Vaba Eestlane, August 18, 1965

              71 i I
-- r IT11I
- i t ''
P f
-- J
vaia ffsri4wr o llmvb 2 kord niities - VABAgESTLANE voWe eestlaste haätekandia fcofaopaeyo g fovpõevo
Kolmapäeval 18 augustil 1965 — Wednesday August 18 1965
TÜNA ON JUTTU
KIREV MAAILM UKS RIIK ÜKSTEIST KODUMAAD M&
naear&anpit
A
J
F t '
i
F-- ft
16-aasta-ne John Perriere näitab
sünteetilist südameklappi mille
teisend opereeriti hiljuti Bostoni1
haiglas ta südamesse vigase sü-damekl- api
asemele Selliseid ope-ratsioone
on hakatud teostama
alles viimastel aastatel
LONDON — Inglise sotsialist-lik
peaminister Harold Wilson ka-vatseb
ellu kutsuda uue „Ulimi-nisteerium- i"
millisele alluksid
ekspordi edutamise ja tööstuse
voolujoonestamise küsimused
kavatsetakse nlme-mesti- k
tada praegune lennuasjanduse
minister Roy Jenkins kellele an
takse nimetuseks moderniseeri-misemlnlste- r
WASHINGTON — USA valitsus
kardab et Kreeka võib kergesti
sattuda kodusõja keerisesse ja
seetõttu on kasulikum kui amee-riklased
hoiduvad sealt esialgu
eemale Hiljuti helistas välismi-nister
Rusk Kalifornia kuberner
Pat Brownile Ja tegi ettepaneku
et see ei külastaks oma kavatse-taval
ringsõidul Euroopasse Kree-kat
BruvMt nõustus sellega
BONN — Lääne-Saksama- al toi-muva- d
19 septembril parlamen-divalimised
Ja see toob liidukants-ler
Erhardile kaasa väga pinge-rikka
perioodi Ta kavatseb reisi-da
11350 kasutades selleks
enamatel Juhtudel kaheksavagu-nllis- t
erirongi Erhard peab vali-miskampaanias
rohkem kui 500
kõnet kusjuures ta ei kasuta
Ühelgi Juhul valmiskirjutatud
teksti vaid räägib peast Mu kõ
nede kirjutajal oleks muidu liiga
palju tööd" ütleb
SAIGON — Miks vallandati en-dine
Lõuna-Vietna- mi peaminister
Nguyen Khanh saadiku kohalt Ja
talt võeti ohvitseri aukraad?
Ametlikuks põhjuseks on raha-summade
kaotsiminek millede
kohta Khnnhhi kutsutakse Saigo-n- i
aru andma Diplomaatilistest
ringkondadest aga avaldatud
arvamust et selle sammuga tahab
Saigoni valitsus näidata USAle
oma iseseisvust Arveteõiendami-ne
Khanhiga toimus Just ajal
millal Henry Cabot Lodge laks
uueks USA suursaadikuks Saigo-ni
Ja Lodge'il on väga head vahe-korrad
Nguyen Khanhiga
ALZHIIR — USA ajakiri
Newsweek" kuuleb mõni aeg
tagasi kukutatud Alzheeria presi-dent
Ben Bella keda mõnda aega
peeti kinni ühes kõrbevanglas on
uuesti tagasi Alzhiiris kus uus
rezhiim kavatseb ta peatselt koh-tu
alla anda
NEW YORK — USA uus peade-lega- at Liitunud Rahvaste Organi-satsioonis
Goldberg ka-vatseb
veeta rohkem aega Was-hingtonis
kui ta eelkäija Adlai
Stevenson ja võtta aktivselt osa
valitsuse tegevusest Goldberg on
lasknud Juba varuda enesele suu-re
büroo välisministeeriumi ruu-mides
kus Stevenscnil oli ainult
Uks tuba
Edela-Aafrik- a probleem Haagi rahvusvahelises kohtus —
Apartheid poliitika uus komplikatsioon
Juba rohkem kui viis aastat on viisteist kohtunikku Haagi rahvusvahelises kohtus murdnud
pead mida teha ühe osaga Aafrikast See ala on suurem kui Prantsusmaa ja kannab nimetust
Edela-Aafrik- a Kuuludes varem Saksamaale anti see pärast Esimese Maailmasõja lõppu Rahvaste
liidu mandaaditerritooriumina Lõuna-Aafrikal- e 1960 aastal viisid aga Abessiinia ja Libeeria selle
küsimuse Haagi rahvusvahelise kohtu ette väites et Lõuna-Aafrik- a apartheid poliitika on rikkunud
