Vaba eestlane , March 7, 1978

              •. Hr. 11 Nr. m VABA EmrLÄNE t^ipi©^. ^ mäxftsjl 19?8
saanud esitada
netega uurimis-s
soovivad kom-
Late" ^Praegu
cil Chainber'is,
78, kell 9.30 eX
idlaks määržv-
[ ^ '
Force'ile ette-soovitusi,
või-saates
kirjad;
Toronto, Onta-damisel
vajali-pämumaalasi
toimub kolma-õhtul
Toronto
da tel. 757-^429
9
"uriqa Thor Hey-veebruaril
oma
tshi sadaanasse
alustas ohtlikku^'
otaamiast 10 nä­os
lO-lülonelise
eyerdaM tahab
uistsed sumerla-paatidega
rän-sama
teed Ida-vitasid
oma kui-e
roo-parv „Tig"
It ühe 5000-aas°
le. Parvega tahab
öita Indiasse ja
Aasa kaudu üle
•õuna-AmeerikaS"
leri-üurijad ön
et sumerlased
alpõhja ja jõud-,
adele, olles" eest«
majorit üle kuu-ra
major on saa-lumi
numbri? Ja
minu saäbumi-ioidjalt",
vastas
ädalat hulkunud
Wagneri büroo
arkiga Ja ooda­ta
Arvasin juba,
gi end.",
ajor väga yilet-nd,
härra ma-bralikult
kui os^
i on sellised, et
põhjust minna
5se,"süs teatage
ceil; tuleb minu
It kohe Rootsist
atud. •;
'inda täpsem se­isite
teha nii
et istuda õhtu
tellis ja oodata
Jt teatakse töö-asetseva
luure-
1. Ja' siis olete
et küsite ukse-lumi
numbrit-kõik
Stbkhohrii,
ilootsi politsei
üd aru^ et teil
e, kui sattute
ülekuulatavaks,
brigaadiülema-
Elu Rootsi rü-atükk
teie elus.
a hakanud aru
lioolikalt tehtud
(J^rgnel;
LiA HESS
Sündinud 1955. a., Torontos,
Keskhariduse omandis Humber-
§ide Coilegiate InsiitutCis, 19?7.
ä. lõpetas WilfridLaurier Ülikoo­li
Waterloos Bachelor kraadiga
bioloogia alal. Tõotab niiiidTo^
ronto Medical „Sc!ence Labora­tooriumis.
Akadeemiliselt kuulub
Korp! Ämicitia'sse.
KÄÄRIN SIMSONS
Sündinud 1953. a. Torontos.
Keskhariduse omandas Don Muis
Collegiate Institutelš. Lõpetas
Victoria University- oi?; Toronto
Bachelor of Äris kraadiga arheo­loogia
alal. Akadeemiliselt kiitor
lüb Korp! Amicitia'šse.
ÄNA TAMFÕLD
RIINA REITÄV
Sündinud Torontos 1954. a. Kesk­kooli
hariduse omandanua
George ,S. Henry Secondary
Schooris Don Mlllsis. /1977. a.
kevadel lõpetas neljaaastase kur­suse
Toronto Üliko õlis saavuta­des
Bachelor of Landscape Arhi-tecture
kraadi. Õpib edasi ma­gistri
töÖd business administrat­siooni
aial York ülikoolis. Võtab
aktiivselt
Sündinud Torontos 1952. a. Kesk­hariduse
omaildanud Bon MEls
CoUegiäte Institute'i§ ja Neucha-tel
Junior CoUegels Shveitsis,
kus lõpetas kui Ontario Scholar.
197? kevadel lõpetas cum laude
neljaaastase kursuse Toronto
ülikoolis saavutades Honours
of Arts kraadi ajaloo alal. Aka-deemiliselt
kuulub Korp! Ämi-
'sse.-:
SYDNEY ms:^ --"^^smm^
ve ajakirjanik ja vandeadvokaat
Jaan Treufeldt tähistas Austraa­lias
Thirlmere: puhkekodus oma
90-ndat sünnipäeva.
Jaan Hreufeldt sündis 1888 Vai-mastveres
Eõaia koolijuhataja
pojana. Lõpetas Tartu ülikooli
õigusteaduskonna 1926. a. Ta oli
üks Tööerakonna asutajaist, nül-
Itne' hiljem ühines rahva-' ja
kr isitlikrahväeraikonnaga ühiseks
keskerakcömaks.
