1979-04-17-07 |
Previous | 7 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
1
\
•Nr. 29
eru
lalides, lilled või
la, vihjates Luguse
[avarduvas eneseot-lolevat
võitlust tõstja
figuraalse ilmete
ning värvirikks
1 vahel.
1e
:Knr. 2 — 1979. Sl-
Koolmeister „Bar-
R. Reinaru „PaI-T.
Põld „Tä-kadunud
pojast",
Armulaua sakra-inmets
,^eeakoori
oaiks'V J. Maiõr
aitaks ^R.: Köol-löit
enrie armulaU-inna
„Eluleib meie
•ens „Jeesuse väli-
•Imeister ;,Tallinna
pingid 1691. ä.",
|i saksa evangeelse
vujunemisest", Ä.
ija maa. Mõtteid
istist" Ä . Tamm-svad
nüüd laula-
[Tisler ,JB3hitajate
VK. Veem,,iriied^',
lahvas, kelle Issaai-põusnud
Kristus",
ele Norra kirikus",
^Kuidas kirik sobib
flida?", E. Kägi 80
;0 a., j . Juükentaal
ibal, in memori-
5PANGA UUDISED
Toronto Eesti
Jjuubeliaasta numb-
V. Bmesalfcš ,;ro-
^ispank žS-aastaiie",
^Toronto Eest!
laastad ajaluubfe",
kti Ühispank 1978.
|rm ,,Laenutamiste-iaštal'V
E. Riisna
I revisjon", K. Arro
tti Ü2iispanga teine
lenbäum „Kuhu lä-
|d?^ Rna :,,Mi^^^
lada ühistegevu-m,,
Naised meeste-:
|:eks'*, E. Salurand
juubeliaktus Eesti
limstrite tervitusi
fbeli puhul", S. Bk-
[odu — ühiskond-iLitüs",
E. Kuris
ilevik on noorte
fess „ühte ja -teist
3 ispanga liikmete-ikslaste
vastu kaitš-
[iresti tagasi ja kait-see
on suuremas
'arnu!"
tütrekese sülle ja
:de.
anna isale käsi!
5l ära?''
is, peitis näo ema
iitäsin ta linalakka
\'^rsti laskis ta võt-
I sõprus oli sõlmitud.
kslasi väga valu-fjajutt
edasi,
saime neid peksta,
ei ttdnudki!" vastas
It, mille vene väed
in mingisugust des»
|t nalja!"
psid sõjalaevad", ju-
„pidasime neid ve-
[ad lasksid kolm või
rvituspaugud, arvasi-
Jcekkis alles sus, kui
lana-Pärnu taga hak-
^mutama. Arvati, et
saksa laevadelt. •
liist lakkas laskmiöe.
Irnison taganes lin-jiunas,
lõhkudes enne
pm ja põletades seal
tuld."
Ivitatud! See on alles
läinud läbi vaguniak-
Ikorstnaid?"
id vaadata."
Nr. 29 Wmä m&mm^ teisipäeval, 17. a; -y, AprEl7, ITO
Vaba Eestlase talituses:
— i^esti
Reet Heiii,di'ikso:
PEEGELDUSI — Rene Ufed: vüsld
• Leida Järvi, Andres Raudsep]^
J.t.
•KAJAEAS — Kodused kajad eesti
kohvikust Kanadas
TÜLE RÄNDAME MÄNDIDE .
VARJU... — Eesti gaidide Ja
skautide lamle suurlaagritest
'LASTE MAAILM..:-- Helmi Betlem
EESTI RAHVA- JA JÕULULAULE
.."Ellen Parve >
LAUL SINULE — Jüri Lipp ^.
Plaadi Mnd koos saatekuluga
LÕUNAMAA LINN ™
Andres Raudsepp ($7.50) StoMnolmis amietati Eesti Kultüurikoondise aiihüidrahvaitantsuriihm 'tesarllle". AuMmia vas-vasakuli:
Jaan Seim, Urv! Ažmissepp, Tiiu JerkemaM, .
^ADVOKAAT-NOTAR^'^^^^^ : •
•Äm 1912, Royal; Trust t©we?/
T&ronto Dominion Ceatre
felefom
24-timdl telefoni
133 ErsÄe Ave., Süite 1002
' Tffis-onto, Ont. M4P 1Y8
486-6383 '
Mates 1. maist-uus a a ^
133 Richmond St. W.,7th Floor
CEiartered
5S Universitj
Ont. M5J
esimene lauiupiüu saöa Kumme aasia& lagasi pami aluse eesti laulupidude
traditsioonile. Ilmalik kontsert, vaimulik kontsert, ühine pidurongkäiJk
Ja siis laulupidu, mis kujunes suureks rahvusliku ühistunde õhutajaks. Kui
senini olid ainult iiksikud haridust saanud eestlased rääkinud Ja kirjutanud
eestlasest kui rahvast, kellel oh minevik, rikkalik folkloristik varamu Ja oma
„Kalevipoeg" ning unistanud eestlaste uuest ärkamisest iseseisva rahvana,
siis laulupidudega viidi see mõte laiade rahvamasside hulka, mis hakkas idanema
kuni saabus aeg, kus eestlased ise hakkasid ptsustama, tegema Ja oma
Ajakirjanik, kirjanik ja kiimstnik Evald Johannes tVoitk lali=
Ms meie hulgast paar aastat tj^asi Temast on aga säilinud arvukalt
maastikumaale eesti kodudes, kuna ta viis eestlased neile
mälestüsradadele, kus vanema põlvkonna eestlased sageli oma
mõtteis liikusid. Võimalus veel kord tema loomingus, kohtunü-seks
021' olemas käesoleva kurn, lõpu! korraldataval K u ^
E. J. Woitki Sidemed kiväljadegä. Romantüine looduse
kunstiga on j^rilikud: tema enlar
poolne onu oli timitud kunstnik
Konrad. Mägi. Itema ise õppis aastail
1929—32 kunsti „PaiIlases".