originaalset mandaati ja Edela-Aafrik- a tuleks anda esialgselt UNO kontrolli alla Hiljem kui sel-leks
luuakse soodsad eeltingimused järgneks täielik iseseisvus nii nagu seda naudivad peaaegu
kõik endised Aafrika koloniaalriigid
Maailma avalikkus on sellest
rahvusvahelisest konfliktist seni
väga vähe kuulnud sest Edela-Aafrik- a
on välismaailmale võrd-lemisi
tundmatu ala Lõuna-Aaf- -
4rika valitsus püüab hoida oma
(sealse administratsiooni Üksikas
ju niivõrd saladuses kui võimalik
ja välisajakirjanikel pole selle
kohta kerge andmeid koguda Hil-juti
käis seal USA ajakirjanik Pe-ter
Webb kes kogus huvitavat
materjali selle unustatud maaala
kohta
Edela-Aafrik- a asub Kalahari
kõrbe ja Atlandi ookeani vahel
ja esialgsel vaatlusel tundub us-kumatuna
et keegi peaks ole
ma huvitatud sellest kiilukuju-Ilses- t
millegagi eriliselt silma-torkama- ta
maalahmakast mil-lel
elab ainult umbes pool mil-jonit
inimest
Iseloomustavaks osaks on nn
luukererannik kus liivaseljandi-ku- d
kUUnituvad kuni 1000 jala
kõrgusele ja mitmel pool paista-vad
silma ammu unustatud laeva-de
vrakid tühjal rannal Maa-al- a
lõunapoolses osas sajab vähem
kui 10 tolli vihma aastas ja tai
Selle Juhiks on niivõrd kidur et ühe--
miili
Erhard
on
et
Arthur
ilmunud
supelkostüümides
hiljuti Paraadi
IUKA — Iuka Mis
sissippi osariigis tekkis
kui tuli teade 50 neegri saabumi-sest
rongiga sellesse segreeritud
ühiskonda Linnakese polit- -
kuid
Suur oli aga asjaosaliste piinlik--
kus kui selgus et sissetungija-teks"
osutusid 50 neegrilast
kes sooritasid oma
— Lahemai seatak-se
sisse reisilennuühendus Mosk-va
vahel Lääne-Saksama- al
Praeguse plaani ko-haselt
sooritavad N
Liidu Aeroflot kaks len-du
New Yorgi
linnas selle piirkonnas on nüüd
$10520 nädalas See on
ne selles piirkonnas
kerkis üle 105 dollari
ainsa lamba toitmiseks läheb tar-vis
200 aakrit See kõrbeline pin-nas
on aga katuseks
varakambrile milline peidab ene-ses
suuri
Turist kes satub
ei märka mille-gagi
et selle territooriumi saatus
seisaks kuidagi vaekausil Üllata-valt
moodsas pealinnas Windhoe-ki-s
ei räägi keegi sellest et Edala-Aafrik- a
arutatakse Haa-gi
kohtus ja väljaspool pealinna
ei ole sellest keegi kunagi kuul-nudki
Valged elanikud kellede
koguarv ulatub 7300-l- e ja kes
moodustavad segu saksa afrikaa-n- i
ning inglise päritoludest Nad
on kõik veendunud et ükskõik
mida Haagi kohtus lõpuks
jääb elu Edela-Aa-f rikas
ikkagi endiseks
See lootus ei ole aga süski täiel
määral paikapidav hoolima-ta
kohtust ka-vatseb
Lõuna-Aafrik- a sellel terri-tooriumil
veelgi rohkem süvenda-da
poliitikat Valitsuse
skeemiks on nn Odendaall ra
port koosneb 577-s- t lehekül-jest
ja mille koostamiseks viie-liikmelisel
komisjonil kulus kolm
aastat
Nägusad tüdrukud on avalikkuse ette küll bikinides Ja isegi
topless" kuid esmakordselt nähti Sheffieldis Ing-ILsma- al iluduste paraadi teraskleitides
oli terasetöõstus United Strel Co ja modellideks sama kompanii
sekretärid
väikelinnas
paanika
neli
rändtööllstest
vabatahtlike
4—5
rongisõidu
BONN
Frankfurdi
looduslikule
sest
apartheid
— USAs on va-litsuse
statistika kohaselt praegu
6684 välismaist rändavat põllu-tööli- st Varem on nende arv ko
hati tõusnud üle 100000 Suurem
seinikku marssisid kohe relvasta- - j osa pärines Laane-tud
saatel raudtee- - J India saartelt nende hulgas
