1986-01-30-03 |
Previous | 3 of 12 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. Lk.
:V."/.>^fv'^;-!;V'v,'^; .^^•^^•'^^•-'•y/-y^l^v.^•^il]
V
kõneles peale
lud västuvõtur
i; Pildil vasakult Toö'
Commissioiief Inglis-ieii'i
^el algab Läti konsuli
lamisprobleemid.
le, sümtoölne ja häridiis"'
liite \,lippude lehvitamine-*
|r- ; ja tsiviilkogunemistel
nii USA kcdanikele kui
Itele balti rahvuslastele, ^
liilvalitsused hoiavad köneo-
|fi, jagades informatsioonD
kes tunnevad huvi nende
riigi aetuse vastu.
Ijid .töötavat palgata. Isegi
K-ia ükski neist koi mest ei
b/Tva töödest makstud, yaa"
[aktile, et: need tööülesan=
Suhteliselt aega nõudvad.-
(aste könsulik on ST-aasta-
Jutas Cekanauskaš, kes vaju
li k:ohale aastal 1977, ta
|isegi nüüd tuhandeid dolla-la
ülesannete täitmisel.
Leedust põgenenud Ceka-on
USA kodanik ja elekt-insener
Hughes Aircraft
fes; Ta ütles, et konsuli Ko-line
annab teatud ulatuses
)alti rahvastele. Meie kon-ladiplornaatlikud
teenindu-davad
meie riikide konti-
Me oleme ametlikult tun-
1. Meile on tähtis kontinui-baniiner
et USA valitsus
[nagi ei tunnustaks il
jatsiooni."
|u on vakantne Eesti
[. Ernst Laur oli sel kohal
[t: Tema kohale kandideeri"
advokaati oma
]<2ist on väimees
lon, 47-aastane ameeriklane,
Jenis aastaid oma äia infosr-poniämetnikuna.
Teine m
fetane Jaak Treimänj kes
les : oma; perekön^iaga Ees"
p\ ta oSi 6^aastane
Kanadas on põhjus rõõmu pärast
käsi hõõruda^ võibolla isegi naeru
pärast kõhtu kinni hoida. Mõtelge
ometi kui palju see salakuulajate
vaeva vähendas, kui ajakirjanduses
toodi üMma täpsusega ära äsjane
Ühendrükide sõjajõudude katse
tiihraketigaEknada õhuruumis!
Me võisime ajaleüitedest täpselt lu-
/gedä; -mis; kellk-ajal;rakett välja
tulistati, kuhu ta suunati, kui kõr-
: gelf ja kiirelt: ta lendas; ja kus ta
lõpuks aUa kukkus.
; Tundub, :et Kanadas. BMinakse"
ajakirjanduse vabaduse nimel liiga
kaugelfe isegi nii kaugele, et see
ohustab' riigi ja rahva julgeolekut.
Kahtlemata o^ demokraatlikus
ühiskonnas rahval Õi?us mõuda informatsiooni
riigi sõjaliste ettevalmistuste
kohta, kuid seal ori ka
oma kindlad piiridv Kindlasti ei ole
vajalik lehtedes pikalt-Iaialt kirjeldada
uut© relvade erilisi omadusi
ning anda täpseid ülevaateid sellis-t
© relvadega sooritatud katsete õnnestumiste
või ebaõnnestumiste
kohta. Selliste kirjelduste avaldamine
ei ole mitte ainult naiivne
isegi
Eesti Ühispank
las onia aasi
juhatajaks valiti A. Jnrs |ä protokollijaks
L.Saarv Vaikse leinaseisakn^ ma-
Mm im
ahenduses ön iõuil
ihnsaks trööstiks jääb, et katsetest
osavõtnud vastutavad sõjaväelased
ei andnud säski ajakirjandusele
täpset informatsiooni katse
õnhestiamise või ebaõnnestumise
kohta, Ajakirjanduses avaldatud
ühe versiooni kohaselt kiikkus kat-serakett
ennö ettehähtud eesmärgile
jõudmist ootamatult alla — seega
võib j katset lugeda ebaõnnestunuks,
kuid Kanada kaitsemihistir!
abi Haryie Än^e mainis, et tiib-rakett
töötas katse ajal perfektselt,
õige versiooni peavad nüüd spioo-md
välja nuputama, kuid seniste
kogemuste põhjal võil> oletada, et
nad: saavad: ka siin ajakirjanduselt;
Tegevusaruande esitas A. Jürs.
