Vaba eestlane , November 14, 1985

              \ • Nr.: 85
Lk. 2
VABA M T T L A N l neljapäeval, 14. novembril 1985
CBS
VÄUAANmA: O/Ü Vaba Eestlane, 1955 Leslie S t Doa
- Ont.M3B2M3
TEGEVTOIMETAJA: Hannes Oja
TOIMETAJA: Olaf Kopvillem
TOIMETUSE KOPJEEGIÜM:. Karl Arro, -Heino Jöe, Olev Trass
TELEFONID: toimetus.444-4823, talitus (tellimised, kuulutused,
ekspeditsioon) 444-4832
TELIIMISHINNAD Kanadas: aastas $57.—, poolaastas $32.—'
ja veerandaastas $17.-^
TELLIMISHINNAD väljaspool' Kanadat: aastas $77.—, pool­aastas
$42 — ja veerandaastas $22.—
, I klassi posti ja lennuposti hinnad tellimiskupongil, lk. 3
Aadressi muudatus $ 1 .— — •Üksiknumbri hind 70 c,
KUULLTUSTE HINNAD:
üks toll ühel veerul: $5.00, esiküljel $6,
i i ESTOe^lA
Published by Free Estonian Publisher Ltd.
1955 Leslie St. Don Mills, Ont M3B 2M3
Eesüaste Kesknõukogu Kanadas X I I koosseisu esimene üldkoosolek tõi
palju uusi valitud liikmeid. Pudil vaade koosoleku juhatusele. Vasakul seisab senine
ja ka uus esimees Laas Leivat, laua ümber vasakult Piret K o m i ^ e uM
Lupp, Aksel Salumets ja Endel Lindaja. ' " " ^"
toidab" Cl
liiiiniiiiiiiuiiHiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiiniiiiisiiniiiiiiiiiüiiitiiiiiiHiiiiiiiiii
presi
Lääne ajokiiiandust kasutatssks© «äesiiiförmcitsi»»flra
Foola fealinisast Varssavist saa­detakse
nüüd kommunistliku rez-
Mimi poolt välismaailma rSõmuso-
Mumeid, mis kuulutavad, et rahvas
olevat andnud 13, oktoobril toimu­nud
pklamendivalimistel praegulse-le
punaste rezhümile valimistest
ffohkearvulise osavõtuga tugeva
toetuse. Partei juMivatest ringkon­dadest
kinnitatakse, et valimas käis
78,8% hääleõiguslikest kodanikest,
kes andsid oma hääled kommunis­tidele
ja nende poliitilist liini toe-
Havatele kaniidaatidele. Sealjuures
Bninnakse delikaatse vaikimisega
mööda faktist, et kommunistidega
©positsioonis olevaid kandidaate eS
lubatud valimistel esitada.
Sellest valimistefarsist teel> kom?
munistlik partei 5a selle kontroMi
all oleva valitsus kaugeleulatuva
Järelduse, et Poolals on nüüd toi­munud
üldine laiaulatuslik leppimi­ne
ning elu normaalsetele roobas-tlele
juhtimine. Nendele väidetele
seljataguse andmiseks loobus kom­munistliku
partei peasekretär Jara-zelski
isegi peammisfri kohast ja
andis selle üle senisele peaminilstri
'asetäitjale Zbigniew Messner'ile,
kes poliitbüroo liikmena kuulub
Poola kommunistliku partei juht­konna
eliidi hulka.
Praktiliselt ei olnud need «vali­mised"
midagi muud kui kommu­nistliku
partei manööver välismaa­ilma
mõjutamiseks ja väljaspoole
Ihea näo näitamiseks, ühtlasi taheti
ralfva valimiskastide juurde ajami­sega
tõestada, et poola rahva vaba­dusiha
sürabboliseeriy Solidaarsuse
liikumine oh nüüd lõpükult likvir
deentud nin^ sele juhid avalikust
elust, kõrvaldatud. Jaruzelski ja
tema ümber koondunud klikk kasu­tab
kõiki propagandavahierideid
läänemaaihha veenmiseks, et Poola
probleemid ei ole nüüd enam po^
liitilised, vaid
nende lahendamiiseks
ipnest abJstovaid käšB.