Jaama et seal „korda pidada" leidus ka kanadlasi Jaapanlasi la
aasta vanuses
esimese
ajal
Ja
Lufthansa ja
kumbki
nädalas
palgaks
ja
esmakord
küsimust
filippiine kombel
ei olnud randtööliste hulgas see-kordsel
loendusel enam ühtki
mehhiklast
MOSKVA — Pravda" kirjutab
et N Liidu kommunistlikul par- teil on praegu üle 12 miljoni liik-me
Möödunud aasta jooksul võe-ti
parteisse 880000 uut kand-idaati
DETROIT — Fordi autotööstu
se president Arjay Miller on erili-- NEW YORK — Vabrikutöölise selt huvitatud seadeldiste lisaml-- keskmiseks
juhus kus
vabrikutööliste palgakeskmine
mineraalrikkusi
tänapäeva
Edela-Aafrikass- e
otsus-tatakse
rahvusvahelisest
mis
korraldajaks
WASHINGTON
Iseloomustaval
sest uutele automudelitele mis
suurendavad Julgeolekut sõidul
See on ka kõigiti arusaadav sest
ta ütleb et 1961 aastal Detroidis
sõites päästis auto kinnitusvöö
ta enese elu
Selle põhjal tuleks kogu terri-toorium
jaotada üheteistküm-neks
iseseisvaks kodumaaks"
— üks valgetele ja üks igale su-guharule
millised moodusta-vad
453000 pealise pärismaalas- -
konna
Lõuna-Aafrik- a valitsus ütleb et
selle plaani kohaselt suureneb te
gelikult mittevalgetele kuuluv
maa-al- a 534 miljonilt aakrilt 805
miljonile aakrile Liitunud Rah-vaste
Organisatsioon on aga selle
tagasi lükanud kui Jaga ja valit-se"
poliitika Ja samal arvamusel
on ka mittevalgete kohapealsed
poliitilised juhid Viimased ei ta-ha
midagi teada Odendaali rapor-dis- t
vaid nõuavad et Liitunud
Rahvaste Organisatsioon tühis-taks
Lõuna-Aafrik- a mandaadi ja
võtaks Edela-Aafrik- a oma hool-duse
alla umbes kuueteistküm-neks
kuuks millise aja järele on
rahvas küps iseseisvuseks
Lõuna-Aafrik- a valitsus aga ju
hib tähelepanu sellele et nende
Juhtimisel on Edela-Aafrik- a Jõud-nud
Jõukamale järjele kui teised
Aafrika riigid Ajavahemikul 1946
—1956 on per capita sissetulek
tõusnud pidevalt 11 protsendi
võrra aastas Ja see on tulemus
milleni pole Jõudnud isegi selli-sed
riigid nagu Jaapan Ja Lääne-Saksama- a
Jõukuse peamiseks
põhjuseks on teemanditodang
mille enamus pärineb keelatud
tsoonist" See on kitsas kõrbe- - ala millel alaliselt patrulleerivad
relvastatud valvurid Ja tigedad
koerad Texase miljonär Sam my
Collins aga toob teemante välja
ookeanipõhjast ja ta saagiks on
keskmiselt 20000 karaati kuus
Samal alal asuvast Tsumebl kae-vandusest
tõid kaks USA kompa-niid
möödunud aastal välja 40
miljoni dollari väärtuses vaske
tsinki hõbedat ja teisi metalle
Edela-Aafrik- a elanikkonnas on
värvilised suures enamuses ja
on küsitav kas nad on valmis
majandusliku heaolu huvides
loobuma oma iseseisvuse taot-lemisest
Lõuna-Aafrik- a ei näi aga seda
probleemi üldse arvestavat ka-vatsedes
jääda ka siis maa valit-sejaks
kui Haagi kohus peaks
langetama teissuguse otsuse
Meie oleme selle maa arendami-sel
palju higistanud ja siia me ka
jääme tulgu mis tuleb" ütlevad
lõuna-aafriklase- d kes teavad kõi-gele
lisaks väga hästi et rahvus-vahelisel
kohtul ei ole mingit või-malust
oma otsuse läbiviimiseks
kui sellele vabatahtlikult ei allu- - 'J ta
Lõbusat vahelugemist
Poksija löödi vastase poolt rin-gis
põrandale Ja kohtunik hakkas
lugema: „Uks kaks kolm neli"
Seejärele hüppas poksija tree-ner
ringi ja ütles: Ära tõuse en-ne
kaheksat"
Hea küll" pomises poksija ui-maselt
Mis kell praegu on?'