Peale sisemise tegevuse on ühing
aktiivselt osa võtnud Balti Vete:
ränide Ludu, EKN-u. kohaliku
IDA-Eijroppa ühingu tegevusest.
HEVÜ olt läinud aastal VII Põhja-
Ameerika eesti sõjameeste suvepäevad
© korraldajaks, ühiiig ori
saatnud kirjalikke ettekandeid Kanada
peaministrile, kohtuministrile
ja teistele -parlamendiliikmetele,
isegi ÜSA presidendile Reaganile,
selgitades eesti sõjameeste ja Balti
riikide pröbleemev Kõikidele kirjadele
on saabunud vastused, mis
tihti on toetanud meie seisukohti.
Kassäaruande kandis ette L:
Ploom. Vaatamata väikesele puudujäägile,
on majanduslik seisukord
kiillaltki hea. Ühing on toetanud
teiste organisatsioonide tegevust
majanduslikult,
TTegeyuskaya esita^ J; E. Lindaja.
Üüte üritustena on kavasse võetud
EKN^u poolt üles tõstetud „musta
lindi" aktsiooni toetamine,
. allikrjade; • :korjamise. • aktsioon:
baltlastele vaatleja koha saamiseks
ÜRO-s ja korjanduse läbi-viibimine
Ülemaailmse Vabadus-
•iondi: toetamiseks.
ISiktikUD LAENUD alate^^
I: esmasp.-ireedenl .10—3^
te^slp. ja neljap. õhtuti 5.
E. Lindaja tõstis üles ESTO-84
sõjameeste tpimkonria juures olnud
ebakorrapärasused, samuti ka
vead KEVÜ Oidu juhtimisel. Pärast
elavat keskustelu toetas koosolek
ette toodud puuduste kõrval-
Kifffidflustusbüroo vajab *
KONTORr-AMETNIKKü
Masinakirja^ Ja kontorltöövllumus soovitav,
Hein^ao InsüroneeBrokersitd<
Tel. 461-0764
raamatiii välja
H000.00. Teiste toetuste
saajate hulgas õlid Baltie American
Freedom League,; -. EKN,
EV saatkonnahoone korrastamiseks
.ning teised vähem
'Kanada parfamehdis pärast tiibv;
raketi katsetamist aset leidnud sõnavõttudest
võib järeldada, et liberaalid
ja sotsialistid on rauda
vastu tiibraketi katsetamisele Kanada
õhuruumis. Se hoiak tundub
seda mõistatuslikumana, e^ katsetamiseks
andis ameeriklastele luba
eelmine liberaalide valitsus. Libe^
raafi Jean Chretien, kes kuuliis loa
garanteerinud valitsuse koosseisu,
mainis hüižd, et loä andmisel 1 «
aastal olevat valitsusel vajalik olnud
„näidata solidaarsust", kuld
nüüd olevat olukord muutunud.
Chretien jättis kahjuks selgitamata,
kust otsast või kandist olukord
on muutunud. Kuid ilmselt on
Chretien ise mtiutunud nin^ talle
teeb ilmselt raskusi välispoliitilistele
olukorrale ®^ge hinn angu
Kanadas näib olevat; mitmesugmi-seid
võinia|usi milfonäriks saamfl-sekSi
te võite miljonäri tiitli omandada
leidlikkude äritehingutega ja
loterii neajvõitude^a, kuid yiimäseS
ajal ka föderaalvalitsuse erinõuni-kuna
või ' eriülesannete täitjana*
Selline mi
kui Kans
teade^ et föderaalvalitsus on ametisse
nimetaniid eksperdi, kes hakkab
Kanada nimel jubtima ameeriklastega
läbirääkimisi mõlema
riigi vahel vabakaubanduse printsiibi
rakendamiseks. Selleks eksperdiks
on endine majandusministri
abi Simon Üelsman, kelle palk
on 1000 dollarit päevas. ^
Võibolla Simon Eeismanoffl seda
suurt raha väärt, kuid ärme unustame,
et kittnservatüvid vj
parlamendis suur©
kui eelmine liberaalide valitsus nimetas
ametisse Kanada majj
se uurinii
i!ro'Viiis'A»ii, mille esimees, liberaalide
valitsuse endine Biiffe,
HEVÜ on Hamiltoni kaasmalaste
abiga toetanud sõjainvaliide Saksa-maal
ISOOOö^OO ulatuses.^ Hiljuti
saadeti Ülemaailmse Vabadusfon-di
soetamiseks Vabadusvõitlus©
Nädala korraldamise ülejääk.