Kuna valimiste jandi edukas lä^-^
biviifliine Oli Poola kommmiistli-kule
valitsused ülima tähtsusega,
siis fehti selleks juba pikema aja
jooksul hoolsaid ettevahnistusi. Ar^
vestades lään^ krütilise Isuhtumise-ga
raudeesriide taga tonnuyatesse
jjdemokraätllkeisse" valimistesse,
hakati juba vaimuste väljakuulu-jHamisel
toonitama, et tähtis ja olu^
liine e! ole kandidaatide goimekiri,
vaid v^askonna protsentuäialne
osavõtt valimistest. Tegelikult on
See sama mask, mida kasutatakse
N. Liidus ja teistes kommunistaik-kudes
riiMdes, leus rahvas viiakse
poolvägisi valimiskastide juurde ja
sunnitakse nad hääletama partei
" miimo-kutel,
kes ei kuulu komMumistliku
partei liikmeskonda, kuid nad pi­did
andma oma allkirja Rahvus-
Siku Lepitamise Patriootilise Frondi
programmile, mis tegelikult oli
kommunistliku partei programm.
Oma kandidaate katsusid üles sea-da
ka mõned kutsealalised grupid,
kuid neile keelati kandideerimine
ettekäändel, et kõik erialad on m-.
gu-nii esmdatud.
ide majandiisiima^ mõjukas päevaleht „The WaH Street Journal"
avaldas oma 22. oktoobri väljaandes artikU David Satterl sdest, kes^
mgKse publikatsiooni, Londonis ilmuva „The Financial fime^^
dent aastatel 1976 kuni 1982. Artikkel analiiüsib Moskvas asuvate läa^^^^^
dentide reportaazM varjukülgi. See põhineb Satterl tunnistusmä
tas nn. Sahharovi istungjärgule, mis leidis aset käesoleval aastal^
tab nüüd j^The WaH Street Joumall" kirjasaaQana Pariisist.
Endine Moskva korrespondent
kirjutab, et novembris asetleidva
Genfi tippkohtumise. lähenedes ole­neb
Moskva edu püüdluses veenda
ameeriklasi, et N. Liit on rahu-
Ameerika uudiste nädalaäjakirja kus nende ameerika korrespon-
„Newsweek'i" endine Moskva kor- dentide protsent, kes e i osanud
respondent Andrew Nagorski (kes vene_keelt raakida, ulatus 90 prot-müide
saadeti N/Liidust sunnikor- ^ •
' Valimisseadiisele oli IPoolaš, yä-:
iismaäilmale parema mulje jätmi­seks
isiiski antud veidi lihvi ja läi­get.
N i i Jubaö kandideerida kä,!^^
Keegi^ ei tea täpselt kui
rahvast käis valimas, kuna Yalimis-'
te tulemuste lugemine allus partei­meeste
kontrollUe. Kui seadusega
keelatud Solidaarsuse liikumise j u ­hid
tegid enne valimisi põranda­alust
propagandat, valimiste igno­reerimiseks,
siis ei olnud sellel akt-'
sioonil tegelikult praktilist tähtsust,
kuna parteil on valimiste lõpptule­musi
välja kuulutades alati võima­lik
opereerida ja mängida numbri­tega,
mida antud momendil kõige
sobivamateks peetakse. Näiteks
möödunud aastal Poolas toimunuä
kohalike nõukogude valimistel kuu­lutati
juba paar timdi pärast vali­miskastide
sulgemist, et 75% poola
valijatest on käinud hääletamas.
Solidaarsuse ringkondadest Mnnita-ti,
et see arv on vähemalt 15%
ulatuses liialdatud ja võltsitud, kuid
ametivõimud ei pühendanud selle­le
väitele mingit tähelepanu.
Valimiste kohta lõppjäreldusi te­hes
on selge, et siin ei olnud tähtis
parlamendi uue koosseisu valimine,
vaid tegemist oM teatud vonni va­latud
rahvahääletusega, mis pidi
selgitama kas poola rahvas on
kommunistliku korra poolt või vas­tu.
Vähemalt sellist mõõdujpüuä
kasutavad kommunistiik partei jä
valitsus rahvale pealesurutud väli­miste
tulemusi mõõtes. Ja kui kin­nitatakse^
et valimas käis 78,8%
hääleõigiislikest kodanikest. Siis
tõlgendatakse seda kuS poola rahva'
suurt toetust kommuniMelela^^
nendevvalitsusele. ; ;^
• Kuid 'kahtlasel ieel saadud arvi­dega
mängimine ja nende taha pei­tu
pugemine ei muuda Poola õln-korda.