Äjaidrjanikuna on .ta tegutse­nud
Peterburis ,jPealinha Teata­jaks
,^eieElü'*,,,Nai^ä Elu'',,,Põh-ja
Kodu", „ Vaba Maa", ^^Asuniku"
ja „Meie Maa" toimetustes. Vü-mane,
Saaremaa hääiekandja ku­junes
Jaan Treufedti oma leheks,
kuna ta onaandasnü ajalehe kui
kä trükikoja Saaremaal, kus ta
kivjunes avaliku ja polütMise elu
üheiks keskseks kujuks. Vabarii­gi
sünnil Narvas elades oli ia
Ajtitise valitsusega: sidepidamise
kohniiai lüge, milline administ-ratüv%^
õimu võttis üle •
sakslasilt. •
' - . - • . •
Jaan Treuleidti
ses,elus on ruumi olnud ka teait-ritegevusele,
purjespordile, mä-
, janduslikule ettevõtlusele jne.
' Akadeemiliselt 'kuulub ta Korp!
Rotalia perx^.^^ ; • ;
Vahistati venelaste poolt veeb­ruaris
1941 ja tal tuli pikki aas­taid
vübida Siberi mitmesugus-
; tesorjalaagrites. Alles 1960 õn-
, nestus omastel, läänes -temaga
•.ühineda — ta saabus Saksamaa-i
le, kust "ta varsti tuli .Rootsi ja
läks edasi Austraaliasse. Vaata­mata
rasketele vintsutustele on
Jaan Tršufeldt vebl 90-ndaisse
eluaastatesse jõudnult liikunüs-
•
teie peate iga! aastal uuesti šiss^ aia toa Gwaiteed^^^^
Supplemenfi (garanteerituä ssssetulefeu toetus) sooviavalduse ehkM kile
praegu
üks Eesti vanemaid koole, Pa­lamuse,
sai aastalõpul' 290-aästä-
osa -KTT a1le v-mE* sit. iemiej sekps.^ 1^68^7.^ a^. ^a^va^s^ e^e^s^ti õppekeele-vomilemisgnipi^
t. Akadeemiliselt
kuulub Korp! Ämicitia'sse.
sa rehetoas oma ,uks^ 15 õpilase­le,
õpetati emakeele lugemist,
piiblilugu ja kirikulaulu; rehken­damist
siis veel ei õpetatud.: Esi:
mestest õpilastest jätkasid osa
edasi õppimist Tartu Papimõisas
Bengt Gottfried. Forseliüse asuta­tud
koolmeistrita seminaris.
1734. sai Kudina mõis kohustuse
ehitada Palamusele uus köstrima­ja,
mille juurde oli ettenähtud kä
koolituba, kus köster Langu hak­kas
tunde andma. -1824. aastal
muudeti kopi Mhelkonnakooliks,
/kus õpiti juba saksa, vene 'ja eesti
keelt, ajalugu, looduslugu ja geo­graafiat.
Kooli hakkas juhatama
Julk-Jüriha tuttavaks saanud 22-
aastane Michael. Nylander, kes
järgmise 50 koolmeistriaasta jook­sul
koolitas hulganisti kooliõpeta­jaid.
LauluhüvHine mees asutas
1842. a. Palamusele meeskoori,
K P J S T I N Ä R E E T ROMAN kes võttis 1869. aastal osa Tartus
Lõpetas kevadel, 1977, university esimesest üldlaulupeost, tulles: lau-
of Weštem O- nt•a ri•o L- ond-o ni-s ' luvõistlusel ni kohale.
jäaastasfi kursuse saavutades Ho­nours
Ba/jhelor of Science kraa­di
biokf^ffmia alal. .Jätkab õpin­guid
Torontr> Ülikooiis [ hamba­arst]
t*ra/jiJ.fik.onnii.s. Sündinud To-
Tonim löSl a. ja keskhariduse
MONTREAM SÕNUMTO nr. 104
— veebruar 1978. Eesti Vabariigi
60: ja Montreali Eesti Seltsi 45.
aastapäeva erinumber. Sisus E.V.
aüpeakonsul L Heinsoo tervitus,
ELK esimehe R. Kreemi tervitus,
dr. M. PuhveU „Eesti Vabariigi
60. aastapäeval", E. V. Saksa ,,1570
aastat iseseisev rahvas", P. Möld-re
„Välisvõitius", E. Aseri „Mont^
reali Eesti Selts 45 aastat eestluse
koondaja", G. Lootuse „Montreali
Eesti Võitlejate ühing 25-aagta-ne'V
Tanni Pilli „Kaks aastaküm-net
Eesti Naisseltsi Montrealis*' ,
H. Arvo „Kas leht on tulnud?", K.
msali,,Mõtisklusi kunstist^', J. J.