Ta ei jäänud süski kunsti alale,
vaid hajkkas ajakirjanikuks. An-deikale
noorukile oli töö ja teenistus
ajalehe juures kindlasti
tähitsam, põnevam ja tasuvam kui
kunstniku töö..
Woitkist sai ,,'Vaba Maa" juures
tuntud eesti ajakirjanik kelle
kirjutisi huviga loeti. Ta msis
palju ^ sõjaeelses Euroopas, avaldades
ülevaateid ja reisikirjeldu-si.
Ta, tegi kaasa välisajakirjanike
reisi 1940. aastal
elusid
; riigi ajastul.
Soome. See toimus Soome valitsuse
kutsel Talvesõj ä hävitusitöö-ga
tutvumiseks.
Woitki kirjeldused Ja fotod „ya-ba
Maa" veergudel soomlaste
visast ja traagilisist sõjasünd-
; musist leidsid laialdast tähele^
Kuid laulupidude traditsioon on tud väliskoprida juurde üldist rong-kestnud
tänaseni ja oa eestlastele
vabas maailmas kujunenud ühistunde
õhutajaks just nagu seda öli
meie esmiene laulupidu ja kõik
järgnevadki laulupeod.
Üheks käumks laulupeo osaks on
rongkäüt. '
tänavusel P.-Ameerika eestlaste
üldlaulupeol Torontos on
suur osa täita, vahest ehk suu-
•, • remgi ;;kui • meie esimest© laMu-pidude.-
aegu.-.
Nüüd on sellest rongkäigust saanud
meie rakvusl&u ühistunde ja
rahvusliku jõu demonstratsioon
väijaäpoole. Käesoleval juhul on
meie kätesse usaldatud võimalus
kanadalastele tutvustada meie
rahvuslikku pärimust.
Eesti Lauljate Lüt P.-Ameerikas,
kes on maikuus toimuva laulup^
korraldaja, on rongkäiguga ühenduses
olevaid fcüsmausi põhjalikult
arutanud, rongkäigu kava on pa-berü
valmis ja selle läbiviijaks on
kutsutud |Skautmaster Arnold Kukk;
Skautmaster Kukel on sel alal
kogemusi, mis ulatuvad tagasi kodumaale
meie 1938. a. peetud vaba-riigiaegsele
viimasele üldlaulupeole,
kus eesti ohvitserid olid määra-
HOGAN PONTIAC BUICK
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3iBl
käiku korraldama ja juhtima, üks
nendest ohvitseridest oli Arnold
Kukk.- .••.•7 •
: 1972, ai yÜEP ajal Juhatasuta Torontos
üiemaaiimset skautide paraadi
Ja teise ÜEP ajal Balti-more'is
Kanadast saabunud skautide,
gaidide Ja laulukooride osavõttu
iihisest rongkäigust
,,Kogunemine on laupäeval, 26.
maü k e n i 30 Queens Pargis. Iga
osavõtva laulukoori nimeplakat on
valmis, kooridel tuleb need üles otsida
ja oma; plakati alla koguneda.
Kui rongkäik hakkab liikuma, siis
on esikoht asukohamaa, st. Kanada
riigüipül; ; sellele järgnevad kaks
lippu — USA ja Eesti omad ja siis
jälle kolm eesti lippu, nendele järg^
neb gaidide ja skautide lipuüksus,
kes marsivad rivitrummide saatel
ja sus tuleb Imtidega laulupeo emb-ieem.
Sellele järgnevad laste- ja
noortekoorid ja siis hakkavad liikuma
ühendriikidest kohale saabunud
koorid, iga koori ees kantakse
koori lippu. Vimiasena hakkavad
astuma eesti koorid Kanadas, Toronto
kooridlõpus."
Skautmaster Kukk kmnitab, et
kuigi tema on paraadi iildkorral-nii
lühikesel Eesti' Vaba-on
tal hulgaliselt abiväge
kes kõnnivad rongkäigu
kõrval Ja hoolitsevad selle
eest et kõik hästi läabuksy et
rongkäigus ei tekiks lünki, et
keegi teistest, maha eijäaks. .,.
„Kas Kanada politseivägi on ka
„Jah, mootorratastel politsei sõidab
rongkäigu "ees", ütleb skautmaster
Kukk.::;-
j,^ga kui kallab vihma?"
„Sellest oleks väga kahju. Aga
•me oleme ka seda võhnalust arvestanud,
siis jääb rongkäik ära ja.
defilee staadionil tuleb suurem,
asub ju staadioni katuse aü."