Turist Las Vegases nägi üht
noorukit päisepäeva ajal loeele--
mas kasiino esisel Ja otsustas an- da talle head õpetust: JMiks te
ometigi tööle ei hakkar küsis ta
Siis võiksite raha kõrvale panna
Ja seda hiljem investeerida Siis
saate rikkaks Ja teil pole üldse
vaja enam tööd teha"
Miks ma peaksin selleks nii
palju vaeva nägema?" küsis lo-gard
Ma ei tee ju ka praegu
mingisugust tööd"
JCJ
MI-K- O mine koju!
MULJEID OKUPATSIOONI JUUBELI LAULUPEOLT
võttiEsSkIiMngEsSeEpp PvUanNaAsSilEdi OmKaUhPaAjTaSIpOaOniNIüAleAsSTuuAe —AnõLukorGu-de-tpšäraas- e Oli alanud suur venelik lühendamine kus Venemaa nimi on SSSR ja Eesti nimi on ENSV punase siseminister
riumi nimi on NKVD ja punase kaitseliidu nimi on OSOVI
UIM Kingsepp pani üles südi TEENUUS PARVAN TüoKIR
KOR Teda kimbutavate miilitsale (kes enne oli ka kingsepp) seletas kingsepp et sildil on lühendus lausest „Teen uusi pa-ränd- an vanu töö kiire ja korralik"
SAMASUGUST NÕUKOGUDE-PARAS- T LÜHENDAMIST
kasutas ka rahvas laulupeol — väljendades oma siiraid tun- deid kõrge külalise vastu" ja hõisates" ülemnõukogu presi-idiumi
esimehele Anastas Mikojanile Rahvas karjus Mi-ko- !
Mi-ko!- " — nii on selle meeleavalduse ametlik versioon Kts
aga hoolega kuulas see kuulis ka vaiksemalt hüütud vahesil-pe- :
Jtll-n- e KO-j- ul MI-n- e KO-jul- " Need vahesilbid valjenesid
ja summutati üldkoorilt välja korraldatud lauluga: „Ta elagu
elagu ee-la-guu- ul"
SELTSIMEES POTJOMKIN ON EESTISSE asutanud kaks kolhoosi Uks neist on Kirovi-nimelin- e kalurikolhoos
Kuusalus ja teine on Rahva Võit" Anijal Välismaa külalisi
talutati mõlemasse ja nad võisid imetleda kalurikolhoosi häid
püügitulemusi kuigi neil on viletsad kivised põllud Anijal
imetleti kartulisaaki kuigi meri on hoopis kaugel Kuusalus
laulsid kolhoosnikud soome külalistele soome keeles ja An-ijal
tshehhi külalistele nende rahvalaule Kahest näitest peaks
iga külaline aru saama et kõik kolhoosid on sama õnnelikud
Kolhoosnike kultuuritaset näitab see et Kuusalus on teiseks
kohalikuks keeleks soome Anijal tshehhi keel
AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE EESTLASI ESINDAS lau
lupeol 11-liikmeli- ne kogu kes asetasid pärja Tallinna punaste
vallutajate mälestussamba jalamile See vanaeestlaste kogu
oli väga kurvakujuline ja kidakeelne sellepärast usaldati pä-rja
asetamise pidulik toiming kapitalist John Karjamile K-üsitlemisel
ei teadnud Karjam seletada kellelt tuli ettepanek
pärja asetamiseks Ta ei tea isegi selle sõbraliku funktsi-onääri
nime kes ta autoga samba juurde vedas ja seal pärja
pihku pistis Lucky Karjam et ta küüditamise ajal oli USH
pääsis surmast Norilski laagris Niisuguse õnne eest võib ju
pärja panna kui see pealegi käib ilma kuludeta