Juhatusse valiti L. Ploom, Ä/
Voode, A, Himma ja H. Lember •
Esimees A.Jurs oli valitud eelmisel
aastal 2 aastaks. Esindajateks
KEVÜ Liitu valiti H.Riko;A. Voode,
F. Koger, M. Pertens; SEEN'i
E. Lihdaja ja A. Himma; BVL-u
E. Lindaja. ja A,. jurs, r
„Kus' olete: olnud kõSk need
Otsesele küsimusele tuleb otsekohene
vastu: „Enämal juhul segaabielu
ei sopdusta rahvuslikku te-
PEKING — Hiina võimud akti-viseerisid
nende kuritegevuse vastast
kampaaniat, mõistes 18 süüdimõistetud
mõrvarit, vägistajat jal
varast sürnia suuremal avalikul
rahvakogumisel ja surmates nad ka
kohapeal. Abilinnapea FengMing-wel
kõneles enam kui 13.0Ö0-le
inimesele, mis ootab kurjategijaid,
„Karm ja kiire karistus'- Tiigri
aastal. Välisriikide dipimaadid arvestavad,
et üle 10.000-e inimese
on hukatud pärast seda kui Hiina
juht Deng Xi::^opirtg alustas 1983.
a. kuritegevus vastast kampaaniat.
saama' 800 dollarit' päevas. Kon--.
servatiivid pidasid seda tasu „en-nekuulniatuks-
S kuid nüüd on suma
pilgutamata valmis leismanile
maksma 25 lorots. rohkem kui libe-lEdasi
aga kuuleme et Riho Mar-tlnsori
on kogu aeg olnud eestlane
omal viisil. Vancouveris elades oli
ta Vaneouveri Eesti Seltsi liige.
Kolmel korral on ta osavõtnud
Lääneranniku Eesti Päeadest ja isegi
demonstreerinud San Franciscos
N Liidu saatkonna hoone ees,
nõudes vabadust Balti riikidele.
Valdab emakeelt nii sõnas kui kirjas,
kuigi pole eesti koolis käinud.
Ema, õde ja vend elavad Kanadas.
Riho Martinson sündis Tallinnas
1937. aastal, sai alghariduse Rootsis.
Lõpetas Üniversity of British
Columbia magistrikraadiga(metal-lurgical^
ngineering) 1963. Saavu^
tas doktorikraadi (applied physics)
Corneiri Ülikoolis 1966. Dr! Martinson
on kirjutanud või olnud
kaasautor 25-le teaduslikule tööle.
Ta on saanud mitme tunnustuse
osaliseks nagu Ford Foundation
Fellowship 1964, Gornell Univer-
•sity-j.t.;r
ajalehtedest loetud sõnum Eestis siindinud^^^R^^
suure üllatuse, kuna keegi ei teadnud selle ni-
Meie lehe esindaja tegi intervjoflu äs|avalEtud linnapeaga
pikemalt. .
1964. aastal (21 aastat tagasi). Dr.
Martinson juhib tähelepanu linna
moodsale meelelahutuskeskusele
vaatega üle San Francisco lahe
ning mainib; et kui eestlased vajavad
saali mõneks kokkutulekuks ta
võib seda üürida oma nimel —
saab odavamalt. Teade on edasiaiii-fud-
San Francisco Eesti SeltsilCv
Linna põhjapiirile kerkib praegu
üks väga kõrge maja. Sinna tuleb
Metro Center. milline koos kõrvalehitustega
mahutab kaks hotelli,
üle viiesaja korteri, lOOOÖO ruut-jalga
äriruume ja poolteist miljonit
ruut jalga põrandapinda büroodele.