Loodame, et ilm pn laulupeo ajal
üus, rongkäik, mis paberü viimse
detailini on välja töötatud, on väga
oluline osa meie laulupidudest
ja kõikidele laulupeolistele, eriti
aga noortele, oleks see meie ühistunde
demonstratsiooniks, peopäevaks,
kust veel palju ^ hüjemgi on
võimalus jõudu ammutada ja uhkust
tunda sellest, mida meie noored
pn hakanud nimetama Esto-
:Power.' • " • • •
9 0 0
(Alg[us3k. 2)
Simson-Kalas ütles,
LEMANS
FIREBIRIÖ)
SUNBIRB
CENTURY
ACADIAN
SKipAWK-G.
M.C.
Dr. Kallas et
maailmas ei ole ühtegi maad, /ühtegi
ühiskonda ega -ühtegi riiki,
mis oleksid ideaalsed. Meie näeme
konipromisside abil moodustatud
süsteeme, mis on rajatud
praktüise eesmärgiga — elamiseks
ja ellu jäälmiseks.
Seadused, mis tiivustavad Imri-tegevust
ja kaitsevad mõrva-jreid
ning mitte nende ohvreid,
.on.eTbarealistlikEd ja igaineiiud
ning need tuleb asendada seadustega,
mis tegelikult pidurdavad
kuritegevust, kuna see on
aSnuke iilesann©,.
gelemist porgnograäfiaga, haiglasi
seküaalseid kalduvusi ja 1 °n«^|5
äratavaid filme, mis on küllasta- \ ^^9^«S©
tud vägivallast. Lahendus ei seisa
selles, et meie paigutame liha
suuremal arvul, politseinikke tä-
0 P T ' rE
Tel. 5314251
M2 RONCESVALLE^
lps
1 DOCTOR OF
: ' ,212 Dinnick CP,
5rd. 489-0562
Meie Ise peaMie olema oma politseinikud
ja meie ise peame
olema võimelised eraldama õiget
kurjast riing hoolitsema
.selle eest, et kõiki koheldakse
Sehitim* jntaalsed unistajad, kes
ajavad taga piiramatuid vabadusi,
unustavad, et ikui iga 50 või' 100
inimese kohta. j.uihtub uiks raskem
kuritegu, siis ei ole see ega pQle
kunagi olnud osa ameerika
ühendriikide legaalne süsteem ^nokraatiast, mida meie mi kõr-on
kujunenud alaliselt kasvavaks
tohutuks bürokraatiajks. Lõppe^
nud eeskirjad ] a ikorraldused, mis
sageli on üksteisele vastukäivad,
takistavad tõe, süü ja ;suütuse
otsimist: Kuid sahia,! ajal suureneb
(kuritööde arv ja v
teod jätvad karistamata.
Dr. Simson-Kallas ütles lõpuks
väga kõvad sõnad ja hammustava
krütika, Ühendriikide üldise
elustiili ja iioiakü arvel, tõstes
üles küsimuse, miks ameeriklasi
kõMdes maaiimanurtkades viha-taJ?
se jä põlataisse. Ta ütles, et
klõikjal hinnatakse neid va]3adu-si,
mis ameeriklastele on garan-gelt
hindame. Meie ei tohi aktsepteerida,
nagu meie iseda passüv-selt
oleme, teinud, et demoteraatia
on slmönüümne .sotsiaalse fcõdu-
•nmisega.
Meie oleme surmanuhtlusele
lähenenud liiga ikaua emotsionaalse
pilguga, ignoreerides sealjuures
teülr.ni fakte^, müledaga ineil
tuleb tegeleda oma elu kihdusta-
.miseks; ;;
Dr.. Simson-Kallas kinnitas,'' öt
tema kuue aastased kogemused
San Quentini vanglas' viisid ^ ia
veendumusele, ©t surmanuhtlus
on täMis tegur väi
äralioldmiseks.
teeritud, kuid samal aj^l' viha- Kuritegevus on sotsiaalne vähktõ-takse
siinses ühiskonnas esinevat bi ja meie peame sellele iähene-smxrt
kuritegetust, .iaia^ •te^:ma nagu igale teisele vJ
LONDON (EH) - Hiljuti viibis
lühikesel ^ külaskäigul Londonis
Elin Toona, et võtta osa tutvusta-miseinest,
mida korraldas kirjastus
Penguini haru Kestrel Books-
Eestlastele hästituntuü ° EKK kirjastusel
ilmunud vLotukata'^ tõlgiti
autori poolt inglise keelde ja ümus
a. 1977 USA-s tiitli all ,,In Search of
Coffee Mountains". Nüüd
raamat sama pealkirja all I^a Inglismaal.
: -
Einest võtsid osa ajalehtede kir-jandusliste
ülevaadete reporterid
ja need, kes raamatuga olid juba
tutvunud, tõstsid esile sellest hoovavad
soojust Ja leidsid meeldiva
üllatusena, et autor ise ei ole kibestunud
ega dramaatüine oma
lapsepõlve läbielamüste suhtes.
Ka esines ta Michael Martini
pealelõuna programmis Readingus,
Tfemes Valley Radio 210 saates*
" „Oxford Times'i" kriitik oma
vastilmunud raamatute ülevaates
nimetab raamatut erakordseks.
sele. Lõpetades ütles referent, et
kontrollimata vägivald on kõige
suurem ähvardus meie demokraatiale
ja elustiüile. Praegusel keerulisel
ajastul ei oota maailm uusi
reegleid vaid meie vajame moraalseid
mehi ja tugevaid juhte,
kes annavad stabiüsuse ja ildnd-lüstavad.
kõigile
Eestis oli sel ajal baaside ajastu.