VÄLISKÜLALISTEGA VESTELDES SELGUS aga mõ-ndagi
huvitavat Kõik nad leidsid et eesti rahva maitse ester
tiline kultuur puhtus korraarmastus ja iseteadev rahvustun-ne
on silmapaistev aukartust äratav ja tõestab otsekohe et
see rahvas kuulub läände ning on ainult vägivalla abil saadud
tõmmata Nõukogude Liitu Need üksmeelsed kiidusõnad on
seda väärtuslikumad et nende ütlejad olid enamasti komm-unistid
või kommunismi sümpatisöörid Tshehhoslovakkia sa-ksakeelse
ajalehe Aufbau und Frieden" toimetaja Maria We-rner
imestas pärast Kuusalu kolhoosi külastamist et ben
kolhoosi oludes on võimalik mõndagi saavutada kui on alg-atusvõimet
teotahet ja usku Umbes sama väitis Genfis ilmuva
Vorwärtsi" toimetuse liige Agnessa Juneman: Minule mee-ldis
kõige rohkem see et Eestis sotsialistlikule süecmile raa- -
xamata nii peenelt osatakse kasutada kõiki võimahisi"
BELGIA PUNASTE AJALEHE „Le Drapeau Houge" ko-rrespondent
Jean Marie Chauvier tähendas: Intelligentsus
initsiatiiv ja esteetiline maitse — see on eestlaste juures pe-amine
mis neid eraldab kommunismist" Soomlased aga mõi-stavad
praeguse Eesti olusid kõige paremini ja teavad kui
raske on naeratada ja laulda rüssa surve all Soome külaliste
delegatsiooni juht Matti Kekkonen Helsingist võtab selle
vahvuse kokku lauses: Kõige meeldivam oli aga see et nä-gime
inimeste silmis rõõmu Selle üle rõõmustame ka meie
— soomlased"
PAARIKÜMNE AASTA EEST ROOTSI SAABUDES häm-mastas
meid rootslaste naiivsus poliitilistes küsimustes Nad
küsisid päris siiralt — miks me politseid ei kutsunud kui
kommunistid hakkasid tarvitama vägivalda Rootsi külaline
laulupeol — Magnus Brohult Stokholmist tõestas et üks roo-sa
rootslane on jäänud sama rumalaks kuigi eesti põgenikud
seal on teinud küllalt selgitustööd Brohult ütles et tema tu-leb
kapitalistlikult maalt ja on harjunud poliitikast rääkima
mõnevõrra tebitL Temal on aga mulje et Eestis diskuteer-itakse
liiga vähe Selle lolluse ütles ta muide Tallinnas press-ikonverentsil
LAULUPEO SUURES SAGINAS unustas end isegi üldioo-rid- e
juht professor Gustav Ernesaks öeldes et pidu Uks
hästi seUepärast et seda on 96 aastat ettevalmistatud u
palju aega on möödas Eesti esimesest üldlaulupeost Mrü" on
kange rahvas!" Emesaksal on õigus — meil on kange rahvas
Laulsime endid vabaks ühe korra ja laulame teise korra tA
SA KAISID LAULUPEOLr — küsis Vhite Joe mu teine
mina Muidugi käisin — nagu sa isegi võid süt lugeda"
tasin Istusin Hamaniga koos Tallinnas Kodumaa-- toim-etuse
laua taga ja vägistasime lauseid — tema ühele pom-mina
teisele poole viltu" — Aga mis süs kui lähen ja kvbaa
ara?" küsis White Joe Lase käia" vastasin üks loll $£"
tus rohkem või vähem"