Vaba eestlane , January 30, 1986

              cm •BIX
tv
f
M^oumd suvel osutus korral­datav
Spbrtlaaget '85 erakordselt
eduka|cs osavõtu rohkuselt ja noor­te
huvi suunamisest sportliku tege­vuse
vastu. Tänavu korraldatakse
Sportläager '86 kohe pärast Jõekää­ru
Lastesuyekodu suvist tegevust.
^2. aug. ja
evai^ 9. augus-güd,
loengud ja lilniid^ mis täien­davad
programmi. Sportlaagri teh­niline
nõuandev komitee ja asja­tundlikud
instruktorid garanteeri
vad, et instruktsiooni kvaliteet oleks
line.-•
Vanusegrupid oleksid 7—-10,
11---12 ja 13--18-aastäste^^
gramhi oleks erinev igale grupile.
Õpetusalad on võrkpall, jalgpall,
korvpall ja tennis, kergejõustik,
võisllusujumine ja maadlemine. 7
-^lÖ-aastased õpiksid Jcõiki alasid/
11-^12-äastased viit ala^ 13-aasta-sed
ja vanemad valiksid ühe pea-ala
j ä kaks lisaälä.
Siellele lisanduvad terviserada,
umine, spõrdimän-
Kui noored avaldavad selleks
kiillaldaselt huvi, siis sportläägri
j uhatüs korraldab 13—18-aasta$tele
väljasõidu Lakewoodi Eesti Spordi­päevadele^
mis toimuvad 1.—3. au­gustil
ja inis pakuvad võimaluse
teiste eesti noortega võistlemiseks.
Sportlaager '86 maks on GAN­SI
25. Osavõtjate arv on piiratud,
mistõttu osavõtu soovist teatada
hiIjemalt 1. märtsiks, Informatsioo­ni
saalr Sportlaager '86 esimehelt:
laan Šchaer^ 2932 Windja
Road, Misšissauga, Ont. JLSL 1S7,
. (416) 820-6592^
Monakos peetud tõstmise maail-makarikavõistlustel
püstitasid Bul­gaaria
tõstjad neli maailmarekordit.
Sulgkaalus (60 kg) sai maailma­meister,
n^aastane l^Iaum Saiama-nov
rebimises 145, tõukamises 186
ning kahevõistluses 330 (145--185)
kilogrammi. Ka endised tippmar­gid
143, [85,5 Ja 327,5 kg kuulu-sid
temale.
Kergekeskkaalu (75 kg) tõuka­mises
saavutas kahekordne maail­mameister
21-aastane Aleksandar
Varbanov maailmarekordiks 212
: 1. Meelitab lugemis-isi,
m Ennäe, II.
saj. presidente, 14. Ägedate lahin­gute
paik Soonie Talvesõjas, 16.
Mehenimi, 17. Täht kreeka tähes­tikus,
1 9. Elavad vees, 21. Mehe-nime
lühend, 22. Sugulan^, 24.
Artikkel saksa keeles, 26. Edasimi­nek,
27. Mehenimi.Piiblis, 29. Tü­hi,
paljas, 30. Küsimus, 31. Jäme
yorstv 33. Ahruis, 35. Pealuu, 37.
. . . -kiu saared, 3^; Vilets linnaserv,
42. Mäed Euroopas, 45. Naiseni­mi,
46. Näo osa, 48. Linn Prant­susmaal,
50. Kuulus laulja lähe­mas
ndinevikus, 51. Usund, 52. 20.
sajandi leiutis.
V PiSstreäd: 2.-Haljasala, 3.-Mäa^
põuevara, 4. Geograafiline teos; 5.
Koduloomade elanui, 6. Terava ot­saga
ese; 7. Nähtamatu aine, 8.
Suur ninni eesti kirjanduses, 9. Toi­mus
Eestis 1700. aastal, 12. Hai-gusi
13. . . . nael — ebameeldivus
nahal, 15. Kõrgem seisus minevi­kus,
18. Järv Venemaal, 20. Sa­ma
mis 24 põiki, 23. Jõgi Vene­maal,
25. Saared Vaikses ookeanis,
27. Koha määrsõna, .28. Mitte pi­me,
30. Soome helilooja, 32. Koht
veespordi harrastamiseks, 34. Nai­senimi,
36. Toidu valmistamise
koht, 38. Puuvili, 41. Rootsis me­he-.
Saksamaal naisenimi, 43. Va­ba,
44. Sürrealistlik kunstnik, 47.
Koha määrsõna, 49. ; . . Paolo —
linn Brasiilias,
Briti spordiajakirjanike ühing ni­metas
juba 1985. aasta parima
sportlase, kelleks osutus tänavu 3
maailmarekordit püstitanud jookš-^
ja Steve Gram.