Tõenäolikult pärast Metro Centerl
valmimist nihkub Foster City nimi
USA-s tuntud väikelinnade hulka.
Lahkudes City Hallist loeme
mustalt valgete tähtedega tahvlilt:
Riho Martinson, Mayor
610 Foster City Blvd.
FOSTER CITY. CA 94404
Foster CityTinnapea
Viimased 13 aastat on eestlasest
linnapea töötanud Lockheed Mis^-
siies & SpaceConipany juures teadusliku
uürija-nõuandjana. MöÖdu-aastast
peale tegutseb iseseis-
Kašuliki teada, kui peaks tekki-õues
väikene sadam oma paadiga ma huvi Pohja-Kaliforniasse üm-nädalalõpul
veesuusatamiseks, ka-" berasumiseks. Hea kliimaga huvitav
lale minemiseks või lihtsalt purje- asula' ja ,.asjaajamine eesti kee:
tamiseks. Kõik ehitused on suhteli- te" • • •
selt uued. Esimene maja ehitati siia A. Bo
Simon Reisman ise kinnitab, et
ta oleks teeniGiud oma nõuandefirmas
Eeisman and' Grahdy Ltd.-
aastas 250.000 kuni moOO dollarit
rohkem kui praegu valitsuse tee-mstuses
olles, kuid ta oli siiski ot-valitsust
aidata. Vancou-
1 ajäleht„¥ancoDiver Sun** arvab
siiski teisiti ning kalkuleerib,
et ReiSman on eriti huvitatud biig-laslikust
niageda vee ameeriklastele
müümise proj
Kahju et konservatiivid© parteil
on alati kalduvus ise nende kivide
otsa komistada, niida nad liberaa-vait
Martinson Associates (Engi-neering
Consulting Firm) juhatajana
asukohaga Foster Citys. Ta kuulub
mitmesse San Mateo maakonna
valitsuse juures tegutsevasse
•komiteesse.:-.,;
Nüpalju linnapeast. N ü ^
uted read temale alluvast linnast.
Foster City asub San Francisco
lahe ääres otse San Mateb silla
läänepoolsel jalal. Elanike arv:
25.000. Linnarahva keskmine sissetulek
(Mediari Family Income) on
$35 000 aastas. Äsja ^ed\yood
Cityst ärakblirtud Marine World,
kus üle tuhande eestlase on käinud,
oli otseseks naabriks Foster
r0amatuid Toren
rcianiatyl
Linn on ehitatud plaani kohaselt
varem kaevatud kanalite ümber.
Enamusel ;üksikelamutest on taga-
1985. a. ilmunud ,,Guide to the
multilanguage colleetions in the
public library systems of Metropolitan
Toronto*' annab ülevaate
Suur-Toronto raamatukogudes leiduv
aist erikeelseist raamatuist,^
nende hulgas ka eestikeelseist.
Eestikeelseid raamatuid on East
York Public Liberary's(S,Walter
Stewart Branch, 170 Memorial
Park Ave.) 50—100 raamatut, mis
katätogiseeritud ja lugemiseks täiskasvanuile.
Metro Toronto Library's (790
Yonge St.) on üle 500 eestikeelse
raamatu. Kõik on katalogiseeritud,
lugemiseks on neid nii täiskasvanuile,
noortele kui ka lastele.
Scarborough Public Library kahes
osakonnas (Cedarbrae, 545
Markham Rd. ja Morningside ärikeskuses)
on 50—100 raamatut,
osalt katalogiseeritud, mõeldud
täiskasvanuile.
Toronto Public Library*š (Northern
District Library, 40 Orchard
View Blvd.) on 150—500 raamatu
vahel, osalt katalogiseeritud, mõeldud
lugemiseks täiskasvanuile ja
noortele.
