Vaba eestlane , April 21, 1981

              Lk. 6 VABA EESTLANE teisipäeval, 21. aprillil 1981 — Tuesday, April 21, 1981 Nr. 30
ansa
Maleuudiseid
odumaalt paugud õhuruumis
se mälestusele pühendatud male- * Möödõnud kolmapäeva Shtul toimns Tarto Conege'is Tartn Insfifinidi loengnShtn, kns ettekande
Theo Veflend
turniir
peeti nii^ et poolraskekaal oli liid- võtsid
imiir „;rallinn 1981", Võistlusest fcärakaist ja teistest plahvatustest maal ja taevas pidas prof* Sannu Mölder. Vaatamata laiamõistelisele
otsid osa tänapäeva nimekamad pealSdijale, käsitles ta aerodünaamilid mõisteid ja nähtusi, mida tarni 40 hnvilist hoolega jälgisid.
m
vSistiHSfel fein® , • spordüdeaal on olemas mng Ke. ja laa-saKsamaau. ii.sneonaie tuü " p^iyt^chnical InstituteMs Šhokilained võivad tekkida terava- või vähemalt see pauk oleks väik-
_OHenteerumisho,aja eshnene « raidirjrHl^S Z^T^ f Ä S Ä " ' ""^^ '''''' ^ ' " ^ ^ ^^ voistlus.io.mus puhap., 2. apr. ^^^^ pg,,^^,, ^gig, ^yj,,^ ^gi^, ^°^'''lJZL^SmLm^^
East Nortiiumberland. metsas Bai- Maadlejate hulgas on märgata- seekord Eesti rahvusvaheline meis- "f"*" ka k ter^ m^^^
timore'i lahedal. ..... . ' , »™ t..^ f„ rikraadi aerofuüsikas ja teise ma-
,,Mercuiy'' kapsel tnUameerl.^!^
ka astronautidega taeaslatmos. A^^^ See on^o,maWc.,se^
fääri iffl töimtn Wirnsega, et e^^^^ J ^ ^ ^
shokOaine taga hakkas õhk kHr- k^e^k"Ui vahele ,a välispoolsed
T^eo Vellend teiseks ja Uno Li- ^^^^f^^^^^Z^. T r p e~aa"t~^^^^^ ST « M«,. ' hf, tähe,. SSce S v õ i S et" W'sJa
m.t neljandaks. siidik neljanda, kohal. Kärtekaa- kohta H. Kärner. Ivo Nei 7.5 punk- ja U^^^^^^ pa^tjShalf e f Ä * ft ^üludevahet täpsemat kujundada,
tas võitis paidelane Ta.vu P.ht,oe. tiga, 10.-12. kohta A. Veingold % IZZatni Läks siis McGilli õp- ^^T.fiT.rirWW Amperil^ mai siis on võimalik shokilaine täieli-sulgkaatas
Heioar Kaasik Haaosa- punktiga, 15. kohale tuli 6: Uusi 5,5 !^«Sria uuriSsaT kis te SlnSl,^ rZ^a"T kult ära hävltadlUbivat:6^^^
Lahkus seätt ÄnstraaBasse,kBst ümbritsetud tugeva shoköaine jä ""««jton^
. 11 • ^,. vait suur vene nimedega sportlas- ter Hillar Kärner, kuid ta julge . . . . „ .j ,«Krt,i«impnpri alal Vanemate meeste klass, tuh ,,,,,,,,,,,, |f
Toronto Eesti MalekluM korral- ^^^^^^^^ ; kergekeskkaal Harri
dab 23. aprillil kell 7 p.l. male- ximberg Tallinnast, II ker^ekesk- " — "T" ^^JZ"^T^iL"71 T-""^^^' . « 5 - - sissevõtia mis näeb
mängu õhtu Toronto Eesti Ma as. ^,,1 yWk Susi Harjumaalt, I teisele kohale Järgneval võistlusel tZT^lJfl^. kor^emperatuurse ohu toa ^jfjust L sT^^^
Märtsikuul peetud kiirmale tur- ^^^skkaalus oli Ülo Soots kolmas, Moskvas saavutas T. Hint esiko- ^^''''l l^^^^t^l^"^^! ^ ^M.! neteisi vastu panduna. Kui sellise
niir oh pingenkas ja mängud kest- jj j^eskkaalus Enno Jalakas Tallin- ha maailmameistrivõistlustel kor- , ^.Üj^^^^ '^'^Slttnt Ä ^^^^^^^"^T ja tekkimine. Nagu ^^'^^^^^^^^
sid 7 vooru. Alles^vimase voom poolraskekaalus Olavi Kui- duvalt medaleid võitnud kahe ve- Mfer on kujutanud 30 tea- laeya^poo tekitatav lame tõstab ^JJ^^^^^^ täielikult.
lõpul selgusid võitjad.' Esimest ja igj-i^ann Tallinnast ja raskekaalus nelasest vehkleja ees.
teist kohta jagasid Jaak Järve ja esimene Heldur Roone, teine Karl
Andres Loorits mõlemad saavuta- Võõbas, kolmas Olav Robam.
sid 5 punkti, kolmas oli L.Jose-iin
(4% p.) ja neljandale kohale s^^^jf.... J-^^JJI
tuli E. Talve (4 p.). Osavõtmas olid ^porölUUÖiSei®
veel järgmised maletajad: H. Aa- isodum^ClIf
vik, Indrek Järve,0. Naelapea, V.
