Vaba eestlane , November 22, 1983

              November 22, 1983
¥ABÄ CESTLANE
: O/ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie St
Ont. M3B 2M3
TDIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETUSE KOLLEEOIUM: Karl Arro, Heino Jõe,
TELEFONID: toimetiss 444-4823, taUtus (teliimised,
ekspeditsioon) 444-4832
TELLIMISHINNAD Kanadas: aasta $51.—, poolaastas
ja veerandaastas $ 15.—
t: aastas ^65.-—1
aastas $35.— ja veerandaastas $18.—
Aadressi muudatus 70 c. — Üksiknumbri Mid 70
KUULUTUSTE HINNAD tiks toU ühel veerul:
kuulutuste küljel $4.75, tekstis $5.—, esiküljel $5.5©
E i i S T
Nr. Nr. S6
WBSaSBSSSCDt
Fublished by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 LesUe St. Don Müls, Ont. M3B 2M3
Üldpilt ElNlMkcwsdeksist osavõtjail©.
N. Liidu l^rroriteod
O n f a r i ö pppe-kcivcisse?
Sellest on möödunud ligi neliküm"
mend viis aastat kui Nõuk. Lüt
murdis välja oma toilleaegsetest
piiridest, anastas rida vabu Euroo­pa
rahvaid, nend9 hulgas ka Ees»
ti, ja asus neid koloniseerima. Sai
tõsiasjaks arreteerimised, kuudita-mised
ja massimõrvad. Sai tõsias­jaks
terror, millest olime varem,
paarikümne aasta jooksul kaudselt
kuulnud, kuid polnud mõtelnud sel­lele,
et võime ise seUe ohvriks
langeda. Inimkaotttsed olid tohu­tud,
kuid tragöödia ei lõppenud
veel sellega. Kahe despootliku va­litsuse
võimupolütika tõttu käisid
sõjapõrgust läbi peagu kõik Eu­roopa
rahvad ja mÜjonid kaotasid
Foto: Vaba Eestlane elu.
1 uus esimee!
juu- Parteimees mujriselp, et eesti aja-
\
les on ajakirjandusele garanteeritud
tohutud vabadused ja eesõiguised
ning massimeediumi esindajad tõs­tavad
kohe protesteerivaid hääli,
kui ametivõimud neid prlvUebge
kuidagi katsuvad piirata. Seda Ipä^
gime alles hiljuti Grenada invasi­ooni
ajal, kui Ühendriikide valit-ms
ja sõjaväe ülemjuhatus sulge­sid
operatsioonide esimesed faasis
ajakirjanikele juurdepääsu Grena-dale,
mida ajalehtede toimetustes
fandi väga pahaks ning avaldati
gd pihul valjusõnalisi proteste.
Demokraatike printsiipide ra­kendamisel
on loomulik, et ajaldr°
Jandusele ja teistele massimeediu­mi
vahenditele antakse vabad
käed kõigi elua ^aloulste Idijelda-
Miseks, Mndamiiteks ja kritiseeri­miseks.
See vabsdus garantee-situd'vaatamata
sellele, et massid
meediumid ei ole sageli objektiiv­sed
ja õiglased ning kalduvad vas­tavalt
väljaandjate ja ajakirjanike
sümpaatiale ja ^ ebasümpaatiale si-
Mllldaisele ning oma tõekispida»
miste ja arusaamiste propageeri­misele,
mis sageli on vastuolus ül­diste
arusaamadega^ üldhuvide­ga.