Valitsus sipleb tohututes
majanduslikes ' raskustes;. ninglää°
nemaailmas d kahelda, et poola
rdhva suur enamus ei poOlda kom­munismi.
Lääne: on vähe neid, kes
usuvad kindral Jaruzelski yäidet,
et Solidaarsuse liikumine koosnete
ainult „trostškistidest" ja «usulis­test
fanaatikutest" ning ya^valt on
mõeldav, et äsjased valimised mur?
ravad seUe isolatsiooni müüri, nwl-lega
lääneriigid Poola on ümbritse­tud.
Kuid Poola vajab lääneriikiäe
abi ja krediite ja kui Varssavis ar­vatakse,
et Ameerika; ja teiste iää-neriikide
kaubad jä masinad hak­kavad
pärast yÕItsvalimisi Poolasse
saabuma. Siis tunduvad need lootu-sed
soovTinelmatena |a tuiskMivMe
rajatudlootusteia,- .
sendile, ütleb Satter. See asjaolu
tähendas seda näiteks, ,et Andrei
Sahharovi intervjueeriti infoagen­tuur
United Press Internationari
jaoks viitoase nõukogude tõlkide
koht, olgu see väide, et allatulista­tud
Lõuna-Korea reisijatelennuk oli
spionaazhiretkel või et Afganistani
invasioon kujutab endast nn. „v€n-ühendriikide
Initsiatiiv on
ras välja 1982. aastal) bn oma äsja
meeln'e, mõistlik ja üldiselt võttes ilmunud mälestuste raamatus „Re-
„3ust nagu meie" vähemalt osali- luctant Farewell" („Vastumeelne
selt lääne ajakirjanike anaiüütili- Jumalagajätt) anam^ _
sest võimekusest. Satter ütleb, et vas tegutsevate lääne korrespori-PQolt, keda oli värvanud KGB.
N. Liidust on ajakirjanikel raske dentide roUi. Nagorski tsiteerib ke- Ameerika - uudisteajakiri, „Time
reportaazhi teha just selle tõttu, et dagi nimetuks jäänud infoagentuu- saatis oma KGB poolt määratud toi­ta
ei ole maa nagu iga teinegi, ri Associated Press'i korresponden- gi intervjueerima nõukogude, koda-vaid
hoopis riik, mis põliineb ideo- ti, nikke ameerika kom^^^
loogial, mis on antud realiteedi , ^ ^ ^ ^ südi all/väidab Satter^^
täielik ümbertõlgitsus " ütelnud, et 90 prots. Asso- ^ene keelt mitterääldvad väliskor-
Iga nõukogude poiiitiUne seisu- ^^^ted Press'i poolt Moskvastsa^
detud sõnumitest kujutasid en- oma jäUegl KGB poolt värvä
dast iihtsalt nõukogude ajakirjan- j^^^ seUeks, et saada nõukogude
dusest väljanopitud artiklite või „immese tänavalt" reaktsioone
TASSI büUetääradeümherjutus- sündmustele või olukordadele/
nalikku abi" või ühendriikide - Satter kirjutab, et lisaks vene
Strateegiline Kaitse Initsiatnv on j-^g Financial Times'i" endine keele mitteoskusele demonstreeri-
„ähvardus rahule" ei ole N. Liidus Moskva korrespondent Dayid Sat-vad lääne korespondendid pahatihti
õigustatud mitte empiirüise objek- ^er kommenteerib, et tema' koge- sed^
tiivsuse, muste kohaselt kehtis see protsen-m^^
vaid just selle ideoloogia alusel, tuaaline arv ka pahatihti teiste kogude võimude manipuleerimise-
• mis väidetakse olevat „perfektne ^^^^^^^^^ paiknevate lääne uudiste- le.Vaataniata sellele, et kõik nõu-teadus'f
ja niille kohaselt tõde organisatsioonide toodangu kohta, kogude poliitilised seisukohad"
on see, mida nõukogude juhtkond ^^^^i see väike protsent artikleid, avaldatakse ,,Pravdäs*;v j a ükski
ütleb, et ta ©n. " ^^^^ ®^ põhine otseselt nõukogude nõukogude ametikandja ei saa nen-
' * ajakirjandusel on rajatud thiti dele midagi lisada, on nõukogude
Satter kii-jutab, et nõukogude või- ametlikule nõukogude informatsioo- võimud saavutanud küllaltki palju