Nii et lahendas on «olemas ja
meil on võimalik sSHa sBt
Austraaliasse 1,5 tmmiga.
Kuid šhokilained esinevad ka
duslikku tööd. vett ja üleujutab ranna, samuti
iProf. S, Ä
täiendatud sanaaaegseltVesitatäy^^ siirvk, mida kuuleme pauguna,
. , . ., ; diapositiividega ja algas Väga See lennuki poolt tehtud pauk lii^
Märtsi Ippul^. toimusid ^eel Foh- ^^jj^ - ^^j^g vaikselt liikuva vee- gub lennukiga koos niikaiia kuiii
ja-Venemaal viimased ^suusatamis-g^^
võistlused. Murmanskis peetud ^ggpinnai kuni 50 sm/sek., kuid profiil voi:,Jälg^^
. mängudest võtsid osa ka pinnalainetus, mida ta tekitab, lii- buseraua kujuline ja see katab tea- inimesi maapeal ümbritseb suur
Pikkand, E. Sarnak ja P. Smeelen. Eesti noor maletaja Aleksander Eesti suusatajad. 54-kilomeetrilisel ^^^^i^ 13 sm/sek. Sellega vee- tud laiusega koridori kahel pool .shokilaine, mis tekkib sellest, et
* - Veingold võitis Moskva Riikliku suusamaratonis oli Aarne Sirel -^^^^^^ ^õib enese tekitatud lai- lennuki marsruuri. Lennuki tekita- maakera kiirus tema orbiidis üm-.
ülikooli lahtisel meistrivõistlusel teine, kaotades esikohale tulnule ^^j^^ gtte jooksta. tud shokilaine on küllaltki tugev, ber päikese on 30 km/sek. Häär
males esikoha. vaid 8 sekundiga, Uno Leist aga §eda laineist tekitatud noole v5i et purustada aknaid, seinu ja aval- lekiirus aga maakera ümbritsevas
oli kolmas. V-kujnlist liikumist nimetatakse dada psühholoogilist mõju. päikese plasniätüulesofl 6 km/
^ lainete ümbrikuks. Selletõttu on keelatud häalekü- s^. Sdletõttu-ül^^^^^^
Musta mere ääres tänavusel esi- Samasuguseid.pinnalairidd teki- rust^^^
Mäftsi keskel Tallinnas peetud mesel jalgrattasõiduvõistlusel on Permis, Kizelis toimunud N . tavad ka laevad. Pinnalained on alade kohal. tekitades enese ümber shokilaine.
Eesti meistrivõistlused klassikali- edükak Aavo Pikkuus ja Liidu: noorte meistrivõistlusel suu- lained, mis liiguvad mööda vee- Viimane on olnud ka Concorde- ^ Maakera shokilaine struktuur
ses maadluses peeti uute määruste Riho Suun. Kriteeriumisõidu vii- sahüpetes tuli B-klassis esikohale pinda kahes dimensioonis põhja- lennukile suuremaks probleemiks, on komplitseeritud Van ^A
järgi, mis nii N. Liidus kui ka masel, kolmandal etapil pani oma Tallinna noor Peep Heinloo hüpe- lõuna ja ida-lääne suunas. Üldiselt mida raskem, suurem ja guse vöötidest ja magneto-gasodü-rahvusvaheliselt
tunnustust leid- meisterlikkuse maksma endine tega 72 ja 69 m. mis andsid punk- õhus liikumisel aga tuleb koi- kiirem on lennuk hing mida ma- naamilistest vooludest, mis müü­nud.
