautliküksorganis^^^^^
väljaarvatud Stokholmi Kalevi lip- miseks ja aitaks seUeks omalt poolt
kond, mis amsa paigalise üksusena kaasa,
tegutseb tänapäevani. Štokhohni
Kalev ei ole seega mitte ainult esi- Välissekretär Thiel ei ohiud as-mene
eesti skautüksus Rootsis, Jast eriti yainaustatud. Võib^^^ä^^^^
vaid ka esimene Teise maailmasõja et ta pidas eestiaste organiseerus mänedzh©i*i ©riärid
põgenike skautüksus kogu maailma mist ajutiseks nähteks, või nägi sel- ^ ^ « i - ^ * > I«B iw
ulatuses. les koguni poliitilist tagapõhja. Kui
histas eelnimetatud kohtuotsuse.
Heino Jõe
Puuvilla saak oli sel aastal hea ja
kuningas BimboüÜes oma vara-
V hoidjale, et ta annab iga niehele
$1.— ja iga naisele 40 senti pree-
Lübüa satkonna sulgemine Lon- miaks. Varahoidja ehmatas Ja
donis tegi kolonel Kadaffi väga vi- hoiatas kuningat, et seesugune
haseks. Ta ei kihutanud inglasi Lii- mõttetu raiskamine mõjub halvasti
büäst' välja, kuid käskis neid Mur rügikassale ja kuningas võib ilma
sata. jääda oma paadist, rootsi mööblist
, . X — j a Bechsteini valgest tiibklaverist,
, ..Üks kaupmees Aberdeem^ mis juba teUitüd. Kuningas otsus-
I anasjus Lubuasse ja sai seal un4at,s ^ ^ ^ üht« külla raha
selle maa peremehe viha. jagama. Murelik varahoidja ütles
dokument poüiud hea ega õige, iga sellepeale, et vähemalt see on hea.
asutus saatis in^est tdse vastavas- ;'';;jšr^ mhä^*iäirmäi7a ^co'
aga jutuks tuli, et eestlased on MOSKVA^-^
Palgalised eesti skautlike noorte praegugi veel registreeritud Skauti- samnaa yveeiinniikkoommopaanniüi mmäänneeddz7hheerr juures pikki fs^^e^»l^e^^t^a^^m^^^i^^si . Pahur torn- ^6^^0^ prots.Jneestest on lämud kalale,
üksused Rootsis hakkasid tekkima de Rahvusvahelise Büroo juures olevat põhjustanud uue korrupt- ^"^^J^J ^^^^^^^
kohe kui põgenikelaagritest välja ühe Irikmešorganisatsi^^^^
saadi võivad sinna võtta otsekontakti^ de vabariigis, kirjutas kohalik^^^^^^^^^^^^ ei sõida Ingüsmaale. Ma
F nii tulevad nüüd täiavu Ja tm- siis muutus ka hoiak. Rootsi skaut- l^hU Gruusia ^ ma olen shottane."
leval aastal järgemööda kõ!e luse «välisminister" ei olnud sugu- Juhid, vallandasid M^^^^^^
gi huvitatud, et tema territooriu- ettevõtte, manedzhen ja kohaliku mme hoopis teiseks. Ametnikul oli
milt hakkab õigusi tabtlema mõni parteijuhr parast uur^^^^^ :
muu skautlik instants. 1^^^
gusid riikliku ettevõtte vastu. Aja-yälissekretär
Thieli sammud lehes ei öeldud, milles need riikli-
Rahvusvaheiise Skautide Büroo kud kuriteod seisid.
järgemööda
saende 40-aastased jmibelid.
Sõitsidki lõunaks Pumbajumbo
külla( elanikke 3095).
Palju raha oli vaja?