Vene saatkonna terava protesti
tulemusena Eesti välisministrile
oli „Vaba Maa" sunnitud lõpetama
kirjelduste avaldamise.
Soja ajal pääsis; Woitk 1942. a.
Soome ja sealt edasi 1944. ä.
Rootsi. Soomes olles kirjutas ta
romaani ,;Kevätmyrskyt" (Kevad-tormid),
' müle honorari andis
Soomele sõjayõla tasumise fondi.
Soomes oli ta soome aj alehtede
kaastööline avaldades pikema
seeria „Soome kirjanikest läbi
võõra silma", kus ta teiste hulgas
külastas ka Nobeli laureaati
F;E. Sillanpääd. "
Woitk saabus perekonnaga Kanadasse'
1951. a. Kanadas töötas
ta mjtmiel alal ja hakkas lõpuks
maalima. Kanada päevü oli ta
endiselt innukas reisija.
Pöördudes tagasi; oma esimese
kutsumuse kunsiti juurde, võttis
ta kahe aasta jooksul,
1959— 61 õhtukursuse Ontario
KunstikoUedzhis.
1964. a. oli ta Pariisis ühe ameeriklase
kunstistipendiaadina.
Muuhidgas reisis ta Itaalias, Hispaanias,
Shveitsis ja teistes rü-kides,
tutvudes paljude kunstimuuseumidega.
Pariisi õppis ka
rahvusvaheliselt tuntud keraamiliste
plaatide meistri Rossi juures.
Sellest peale hakkas Woitk
ka ise keraamilistele plaatidele
maalima. y,; ^-^
1960- ndail - aastail hakkas
Woitk tõsiselt maalima ja tema
tööde anoi võib hinnata sadadesse,
mis on üle PõhjarAmeerika,
l mõnel määral ka Euroopas tee
leidnud paljude eestlaste kodudesse.
Woitki kunstis On samu
looduse tunnetusi, mis esinevad
tema raamatuis, kui ta kirjeldab
vaateid päikese ja õiega või ruk-ünetlus
on tuntaiv ta töödes, olgu
need süs kodumaa mälestused,
Manitoulini või Cape Cod'i maastikud.
See romantiline loodusmaalija-. .
joon läbib ta loomingut, olles
nagu jätkuks ta kirjanduslikule
loomingule, kus on mõned romaanid,
paar luiiletuskogu,
kolm näidendit ja memuaaride
esimene köide. '
Woitki kodumaa mälestuste
maalidel on oma osa välis-eesti
kultuuriloos. Need tulenesid tema
nooreea heledaist kogemusist
Eesti lootus- ja ootusrikkal
perioodil. On vähe tõenäoline, et
neile tekiks jätku teiste kunstnike
poolt. Aeg on eemaldanud inimesed
ja eesti talu ei ole enam, mistõttu
need on jäänud dama
Woitki kujutavkunstüises loomingus.
Woitk jääb välis^sti kunstis
omapäraseks nälituseks. Olles
ajakirjanik, kirjanik, fotogra^
kunstnik, ta oli alati uudishimulik
ja avastav. Tema töödes oh
tihti keskendatud visuaalne • sõnum,
seepärast pälviksid need se-nisest
suuremat tähelepanu.
Woitki järelejäänud töid on
mõnevõrra tema abikaasa Vally
Voitki kogus.
Neist korraldatakse Ado Parki
algatusel ja Marga WeUeri
kaasabil näitus Eesti Maja
väikses saalis 28. ja 29. aprillil.
Näitusel tuleb esitamisele üle 30
töö, enamuses õlimaalid, aga ka
mõned keraamilised tööd, annavad
läbilõike ta loomingust.
Õppe- Ja tööraamat
v . " - - ^ Hind:;^^^^^
Saadaval VABA. EESTLASES
Abistamiskomitees
kooKõhtutel Ees^i Majas
Postiteel: L. Marley, 149 Bishop
Oht.M2MlZ7
Postikulu 50 c
©Sydney Eesti Seltsi Segakoor
,,Vanemuine'' aästapeakooSolek
valiti uude juhatusse Ägne Lübek
— esimees, Külliki Poole abies^
mees, Helma Tooming — sekretär,
Mara Maasepp — laekun Peter
Maasepp — varahoidja, Udo
Valgemäe — koorivanem ja Endel
Adamson — koorivanema.^ abi.
1
tr
2
U3
lu
Cd
RltHMOND ST. W
Kl 1^6 srW:
Oi
X
h
<J:
„Vaba Eestlase" toimetuse Ja
talituse asukoha plaan
TOIMETUS JA TALITUS
avatud esmaspäevast
reedeni kella 9—4-ni.
Telefonid: toiiAelus 364-7521
t Ä s 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega :
Karl Arro 7661-205?
Hannes Öjd 481-5316
Kuulutnsi võetakse vastu:
nädala esimesse ajalehte kuni
esmasp. homm. kella U-ni Ja
nädala teise ajalehte kuni kol-map.
homm. kella 11-ni. •
: .KUULUTAMINE ; •
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe» laialdase
levÄy tõ\lu;
Kuulutuste hinnad:
üks toll ühel veerul .... $3.25
esiküljel: '$3.75
t a g a k ü l i e l . — $3.50
. KUULUTUSI VÖTAV.ÄD- '
.•.VAS:rU:v'
7. Vaba Eestlase talitiss
135 Tecumseth Strexst
Telefon 364-7675
Postiaadress: Bos 70,
Stn.C, Toronto 3. Ont.
