Vaba eestlane , April 21, 1981

              I I
Nr. 8© , 21. 1981 - Tuesday, Aprü 21, .1981
uiiam
IpvMB lahkimnd
abikaasBgD
mälestab Mmm
LUIK'
sündinud 4. juuUl 1908 Vüjandimaal
lahkunud 12. veebruaril 1981 Rootsis
KORPOEATSSOON ROTALIA
Elav tegevus Tartu Instituudis
Auhindu noorte kirjanditele Eesti Keele
Aastal
Tartu Iifötituudi äsjasel koosolekul kiimitati kirjalikad vsOhmstuke»
mused/mme järele prof. Toivo Müjan^W valiti uueks cHrekto-riks
dr. Heldur Meema asemele, kes ei soovinud töökoormuse i^ast
edasi kandideerida. Teised neli keUe viieaastast ametiaega pikendati
olid dr. Endel Aruja, llarlvask, prof. Elmar Järvesoo ja dr. Vello
Soots. Koosolekust võtsid osa ka prof. Felis Oinas Ja prof Beiii Taage­pera
VSA-st, kes viibisid seoses loengutega Torontos.
PA VAHTRA
ÜT WAIN
AADU ALFRED pefeteMsgffi
ALVINE VÄHI
perekond KREPP
ALEKSANDER VEEVO'
perekond JIGE
LuagupeetMd ja armast klubi liiget
„Mina olen ülestõusmine ja elu"
— üüeb Kristus
Armast onui
MSTRAT
VESKI
VELLENE)
EARL
.Puhka rahus!
MARIKA
ELLEN
NANT
10 Ja mmA
Head sõpr^
OotamaM surma läbi lahkunud kauaaegset meresöpira
lOHN ja LYDIA PROOS Vamc®Mverls
Eesti keeleaasta puhul otsustati
mõned auhinnad anda noorte kir­janditele
ja üldise eestiainelise töö
ergutamiseks auhindu keskkooli va­nemate
klasside õpilastele ja iUi-õpilastele
seminari, magistri või
doktori tööde eest eestiamelistel
teemadel.
Samal koosolekul kinnitati ka te­gevuse
ja kassa aruanded.
Instituudis möödus 1980. aasttä
eduka tegevuse tähe all.
Tundub, et Tartu Instituut on kõige
mitmekesisema tegevusväljaga
eestlaste organisatsioon Torontos,
•kui mitte üldse välismaal.
Loenguid peeti aasta Jooksul
12, keskmiselt 50' osavõtjaga.
Loenguid refereeriti meie ajalehte­des
ulatuslikult, mõnikord täies
pikkuses: Samuti helilindistati
loengud, et neid soovijatele laena­ta
koduseks kuulamiseks kauge-mates
kohtades. Kahjuks «on soovi-jate
arv olnud tagasihoidlik;
Raamatukogu ja arhiiv täienesid
annetustega 31' isikult ja asutuselt
kolmelt kontinendilt, nende hulgas
umbes 500 raamatut. f£ehti algust
ka arhiivide mikrofümü säüitami-sega.
Kontaktid teiste organisatsiooni­dega
on olulised.
mistöö alal. Aasta lõpul tuli juurde
eri aktsioon prof. A. Võõbuse ing­liskeelse
suure eesti ajaloo levita­misele
kaasaaitamiseks.
Dr. Vello Salo juhtimisel Tar­tu
College ruumes k|ügus olev To­ronto
ülikooli õhtukursns jätkus
ka sel aastal edukalt ja õpilasi,
kes seda vajasid, toetati õppe>
maksu osas.
Bibliograafia ja indekside tegemi­ne:
on jätkunud mitme entusiasti
abiga.
Instituudil on heameel tänada
kõiki kaasaaitajaid. Annetajatele
on kirjaükult vastatud, lehe ruum
ei võimaldaks nende sün äratoo­mist.
Instituut tänab kõiki isikuid,
kes loengute korraldamisel ja muu­des
ülesannetes kaasa on aidanud,
üksikasjalisem aruanne on olnud
kättesaadav Instituudi (loenguil ja
saadetakse neile, kes soovi avalda­vad.
Sekretäri telefon on: Dr. E.
Aruja (416) 447-8958.
• EA.
Sisukas kcmnatusajcs
kontsert Peetri
kirikus
Mälestavad kurbusss
HEOE jaBLMAM
irikus uus
lorkešeter
Ipüha hommikul va-llateenistusel
mängis
[uus, dr. R. Toi poolt
puhkpillide orkester
koosseisus. See va-
() ajal peetav jumala-väga
rahvarohke ja
Itäitis eriti hästi oma
IMJde südamlik kaastunne LUDMILLALE, LILLELE
TÜBULE perekondadega abikaasa, isa Ja vanaisa
Murray E« Newbigging
yATUSEMAJÄ
A^takümMe kogemus eelaste teenimist. Oskuslik nõisjms
ja mõõdukad hiimad.
