Vaba Eestlane, August 18, 1965

              P
!
!
1
5
i
i
'f A
VABA EESTLANE kolmapäeval 18 augustil 1955 - Wednesday August 18 1963
Lhk 3
TÄNULAULUPIDU" N EESTIS
Okupeeritud Eestkt on haka-nud
vabasse maailma saabuma
propagandakirjandust mille veer-gudel
kirjeldatakse Tallinnas toi-munud
tänulaulupidu" ja Eesti
okupeerimise 25 aastapäeva Juu-belipidustus- i"
Seda propagandat
saabub eribroshüiiride ja ajalehe
Kodumaa" näol massiliselt pa
rulaseestlastele kelle kindel
hoiak ja intensihne võitlus Eesti
vabaduse eest on okupantidele
pinnaks silmas
Kui jälgida lähemalt seda oku-peerijate
poolt koostatud ja välja
saadetud propagandalaviinl siis
võib juba pealiskaudsel vaatlusel
kinni naelutada kahte peamist
eesmärki: esmajoones tahetakse
pagulaseestlastele ja välismaail-male
igasuguste trikkidega ja
faktide võltsimisega selgeks teha
et eesti rahvas valis endale 1910
aastal ise vene okupatsiooniorju-s- e
ja teiseks püütakse toonitada
ja allakriipsutada et eesti rahvas
elab Moskva ülemvõimu all õnne-likku
ja ülesehitavat elu
Nende eesmärkide saavutami-seks
ei põikle okupantide propa-ganda
teenistuses olevad suleme-hed
ja oma isamaa reetnud eesti
kommunistid künale ühestki abi-nõust
1'ropagandabroshüürid ku-bisevad
võltsingutest ja eesti kom-munistide
kirjeldustest milledes
antakse 1910 aasta sündmusi ja
Eesti okupeerimist edasi vääras
valguses Punaarmee tankide toe-tusel
lavastatud demonstratsioo-ne
1910 aasta saatuslikel juuni-päevad- el
lansseeritakse eesti töö-tava
rahva suure spontaanse üles-tõusuna
mis kukutas kapitalist-liku
valitsuse ja Moskvas Eesti
anastamist palumas käinud kom-munistide
delegatsiooni lastakse
välja paista tõelise eesti rahva
esindusena
Kommunistliku korra propa-geerimiseks
Kestis lavastati välis-maailmale
ja pagulaseestlastele
Tallinnas HtänulauIupeo" sildi all
suur „show" mille kirev kava
tuhandete lauljate osavõtul pidi
N
Hrushtshov hooples omal ajal
et juba peatselt saabub aeg mil-lal
N Liidus saavutatakse täielik
kommunism mis muude hüvis-te"
kõrval annab igaühele tasuta
leiva Peatselt pärast seda nurjus
viljasaak Venemaal niivõrd arme-tult
et Hrushtshov oli sunnitud
750 miljoni dollari eest lääneriiki-dest
nisu sisse tooma See oli tõe-näoliselt
üheqs tähtsamaks tegu-riks
mis põhjustas Ilrushtsho-v- i
kukutamise kuid ka tema järg-lased
Hrezhnev ja Kossõgin ei
suutnud midagi korda saata olu-korra
parandamiseks See selgus
väga kujukalt möödunud näda-lal
millal teatati et N Liit on
sõlminud Kanadaga tehingu uue
nisukontingendi ostmiseks 450
miljoni dollari ulatuses See ju-hib
taaskordoelt maailma avalik-kuse
tähelepanu faktile et koni-iminiMiiim- aj kus propaganda ko-haselt
peaks olema kõike küllu-ses
sööb tegelikult kapitalistliku
maailma leiba Kangemat pres-tiizhilõõ- ki
N Liidule oleks raske
ettt-kujutad- a ja kahtlemata valiti
see alandav tee ainult kõige tun-givama