mud saavad aru, et järeleandmised niie ja näitab seetõttu N. Liidu en- edu, meelitades väliskorresponden-nende
realiteeditajule nõrgendavad nastpetva realiteeditäju jälgi. te kauplema nendega seUeks, et
mingi vastase^ võimekust säilitada _ Satter kirjutab; et aastast aastas- saada nn. „kOrgehivoolist juurde-
Usküiikstaspuha millise asja absb- se viiakse lääne ajakirjanikke ring- pääsU" sel viisil, et nad demonst-luutsesse
väärtusse^ See on põhju- reisidele väljaspool^ Moskvat, kas reerivad oma konformsust ametli-seks
miks nõukogude režhiimi^piii^^ välisministeeriumi ku liiniga. \ • ^ •
gutusedvefenda: maailma ayaU^
arvamust aktsepteerima tema; ideo- all, millede jooksul neüe näidatakse
loogilist; Valetaniist: tõesõnana ei ikka samu vabrikuid ja kolhoose
tegele mitte ainult nõukogude juht- ning antakse samu päheõpitud vas-konna
prestiižhi küsimusega, vaid tuseid küsimustele. Tulemuseks on
on osa põhilisest poliitilisest stra- sari identseid, ilma tähenduseta
teegiašt. artikleid, mis ilmuvad uuesti lääne
N. tudus endas oleneb polütiline ajakirjanduses iga kahe või kolme
indoktrinatšioon raudsest kordami- aasta tagant,
sest; Siis kui on otsustatud mingi j^öntrast tõeliste sündm
spetsiifiUse propagandalise lähteko^ portaazhi, mis tuleb harüikult teis- teks, samal ajal koheldes neid vap-ha
kasuks, muutuvad nõukogude: välisriikidest ja" steriilsete raid nõukogude kodanikke, kes üri-massteabevah^
id korvulukusl^a- ,,Pravda"mng TASSI, sõnumite tavad nendel
vaks kajakamhrikšv kokküvõttete vahel on tekitän^ud : vait varjatud põlastusega, väidab
kus ametlikke Valesid korratakse paljudes inimestes mulje, V Satter. Paljude väliskprresponden-
See öü teataval määral üllatu­seks
kiii IN. l i i d u valitsus teatas,
et ta saadiab Washingtoni Valgesse
Majja president Reaganit interv-
Jueerima neli nõukogude tippaja-kirjanikku,
kes esindavad ajalehti
„Pravdat" ja „Izvestijat" ning
liudistebüroosid „Tassi" ja „Novos.
ti't". Washmgtonis rõÕmustati, et
venelased on lõpuks ometi aru saa-mud,
et enne Reagani ja Gorbatsho-vi
kohtumist vajab vene rahvas ka
informatsiooni ühendriikide presi­dendi
seisukohtade üle ja pealegi
OÜ vene ajakirjandus ameeriklaste-
Ic midagi võlgu kui ajakiri „Time'i
avaldas pika mtervjuu Gorbatshö-viga
ja täiendas seda veel partel
peasekretäri kommentaaridega.
Nii vähemalt resoneeriti Was­hingtonis
ja J^ädi vene ajaknjanike
töövilja ootania.
Ootamine venis pikemaks kui ar-vati
Ja kui lõpuks venelased hi-tervjuu
lavaldamiseni jõudsid, siis
selgus ka, miks selle trükki andmi­sega
nü kaua vüvitati Jutuajamise
avaldas pikemalt ainult „Izves'
tija", kuna uudisteagentuurid ja
„Pravda" piirdusid ainult Reagani
väljenduste kommenteerimisega
ning neile omapoolsete seletuste
andmisega. Kuid ka „Izvestija"
mehed olid Umselt olnud tsensuuri-ga
hä^as, kuna Reagani jutuajami­sest
olid välja Jäetud kõik i^eed
mõtted, mis president avaldas Af­ganistani
sõja j a mõningate teiste
Kremlile ebameeldivate probleemi­de
koht^. Kuid ajaleht pidas vaja--
likuks peaaegu kõiki Reagani väl­jendusi
omapoolsete seletustega
„korrigeerida" ja selgitada lugeja­tele,
et presidendi ettepanekud on
vastuolulised Ja ta mõtted lüguvad
valeradadel,-need ei ole maailma­rahu
huvides venelastele aktseptee­ritavad.
Nü on lood vene ajakirjandusega
ning ühendriikide presidendi ui-tervjueerimisega.