Talitus väljaspool tööaega:
Hehni Liivandi 251-64^5
L. Mrs. ^Leida Marky '.
149 Bishop Ave.
Willowdale, Ont.
Telefon: 223-0080
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , April 17, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-04-17 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e790417 |
Description
| Title | 1979-04-17-07 |
| OCR text |
1
\
•Nr. 29
eru
lalides, lilled või
la, vihjates Luguse
[avarduvas eneseot-lolevat
võitlust tõstja
figuraalse ilmete
ning värvirikks
1 vahel.
1e
:Knr. 2 — 1979. Sl-
Koolmeister „Bar-
R. Reinaru „PaI-T.
Põld „Tä-kadunud
pojast",
Armulaua sakra-inmets
,^eeakoori
oaiks'V J. Maiõr
aitaks ^R.: Köol-löit
enrie armulaU-inna
„Eluleib meie
•ens „Jeesuse väli-
•Imeister ;,Tallinna
pingid 1691. ä.",
|i saksa evangeelse
vujunemisest", Ä.
ija maa. Mõtteid
istist" Ä . Tamm-svad
nüüd laula-
[Tisler ,JB3hitajate
VK. Veem,,iriied^',
lahvas, kelle Issaai-põusnud
Kristus",
ele Norra kirikus",
^Kuidas kirik sobib
flida?", E. Kägi 80
;0 a., j . Juükentaal
ibal, in memori-
5PANGA UUDISED
Toronto Eesti
Jjuubeliaasta numb-
V. Bmesalfcš ,;ro-
^ispank žS-aastaiie",
^Toronto Eest!
laastad ajaluubfe",
kti Ühispank 1978.
|rm ,,Laenutamiste-iaštal'V
E. Riisna
I revisjon", K. Arro
tti Ü2iispanga teine
lenbäum „Kuhu lä-
|d?^ Rna :,,Mi^^^
lada ühistegevu-m,,
Naised meeste-:
|:eks'*, E. Salurand
juubeliaktus Eesti
limstrite tervitusi
fbeli puhul", S. Bk-
[odu — ühiskond-iLitüs",
E. Kuris
ilevik on noorte
fess „ühte ja -teist
3 ispanga liikmete-ikslaste
vastu kaitš-
[iresti tagasi ja kait-see
on suuremas
'arnu!"
tütrekese sülle ja
:de.
anna isale käsi!
5l ära?''
is, peitis näo ema
iitäsin ta linalakka
\'^rsti laskis ta võt-
I sõprus oli sõlmitud.
kslasi väga valu-fjajutt
edasi,
saime neid peksta,
ei ttdnudki!" vastas
It, mille vene väed
in mingisugust des»
|t nalja!"
psid sõjalaevad", ju-
„pidasime neid ve-
[ad lasksid kolm või
rvituspaugud, arvasi-
Jcekkis alles sus, kui
lana-Pärnu taga hak-
^mutama. Arvati, et
saksa laevadelt. •
liist lakkas laskmiöe.
Irnison taganes lin-jiunas,
lõhkudes enne
pm ja põletades seal
tuld."
Ivitatud! See on alles
läinud läbi vaguniak-
Ikorstnaid?"
id vaadata."
Nr. 29 Wmä m&mm^ teisipäeval, 17. a; -y, AprEl7, ITO
Vaba Eestlase talituses:
— i^esti
Reet Heiii,di'ikso:
PEEGELDUSI — Rene Ufed: vüsld
• Leida Järvi, Andres Raudsep]^
J.t.
•KAJAEAS — Kodused kajad eesti
kohvikust Kanadas
TÜLE RÄNDAME MÄNDIDE .
VARJU... — Eesti gaidide Ja
skautide lamle suurlaagritest
'LASTE MAAILM..:-- Helmi Betlem
EESTI RAHVA- JA JÕULULAULE
.."Ellen Parve >
LAUL SINULE — Jüri Lipp ^.
Plaadi Mnd koos saatekuluga
LÕUNAMAA LINN ™
Andres Raudsepp ($7.50) StoMnolmis amietati Eesti Kultüurikoondise aiihüidrahvaitantsuriihm 'tesarllle". AuMmia vas-vasakuli:
Jaan Seim, Urv! Ažmissepp, Tiiu JerkemaM, .