häda tiiv ustusel
Miks ei ole N Liidus maailma-kuulsatest
mustamullamaadest
hoolimata küllaldaselt leiba? Põh-jusi
tuuakse siin esile väga mit-mesuguseid
Esimeseks patuoi-naks
on muidugi ilmastik kuid
see on võrdlemisi kapriisne teis-teski
maades Teiseks põhjendu-seks
on maapinna kurnamine ja
ulektiltiveerimine ilma et mullale
antaks vajalikku puhkeperioodi
Kõige tähtsamaks ja otsustavaks
põhjuseks on aga kahtlemata koi- -
hoosisüsteem mis võtab põllu-mehelt
isikliku huvi ja initsiatii-vi
Unustades teda kõigele käega
lotini Kui N Liidu võiinumthed
otsustaks anda maa
tagasi oleksid leiva-mured
peatselt murtud ja sama-suguse
pöörangu tooks eraalga-tus
isegi piiratud kujul ka teistel
elualadel Sellele on mõeldud
kahtlemata ka N Liidus ja mõ-ningatest
liberaalsematest tuul-test
julgustatuna on Kesk-Aasia- s
isegi kolhoosnikud sellise ettepa-nekuga
vilja tulnud ehkki veel
piiratud ja varjatud kujul Siin
väliskülalistele kinnitama et
eestlased elavad Moskva rezhiiml
all õnnelikku elu Sündmusele po-liitilise
kaalu andmiseks toodi
seks puhuks Tallinna üks Kremli
võimumehi — V Liidu kommu
nistliku partel keskkomitee pre-siidiumi
liige ja N Liidu presi-dent
Anastas Mikojan koos kos
monaut Titoviga Samal ajal kut-suti
Tallinna terve rida välisaja-kirjanikk- e
peamiselt raudeesrii-detagustes- t
riikidest ja vaba maa-ilma
kommunistlikkude ajalehte-de
juurest kes pidid omalt poolt
abi andma selle suurlavastuse
propageerimiseks ja nõukogude
korra ülistamiseks Teole saabus
korraldajatele suureks pettumu-seks
ainult üksikuid pagulastest-las- i
ja omaaegseid pahempoolse
kallakuga väliseestlasi Ühendrii-kidest
kelledest mõned alandasid
endid nii madalale et paigutasid
Tallinnas okupeerijate mälestus-sambale
pärja
Meie ei kahtle selles et Eesti
okupeerijad tegid suure jõupingu-tuse
oma ülekohtu ja vägivalla
õigustamiseks ja kommunistliku
riigikorra propageerimiseks Ees-tis
Meie oleme aga samal ajal
veendunud et see
jooksis vaatamata
hiilgavale lavastusele ja suurte
rahvamasside kokkuajamisele
täielikult liivale ning ei andnud
pagulaseestlaste mõjutamisel ja
nende hingede püüdmisel mingi-suguseid
tulemusi Pagulaseest-laste
keskmine ja vanem generat-sioon
on täielikult teadlik kuidas
toimus Eesti okupeerimine 1940
aastal ning sündinud fakte ja vä-givallategusid
ei suuda muuta
ükski propaganda-ajaJeh- t ega tä-nulaulupidu
Samuti on pagulas-eestlased
enamvähem üksikasja-liselt
informeeritud praegusest
elust ja olukorrast Eestis ning
seal valitsevat survet ja venesta-mist
ei suuda maskeerida kom-munistliku
rezhiiml kiituseks or-ganiseeritud
Potjomkini kUlade
taolised suurlavastused
LIIT KANADA LEIVAL
individuaal-talupidajail- e
propaganda-kampaania
oleks aga põhjapanev muudatus
vaevalt mõeldav sest see eemal-daks
nurgakivi kogu kommunist-likust
doktriinist
Kanadale USVle ja teistele lää-neriikidele