Rahvusvahelise Olümpiakomitee
täitevkomitee istungil Lissabonis
kinnitati, et 1988. a. mängudel
võivad võistelda vaid kuni 23-aas-tased
tennisistid. Kas ka jalgpallu-reile
ja jäähokimängijaile vanuse-piirang
kinnitatakse, otsustab ko­mitee
detsembris Lausanne'is;
Olümpiakomitee esitas 'omalt poolt
ettepaneku võtta 1992. a. mängude
kavva meeste pesapall ja naiste
so"
RISTSÕNA NR. 1271
LAHENDUS
Põikread: 1. Gluck, 5. Haarlem,
10. Luud, 11. Külm, 12. Ala, 13.
üks, 14. Vive, 15. Mali, 16. Oise,
17. Tase, 18. Elna, 19. Vänt, 21.
Ellen, 23. Mõra, 24, Sa, 25. Rakk,
26. Main, 27. Aim 28. Ine, 29.
Läte, 30. Ella, 31. Kont, 32.
Kramp, 33. Lang, 34. Kaas, 35.
Vaat, 36. Vask, 38. Roim, 39. Võ­lu,
40. Maa, 41. Rodeesia, 42.
Kann.
Püstread: 1. Glütseriin, li Lukk,
3. Uus, 4. Cd, 5. Hüve, 6. Ale, 7.
Laast, 8. Eile, 9. Mai, 11. Kisa,
14. Vinn, 15. Mana, 16. Olek, 17.
Tärn, 18. Elke, 19. Võie, 20. Va­napagan,
22. Lank, 23. Matt, 24,
Silm, 26. Mäng, 27. Alas, 29.
Lont, 30. Erak, 31, Kaame, 32.
Kasu, 33. Laid, 34. Kala, 35. Voo,
36. Või, 37. Man, 38. Rr, 40. Ma.
iUIHMimi
• o
Bt
tallinhfiis 1911
•fc-sma.
klassitahvlil muutuvad uduseks kö- pahandab preln. Väsinult'
Leeni võib täna julgesti päeva- guks, peas nagu oleks keegi õige Leeni pingile,
raiamatu isa kätte anda: seal seisab peenikese oraga puurinud, ikka sü- Linda ja Leeni istuvad üksipäini
punane, piibliloo eest saadud viis. gavamale, ikka valusamini. tühjas klassitoas. Suur jtühi tuba on
Isa silitab virga tütre palgeid, enia y,Leeni ^Einmarin: seitse - korda õudne ja külm, Preina söögitoast
lubab nukule pühapäevaks uue kuus!... Ei, tea? >,. Linda Jür- tungib magus praelõhn ninna. Nagu
kleidi teha kui Leeni koolis lau- gensbn? . . . Muidugi ka ei tea! . . . külmetavad varblasepojad suruvad
päevani karistaniata jääb/Leeni on Ann .Oige! . . . Jürgen- lapsed ennast teineteise vastu-õnnelik;
aga, siis tuleb tal rneelde, son ja Einmann ei oska ikka veel „Täna ei jutusta ema mlidagi..
et laupäevani on veel nii palju ae- ükskordühte! Jäävad kinni ja õpi- sosistab Linda,
g a . . . Homseks on saksa keele vai s e l g e k s ! . . „ M i n u ema ei jutusta kunagi...
tükk pähe õppida^ •— ,,jutustada", Jäävad kinni ja õpivad selgeks! Kas su ema palju jutte teab?..
ütleb preln, aga kuidas seda jutus- Leeni pea vajub madalamale, Linda ,
tada,lcui pooled sõnad arusaama- põsed muutuvad veel kahvatumaks, täna ei kõnele ta midagi: Linda jäi
t u d . : . Leeni usub kindlasti, et See on alles esimene tund. Veel kinni."
tükk talle meelde ei jää. Teine õpe- heli tundi, ja siis pool tundi kinni Leeni katsub õppida. Linda va­lus)
õn pähe õppida, venekeelne istudäf... Kunas see päev ometi hib aknast välja lumiseid
tükk peast kirjutada. Ja geograafia „Valgepealised piigad on
tund on ka homme! Geograafia all Saksa keele tükk oli jälle kord kaugel näkineitsi juures. Põhjavana
mõistab Leeni hirmsat venekeelsete täis imelikke, keerulisi sõnu. Hir- kattis taeva halli vaibaga kinni, et
sõnade rägä, millel mingit ärusaa- rtiuga ootab Leeni, kimas järg te- sinine taevas poriseks ei saaks...
dayat mõtet ei ole. See tund on ma kätte tuleb. Aralt hakkab ta Leenike, kas tahad ma jutustan sul-kõige
hirmsam terves nädalas: kee- peale, aga vaevalt saab ta väriseva le näkineitsist? Kas jah . . . " .
g i e r ole veel geograafia eest viit hääleg esimese lause öeldud, kui Leeni vaatab raamatusse: tükk
saanud, isegi Anna Vaher mitte, hele naer läbi klassi kolab: preln^^^^^^^^ ta oweti ei j ä ä . ..