^ADVOKAAT-NOTAR^'^^^^^ : •
•Äm 1912, Royal; Trust t©we?/
T&ronto Dominion Ceatre
felefom
24-timdl telefoni
133 ErsÄe Ave., Süite 1002
' Tffis-onto, Ont. M4P 1Y8
486-6383 '
Mates 1. maist-uus a a ^
133 Richmond St. W.,7th Floor
CEiartered
5S Universitj
Ont. M5J
esimene lauiupiüu saöa Kumme aasia& lagasi pami aluse eesti laulupidude
traditsioonile. Ilmalik kontsert, vaimulik kontsert, ühine pidurongkäiJk
Ja siis laulupidu, mis kujunes suureks rahvusliku ühistunde õhutajaks. Kui
senini olid ainult iiksikud haridust saanud eestlased rääkinud Ja kirjutanud
eestlasest kui rahvast, kellel oh minevik, rikkalik folkloristik varamu Ja oma
„Kalevipoeg" ning unistanud eestlaste uuest ärkamisest iseseisva rahvana,
siis laulupidudega viidi see mõte laiade rahvamasside hulka, mis hakkas idanema
kuni saabus aeg, kus eestlased ise hakkasid ptsustama, tegema Ja oma
Ajakirjanik, kirjanik ja kiimstnik Evald Johannes tVoitk lali=
Ms meie hulgast paar aastat tj^asi Temast on aga säilinud arvukalt
maastikumaale eesti kodudes, kuna ta viis eestlased neile
mälestüsradadele, kus vanema põlvkonna eestlased sageli oma
mõtteis liikusid. Võimalus veel kord tema loomingus, kohtunü-seks
021' olemas käesoleva kurn, lõpu! korraldataval K u ^
E. J. Woitki Sidemed kiväljadegä. Romantüine looduse
kunstiga on j^rilikud: tema enlar
poolne onu oli timitud kunstnik
Konrad. Mägi. Itema ise õppis aastail
1929—32 kunsti „PaiIlases".
Ta ei jäänud süski kunsti alale,
vaid hajkkas ajakirjanikuks. An-deikale
noorukile oli töö ja teenistus
ajalehe juures kindlasti
tähitsam, põnevam ja tasuvam kui
kunstniku töö..
Woitkist sai ,,'Vaba Maa" juures
tuntud eesti ajakirjanik kelle
kirjutisi huviga loeti. Ta msis
palju ^ sõjaeelses Euroopas, avaldades
ülevaateid ja reisikirjeldu-si.
Ta, tegi kaasa välisajakirjanike
reisi 1940. aastal
elusid
; riigi ajastul.
Soome. See toimus Soome valitsuse
kutsel Talvesõj ä hävitusitöö-ga
tutvumiseks.
Woitki kirjeldused Ja fotod „ya-ba
Maa" veergudel soomlaste
visast ja traagilisist sõjasünd-
; musist leidsid laialdast tähele^
Kuid laulupidude traditsioon on tud väliskoprida juurde üldist rong-kestnud
tänaseni ja oa eestlastele
vabas maailmas kujunenud ühistunde
õhutajaks just nagu seda öli
meie esmiene laulupidu ja kõik
järgnevadki laulupeod.
Üheks käumks laulupeo osaks on
rongkäüt. '
tänavusel P.-Ameerika eestlaste
üldlaulupeol Torontos on
suur osa täita, vahest ehk suu-
•, • remgi ;;kui • meie esimest© laMu-pidude.-
aegu.-.
Nüüd on sellest rongkäigust saanud
meie rakvusl&u ühistunde ja
rahvusliku jõu demonstratsioon
väijaäpoole. Käesoleval juhul on
meie kätesse usaldatud võimalus
kanadalastele tutvustada meie
rahvuslikku pärimust.
Eesti Lauljate Lüt P.-Ameerikas,
kes on maikuus toimuva laulup^
korraldaja, on rongkäiguga ühenduses
olevaid fcüsmausi põhjalikult
arutanud, rongkäigu kava on pa-berü
valmis ja selle läbiviijaks on
kutsutud |Skautmaster Arnold Kukk;
Skautmaster Kukel on sel alal
kogemusi, mis ulatuvad tagasi kodumaale
meie 1938. a. peetud vaba-riigiaegsele
viimasele üldlaulupeole,
kus eesti ohvitserid olid määra-
HOGAN PONTIAC BUICK
348 Danforth Ave.
Telefon äris: 461-3iBl
käiku korraldama ja juhtima, üks
nendest ohvitseridest oli Arnold
Kukk.- .••.•7 •
: 1972, ai yÜEP ajal Juhatasuta Torontos
üiemaaiimset skautide paraadi
Ja teise ÜEP ajal Balti-more'is
Kanadast saabunud skautide,
gaidide Ja laulukooride osavõttu
iihisest rongkäigust
,,Kogunemine on laupäeval, 26.
maü k e n i 30 Queens Pargis. Iga
osavõtva laulukoori nimeplakat on
valmis, kooridel tuleb need üles otsida
ja oma; plakati alla koguneda.
Kui rongkäik hakkab liikuma, siis
on esikoht asukohamaa, st. Kanada
riigüipül; ; sellele järgnevad kaks
lippu — USA ja Eesti omad ja siis
jälle kolm eesti lippu, nendele järg^
neb gaidide ja skautide lipuüksus,
kes marsivad rivitrummide saatel
ja sus tuleb Imtidega laulupeo emb-ieem.
Sellele järgnevad laste- ja
noortekoorid ja siis hakkavad liikuma
ühendriikidest kohale saabunud
koorid, iga koori ees kantakse
koori lippu. Vimiasena hakkavad
astuma eesti koorid Kanadas, Toronto
kooridlõpus."
Skautmaster Kukk kmnitab, et
kuigi tema on paraadi iildkorral-nii
lühikesel Eesti' Vaba-on
tal hulgaliselt abiväge
kes kõnnivad rongkäigu
kõrval Ja hoolitsevad selle
eest et kõik hästi läabuksy et
rongkäigus ei tekiks lünki, et
keegi teistest, maha eijäaks. .,.