on aga kolhooslmajan- -
dus N Liidus tõesti ideaalseks
põllumajandussüsteemlks sest
see loob eeldused tulusaks ja
praeguste tunnuste kohaselt võrd
lemisi permanentseks turuks
oma viljaülejäägile Müügitehia
gut sõlmides tuleks aga läänerii
kide valitsustel eriliselt arvesta
da sellega et nisu näol on neil
käes mõjuv poliitiline relv mida
nad peaksid maksimaalselt kasu
tama N Liidu jireleandmtrcle
sundimiseks teistel aladel Mõnelt
poolt on esitatud argument et
Kanada müüb N Liidule nisu
liigselt soodsa hinnaga ja tulemu-sena
võib see seda profiidiga mu-jale
edasi müüa Selline vastutu- -
J lek oleks loomulikult täielik eksi-sam- m
ja jääb vaid loota et väi-Ite- d
selle kohta ei osutu paikapi-davaks
Samuti peaksid nisu müü-jad
absoluutselt kindlaks tegema
et see läheb tõepoolest näljahäda
leevendamiseks ning mitte tule-vikusõ- ja
puhuks elevaatoritesse
või muul viisil vahendiks maail-makommunismi
edutamiseks
Mida nad ütlesid
Mees imetleb naist kes paneb
ta mõtlema kuid hoiab temast
eemale Talle meeldib niine kes
' paneb ta naerma armastab naist
kes talle haiget teeb ja abiellub
tüdrukuga kes teda meelitab
Robert Rodriguez
1 Ma ei loe kunagi raamatuid
! sest ma tahan säilitada oma indi-viduaalsust
Tundmatu autor
Alimentide maksmine tähendab
seda et mehel ei ole enam tarvis
raha naisele koju tuua — ta võib
saata elle postiga
Shannon Carse
Teiega ei saa juhtuda midagi
mis pole juhtunud juba varem
kellegi teisega
William Feather
WAAAAAAAWrAiSlAs vi -- - 'ViSBI
AAAmAmiv& MMfiBvi
Ameerika Ühendriikides on planeet Marsist tehtud fotod põhjalikult
läbi uuritud ja analüüsitud ning piltide kohta koostatud aktid moo-dustavad
kõrged paberivirnad nagu see nähtub esitatud pildilt
Uus „haige mees" Euroopas
ei oska väikese
Omal ajal nimetati Türgit seal
valitseva poliitiliselt Ja majandus
likult ebastabiilse olukorra pä
rast Euroopa haigeks meheks"
Nüüd on selle halge mehe" osa
etendamine langenud seni väge-va
ja võimsa maailmariigina tun-tud
Inglismaale kes on sattunud
suurtesse majanduslikkudesse
raskustesse mis on viimasel ajal
muutnud kroonllisteks ning või
vad kaasa tuua kaugeleulatuvaid
tagajärgi tungi inglismaa tooera-kondli- k
valitsus manitseb rah-vast
kokkuhoidlikkusele ja võtab
tarvitusele erakorralisi abinõusid
ekspordi suurendamiseks Ja pro-duktsiooni
tõstmiseks ei ole need
vahendid annud soovitud tagajär-gi
Inglismaa kulla-- ja valuuta-tagavara- d
vähenevad ohtliku kii-rusega
ja Inglismaa osatähtsus
maailmaturgudel väheneb pide-valt
Eeltooduga seoses tekivad pa-ratamatult
küsimused: Millest on
tingitud Inglismaa raskused? Kul-das
on see seletatav et omal ajal
rikkana tuntud Inglismaa on sat-tunud
majandusliku kriisi piirile?
Ja kui Lääne-Saksama- a Prant
susmaa Skandinaavia Ja teised
Euroopa riigid elavad hästi —
miks ei ole Inglismaa võimeline
neile järgnema?