Hoolimata nendest puudustest
m vaba ajakirjandus ning vabad
iraadio- ja televisioonisaated demo-*
kraatlikiB süsteemi kõige tugeva­mateks
alustugedeks, pidurdades
võimu kuritarvidust ning polÜtilisi
|a majanduslikke mahhinatsioone,
mis on paratamatud ka rahva
poolt valitud rahvaesmduse ja va­litsuse
juures,
Diktaatorlikes riikides, eriti
kommunistlikus maailmas^ näeme
loopis vastupidist nähet: seal on
ajalehed ning raadio- ja televi^oo-misaatejaamad
surutud täielikult
vägivaldselt valitseta kliki teenis­tusse
ning ühelgi ajalehel ega aja-
Mijanikul ei ole õigust võimu]
olevate isikute loltiseerimiseks
ning nende tegevusele avaliku hin­nangu
andmiseks. Eriti on see
printsiip läbi viidud Nõukogude
Venemaal ja Moskva meelevalla
aMa painutatud riikides, kus ajakir­janiku
tegevus seisab ainult nõu­kogude
süsteemi, parteipoliitika ja
partei jahtkonna| kiitmises ilng
nende tegude ülistamises. Sellele
kommnnlstliki]| ideoloogia esüe
tõstmisele ning partei sammude
kiitmisele on hakatud eriti rõhku
panema N, Ludu praeguse kõrge­ma
parieijui^ Juri Andröpovi ajal,
mil Kremlist on ^adetud kohali­kele
parteiorganitele kõvad ja
kindlad eeskirjad massimeediumi­des
esineva'propaganda tllvustami''
seks ning selle jäägitult kmnmu-nistliku
partei teenistusse laken-damiseks.
• •.
Kuivõrd kaugele eesti ajakiijan-duse
ülespiitisutamiseks partei hu­vides
tahetakse minna, selgus eriti
silmatorkavalt Eestimaa kommu­nistliku
Partei Keskkomitee sekre­täri
Rein Ristlaane artiklist „Plee-numijärgsed
mõtted", mis ilmus
„Rahva Hääles" 12. oktoobri! sel
aastal. Rein Rüstlaan ütleb oma
artiklis selgelt ja varjamatult väl­ja,
et ,,ajakirjaniku sõna on par­teiline
sõna, ükskõik, millist aime-valdkoiida:
ta ka ©i &ä§itle«^^^ ^
kirjanikud ei täida kõiki partei
nõudmisi, nad ei ole seega oma
ülesannete kõrgusel. Ta deklaree­rib,
et osa ajakirjanikest pööravad
põhjendamatult suurt tähelepanus
lugeja, kuulaja või vaataja köitmi­sele
odava kritikaanluisega, ei näi­ta
teid puuduste ületamiseks. ,,Sel­line
ajakirjandus töötab nagu tü-
I, ei vii elüE edasa," dekla-
ERN aastakoosolekule 29. oktoobril oli Stokholmi Eesti Majja kogunenud sadakond iildkoguliäget; Ja
külalisi. ERN-i kokkutulekuid on alati iseloomustanud kaks eripära: ERN on ainuke keskne organisatsioon,
kes oma aastakoosolekud peab sügisel, kuna organisatsiooni aruandeaasta kulgeb juulist juulini^ Teiseks:
ERN-i kokkutulekuil esitatakse alati hästi ettevalmistatud ja viimistletud ettekandeid, mis püüavad üle­vaate
anda aktuaalseist rahvusvaheMst j aga^^^k^
reerib. Reui Ristlaanl
. Mis sii^ üks 5,õige" a|akirjanik
peah tegema? Ka siin on partei-sekretäril
vastus valmis ja see kõ>
lab Järgmiselt: „Peatee seÜekls on
selge; pidev ja järjekindel tegevus
ajakirjanike ideells-poiütiliste ja
kutsealaste teadmiste süvendami­seks,
parteilme nõudlikkus ja hool
iga ajaldrjaniku vastutus- ja kohu­setunde
tõstmiseks. Ning muidugi
ajakirjandulse parteilise mõjujõifs
suurendamiseks, mis peab alguse
saama ajakirjaniku enda kodaniku-hoiakust
ja ulatuma avaüku arva­mise
kujundamlsem, millele tema
poolt kirja pandud või öelnud sõ­nal
kaasa aitab."