Raudsepa „Eesti ühiskond Mont^
realis", J. Kivestu „Meie kirik",
U. Bamie„30 aastat eesti laulu
Montrealis", H. Teose „Montreali
Eesti Täienduskoöl", H. Pauli
,,Montreali eesti naisvõimiejad",
J. L. Koppeli „Montreali ee^ti
noortekoor ja rahvatantsurühm",
E. Rubergi ,.Eestiskauthk noorus
Montrealis", lisaks Montreali eesti
organisatsioonide ühine E.V. juü-belipäeva
tervitus ja Montreali
Eesti Seltsi liikmete nimekiri. Vü-masel
kohnel leheküljel paarküm­mend
fotpt. Bülletääni toimetajaks
on Paul Kents, fotomontaazhi sead­nud
Ehnar Sügise, kuna'maitseka
kaanekuiunduse on loonud Hille
Vüres-Sutt.
VARRAK nr. 2 1978. Eesti
Kui s«e kehtib teie koMa, siis täitke soovia snille te
saate posti teel. Ning saatke see aairessiga varustatud ümbrikus tagasi nfii
pea kui-võimalik. :,•
. Meie ei saa teile jätkata seMe toetuse malksmi^t pärssl 31. märtsi 1978
kui teie ei saada meile oma formulari.
Kui teil OÜ mõningaid
Secnrity esinduse poole.
sus oma
Health and \A/8lfare Sante et Bien-etre sociai
Cariada -
MonJqueBeginj Minister Monique Begin, Ministre
Kuni 1937. aastani, mü Palamuse I ^ ^ ^ ^ i i ^ i _ juubelinimbrit k a ^ ^
köstrüioone ehitati ümber kahe­korruseliseks
koolimajaks, õpeta­sid
lapsi rida õpetajaid.; 1929. aas-tast
tänaseni aga peab Palamusel
pedagoogiametit Linda Kapral, ke-om^
jTj^na^ Gmrr^ü S. Menry Se-^ da õpüased ja koUeegid nimetavad
condary H4:hriorj>i DoB Mills'is j Kaprall-msmmaks: Praegu .kan-hkM^
r^tmm, kuulub Korpi nab kool kü-janik Oskar Lutsu_ni-
JOHNI, soos
Cbartered| Acconntant
55 University Ave., Ste.
^::Toroötõ.:Ont. M5J 2H7'
TeL 862-7115
me, millega märgitakse tepaa kir­janduslikus
loomingus Palamuse' "
koolile antud unustamatut suurust.
mmmm
kandev ajakiri avaldab K. Auna
„Jaan Tõnisson „Meid on terve
miljon!"', J . Härmaitare „KUILS-kümmend
— kas oleme teinud
klÜlal!t?'S Iriiniõiguste deklarat­siooni
ingliskeelne tekst .koos
tÕime^taja H. Riga kommentaari­ga,
jutuajamine segaabielulise
Carol M. Kaharaga, H. Kuusiku
Eestisse". -Minneste
Ajaloolise geograafia uurimise otstarbel on vajalik koostada
Eesti itohanimede register ja läbi Ä M u d e ja maa ^ k^
kohta leiduvate andmete kogumine. Kavas on koostada ülevaa­teid
maarahva elust ja maapimm kasutamisest Uurimiste pea­rõhk
on iseseisvuse ajastul, siis kui meie olime peremehed omas
kodus, sest nüüd on Nõukogude. Liidu; ^ majandaimlspolütikaga;
hävitatud vabad tsluitod.
Viimastel andmetel toimus ko-le otsuse põhjal astus jõusse
dumaal järjekordne, kohanimede! määrus number 117 (31. märts
kaotamise aktsioon cnille läbi äh­vardab
kaduda meie rahva põli­ne
side maaga.'
1. sept. 1974 võeti ENSV ülem­nõukogus
vastu määrus asulate,
kulade, alevikkude,. alevite ja
linnade uutesse / administratiiv-rajopnidesse.
korraldaniine. Sel^
- ADVOKAAT-NOTAR • \
=?of.m T912, Royai Tništ Towef,
Toronto DomimonCentre
**>stiaadres§: P.O. 326, Toroöto
. Out.;. (Bay &, King) :MSK 1K7
Telefon; 869-177t
.?4-tundi telefoni valveteenistus
„Virr-vafr". ingliskeelne J. Amal-ricl:
„Russian reäiity", V. Tuusa
„Väga suur rõõm uudistest!", V.
! Obeti „Lembitu jälgedes", noorr
te osa Vabadussõjas, L. Koobase
,.Inimesesit rääkides", M. Veesen
,.yastused on aitiivides",. E . V.
Saiks . „Wabamehi",; • K karm
„Vilgjärve veeroosid", pikalt eel­mise
aasta lõpul korraldatud an­keedi
tulemustest, 'kus omamoo­di
pärliks on mrs. väide, et
eesti kirjandust. ostnud ei ole,
kuid on lugmud Orto raamatuid,
aga oma perekonna kohta ütleb,
et ,yliikmeiks on. raamatukGid,
keeles need on. Edasi arvustusi
(againitte eesti raamatuile), mo­saiik
lühikildudest,; lugejakirju,
ristsõnu, nalju ja karikatuure'.