Neile küsimustele lähenedes
tuleb esmajoones konstateerida
et maailmas on pärast Teist
Maailmasõda toimunud suured
murrangud mis on vaheta-nud
Inglismaa osatähtsust nii
poliitilises kui ka majandusli-kus
elus
millise redutseeritud rolliga ing-lased
pole tõenaoliselt veel har-junud
Enne Teist Maailmasõda
'oli Inglismaa tohutusuure ja rik
ka impeeriumi tsentrum kes nau-tis
tollidega kaitstud turgusid Ja
kelle kasutuses olid suured maa-põuevarade
toorainete ja inlm-Jõ- u reservid Nüüd on see im-peerium
kadunud ja koos sellega
ka Inglismaa hiilgus ja rikkus
Praegune Inglismaa moodustab
endast Euroopa piirimail asuva
Ilma maapõuevaradeta saareriigi
kus elab 53 miljonit Inimest Need
inimesed elavad Ikka veel endise
rikkuse Ja hiilguse õhkkonnas
taotledes kõrget elustandardit Ja
kulukaid sotsiaalreforme mida
Inglismaa praeguses olukorras
pakkuda ei suuda
Sellise elustiili paratamatuks
tulemuseks on et Inglismaa
hoiab ennast vee peal laenude
abil Inglismaa kulla-- Ja valuuta-reservid- e väärtust hinnatakse
praegu 27 miljardi dollarile mil-line
summa on laenatud viieks
aastaks rahvusvahelistelt rah
asutustelt
Antud olukorras peaks Inglis
rides kuid möödunud aastal
lõppes inglaste väliskaubandus
2 miljardi dollarilise
Käesoleval aastal on kulusid kok
ku tõmmatud ja importi piiratud
kuld vaatamata sellele on välis-kaubanduse
alal oodata 1 miljar
di dollari suurust puudujääki
Inglismaa elu jälgivad poliiti-liste
ja majanduslikkude küsi
muste eksperdid kinnitavad et
Inglismaa nõrkus peitub oma Jõu
ülehindamises Ja vanade komme-te
Ja traditsioonide säilitamises
mis ei sobi moodsasse majandus
likust võistlusest läbiimbunud
maailma Kuna Inglismaa ei ole
suutnud likvideerida oma vana
klassisüsteemi siis on töölised
kaotanud huvi ettevõtete edu vas-tu
Arvestades sellega et tavali-sel
töölisel — ükskõik kui ener-giline
ja andekas ta ka on — puu-duvad
igasugused võimalused
tõusuks Ja edu saavutamiseks
siis ei tunne tõuline huvi pro-duktsiooni
kvaliteedi ja kvan-titeedi
tõstmise vastu mis an-nab
maailmaturgudel võistle
misel valusalt tunda
Vaatamata teatud sotslaalre-formidel- e
kuulub hariduse saa-mine
Inglismaal Ikka veel privl-ligeerltu- d
klassile Statistilised
andmed kõnelevad et Inglismaa
noorusest pääseb ülikoolidesse
alla 5 protsendi ning et ligemale
kaks kolmandikku noortest lõpe
tab kooliskäimise enne 15 aasta
pürile jõudmist Asjatundjate
hinnangul kehtib Inglismaal lk
ka veel vana koolisüsteem mille
raamides kasvatati suurele Im-peeriumile
administratsiooni or-ganiseerimiseks
väikesearvulist
eliiti See süsteem ei sobi aga kaa-geltk- l
enam väikesele tööstusrii
gile kes vajab produktsiooni la
toodete kvaliteedi tõstmiseks hea
väljaõppe saanud Insenere ma
nedzhere Ja põhjaliku väljaõppe
saanud oskustöölisl
Inglismaa tööstuste võistlus- - õimet pidurdavad tõhusalt ka
ametiühingud kellede liikme
kõnd on organiseeritud kitsaste
erialade järele
Seega võivad ühe vaikese eri
ala töölised oma streigiga häiri
da tööd mõnes suures tehases
mis tekitab tohutu kaose segadu-se
Ja sageli isegi anarhia Tööli-sed
kohtadel ei arvesta sageli
uniooni poolt aktsepteeritud tln-- gimustega ja organiseerivad ko
hapealseid streike mis omakor-da
suurendab segadust Kuna
Inglismaal praegu tööpuudust ei
ole siis suhtuvad töölised oma
ülesannetesse ükskõikselt mille
tulemusena produktiivsus kan- - natab ning kaupade hinnad kain
Haridus ja klassivahed
VÜÄLLIKJAOVOÕLTIES PROF T1MOTHY E REIDI KÕNEST QlELN?I
Moodne tehnoloogia võib väga
kergesti tsementida neid tingimu-si
meie ühiskonnas mis kalduvad