;Nõnda siis saab see ©sa^ eesti
ajakirjandusest, ml!s on püüdnud
veel kuidagi inimlikku joont ajada
ning sellega lugejat köita, partei
Aastakoosolek algas juba hoinmi
kupoolel. Kõigepealt andis Rudolf
Jalakas ülevaate Rootsi majandu­sest
aasta lõpul. Rein Tarmet kõ­neles
Rootsi vähemuspoliitika ak­tuaalsetest
probleemidest, ühise
lõunasöögi järel algas aastakoos­oleku
ametlikum osa^
Lahkuv esimees Aksel Mark tegi
avasõnas tagasivaate ERN-i tege­vusele
oma ametiperioodi* nelja
aasta kestel. See algas protestiakt­sioonidega
Afganistani okupeerimi­se
vastu. Ka järgnevad aastad on
olnud täis pinevaid sündmusi, kus
ERN-il ja kõigil meie võitlusorga-lüsatsioo
iidel on tulnud pidevalt
aktiivsust avaldada. „KGB on kä­sutanud
kõiki mõeldavaid teid ak­tiivsusel
Kremli käes hoidmiseks'',
ütles Aksel Mark.
ses, isegi Kesk-Aasias, kus see va­rem
ei esinenud.
Leedus on karmilt koheldud eri­ti
katoliiklikku kirikut jä selle
preestreid. Lätis jätkub võitlus sot­siaaldemokraatliku
liikumise ja sel­le
esindajate vastu. Eestis on üldi­ne
rahvuslik opositsioon pidevalt
kasvanud alates 1979. a. Viimane
protestiaktsioon toimus Muuga sa­dama
ehitamise vastu. Vaino on
korduvalt väliseestlasi süüdistanud
vastupanu õhutamises kodumaal.
N. Lüdu ja selle satelliitmaaide
raskemaks, probleemiks on praegu
najandušpröbleemid. Majandusli­kud
rasldused on Ida-Euroopas pal-
;u suure] nad kui läänes.
noomida ja saijata. Tunduh, et
osa ajakirjandusest on juba pike­ma
aja jooksul olnud parteis tu­geva
kriitika märklauaks, kuna
kõik ajakujanikud ei ole vaata­mata
pikale ja põhjalikule ajude-pesemisele
alistunud partei nõud­mistele
ning on oma tegevuse
arendamisel järgnenud võimaluste
piirideks öma loomulikule vaistule.
Kuid pariei ei lepi sellega, nõudes
ajakirjanikult ,,parteilist nõudlik­kust
ja hoolt vastutus- ja kohuse­tunde
tõstmiseks."
Kuid uute nõudmiste esitamine
ei puuduta mitte aiuMt ajakirjan­dust.
Ka Eesti NSV Kirjanike
Liidu 40. aastapäeval Tallinnas
10. oktoobril korraldatud koosole­kul
kõlasid samad nurisevad |a
kritiseerivad toonid, luubelikõine
esitanud Kirjanike Lüdu juhatuse
esimees ja Eesti NSV rahvakur-janiku
tiitliga austatud Paul Kuus-berg
kurtis, et ,,iiue loomine on
väga keeruline ja vastuoluline
protsess. Ühelt poolt kammitsevad
arengut vanad ja tagasikiskuvad
mõjud, teiselt poolt kipuvad une
ee!st võitlejad sattuma äärmustesse,
lihtsustamlsse, mis toob kaasa
suurte, edasiviivate tõdede vulgari-
Hirmutamine on nende ük^ te
proovitud meetodeid — näiteks
allveelaevad Rootsi kaljuäel ja
Kunmgaloösi ees. Lõhkumine —
Balti aktüvse pagulaskoiina läm-matamiskatse
—-see di olnud
teiseks meetodiks}
Eesti pagulaskonna närvid on ome­ti
üsna heas korras, rõõmustavalt
ka noorte juures. Rahvusliku võit­luse
aktiveerimise tahet näitavad
just uued üritused: OTSE, ESTl-
VAL-i suhteliselt- noor juhtkond
jne. Ka ERN-i juhtkond on mure­nenud
— kunagi ei ole ERN-i abi-esimehed
olnud nii noored. Nelja
aasta tegevuses on sõelale jäänud
üsna palju Ja see annab optünismi
edasisekski**, rõhutas lahkuv esi­mees.