üldse on Toronto raamatukogudes
60 suuremas ja kuni 50 väiksemas
keeltes ilmunud raamatut,
peamiselt Metropolitan Töifonto
Library Language osakonnas.
Raamatukogud teevad oste selle
järgi kuidas vastavad etnilised
ühiskonnad käivad raamatuid lae-nütamas.
Selletõttu oleks oluline,
et eestlased sagedamini seda võS«
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , January 30, 1986 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1986-01-30 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e860130 |
Description
| Title | 1986-01-30-03 |
| OCR text | Nr. Lk. :V."/.>^fv'^;-!;V'v,'^; .^^•^^•'^^•-'•y/-y^l^v.^•^il] V kõneles peale lud västuvõtur i; Pildil vasakult Toö' Commissioiief Inglis-ieii'i ^el algab Läti konsuli lamisprobleemid. le, sümtoölne ja häridiis"' liite \,lippude lehvitamine-* |r- ; ja tsiviilkogunemistel nii USA kcdanikele kui Itele balti rahvuslastele, ^ liilvalitsused hoiavad köneo- |fi, jagades informatsioonD kes tunnevad huvi nende riigi aetuse vastu. Ijid .töötavat palgata. Isegi K-ia ükski neist koi mest ei b/Tva töödest makstud, yaa" [aktile, et: need tööülesan= Suhteliselt aega nõudvad.- (aste könsulik on ST-aasta- Jutas Cekanauskaš, kes vaju li k:ohale aastal 1977, ta |isegi nüüd tuhandeid dolla-la ülesannete täitmisel. Leedust põgenenud Ceka-on USA kodanik ja elekt-insener Hughes Aircraft fes; Ta ütles, et konsuli Ko-line annab teatud ulatuses )alti rahvastele. Meie kon-ladiplornaatlikud teenindu-davad meie riikide konti- Me oleme ametlikult tun- 1. Meile on tähtis kontinui-baniiner et USA valitsus [nagi ei tunnustaks il jatsiooni." |u on vakantne Eesti [. Ernst Laur oli sel kohal [t: Tema kohale kandideeri" advokaati oma ]<2ist on väimees lon, 47-aastane ameeriklane, Jenis aastaid oma äia infosr-poniämetnikuna. Teine m fetane Jaak Treimänj kes les : oma; perekön^iaga Ees" p\ ta oSi 6^aastane Kanadas on põhjus rõõmu pärast käsi hõõruda^ võibolla isegi naeru pärast kõhtu kinni hoida. Mõtelge ometi kui palju see salakuulajate vaeva vähendas, kui ajakirjanduses toodi üMma täpsusega ära äsjane Ühendrükide sõjajõudude katse tiihraketigaEknada õhuruumis! Me võisime ajaleüitedest täpselt lu- /gedä; -mis; kellk-ajal;rakett välja tulistati, kuhu ta suunati, kui kõr- : gelf ja kiirelt: ta lendas; ja kus ta lõpuks aUa kukkus. ; Tundub, :et Kanadas. BMinakse" ajakirjanduse vabaduse nimel liiga kaugelfe isegi nii kaugele, et see ohustab' riigi ja rahva julgeolekut. Kahtlemata o^ demokraatlikus ühiskonnas rahval Õi?us mõuda informatsiooni riigi sõjaliste ettevalmistuste kohta, kuid seal ori ka oma kindlad piiridv Kindlasti ei ole vajalik lehtedes pikalt-Iaialt kirjeldada uut© relvade erilisi omadusi ning anda täpseid ülevaateid sellis-t © relvadega sooritatud katsete õnnestumiste või ebaõnnestumiste kohta. Selliste kirjelduste avaldamine ei ole mitte ainult naiivne isegi Eesti Ühispank las onia aasi juhatajaks valiti A. Jnrs |ä protokollijaks L.Saarv Vaikse leinaseisakn^ ma- Mm im ahenduses ön iõuil ihnsaks trööstiks jääb, et katsetest osavõtnud vastutavad sõjaväelased ei andnud säski ajakirjandusele täpset informatsiooni katse õnhestiamise või