jäädvustama vaeste inimeste poe-gi
ja tütreid vaestena ja jõukasse
keskklassi kuuluvate vanemate
lapsi rikastena Automatiseerimi-ne
aitab kaasa nende tingimuste
tekkimisele Tsement hakkab ju-ba
kuivama sellises Kanada kahe
klassi sotsiaalses struktuuris
Selle põhjuseks on asjaolu et
esmakordselt inimkonna ajaloos
oleneb inimese töö täiel määral
ta haridusest Tänapäeval on ha-rimatud
või puuduliku hariduse-ga
inimesed töötud Töötud on
vaesed Vaeste inimeste lapsed
on need kes jätavad oma kooli
pooleli Need kes ei lõpeta kooli
jäävad ilma tööta Töökohad kuu
luvad hea hariduse saanud ini
mestele
Kanada valitsuse statistikabü-ro- o
iseloomustab olukorda järg
miselt: Jõukamate vanemate
lapsed käivad kõigi eelduste ko-haselt
kauem koolis kui lapsed
kelle vanemad kuuluvad madala-matesse
sissetulekugruppidesse"
Nii näiteks õpib üks igast kahest
lapsest 19—21 aasta vanusegrupis
kelle perekonna sissetulek on
Inglismaa kohaneda saareriigi olukorraga
maailmaturgudel võistlema Laa- -
ne-Saksamaa- ga ühendriikide
Jaapani Ja teiste riikide kaupade-ga
Kui samal ajal ei ole tööstuste
tehniline Juhtkond ja adminis-tratsioon
oma ülesannete kõrgu-sel
Inglased on aastakümnete
kestel harjunud mugavalt elama
ning ei oska sisse elada praegu-sesse
olukorda kus ka juhtiva-telt
isikutelt nõutakse suuri pin-gutusi
ja kõigi võimete maksi-maalset
väljapanemist
Tööstuste ja tehaste moderni-seerimisel
on Inglased väga ta-gasihoidlikud
ja ükskõiksed
mis omakorda mõjub produkt-sioonile
ja vähendab inglaste
volstlusv olmet maailmaturgu-del
Inglismaa poliitikud olid Darast
Teist Maailmasõda arvamisel et
neil võimaldub oma asumaade
impeeriumit asendada Common-wealth- l
organisatslooniea Kuiei
endised asumaad said endile ise
seisvuse loodeti siiski et uued
riigid Jäävad emamaaga tiheda-tesse
majanduslikkudesse side-metesse
Ja võimaldavad IntrH
maal säilitada oma juhtiva posit
siooni Need lootused siiski ei
täitunud kuna Commonwealthi
riigid ei moodusta Inglismaa kau-padele
loodetud turgu Ja inglaste
asemele asuvad agressiivsemad
saksa ja jaapani firmad
Ebaõnnestumine Common- - wealthiga on viinud inglased ar- vamisele et nad peavad siiski lä-hemat
koostööd kaubavahetuse
arendamiseks otsima Euroopa
riikidega eriti ühisturu maadega
Asjatundjad on siiski arvamisel
et Inglismaa püüdlused Euroopa
riikidega majanduslikkude kon-taktide
sõlmimiseks on hilinenud
Inglismaal oli võimalus ühisturu-gkauidühiinnegdlaasekdümlmükekaasaisdtattotoakgoarsdi
selle ettepaneku tagasi Nüüd üri- tab Inglismaa ühisturuga ühine
misi Kma Prantsusmaa president de Gaulle on sellele plaanile risti
vastu
Inglismaa majanduslikku olu- korda uurivate majandusteadlas-te
ennustused Inglismaa tuleviku
suhtes on võrdlemisi tumedad
Praeguste väljavaadete Juures ei dsuaudeat tIangsliusumdaaab nailialphalojiudatekeõnri-- get elustandardit ja viia läbi suu- rejoonelisi sotsiaalreforme
Inglise rahvale peaks eeskätt algeks saama et Inglismaa ei
ole enam rikas maailmariik
aid väike 53 miljoni elanikuga
saareriik kes peab oma ülespi- damiseks energiliselt töCtama ja vaeva nägema
Sellisele arusaamisele lõudmi™
nevad Tagajärjeks on et Inglis-'ses- s 1 "Ä_ agnaingpikeki tjoaimvuaeTvaaruikgaseltki"l~ maa elama oma võimaluste PU-- J maa kaubad eil ole u—k—j kiiresti nagu seda" tocXkse
m70i0n0gisduoglulaserist akaõsrtgasema h tuses 5
üks igast kaheksaon
eU?r
eruni isiinu t„_ TV"
konna sissetulek on 3000 do£
aastas või vähem
See näitab et meie fihJiBlu on juba tekkinud
leem Väikese haridusega
tele avanevad pidevalt väüSj
võimalused endile löölnM?