•
Leinaseisakuga mälestati lahku­nud
üldkogu liikmeid: Juhan Aä^
vik, Hilda Gustavsori, Eedo Karri­soo,
Endel Krepp, Gerhard Kõrb,
Aleksander Martinšon ja Ants
Oras. • • "•• >
seerimise."
.'see asi omi*
nagu takkus kana. Kui ta katsub
loomingus anda dma mõttelennule
vabamat voli, siis on ta „vanade"
ja ,,tagasikiskuvate" mõjude kam-mitsais,
kui ta aga taotleb Isaja-protsendllist
partei eeskirjade jä­rele
käimist, siis süüdistatakse te­da
„edasiviivate tõdede vulgarisee­rimises."
Probleem seisab siin sel­les,
et need nõndanimetatud kom­munistlikud
„edasiviivad tõed" on
iseendast põhiliselt vulgaarsed ja
nendest kinnipidamine muudab ka
kirjandusliku loomtigui] vulgaar-.
K. Ao
Juhatuse poolt vastu võetud ü
kogu uute liikmetena kinnitati:
Jaak Akker, Ants Anderson, Liii
Kaelas, Maria Küsk, Irene lüisk,
Andres Koem, Arno Lepik, Elmar
Madise, Maia Matiiiesen, Tõnu
Parming (USA), õie Peet, Evald
Põdra, Märi-Ami Põlde ja Heino
Susi (USA).
Eesti Rahvusnõukogu kirjalikult
laiali saadetud tegevusaruanne an­nab
ülevaate 82.-83. aastal toimu­nud
tegevusest, välisaktsioonidest
ja toimunud rahvusvahelistest kok
kutulekutest. .
ERN abiesimees Ülo Ignats an­dis
ülevaate sündmuste arengust
Ida-Euroopas ja kodumaal, märki­des
et Nõukogude võimud ja KGB
on suutnud hävitada praegu inim­õiguste
liikumise N. Liidus. Alles
on vaid üks grupp Moskvas. iPõ^
randaalune kroonika ilmub aga
edasi.
AUes oh uskMud ja rahvuslikud
aktivistid ja sün on märgata Ise­gi
juurdekasvu.
Samal ajal on rahvused üha roh­kem
hakanud protseteerima venes­tamise
vastu. Venelaste osatähtsus
kogu liidu ulatuses on langenud
45 protsendile. See on ka põhjuseks,
miks venestamisprotsessi soovitak­se
kiirendada. Osalt on see ka õn­nestunud.
Rahvuslik teadlikkus aga
on kasvamas kosu VenemaD ^jj^tu-
Majanduslike reformide pi|udu-mme,
1 korruptsioon, alkolMÄism
Ja bürokraatia iseloomustavad
praegu kommunistlikku blol^ki.
See on otseses seoses poliit|)üroo
juhtide raugastumisega. Siinjpeab
varsti toimuma noorenemine ja see
võib kaasa tuua olulisi muudatusi
ka kogu Nõukogude-Venemaa ühis­konnas.
ERN Väliskomisjoni esimees Jo­hannes
Müikelsön käsitles ERN
toimunud välistegevust., ja vaatles
ka üldist rahvusvahelist olukorda.
Ta toonitas pinevuse kasvamist sel
sügisel. Relvastuse kulud on juba
tõusnud 700 müjardüe dollarile aas­tas
Rahutuste kolded lõõmavad
paljudes maaüma osades. (Jenfis
toimuvaid läbirääkimisi keskmise
laskekaugusega . rakettide piirami­seks
tahetakse lõpetada 21. no­vembriks.
Pinevus tõuseb mõlemal
poolel. Moskva teeb ettevalmistusi
oma aatomirelvade ettenihutami-seks
Ida Saksamaal ja Tshehhos-lovakkias.
Osa aatomirelvi oli juba
varemgi satelliitmaades.
Eeloleval tegevusaastal tuleb kõi­ki
võimalusi ära kasutada meie
rahva õiguste kaitseks kõigil fooru­mitel:
jaanuaris algaval Stokholmi kon-verentsü,
ÜRO-s, ESTO-84 ajal
Torontos ja saabuvatel rahvus­vahelistel
kokkutulekutel.