ebaõnnestumise kohta, Ajakirjanduses avaldatud ühe versiooni kohaselt kiikkus kat-serakett ennö ettehähtud eesmärgile jõudmist ootamatult alla — seega võib j katset lugeda ebaõnnestunuks, kuid Kanada kaitsemihistir! abi Haryie Än^e mainis, et tiib-rakett töötas katse ajal perfektselt, õige versiooni peavad nüüd spioo-md välja nuputama, kuid seniste kogemuste põhjal võil> oletada, et nad: saavad: ka siin ajakirjanduselt; Tegevusaruande esitas A. Jürs. Peale sisemise tegevuse on ühing aktiivselt osa võtnud Balti Vete: ränide Ludu, EKN-u. kohaliku IDA-Eijroppa ühingu tegevusest. HEVÜ olt läinud aastal VII Põhja- Ameerika eesti sõjameeste suvepäevad © korraldajaks, ühiiig ori saatnud kirjalikke ettekandeid Kanada peaministrile, kohtuministrile ja teistele -parlamendiliikmetele, isegi ÜSA presidendile Reaganile, selgitades eesti sõjameeste ja Balti riikide pröbleemev Kõikidele kirjadele on saabunud vastused, mis tihti on toetanud meie seisukohti. Kassäaruande kandis ette L: Ploom. Vaatamata väikesele puudujäägile, on majanduslik seisukord kiillaltki hea. Ühing on toetanud teiste organisatsioonide tegevust majanduslikult, TTegeyuskaya esita^ J; E. Lindaja. Üüte üritustena on kavasse võetud EKN^u poolt üles tõstetud „musta lindi" aktsiooni toetamine, . allikrjade; • :korjamise. • aktsioon: baltlastele vaatleja koha saamiseks ÜRO-s ja korjanduse läbi-viibimine Ülemaailmse Vabadus- •iondi: toetamiseks. ISiktikUD LAENUD alate^^ I: esmasp.-ireedenl .10—3^ te^slp. ja neljap. õhtuti 5. E. Lindaja tõstis üles ESTO-84 sõjameeste tpimkonria juures olnud ebakorrapärasused, samuti ka vead KEVÜ Oidu juhtimisel. Pärast elavat keskustelu toetas koosolek ette toodud puuduste kõrval- Kifffidflustusbüroo vajab * KONTORr-AMETNIKKü Masinakirja^ Ja kontorltöövllumus soovitav, Hein^ao InsüroneeBrokersitd< Tel. 461-0764 raamatiii välja H000.00. Teiste toetuste saajate hulgas õlid Baltie American Freedom League,; -. EKN, EV saatkonnahoone korrastamiseks .ning teised vähem 'Kanada parfamehdis pärast tiibv; raketi katsetamist aset leidnud sõnavõttudest võib järeldada, et liberaalid ja sotsialistid on rauda vastu tiibraketi katsetamisele Kanada õhuruumis. Se hoiak tundub seda mõistatuslikumana, e^ katsetamiseks andis ameeriklastele luba eelmine liberaalide valitsus. Libe^ raafi Jean Chretien, kes kuuliis loa garanteerinud valitsuse koosseisu, mainis hüižd, et loä andmisel 1 « aastal olevat valitsusel vajalik olnud „näidata solidaarsust", kuld nüüd olevat olukord muutunud. Chretien jättis kahjuks selgitamata, kust otsast või kandist olukord on muutunud. Kuid ilmselt on Chretien ise mtiutunud nin^ talle teeb ilmselt raskusi välispoliitilistele olukorrale ®^ge hinn angu Kanadas näib olevat; mitmesugmi-seid võinia|usi milfonäriks saamfl-sekSi te võite miljonäri tiitli omandada leidlikkude äritehingutega ja loterii neajvõitude^a, kuid yiimäseS ajal ka föderaalvalitsuse erinõuni-kuna või ' eriülesannete täitjana* Selline mi kui Kans teade^ et föderaalvalitsus on ametisse nimetaniid eksperdi, kes hakkab Kanada nimel jubtima ameeriklastega läbirääkimisi mõlema riigi vahel vabakaubanduse printsiibi rakendamiseks. Selleks eksperdiks on endine majandusministri abi Simon Üelsman, kelle palk on 1000 dollarit päevas. ^ Võibolla Simon Eeismanoffl seda suurt raha väärt, kuid ärme unustame, et kittnservatüvid vj parlamendis suur© kui eelmine liberaalide valitsus nimetas ametisse Kanada majj se uurinii i!ro'Viiis'A»ii, mille esimees, liberaalide valitsuse endine Biiffe, HEVÜ on Hamiltoni kaasmalaste abiga toetanud sõjainvaliide Saksa-maal ISOOOö^OO ulatuses.