Rezhiim, mis on
üles ehitatud valedele Ja tÕe varja­misele
rahva eest, ei saa üalgi lu­bada,
et inimestele selgitatakse ka
maailmaprobleemide teist ja õiget
külge, mis erineb Kremlist välja
saadetud ning vene impeeriumis le­vitatud
valeinformatsioonist Ja fak­tide
väänamisest.
Intervjuule suuri lootusi pannud
ameeriklastel ei Jäänud muiid üle
kui teha Moskvas asuvale ühend­riikide
saatkonnale ülesandeks ju­tuajamise
õige teksti levitamine.
Vaevalt see tekst aga vene ameti­asutustest
kaugemale pääseb ning
Venemaal Jääb rmglema ilikagi ai­nult
Kremli propagandaveskite
poolt ümbertöötatud ja ^täienda­tud"
jutuajamise versioon.
Tuleinuseks on see et mõned
Moskvas töötavad väliskorrespon-dendid,
olles uhked oma nn. „in-formatsiooniallikate"
üle, hakka­vad
lõpuks nendega identifitsee-mma,
nagu juhtub seda tihti ka
näiteks ühendrnkidõs.
Sarnasel kombel muutuvad nad
mõnikord desinformatsiooni kanäli-igas
ajalehes, raadio- ja televi-siooni
uudiste saates nuig muidu­gi
ka igas nõukogude juhtide
poolt tehtud ametlikus avalduses
, või Mahapeetud kõnes. •
Välismaalaste puhul peavad -aga
nõukogude riigijuhid kommunikeo-rim
a nendega lääne te abev ahendit e
kaudu, niilline asjaolu ori põhju­seks,
miks nad "osutavad niivõrd
et see mehhaaniline nõukogude
propaganda kordamine on ainus
mida on üldse Moskvast võimalik
tide sarnast hoiakut väljendas hil­jutises
intervjuus ameerika ajakir­janduse
küsimuste publikatsioonis
„Washington Journalism Reyiew"
Moskva korrespondent Nick Dani-loff,
kes on nõukogude pealmnäs
ajakirja „U.S. News and World Re-tiiinitiiiiiHiiiiniliiiiiiiiiiiiiiiiiitiiiiiiiiii^
Jt
See ei ole sugugi mitte tõsi, kir­jutab
Satter, On olemas palju nõu­kogude
kodanikke, kes on;valmis Port" kirjasaatjaks. Daniloffi tsi-rääkima
ausalt lääne ajakirjanike teeriti seUes; intervjuus järgmiselt:
ga. Probleem seisneb selles, et vii- , e i käi läbi dissidentidega. M i - SjuSS^ nu ajakiri vaatleb neid kui vahe­de
manipuleerimisele. Nõukogude ega ka mitte võimeUsed kinni haa- huvitavat ja mööduvat nähtust. Po-võimud
ei oota, et lääne ajakirjani- võimalustest, mis eksisteeri-kud
usuksid nõukogude propagan- vad. , , :
dat, ainult, et nad kordaksid seda Ameerika publikatsioonid kujutä-ilma
kriitikata, jättes tegemata vad endist tihti (mitmesugustel
pingutused selle tähenduse analliü- põhjustel) konveierihnti nõukogude kes, on valmis kohtuma kellegi vä­simiseks.
Nii võib aja jooksul nõu- desinformatsioonile. Esiteks, olgugi, liskorresjyondendigailma^^ et ta
kogude ideoloogiline valetamine ja et nad on vastakuti maaga, mis viimasele valetaks. On ikka veel
ametlikult heakskiidetud keelepruu- nõuab;harukordset analüütilist pin- olemas sadu samaseid isikuid
gi vääramine, võimendatud tähtsa- gutust selleks, Ot temast aru saada, Moskvas, kes on valmis riskeerima
saadavad lääne väljaanded Mosk- selleks, et aidata väliskorrespon-vasse
traditsiooniliselt isikuid, kes dente koguda tõepärast informat-on
samaseks tööks täielikult eba- siooni nõukogude ühiskonna tõeli-kvalifitseeritud.
Minu Moskvas ole-^^^^^^
ku ajal esines mõnikord perioode, ' (Järg lk. 5)
Mida lähemale jõuab ühendriikide
presidendi ja N . Lüdu kommunistr
liku partei peasekretäri kohtaniis-päev
Genfis, seda rohkem regist­reeritakse
kummalisi rahvusvaheli-si
vahejuhtumeid, mis vihjavad
raudeesriide taga valitsevale närvi­lisusele
ning lasevad oletada, et
Kremlis katsutakse leida uusi võt­teid,
kuidas ühendrikide presidenti
Ja tema administratsiooni diskredi­teerida.