„Kas Kanada politseivägi on ka
„Jah, mootorratastel politsei sõidab
rongkäigu "ees", ütleb skautmaster
Kukk.::;-
j,^ga kui kallab vihma?"
„Sellest oleks väga kahju. Aga
•me oleme ka seda võhnalust arvestanud,
siis jääb rongkäik ära ja.
defilee staadionil tuleb suurem,
asub ju staadioni katuse aü."
Loodame, et ilm pn laulupeo ajal
üus, rongkäik, mis paberü viimse
detailini on välja töötatud, on väga
oluline osa meie laulupidudest
ja kõikidele laulupeolistele, eriti
aga noortele, oleks see meie ühistunde
demonstratsiooniks, peopäevaks,
kust veel palju ^ hüjemgi on
võimalus jõudu ammutada ja uhkust
tunda sellest, mida meie noored
pn hakanud nimetama Esto-
:Power.' • " • • •
9 0 0
(Alg[us3k. 2)
Simson-Kalas ütles,
LEMANS
FIREBIRIÖ)
SUNBIRB
CENTURY
ACADIAN
SKipAWK-G.
M.C.
Dr. Kallas et
maailmas ei ole ühtegi maad, /ühtegi
ühiskonda ega -ühtegi riiki,
mis oleksid ideaalsed. Meie näeme
konipromisside abil moodustatud
süsteeme, mis on rajatud
praktüise eesmärgiga — elamiseks
ja ellu jäälmiseks.
Seadused, mis tiivustavad Imri-tegevust
ja kaitsevad mõrva-jreid
ning mitte nende ohvreid,
.on.eTbarealistlikEd ja igaineiiud
ning need tuleb asendada seadustega,
mis tegelikult pidurdavad
kuritegevust, kuna see on
aSnuke iilesann©,.
gelemist porgnograäfiaga, haiglasi
seküaalseid kalduvusi ja 1 °n«^|5
äratavaid filme, mis on küllasta- \ ^^9^«S©
tud vägivallast. Lahendus ei seisa
selles, et meie paigutame liha
suuremal arvul, politseinikke tä-
0 P T ' rE
Tel. 5314251
M2 RONCESVALLE^
lps
1 DOCTOR OF
: ' ,212 Dinnick CP,
5rd. 489-0562
Meie Ise peaMie olema oma politseinikud
ja meie ise peame
olema võimelised eraldama õiget
kurjast riing hoolitsema
.selle eest, et kõiki koheldakse
Sehitim* jntaalsed unistajad, kes
ajavad taga piiramatuid vabadusi,
unustavad, et ikui iga 50 või' 100
inimese kohta. j.uihtub uiks raskem
kuritegu, siis ei ole see ega pQle
kunagi olnud osa ameerika
ühendriikide legaalne süsteem ^nokraatiast, mida meie mi kõr-on
kujunenud alaliselt kasvavaks
tohutuks bürokraatiajks. Lõppe^
nud eeskirjad ] a ikorraldused, mis
sageli on üksteisele vastukäivad,
takistavad tõe, süü ja ;suütuse
otsimist: Kuid sahia,! ajal suureneb
(kuritööde arv ja v
teod jätvad karistamata.
Dr. Simson-Kallas ütles lõpuks
väga kõvad sõnad ja hammustava
krütika, Ühendriikide üldise
elustiili ja iioiakü arvel, tõstes
üles küsimuse, miks ameeriklasi
kõMdes maaiimanurtkades viha-taJ?
se jä põlataisse. Ta ütles, et
klõikjal hinnatakse neid va]3adu-si,
mis ameeriklastele on garan-gelt
hindame. Meie ei tohi aktsepteerida,
nagu meie iseda passüv-selt
oleme, teinud, et demoteraatia
on slmönüümne .sotsiaalse fcõdu-
•nmisega.
Meie oleme surmanuhtlusele
lähenenud liiga ikaua emotsionaalse
pilguga, ignoreerides sealjuures
teülr.ni fakte^, müledaga ineil
tuleb tegeleda oma elu kihdusta-
.miseks; ;;
Dr.. Simson-Kallas kinnitas,'' öt
tema kuue aastased kogemused
San Quentini vanglas' viisid ^ ia
veendumusele, ©t surmanuhtlus
on täMis tegur väi
äralioldmiseks.
teeritud, kuid samal aj^l' viha- Kuritegevus on sotsiaalne vähktõ-takse
siinses ühiskonnas esinevat bi ja meie peame sellele iähene-smxrt
kuritegetust, .iaia^ •te^:ma nagu igale teisele vJ
LONDON (EH) - Hiljuti viibis
lühikesel ^ külaskäigul Londonis
Elin Toona, et võtta osa tutvusta-miseinest,
mida korraldas kirjastus
Penguini haru Kestrel Books-
Eestlastele hästituntuü ° EKK kirjastusel
ilmunud vLotukata'^ tõlgiti
autori poolt inglise keelde ja ümus
a. 1977 USA-s tiitli all ,,In Search of
Coffee Mountains". Nüüd
raamat sama pealkirja all I^a Inglismaal.