^ Hiljuti saadeti Ülemaailmse Vabadusfon-di soetamiseks Vabadusvõitlus© Nädala korraldamise ülejääk. Juhatusse valiti L. Ploom, Ä/ Voode, A, Himma ja H. Lember • Esimees A.Jurs oli valitud eelmisel aastal 2 aastaks. Esindajateks KEVÜ Liitu valiti H.Riko;A. Voode, F. Koger, M. Pertens; SEEN'i E. Lihdaja ja A. Himma; BVL-u E. Lindaja. ja A,. jurs, r „Kus' olete: olnud kõSk need Otsesele küsimusele tuleb otsekohene vastu: „Enämal juhul segaabielu ei sopdusta rahvuslikku te- PEKING — Hiina võimud akti-viseerisid nende kuritegevuse vastast kampaaniat, mõistes 18 süüdimõistetud mõrvarit, vägistajat jal varast sürnia suuremal avalikul rahvakogumisel ja surmates nad ka kohapeal. Abilinnapea FengMing-wel kõneles enam kui 13.0Ö0-le inimesele, mis ootab kurjategijaid, „Karm ja kiire karistus'- Tiigri aastal. Välisriikide dipimaadid arvestavad, et üle 10.000-e inimese on hukatud pärast seda kui Hiina juht Deng Xi::^opirtg alustas 1983. a. kuritegevus vastast kampaaniat. saama' 800 dollarit' päevas. Kon--. servatiivid pidasid seda tasu „en-nekuulniatuks- S kuid nüüd on suma pilgutamata valmis leismanile maksma 25 lorots. rohkem kui libe-lEdasi aga kuuleme et Riho Mar-tlnsori on kogu aeg olnud eestlane omal viisil. Vancouveris elades oli ta Vaneouveri Eesti Seltsi liige. Kolmel korral on ta osavõtnud Lääneranniku Eesti Päeadest ja isegi demonstreerinud San Franciscos N Liidu saatkonna hoone ees, nõudes vabadust Balti riikidele. Valdab emakeelt nii sõnas kui kirjas, kuigi pole eesti koolis käinud. Ema, õde ja vend elavad Kanadas. Riho Martinson sündis Tallinnas 1937. aastal, sai alghariduse Rootsis. Lõpetas Üniversity of British Columbia magistrikraadiga(metal-lurgical^ ngineering) 1963. Saavu^ tas doktorikraadi (applied physics) Corneiri Ülikoolis 1966. Dr! Martinson on kirjutanud või olnud kaasautor 25-le teaduslikule tööle. Ta on saanud mitme tunnustuse osaliseks nagu Ford Foundation Fellowship 1964, Gornell Univer- •sity-j.t.;r ajalehtedest loetud sõnum Eestis siindinud^^^R^^ suure üllatuse, kuna keegi ei teadnud selle ni- Meie lehe esindaja tegi intervjoflu äs|avalEtud linnapeaga pikemalt. . 1964. aastal (21 aastat tagasi). Dr. Martinson juhib tähelepanu linna moodsale meelelahutuskeskusele vaatega üle San Francisco lahe ning mainib; et kui eestlased vajavad saali mõneks kokkutulekuks ta võib seda üürida oma nimel — saab odavamalt. Teade on edasiaiii-fud- San Francisco Eesti SeltsilCv Linna põhjapiirile kerkib praegu üks väga kõrge maja. Sinna tuleb Metro Center. milline koos kõrvalehitustega mahutab kaks hotelli, üle viiesaja korteri, lOOOÖO ruut-jalga äriruume ja poolteist miljonit ruut jalga põrandapinda büroodele. Tõenäolikult