Eesti ootab, et iga mees täidab
oma kohust.
ERN-i peasekretär Arvo Horm
oma aruandes puudutas ERN-i te-,
gevust ja eestlaskonna aktuaalseid
probleeme. Ta rõhutas, et nii ERN
kui kõik eesti organisatsioonid
peaksid töötama pikaperspektiivili-se
süiiasetusega. Sellele tulemuse­le
jõudis ta lähtudes rahvusvaheli­se
olukorra arengust. Ta ütles m.h.:
Sel sügisel on meil võimalus ol­nud
toimunud rahivusvahelistel
kongressidel kuulata .. mõningate
maailma parimate ekspertide ar­vamusi
rahvusvahelise ja stratee­gilise
üldolukorra kohta.
Teise maailmasQJa lõpust alates
— see^a nüüd juba 40 aastat —
on maaUmas siiski võimalik ol­nud
suürkonflikti ära hoida selle
tõttu, et Ida ja Lääne vahel pn
valitsenud relvastatud jõudude,
erili ka aatomirelvade tasakaal.
Niikaua kui selline tasakaal suur:
võimude vahel püsib, säilub ka ra-hu
maaümas.
Marssimised läänes ei mõjusta
vähemalgi määral N. Lüdu relvas­tumist.
Nõukogude Venemaal on
selline rahupropaganda karmilt
keelatud, samal)ajal kui Moskva
otse hiiglaslike summadega finant­seerib
suure osa praegu Läänes toi­muvast
„rahupropagandast". Sel­lest
ei tea aga midagi sajad tu­handed
inimesed, kes marsivad sii­rast
idealismist ja rahiisoovišt.
Teise maaümasõja põhjustas tao­line
relvastuse ebatasakaal Euroo­pas.
Läänerügid magasid sügavas
rahuunes,
,,rahuaktivištid" demonstreerisid
ka tookord erakordselt arvukalt
nii Inglismaal kui ka kontmendil.
Euroopa ja ka USA olid tegelikult
ilma relvadeta ja konfüktile ette
valmistamata. Hitleri-Saksamaä
aga samal ajal hambuni relvis. Tu­lemi
iseks oli Teine maailmasõda.
Ja selle sõja tagajärjel kaotasid
ka Balti riigid oma iseseisvuse. .
Mida tugevam aga on Lääne kait-seühistu
ja ka NATO, seda suure­mad
on eeldused rahuolukorra jät­kumiseks
maailmas. Lääne
konna majanduslik tugevus, kultuu­rilise
ja vaimse elu mitmepalgeli­sus
ja vabadus ning Õnneks siiski
ka veel relvastus on praegu tuge­vam
bolshevistliku Venemaa ja
seUe poolt juhitud kommunistliku
bloki jõududest.
Rahvusvahelisest ohikorrast jä­reldub,
et meie kesksed organisat­sioonid
peavad oma tööd kavasta-ma
pikaperspektüviüselt. See
peaks kajastuma väliseestluse kõi­gil
tegevusaladel: organisatsiooni­de
arengus, kultuurUises tegevuses,
välisselgitustöös ja kontaktidest ko­dumaaga.
Eesti ühiskond on jätkuvalt va­bas
maaümas üks paremmi orga­niseerituid.
Eelmisel aastal pii eesti ürituste
ja kokkutulekute arv näit. Stok-
-holmis otse rekordiline.
Vaatamata korduvaüe kurtmistele
meie kirjastuste kriisist, on möö­dunud
aastal ilmunud erakordne
arv eestikeelseid ja balti problee­me
käsitlevaid teoseid. Meü on
põhjust rääkida isegi teatavast
,iülekuuniendatud" olukorrast meie
tegevuses praegu.
Peaksime analüüsiva ja krütilise
vaatluse aUa võtma meie praegu­se,
juba neli aastakümmet püsinud
organisatsioonide struktuuri ja sel­le
kõik tavad. Seisame paratama­tult
vajaduse ja ülesande ees ae­gamööda
ümber kujundada meie
organisatsioonide struktuur ja te­gevus
1980^ndate ja 1990-ndate va­jadustele,
võimalustele ning eriti
ka tänapäeva ja tulevase Rootsi
ühiskonna uutele tingimustele.