Leeni arvab, et nukk jälle ilma naeratas pilkavalt Leeni Väljarää- „Räägi peale..." ;
kleidita jääb, nagu mitu korda en-kim^^^^^
- .. Vi . rn. Y . il r \u T M 1 ;^ ; guandmine. Kah^
. „See om MI raske... tui laulab,- kes tema pead sihtab... ' „Leemke, kas sa veel õppima ei kaastundeta naer ei taha vaikida tud Ta räägib rohelisest aasast,
,,Jaise tahad pilte t^^^^^ See naer on hirmsam kui kõik ka- kus on paliü lilli ja Murueide tüt-ded
aga veel rumal!" Joosepist, kes Seekemi väljadel kar- Ema ei laiskle ise^^^^e^^ et laps ristused; õhtuni kõlab see kõrvus red tari^ivad Ta W i b ä r a e k
„Need õpetused ön hirmus ras- ja hoidnud ja õnnetust tütarlapsest, ,,muidu tühja" kallist aega kuningapoiast keda^ metsapiigad
k e d . . . -Fead,-Anna, ema lubas mi- keda kurjad ^^^y^^^ kuuleb valju halas- koju juhatanud valg^^^^^
dagi ili^at jiüustada,^^^k^^ mis merepõhja^näkhieitsi lossi va-kahte
ei saa; Ja ma ei saanud kah- ,,Kellele sa^^ Leeni peatab keset sõna pisarad iuvad ''^
te! . . . Nüüd ^^^^^^ t^ L^^^^
pojast j a l ^ ^ ^ Ä Einmann ei ole jälle õppi- si^
poj0|ahobe.lae^^^^
tehstest metsapiigadest... Anna, opin. Ja sel^^^^^ l^el aknast välja vahtida seda sa Laste silmad hiik^^^^
k «
,,Mul ei oleema.'V^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ J^^^^ w . .
„ E i ole ema . . p õ i k t ä n a v a s s e . Linda mõtleb emata da kaheksa!..." Läbi pisarate näeb Leiuni n r ^ i n ^ S ^ ^ ! ^ ^
V- J -A* • — ^ 1 1 ir ^ — - L \ r 1 1 J » . . , ... j^^^v naeo Leem preina givadnad ikka sügavamalesara-
Lmdajaa^) mõttesse. Ta eimois-^A^^ vihast nägu, tal tuleb ema vits vasse I 1 '1
ia ehesde ette kujutada,^^^M _ ^^1^^ j
on Icui kellelgi ema ei ole. Kes siis talle ema lubatud jutt meelde tu- preina" hele hääl näib kusagilt ,,Köögitüdrukuks võiksid sa ha-
Annale iiitte mäffih Meca ifa oh-.lek Siis hakkab . ta kodupoole kaugelt kostvat, pikad arvude-reäd kata kui sa õppida ei viitsi! " •
3c
Nr. 9
m
Ivask kujuti
Oklahoma ülikooli moodsa keele
ja kirjanduse professor, eesti
luuletaja, kriitik ja kunstnik, kes
on toimetanud aastast 1967 inter­natsionaalset
kirjandusajakirja
WLT on end mitmel korral tutvus­tanud
kujutav- ja fotokunstnikuna.
Tänavu on ette nähtud kaks näi­tust,
üks 15. jaanuaril Oklahoma
kunstikeskuses, teine toimub 9. okt.
—23. novembrini Galleria Rotun-das.
Helsingi ülikooli raamatuko­gus.
Sellele järgneb kuuajaline näi­tus
Stokholmi Eesti Majas, mis pn
juba järgmise aastanumbri all.
„Ivar Ivask's Artwork Beautiful-ly
Rare" (L Ivaski kunstitööd ha­ruldased
Uult) pealkirjastas oma
arvustuse Oklahoma ajalehe kuns-tikrütik
John Brandeburgs: „Neis
Ivar Ivaski fotodes, koUaazhides ja
joonistustes on peen ilu, mis teeb
need haruldasiks tänapäevases sho-ki-
impulssidega orienteeritud
maailmas. Need tööd esitavad väl­jakutse
visuaalsele kogemusele.'*
• .j
Ivar Ivaski pliiatsijoonist
. 5 • ffi '
t < •.
1 ^ > ^ V
\ V • \ •
1' •<,
i- . 1 I-
. < \ >
\ •