M. WAlTNE HAMILTOP^
Funeral Du*ector
Peale samasihiliste eestlaste or- . ^""^^1 neljapäeval õhtul toimus
ganisatsioonide on Instituut lük- ^ ^ ^ ^ ^ i ^^^^us kannatusaja kont-meks
kuues rahvusvahelises or- ^ert, kus Cantate Domino ja solis-ganisatsioonis.
• ^^^^ P^^lt esitati G.F. Händeli
„Kristuse passioon". Tõenäoliselt
Sekretär dr. E. Aruja külastas su- see oli esimene kord selle Händeli
vel mitmeid huvitavaid arhiive'ja teose eesti keeles esitamisel. Can-raamatukogusid
Saksamaal, Root- tate Dpminol on viimasel hooajal
sis ja Soomes ja koostas lühikese ohiud mitmeid esinemisi ja kooril
on selline tase, mistõttu koorijuht
Aasta jooksul on välja läinud üle Charles Kipper julges sellise klas-
400 kirja, nende seas palju vastu- sikaUse suurtöö esitamisele asuda,
seid nõuküslmustele õppe- ja uuri- Helitöö eestikeelse tõlke oU tei-
• • • • ••• -• • • • . nud Helmi Betlem ja see oli väga
lauldav ning muusikaga kooskõlas.
Souste kogu helitöös oü kuus, »^o
Kittask Jeesusena, Ja^nMedriPi-laatusena,
Erich Rämmeld evange­listina
ja Aili Vähi; Liina Purje ja
Soome Meeskoor
tähistas omo
25. aastapäevci
(lõunapool EgUntoni)
Eelistada tel. 489-8811 Q 489^8®®^
kaotus® pubu!
MINNA WMM ~
ELFRIEDE, ALEKS ja THOMAS METTS.
LEMBIT ja ,JUDY METS "
URSULA, ELMAR Ja SUSAN HANKAT
RITA ja DEREK BARNES
LEENI la VOLLI HANIKAT
im 26. märtsil Uno
iinud 4. aprillil 1922
rIS.suri 27. märtsil
Ilmel, sündinud 1. au-rva
Peetris..
suri märtsil
is, sündinud 30. juunil
suri 1. aprillil Loms
\, sündinud 25. oktodb-las.
m
lüüA
>rgian Bay, Jda pooi
müüa ,^Fiince
^>ogitoa mööbel, sü-ja
külmutoskapp,
iviti pärast ke^ 6,
t8
Möödunud laupäeval toim
Soome meeskoori 25. aastapäeva ^ ülesannet tõsiselt
sisustamiseks olid soomlased orgar ^0^"^^
niseerinud mini-meeslaulüpäeva. kalisi tulemusi. Orelil saaüs kind-
Külaliskoorideks olid meeskoorid ^^^^^
Thurider Bayst ja Sudburystv kes -^^Öhit^^ -^^^
mõlemad andsid ka iseseisvat ka-va
toronto Soome M^^ Peri käes, kes korduvalt antud^^t^^
kava kõrval. OISE saalis peetud sest tõi välja rõõmustavaid muusi-kontserdil
oli täismaja, ^ te Passiooni dramaati-just
tavaline siinses soome ühis- Üne sisu hoiti • esteetüiselt sobivas
konnas. sõna ja muusika tasakaalus^^Can^
Hõimuyennaliku laulutervituse tate. Domino reageeris koorijuhile
Soome meeskoori aastapäevale viis nõtkelt dünaamikas ja rütmis.
Toronto ^stiMeeÄ6r,^m^
laulutervituse viimiseks koor oli kü muusika publikus suiirt vastu-palunud
külaliseks oma^kauäaegse kaja, kontserdil oli kirikutäis kuu-
9nni nanlAflh AHA TA.-AII*A flnt endine koorijuhi dr. R. Toi. Koor esitas lajaid, nii et tuli lisatoole paiguta-mi
hn. Toronto ünt. soomlastele kolm laulu, nendest da. C. Kipper loodab sellelaadili-
M5C1J7^ 694-6241 TUIUmakSMreYIGenf| edukaimaks osutus loomulikult R. sest muusikalisest sündmusest te-
Toi „Kannel^aja" miUes Avo Kit- ha kauaaegset traditsiooni, mis ki-lask
laulis solistina. /; riku elus kujuneks oodatud suur-Ühendatud
meeskoonde edukai- sündmuseks. Praegune ligi 45-mi-maks
numbrelcs kujunesid G. Er- „uffline katke oli ..Kristus* paSsi-nesaksa
.Hakkame mehed; mme- ^ ^ ^ u ^^^^ ^j^j,^^
ma ^esti keeles j ^ R . ; ^^
meeskoorile seatud Menkwito neelamisega, millega Kristuse kan-
Teisipäeval, 21. aprillil antakse iVsüme^ihuHlt lauM^ üheiS- ^a*"^ ~
müthrA televisiooiiiaama fCh.