: -
Einest võtsid osa ajalehtede kir-jandusliste
ülevaadete reporterid
ja need, kes raamatuga olid juba
tutvunud, tõstsid esile sellest hoovavad
soojust Ja leidsid meeldiva
üllatusena, et autor ise ei ole kibestunud
ega dramaatüine oma
lapsepõlve läbielamüste suhtes.
Ka esines ta Michael Martini
pealelõuna programmis Readingus,
Tfemes Valley Radio 210 saates*
" „Oxford Times'i" kriitik oma
vastilmunud raamatute ülevaates
nimetab raamatut erakordseks.
sele. Lõpetades ütles referent, et
kontrollimata vägivald on kõige
suurem ähvardus meie demokraatiale
ja elustiüile. Praegusel keerulisel
ajastul ei oota maailm uusi
reegleid vaid meie vajame moraalseid
mehi ja tugevaid juhte,
kes annavad stabiüsuse ja ildnd-lüstavad.
kõigile
Eestis oli sel ajal baaside ajastu.
Vene saatkonna terava protesti
tulemusena Eesti välisministrile
oli „Vaba Maa" sunnitud lõpetama
kirjelduste avaldamise.
Soja ajal pääsis; Woitk 1942. a.
Soome ja sealt edasi 1944. ä.
Rootsi. Soomes olles kirjutas ta
romaani ,;Kevätmyrskyt" (Kevad-tormid),
' müle honorari andis
Soomele sõjayõla tasumise fondi.
Soomes oli ta soome aj alehtede
kaastööline avaldades pikema
seeria „Soome kirjanikest läbi
võõra silma", kus ta teiste hulgas
külastas ka Nobeli laureaati
F;E. Sillanpääd. "
Woitk saabus perekonnaga Kanadasse'
1951. a. Kanadas töötas
ta mjtmiel alal ja hakkas lõpuks
maalima. Kanada päevü oli ta
endiselt innukas reisija.
Pöördudes tagasi; oma esimese
kutsumuse kunsiti juurde, võttis
ta kahe aasta jooksul,
1959— 61 õhtukursuse Ontario
KunstikoUedzhis.
1964. a. oli ta Pariisis ühe ameeriklase
kunstistipendiaadina.
Muuhidgas reisis ta Itaalias, Hispaanias,
Shveitsis ja teistes rü-kides,
tutvudes paljude kunstimuuseumidega.
Pariisi õppis ka
rahvusvaheliselt tuntud keraamiliste
plaatide meistri Rossi juures.
Sellest peale hakkas Woitk
ka ise keraamilistele plaatidele
maalima. y,; ^-^
1960- ndail - aastail hakkas
Woitk tõsiselt maalima ja tema
tööde anoi võib hinnata sadadesse,
mis on üle PõhjarAmeerika,
l mõnel määral ka Euroopas tee
leidnud paljude eestlaste kodudesse.
Woitki kunstis On samu
looduse tunnetusi, mis esinevad
tema raamatuis, kui ta kirjeldab
vaateid päikese ja õiega või ruk-ünetlus
on tuntaiv ta töödes, olgu
need süs kodumaa mälestused,
Manitoulini või Cape Cod'i maastikud.
See romantiline loodusmaalija-. .
joon läbib ta loomingut, olles
nagu jätkuks ta kirjanduslikule
loomingule, kus on mõned romaanid,
paar luiiletuskogu,
kolm näidendit ja memuaaride
esimene köide. '
Woitki kodumaa mälestuste
maalidel on oma osa välis-eesti
kultuuriloos. Need tulenesid tema
nooreea heledaist kogemusist
Eesti lootus- ja ootusrikkal
perioodil. On vähe tõenäoline, et
neile tekiks jätku teiste kunstnike
poolt. Aeg on eemaldanud inimesed
ja eesti talu ei ole enam, mistõttu
need on jäänud dama
Woitki kujutavkunstüises loomingus.
Woitk jääb välis^sti kunstis
omapäraseks nälituseks. Olles
ajakirjanik, kirjanik, fotogra^
kunstnik, ta oli alati uudishimulik
ja avastav. Tema töödes oh
tihti keskendatud visuaalne • sõnum,
seepärast pälviksid need se-nisest
suuremat tähelepanu.
Woitki järelejäänud töid on
mõnevõrra tema abikaasa Vally
Voitki kogus.
Neist korraldatakse Ado Parki
algatusel ja Marga WeUeri
kaasabil näitus Eesti Maja
väikses saalis 28. ja 29. aprillil.
Näitusel tuleb esitamisele üle 30
töö, enamuses õlimaalid, aga ka
mõned keraamilised tööd, annavad
läbilõike ta loomingust.
Õppe- Ja tööraamat
v . " - - ^ Hind:;^^^^^
Saadaval VABA. EESTLASES
Abistamiskomitees
kooKõhtutel Ees^i Majas
Postiteel: L. Marley, 149 Bishop
Oht.M2MlZ7
Postikulu 50 c
©Sydney Eesti Seltsi Segakoor
,,Vanemuine'' aästapeakooSolek
valiti uude juhatusse Ägne Lübek
— esimees, Külliki Poole abies^
mees, Helma Tooming — sekretär,
Mara Maasepp — laekun Peter
Maasepp — varahoidja, Udo
Valgemäe — koorivanem ja Endel
Adamson — koorivanema.^ abi.
1
tr
2
U3
lu
Cd
RltHMOND ST. W
Kl 1^6 srW:
Oi
X
h
|
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-04-17-07