Kõige kummalisem neist on kaht­lemata
KGB mehe Vitali Jurtshen-ko
lugu. See omamoodi bisame
draama algas sellega, et Vitali
Jurtshenko, keda peetakse üheks
Kremli tähtsamaks spionaazhiope-ratsioonide
organiseerijaks ühend­riikides
Ja Kanadas, tuli möödunud
suvel Roomas ühendriikide saat­konda
Ja teatas, et ta hüppab ära
Ja palub asüüli, ühendriikide sala­luure
keskagentuuri peastaabis
Washingtonis oli rõõm suur, kuna
Jurtshenkot peeti rahvusvahelises
spionaazhitügis kuldkalaks, kelle
käest on võimalik saada tähtsaid
andmeid vene salakuulajate tegevu­se
kohta läänes.
liitilisest mõttes ei ole neü mingit
mõju — ja nad on hävimas."
Nõukogude totalitaarses konteks­tis
on äga ,,dissidendiks" igaüks,
te lääne publikatsioonide usutavu­se
poolt, saavutada teatud määral
selle, sama tuimestava mõju lääne
inimeste üle hagu täi on sedäncü-
Jurtshenko viidi ühendriikidesse
ning esialgu lasti välja paista, et
tema käest on saadud ühte-teist
materjali, kuid peagi laskus selle
afääri ette läbitimgimatuse loor,
kuni nüüd tuli ootamatu pomm:
Jurtshenko oli ameerika agentide
käest Washingtonis minema lipsa­nud
Ja siirdunud N . Lüdu saatkon­da,
kus ta andis sensatsioonilise
pressikonverentsi, mamides, et ta
pole ärahüppaja, vaid .vaene CIA
ohver, kes oli Roomas ameerika
agentide poolt ära küüditatud mng
uimastusametega mürgitatult mee-
VALVIAI
WÄDALAü
16. ja 17. nov.
dr. R. Pahapül, tc
23. ja 24. nov,
dr. M . Leesment,
Lasteaia tnar
Möödunud laupae^
toimus TES Lasteai
Eesti Maja alumisec
sid juba varakult
maskeeritud looniac
mänguasjadest, nõic
mõeldavaist asjade:]
kes pärast vnmast
käs rongkäigus liiku j
juhtimisel üles sm
neid arvukas vanei
nemate pere ootas.
Lapsed laulsid roj
teaia laulu" ja saa j
dustasid suure ringij
laulumäng ,,Kükitj
lasteaia juhataja
les tänavusügisese
sest üritusest— kä(
peost. Ta ütles ka,
tepere on arvuka m|
Kõne järel laulj
Valge juhatusel
,,Lahti ja kinni", „
„Nüüd puhub tuul]
Süs äigas sai
klassiruumidesse,
oli hämaraks teht
millele oli näoili
küünal, jättes rum
liku ilme.
VAIPADE
PUH
SEINAST-SEINi
ERIKLOKBl
Kommentf
m
lemärkusetult üj
dud, kus tal ei
du saatkonnagi
Jurtshenko kinni]
bai tahtel oma
ning paar päevj
erUennuk järele j
kus kiuruga ühl
Nüüd murtak{
mas, eriti aga
ja küsitakse:
shenko? Oli tal
kes kojuigatsj
muust põhjušej
hüppamist kah]
tagasi siirdus?
välja saadetud)
eesmärgiks 6U
sust ja seHe lj
tata? Kanada I
tati veel k(
mille kohaselt
muniid ühe Öj
nas tegutseval
ja lootis, et
Kui naine sell
Jmtshenko pej
gasi minna.
Armuloo v(
woodlikuna j{
juures pole
da. Kuid vägj
on ka versio(
shenko oli tõj
otsustas lään]
koju tagasi
oli tõesti
spioon ja K<
ajakirjandusj
teeks ta tõel
viga, et ta li
mist kodumj
ootab pikaaj
vemal juhnl)
tõenäolisem(
shenko oli
tud agent,
oli CIA ja
halvustamii
ning teiseks
te tundmaõj
CIAl pe|
afääri kobt^
andmeid ki
des avatdaj
siin tegema
Jurtshenkof
ninapidi v(
nüüd kogtt]
panna?
I