pärast Metro Centerl valmimist nihkub Foster City nimi USA-s tuntud väikelinnade hulka. Lahkudes City Hallist loeme mustalt valgete tähtedega tahvlilt: Riho Martinson, Mayor 610 Foster City Blvd. FOSTER CITY. CA 94404 Foster CityTinnapea Viimased 13 aastat on eestlasest linnapea töötanud Lockheed Mis^- siies & SpaceConipany juures teadusliku uürija-nõuandjana. MöÖdu-aastast peale tegutseb iseseis- Kašuliki teada, kui peaks tekki-õues väikene sadam oma paadiga ma huvi Pohja-Kaliforniasse üm-nädalalõpul veesuusatamiseks, ka-" berasumiseks. Hea kliimaga huvitav lale minemiseks või lihtsalt purje- asula' ja ,.asjaajamine eesti kee: tamiseks. Kõik ehitused on suhteli- te" • • • selt uued. Esimene maja ehitati siia A. Bo Simon Reisman ise kinnitab, et ta oleks teeniGiud oma nõuandefirmas Eeisman and' Grahdy Ltd.- aastas 250.000 kuni moOO dollarit rohkem kui praegu valitsuse tee-mstuses olles, kuid ta oli siiski ot-valitsust aidata. Vancou- 1 ajäleht„¥ancoDiver Sun** arvab siiski teisiti ning kalkuleerib, et ReiSman on eriti huvitatud biig-laslikust niageda vee ameeriklastele müümise proj Kahju et konservatiivid© parteil on alati kalduvus ise nende kivide otsa komistada, niida nad liberaa-vait Martinson Associates (Engi-neering Consulting Firm) juhatajana asukohaga Foster Citys. Ta kuulub mitmesse San Mateo maakonna valitsuse juures tegutsevasse •komiteesse.:-.,; Nüpalju linnapeast. N ü ^ uted read temale alluvast linnast. Foster City asub San Francisco lahe ääres otse San Mateb silla läänepoolsel jalal. Elanike arv: 25.000. Linnarahva keskmine sissetulek (Mediari Family Income) on $35 000 aastas. Äsja ^ed\yood Cityst ärakblirtud Marine World, kus üle tuhande eestlase on käinud, oli otseseks naabriks Foster r0amatuid Toren rcianiatyl Linn on ehitatud plaani kohaselt varem kaevatud kanalite ümber. Enamusel ;üksikelamutest on taga- 1985. a. ilmunud ,,Guide to the multilanguage colleetions in the public library systems of Metropolitan Toronto*' annab ülevaate Suur-Toronto raamatukogudes leiduv aist erikeelseist raamatuist,^ nende hulgas ka eestikeelseist. Eestikeelseid raamatuid on East York Public Liberary's(S,Walter Stewart Branch, 170 Memorial Park Ave.) 50—100 raamatut, mis katätogiseeritud ja lugemiseks täiskasvanuile. Metro Toronto Library's (790 Yonge St.) on üle 500 eestikeelse raamatu. Kõik on katalogiseeritud, lugemiseks on neid nii täiskasvanuile, noortele kui ka lastele. Scarborough Public Library kahes osakonnas (Cedarbrae, 545 Markham Rd. ja Morningside ärikeskuses) on 50—100 raamatut, osalt katalogiseeritud, mõeldud täiskasvanuile. Toronto Public Library*š (Northern District Library, 40 Orchard View Blvd.) on 150—500 raamatu vahel, osalt katalogiseeritud, mõeldud lugemiseks täiskasvanuile ja noortele. üldse on Toronto raamatukogudes 60 suuremas ja kuni 50 väiksemas keeltes ilmunud raamatut, peamiselt Metropolitan Töifonto Library Language osakonnas. Raamatukogud teevad oste selle järgi kuidas vastavad etnilised ühiskonnad käivad raamatuid lae-nütamas. Selletõttu oleks oluline, et eestlased sagedamini seda võS« |
Tags
Comments
Post a Comment for 1986-01-30-03