Läbirääkimiste all arvas Eesti
Maja esimees Leo Moks, et „üle-kuumendatud
olukord" Rootsi eest­laste
tegevuses, vähemalt mis puu­dutab
Eesti Majas toimuvaid üri­tusi,
on oluliselt tingitud olükor-rast,
et Eesti Maja nüüd annab oma
ruumid organisatsioonidele tasu­ta
kasutada.
ERN laekur Juhan Raud kandis
ette majandusaruande ja Kaarel
Kas tohime aga hoopis unustada,
mis sündis Eestis jä miks oleme
põgenikena võõrsil? Kas võime
unustada U a veel Nõuk. Lüdu
kütkes vaevlevat kodumaad ja
sealseid suguvendi? Kas on õige
kui jääme ükskõUckeks ja usaldame
oma tuleviku julgeoleku ebakind­la
saatuse hoolde?
Rahvuslikust ja humanistükust
vaatevinküst oleks väär kui hoolik­sime
ainult iseenda heaolu eest ja
ei kannaks oma kogemusi ega jät­kuvaid
eesti rahva kannatusi maa­üma
avaliku arvamise ette. Meie
ülimaks kohustuseks on vaba maa­üma
hoiatada kommunismi häda­ohu
eest. Seda on ju eiestlaste
poolt ja ka ühiselt teiste Balti rah­vastega
tehtud, kuid võrreldes
meie katseid juudi ühiskonna sam­mudega
sõjaaegsete juutide ohvri­te
meelde tuletamisega, jätavad
meie püüded veel vägi palju soo­vida.
DramaatÜisema efekti saavu­tamiseks
räägivad nad pidevalt
ebamääraste . arvestuste . põhjal
kuuest miljonist juudi märtrist.
Kui palju juute ühel või teisel vü-sil
ja põhjusel sõja ajal elu kao­tasid
ei kuulu simkohal diskuteeri­misele.
Tähtis on iseendast fakt
ja mitte nüvõrd arvud.
Hitleri nn. „rahvussotsiaIism'''
on koos mehega surnud ja igavesti
maetud. Ajalugu jääb ajalooks ja
oht natsismi poolt on ühes ideed
kandvate isikute ja omamoodi po­liitilise
vooluna üldiselt hukka
mõistetuna läinujd mmevUtku. Kü­simusele,
miks natsismi hädaohtu
veel käesoleval ajal päevakorral
peetakse, kui teised kannatanud
rahvad on selle ammu lõpetanud,
on andnud vastuse üks juudi rabi»
kes väidab, et sellega hoitakse va­bameelsetes
ühiskondades assimi-leerimisohus
olevat juudi rahvust
koos. iSelle tõttu teenib „Holocaus"
ti" rõhutamine eeskätt rahvusUk-ke
huvisid ega mitte nUvõrd üld-
; inimlikke, humanistlikke eesmär­ke.
Aktsiooniga käib kaasas mit­mesuguste
eesõiguste taotlemine,
mülele lisandub preemiana kaas­tunne.
Nõuk. Lüt, teine äärmuslikul po-lUtilisel
õpetusel põhinev rezhiim,
on oma eksisteerimise kestel nõud­nud
aga kaugelt üle saja miljoni
ohvri. JäUegi, kas neid on olnud
sada või sadavüskümmend müjo-nit,
nagu mõned/ arvavad; pole
siinkohal oluluie. Fakt on, et ohvri­te
arv ütletab igasugused mimmõis-tuse
arusaamise piu*id. Nõuk. Lüt
(Järg lk. 3)
Vahtras luges ette revisjonikomis­joni
protokolli. Majandusaruanne
kinnitati tulud-kulud tasakaalus
180.310 Rootsi krooni (ca, $30.000).
Eelarve võeti vastu 185.000 krooni
suuruses. ERN 1983--84. a. tege­vuskava
esitas abiesimees Mihkel
Mathiesen.