H E . L i l . A r f RA raamatupidamine
S E R V I C E S LVLLr*""'
iceskvalitsuse
Quebeei
apellatsiooüikohu
toetab födercsal*^
ALLY Ja ERIC
Un
WL MÜÜA •
idi! bästiisoieeiitad
GARAAZfflGA.
[ateid nädalalõppudel
ifsma
^05) 228-8186 ELLA ja JUHAN
lana Kasakm
TV-intervjUlo
Hamiltom televisioomjaama (Ch. j^^^is vabatahtlikuse alusel s u u - , - , - ^ ^ ^ .
11) saates „Midday« edasi inter- lauljaist üLdamd koo- ^""^"^^ ^^^^^^^ ^' ^"^""^
....MONTREAL — Quebeci prc- vjuu eestlasest sulekunstniku Lana ^d mõjusid väga hästi ja saavuta- armulaua jagamine,
vintsi apellatsioonikohus^tegi hääl- Kasakuga. Saate ajaks on kell 12 ^j^j kõlatihedat meeslaulu T E i
te vahekorraga 4:1 otsuse, et Ka- päeval. Saates on ettenähtud kir- Meeskoor võinuks oma kauaaegse £. V. SSiotlOOi
nada föderaalvalitsusel ei ole vaja jeldus tema suleloomingust koos juhataja väljaastumist rohkemaarl ^^^i^J2^„!.
provintsivalitsuste nõusolekut Ka- toode esitamisega. Lisaks antakse yulises koosseisus toetada, rääki- « a S T a p a e V Ci
nada põhiseaduse rtiuutmiseks ja väiksem ajalugu seUelaadilise loo- ^^ata eestlaste esinduslikust as- tÖhistaittine
Inglismaalt ära toomiseks. Quebeci mingu tekkimisest, samuti mis on pektist, mida soomlased veelgi '
apellatsioonikohtu otsus oli juba kunstnikul lähemal ajal kavas. kõrgemaks hinnanuks. Omalt Ohvitseride Kogu Kana-kolmas
kõrgema kohtu otsus Ka- Lana Kasak on pidevalt Väga ^p^ji^ hindavad soomlased dr. R.das tähistab Eesti Vabani^ SÕja-,
nada põhiseaduse muutmise küsi- aktiivses kunstialases töös ja kogu /^oi tegevust eriti kõrgeks, tema n i - ^ ^ ^ ^ asutamise 62. aastapäeva pi-muses.
Varem andis Manitoba käesoleva aasta esinemised on ju- mi oli kontserdi kaval viis korda, «auliku koosviibimisega Tartu Gol-Ülemkohus
föderaalvalitsuse plaa-ba ette plaanitsetud. Nii algab 23. • g^Q^e koori motto loojana, heli- I^ge ruumides laupäeval, 25. ap-nidele
häälte vahekorraga 3;2 oma aprillil Torontos nn. Winter-end loojana ja koorijuhina.
toetuse, kuna Newfoundlandi apel- (talvelõpu) näitus, mis kestab neli Soomlaste kontsert oli suursünd- ^^^^\ Vabariigi Sõjakool asutati
latsioonikohus leidis häälte vahe- päeva. Ka seal näitusel on samas, puseks siinses soome ühiskonnas, ^-^P^l^^^^^^^- aastal kindral J.
korraga 3:0, et föderaalvalitsus ei talle juba omases laadis suleloo- i^^g WmnQs südamesoojust ja eest- Lai<5oneri algatusel. Sõjakooli esi-tohi
ilma provintsivalitsuste nõus- mingut, kuid ta ütleb, et on suut- laste osas ka hõimutunnet, mis "^p^^^^ ülemaks määrati vastava
olekuta põhiseadust muuta. Kõrge- nud ka mõningaid uusi ideesid ra- kontserdile erilise meeleolu andis, käskkirjaga kapten Aleksander Si-mate
kohtute erinevad otsused on kendada. ' mon ja õpilasteks-kadettideks vali-veelgi
suurendanud seda segadust Suvel on ettenähtud ..kahekuine ••. • \: ^ : •••,. ^•.•v^ " ti allohvitserid, kapralid ja õppur-ja
lahkarvamisi, mis valitsevad näitus EdwardsGardenis, juba nel- ja töötada. Tema loomingule on sõdurid, keda väeosade ülemad
Kanada põhiseaduse muutmise ja jandat aastat. Samuti on juba ruu- tähelepanu antud ka kanadalas- vääristasid Sõjakooli saatmiseks.
Inglismaalt äratoomise küsimuse mid kinni pandud jõulueelseks näi- te ringkondades, mis ongi tinginud Sõjakooli asukohaks olid Tondi
Ümber. tuseks, mis tingib, et tuleb töötada alul nimetatud TV-intervjuu. kasarmud Tallinna' külje all.