Ajakirja paksus on jälle tõusnud
72-le leheküljele. •
LÄÄNEKAARE POSTIPOI^^ nr.;
r (89) — 1978: Eesti iseseisvaks de­mokraatlikuks
vabarügiks kuulu­tamise
manifesti tekstiga kaane-piiti
omav bülletääni tänavune esi­mene
number on Eesti Vabariigi
60. a.. juubelirüüs. Sisus: A. Võõ--
buse „ViUem Reimahi elu ja töö
jäädav tähendus", teaide dr. Võõ-buse
ajaloolisest suurteosest,: kat­kend.
R. Kõvamebe jutustusest
„Tahr kodumetsas", B. Tesnovi
.EelajalooUne aeg Eestis", V; Tilk
ja E. Tambek 80-aastased, E. Lep-nurm„
Simma Holt Belgradis", lü­hemaid
teateid sündmusist, eelteä-teid
ja kulutusi, 16-e lk. stensileeri-tud
ajakiri ilmub Vancouveri Eesti
güimine <millega pandi piisiv alus
meie vanema kultuuriloo üurlmi-sekSi
• •" • • •
. üritus on ka rahvuslikult täh- ^
tis ja eestluse säüitamiseks vaja^:.•
lik. Ainelise suuruse tõttu pnr-dub
esialgu töö maaga, väljajä/t-tes
linnad. Kuna kogutav, infor-matsioon
ei ole pplütiline, siis on
selle tõttu andmete andjad kaits­tud
polütüisest tagaüdusamisest.
Andmete kogumine toümib
teadusliku uurimistööde nõue­tele
vastava ankeedi kasutami­sega,
mille raamides antakse
võimalus täiendavate ajaloolis­te
ja geograafiliste märkuiste
tegemiseks.
Pikemate kirjelduste, tähelepane­kute
ja isiklikkude arvamuste
avaldamine on võimalik ankeedi
lisaiia., .•
Vastavalt aineala andmpte ko­gumise
tehnikale on nõuetav ja­gada
arikeet kolme ossa. Esime­ses
osas. kogutakse andmeid
1920. aastast (kohanimed ja maa-
. 1 kasutamine enne Eesti Vabariigi
1975), mille alusel viidi läbi maa­kohtade
ja asulate harvestamine.
See tähendab, et Eestis kaotati
ametlikus korras 70000 koha-nimest
umbes 3000.
Tegelikult on 3000 ainult murd­osa
juba varem kaotatud koha­nimedest,
milline tegevus algas
juba 1945. aastal Eesti okupeeri­misega.
Välismaal viibivad, E|stis sün­dinud
ja kasvanud, eestlased ei. .
ole saanud :takistada kodumaal ^ ^ ^ f ^ ) ^; teme osa käsitleb
toimunud sündmusi, kuid võõras 1940 aastat (kohanimel ja maa
võim ei ole smitnud valhitada kasutamine iseseisvuse ajal) ;ja
meie : südameid ja mälestuste
maailma. Meie kodukohtade
kolmandaks on 1960 aastani läbi­viidud
muudatuste analüüs (ko-mineviku
radade Jiävitamine on j Isanimede kadumine kolhooside
meid õhmanud veelgi tugevamalt
vanadest mälestustest kinni hoid.' Kuna saimne teaduslik üurimis-ma
ja neid^ helgeid hetki meie ^ ^^^^^^^^^^^^^
mälus jäädvustanud. M ö ö d u n u d , k ä e s o l e v a ettepa-aegade
meenutamiseks ja vana­de
naabritega- ühenduse pidami-seks
on isegi Organiseeritud ise­seisvusaegsete
maaikondade nime­lisi
klubisid.
neku tegija huvitatud kas leidub
asja vastu huvi.
Peab rõhutama, ei sarnane
üritus on kulukas, aega võttev
ja nõuab rohkearvulist osavõž-Mälestuste
mõlgutamlsesi en mist. •,
ole palju kasu, Inii ei võeta kä- Samuti on vajadus koguda eesti-sile
süstemaatilist andmete ko­gumist
enne seda kui mälu tuh­mub
ja iseseisvat Eestit tundev
generatsioon manaiasse vari-s
e b . ^
Seltsi Väljaandel 5C0-lises tiraaž-^ Andmete kogumine on kuituurili-siisonsageli
tunne/et dab naguihis, toimetajaks on ImM Wee-lse t ä ^ nagu seda oli
mees. - j vanasõnad ja rahvalaulude ko-keelseid
kohanimesid Kanadas
ja mujal. Huvi tundjaid isikuid
ja organisatsioone palutakse
oma arvamusi avaldada aadres-sü:
V • Pikkand, 820 Burn-hamthorpe
Ed., Apt. 1406 'fep-bicoke
M9C 4W2 Ö5it. ,