leidmiseks ja nende f korda jätavad juba „£l£ eas kooli pooleli Seega J kvaadd vraikekseadmaukhsa vaesemaks jlri
Ilma keskkooli hariduseta nva„das1IUUe1nesmeulenenmeingtäitnaptäöeövd K kui ta selle leiabki kanK "
a_utnmalicvavriiijniul uc m_ one j " jleooakisnuullt Saejuetjiisreeleisesloanamb ta tat
a jaab lõpuks täiesti ilma teenis-tuset-a
Tulemusena jääb ta kiw madalamasse slssetulekugruppi Mõnelt poolt väidetakse mis
gem haridus peaks olema kõirfc ma oce on aga lähenema probleemile valest otsast Toroo to ülikooli poliitiliste i
profesor Ian Drummond rHi
selle kohta: „Need kes propjjet rivau lasuia Kõrgemat haridus emrgaludtaamvaidst tveageeslitkeultlt ja hnüevnisdte ü~le andmist rikastele sest läbilõike
üliõpilase perekond on mrmi
majanduslikul tasemel kui Kaa- - da ülejäänud elanikkond"
duSselilkleudasenminegl tatusluetkas lalsutueaaiadmii
eelkoolid kus vaestest perekon dadest pärinevad lapsed saaksid intellektuaalselt areneda la mu dada eeltingimused hiliema kör
gema hariduse saamiseks
Teised lehed
Pealkirja all Koeksistentsi
uim" kirjutab Eesti Päeulehf
oma juhtkirjas järgmist:
Tänavu suvel möödus klra
aastat sest saadik kui N Lüthu
has ametlikult ajama „ra!:£ln
koeksistentsi" poliitikat Iiinea
Kuivõrd tõsiselt seda alguses vo-eti
sellest kõneles too optfauil
Genfi-val- m mis sündis Hnisi
hovi ja Bulganinl kokkusaanise!
lääne Juhtivate riigimeestega 19a
suvel Shveltsl pealinnas Ja SJt
peale levis kiiresti kogu cxu
mas Lääne heatahtlikku ufr
kõigutas vaevalt seegi Li
Hrushtshov vahe hiliem saa:
aastal oma mõtteosalistele ra-- J
eesriide taga ütles „Osa ir-a-s!
mõistab Genfi-valm- u täiesti vii
rait Nad Deaksld alati meeles p
dama et meie ei nüüd ega krif
edaspidi ei loobu oma Ideeaer
meie võitlusest Kommunise
du pärast Midagi niisugust
gu ideoloogiline desarmeenn
ei juhtu iialgi" Samal teesi
iäremisel aastal Varssavis ii
rips mips Hrushtshov niiö
avameelselt Meile peab c
ci olema selee et koekstfe
oi At lracta Iravptl Emlfc
peab hauda minema Meie ei
ha hauda minna Teisea
toVio Va minna hauda MJ j
siis teha? Me peame neid lxi
tõukama"
Neist seletustest oleks p:u
kõigile Juba aegsasti katte ?i
ma kui nõrk oli GenfrvaÄ
puuiini ütAui(ic(f' h—nnllTSatl -
mltas vaim edasi ta aues s-e-ve- resaun
tegi talle lõpu t--_
Liidu relvastatud lõua —
hovi kasu pea" ungarlase ►
vusliku ülestõusu minalt s
surusid Genfi valm tl??--5
vabadustarmastava rahva
aga koeksistentsi uia Jr
ma Tänaseni pele pins ♦
miks president Eisechoe
kas esmalt sumbutama As
Häält Ja hiljem kutsus V-- £
de diktaatori külla v~'
desse Eisenhow rl Ja n-- f
hovi kohtamise 'Je- -
aastal Sellest nüüd kU e
räägita kuld tema )&'
nab ennast iKKa vee --—
nes Isegi rohkem kui ic
Soovitage
VABA EESTUST- -
oma sopraaeic r -