ERN põhikirja kohaselt ei saa
esimeeste ametiaeg ületada kahte
juhatuse valimisperioodi. See aeg
oli nüüd senisel esimehel Aksel
Mark'ü möödunud.
Renate Kaasüt esitas uue esime­he
kandidaadina senise abiesime-he
Mihkel Mathiesen!,
kes pärast Lõuna-Rootsist Stokhol­mi
sürdumist on ohiid aktüvselt
kaasas eesti kesksete organisat­sioonide
töös. Müikel Mathiesen va­liti
ühel häälel esimeheks kaheks
aastaks, uude juhatusse kuuluvad
ka endised esimehed, iga koalit-sioonirühm
saadab kolm esindajat,
ülejäänud valib üldkogu. Ka ERN
esmduste esimehed kuuluvad juha­tusse.
Valitud juhatusse kuulub 47
N X D A L A L õ I
. ja 27, nov.
dr. M . Leesment, U
3. ja 4. dets.
dr. T. Maimets, tel,
Afgonistani s6(
Suured kaotused^ mi{
de partisanid on põhjusi
munistlikele Afganistan]
dele ja eriti nõukogude
on tekitanud uurite
sendatud meeleolu. Selli
sfeks avaldas Tass hUji
teate:,
«Afganistani rahvamij
sused sooritasid järjek(
operatsiooni kontrrevc
de vastu. Herati prov|
deerisid nad suure
jõugu, kes • terroriseerib
elanikke ning püüdis tl
volutsiooniliste ümbej
elluviimist. Nagu teat
agentuur, võeti bandj
suur kogus relvi ja lal
millega neid heldelt
ÜSA ja teised' imi
suurriigid."
Kommentaor
(Algus lk. 2J
aga püsib ja jätkab oi
polütUcat, allaheidetu(
rõhumist ja terrorise(
igasugusel kujul üümõi
tamist. Bolshevism
reaalse ja akuutse k:
daohu!
Juudid on loonud J
membrance Commiic
vastava muuseumi),
tidesse puutuvaid sõja^
musi pidevalt päevak(
tab selleks otstarbekE
lust, kiUl liikmete is|
tustööd, küU ajalehti
likatsloone vÕi üldsel
massiteabevahendeid.
Komitee tegevus oi
lisaks hoopis uut suun|
on teha „Holocausti''
ui levitamine Ontaric
nisteeriumi ülesandeks
on korraldanud kohalij
sriste haridusminist
meUe semmare, hiilü
tud asjaosalisi isikuid
locausti** informatsio(
õppeamena koolide
komitee surve on kai
rio vaütsusele nõüdj
teeks kõigile koõUde]{
kuks juudi ajaloo sell(
tamise Ontario kooli(
kooUst alates. Mõjutai]
küllaltki hitensiivne
gelased on juba uurii
kuid „Holocausti"
võtmiseks ja õpetai
13 klassini. Haridus^
si^isukohta podatakse
tulevUcus. ükskõUc
sus ka ei oleks, igal
meie rahvusgrupi või|
gi balti rahvaste ja
esindajate ühisel ette]
leks loodud „Mäl(
omapoolt esitada Haj
riumile nõudmised Nc
rori üksikasjalikuks
alg- ja keskkoolidesl
ajaloolistest ja kaas|
terjalidest tuleks tehj
mood^istada õppekavl
vajalikud õppe- ja kä
On vajalik, et eeln
rahvaste ettepaneku
ridusministeeriumis
samaae'rselt juutide c
saaks kõrvutada ja 1
Õppekavades ühe v(
tüki käsitlemisel. E
aga eriti rõhutada
poolt ähvardavat ja
Jmidid on avamas
vastutustundetu kui
hiliaks või passiivse
taha. Aktsiooniga t
vüvitamata ja see t^
kui ka Baltf ja kogu
bade rahvaste prob!
da noorsoo ette. Sj
taksime vabadusvõ
mise mitmeteks
hoiaksime ära boi
roomamise ja demo
tamise.