Suuri teeneid eesti skautluse or­ganiseerimisel
oli skm, Olaf Reba­sel,
kes oma õemehe Ernst Idla
kaudu sattus eesti kunstnike rüh- . . .
mituse juurde, keda Rootsi võimud Juures oM esimesed, mis käsitlesid
lubasid külastada põgenikelaagreid Pagulasprobleemi. Parast Saksamaa
kultuurilise teenindamise sihiga, kapitülatsioom.
Nii sai ka Olaf Rebane liikuma, sel
ajal, kui paljud teised skaudijuhid
oli suletud laagritesse. Ta kasutas
oma eehst eesti skautide asutami-
I
Veebruari esimesQ päevQ^ müügile Ldla
MiUen ja Yaldö Randpere esimene läänes toodetud plaat,
singel „Leila oeh Yaldo^^ Sel on kaks ingliskeelset laulus
seks ja instrueerimiseks. Olaf Re­base
osa eesti skautluse rajamisel
OB üldiselt tuntud ja hinnatud.
Vairskemad ondlsed loete
'„VABÄ EES!rL-,iVSEST"
kui 1945. a. teisel poolel Ja hil-jem
Saksamaal hakkasid tegut­sema
põgenikskautide üksused, WASHINGTON--USA armee, . ™ j , , , . - ^ ^ . , «
siis ei olnud see probleem Lon- keda seni on kritiseeritud apaatsu- ?9MaglC Wmd" ja ,,1 waut yOU back ^ my lOVe »
ir ö -faK t K+ " . ! . . on muugil Eesti Kultuuri Koondi- Nüüd on tjeie esimene plaat ümu-j^^^^
I>P plaadi-
Hoopis vähem luntakse skm. Nende lõplik fikseerimine toimus^^^^^
Artur Grönbergi osa eesti skautlu- aUes 10 aastat hiljem pärast Nia- ^^^f^^^^^^ ^ i V
se rajamisel, kuna see ei olnud gara-on-the*ake jamboreed Kana- t^^^^^ gipunkte. Muidu on plaa^^
avalikkusele teada. Artur Grön- das ja sellega seoses peetud rah- ^^^^^
berg tuli Rootsi enne suurt põge- vusvahelist konverentsi. tõsiselt ame^ika^ sõjavagi va^ab ^
nikevoolu, ta oli täielikult rootsi . - tagaotsitu tabamisele. Üksus ^ ja veebruarikuu vahe-
Kas ja kui palju skm. Artur meeriti pärast seda kui senaator tusel kaisid artistid Camies'i heli-
Gröhbergi missioon üldist pagulas-^ Metzenbaum süüdistas plaadimessüj
skautick staatuse kujunemist^m see pole k^lt^^^a^^ ^ tutvustati plaati rahvusvalie^
tas, seda on raske hinnata. Nendel tiivne olnud, pealegi olevat teateid, j. ^ " " ^ «i^ii Fia^w I * M V U SV
maadel, kus pagdas-skaudid asu- et USA sojaväeüksüšed olid kord
misele Rootsis ja skaudÜuhina vad.bn neil samad põhilised õigu- juba IL maailm Plaat avaldatakse umbes samaaeg- mion „Sle€p my child". Aga üks
astus esimesed sammud ka eesti sed moodustada kohaliku skaut- gele oma käes hoidnud. Kuidas' ar- selt ka Norras^ Taanis, Belgias, laul, mille Leüa sisise mängis, Õn-skautluse
tegut^mSsõiguse saa- luse raamides oma rahvuslikke ükr mee eri nestus ka suurepäraselt. Eks näe,.
~ " — " - g^i^ kasutada oma k^lt ja viljeleda almtab, sellest esialgul ei tea sisse mängitiidr
keelt valdav ajakirjanik ja kaua­aegne
skauditegelane.
Ta rakendus kobe eesti orgaM»
satsioonilise tegevuse korralda-veel
sisse mängitud.
Seepärast pole meil veel olnud
võimalik valida mõnda lugu tü*
tellauluksw
— Võib-ölla saab laul minu tüt­rest
Kaisast tütellauluks. Selle ni-