Nüüd maadeldakse kaks koi*-; meister A. Pikkuus, jättes teisele te 224,9. üldarvestuses kahe klas-mas dimensioon juurde. Veeläineddalamält see lendab, seda suurem seas on otseseks põhjuseks ka vir-dakohn
minutit.: Väsimusest tin- kohale R. Suuna. Lõppkokkuvõt- si (A ja B) kohta oli ta teine. asenduvad väikeste; survemuuda- on kõmakas, mida see enesega "ealistele. Shokih^^ tõsta ai-gitud
unist maadleniist on seetõt-tes pälvis A. Pikkuus jälle meistri . tustega õhus, mida nimetatakse kaasas veab. nult õhu survet, vaid ka tempera-
Pcalju vene nimedega
aadlejaid Eestis
m kompleksujumise 2.22,42, mis Lennuk on lennuvljal, töötavad portlennukite kiiruse tõus on oi- sündimisest,
wem. Alustatakse kahes alagm- Eesti vabamaadlejate uueks loo- on uueks Eesti rekordiks. Eesti mootorid saadavad välja igas suu- nud viimase kümne aasta jooksul Lõp puudutas ta ka aatom-pis,
mille võitjad selgitavad kuld- tuseks on tõusnu^ Pärnu raske- naiskond võitis mõlemad teateuju- nas sfäärilisi häälelaineid samase 10%. Teiseks tuleks ehitada väik- pommi ja tuumaenergia vabane-medaü
saaja, alagruppide teised kaallane Karl Lõõbas, kes tuli-esi- mised. 4x100 m võistkonda kuu- ühtlase häälekiirusega, Lennuk semaid lennukeid, mil oleks väik- mjst plahvatuse puhul, mil puhul
kolmanda-neljanda koha. Kõik kohale äsjastel rahvusvahelistel lusid Maiu Herzmann, Sirje Ei- tõuseb õhku ja liigub järjest kiire- sem kaal ja nõrgem pauk. Väike- tulekera, mis koosneb kuumast
need medalikohtumised peetakse võistlustel Jakutskis. Märtsi lõpul rand, Pille Haug ja Marina Tro- mini ja kiiremine kuni viimaks sel lennukil on proportsionaalselt gaašimassist, laiub kiiresti ja tõu-nüüd
võistluste viimasel päeval, Tallinnas peetud turniirü maadlus- fimova, ajaks 4:05,83. 4 x 100 m ületab häälekiiruse, s.t. jõuab en- suurem pindala tema mahu kohta ^^b shokilaine eemale,
mis huvitab ka rohkem spordipub- veteranide auhindadele tuli ta esi- kombineerutud ujumises, kus- Pille da tekitatud laineist ette. Nagu ja kun^a pindala tähendab õhu ta-likut.
Uued määrused kehtestati kohale. Haugi asendas Ilona Kuuskla, saa- ämblikul tekkis lainete ümbrik, nii kistust, küttekulu ja maht tähen-spordiala
elamuslikkuse tõstmi- vutas Eesti võistkond rekordilise tekib lennukile survelainete ümb- dab reisijate arvu, siis poleks see
seks. Tartu-Otepää maratonijooksust aja 4.20,12. rik, mida nimetatakse shokilaineks. ökonoomne. Vastupidi tuleks ehi-
,,Eest| maadlejate tase oli vii- võttis osa 71 võistlejat, mõned ka 40O m kompleksujumises oli M, Šhokilained tekivad kui lennuk, tada suuremaid lennukeid ja aa^-
masel võistlusel madalam kui paar Lätist ja Leedust. Esikohale tuli Trofimova 5.02:13-ga teine, M. . t ^^r.^». .
aastat tagasi, mis selgus eriti N. ajaga 2:27.52,0 tartlane Aare Herzmann 5.04,37-ga kolmas. 200
Liidu tänavustel-peistrivõistlustel, Kuum. \ m vabaujumises saavutas f5-aast^-
kus eestlased kohtadele ei tulnud. . ne Pille Haug kolmanda koha aja-
Eestis aga hakkavad uued noore- Tallinnas peetud vehklemisvõist-ga 2.10,70, mis on uueks Eesti re-mad
mehed esile tulema, sellejuii- lustel tuli Tallinna Pedagoogilise kördiks. Uue Eesti rekordi ujus ka
res teeb siiski muret, et raskeid Instituudi üliõpilane Toomas Hint Livio Vilberg. 200 m liblikujumi-mehi
ei jätku. Nimetatud võistlus N. Liidu epeemeestest pareniuselt ses ajaga 2.10,79.
00
Aidake kaasa
„VABA EESTLASE
levikule, sellega aitate kaasa
eesti keele säilitamisele!
^Samasugune ishokiläinevälj^^^^
püssirauast juba enne kui kiiul
nähtavale tuleb.
Ettekandele järgnes mõningal
tal 1990 on juba 1000-istmelisi, määral küsimusi, nende hulgas ka
võibolla isegi ilma piloodita. küsimus „õhuaukudest", mis pole
Kolmas võimalus on lennata mitte vaakuumid, vaid üles ja alla
kõrgemal, ja šeda ka tehakse. Prae- puhuvad vertikaalsed õhuvoolud
gused lennukid lendavad 15 km kuni 120 tunnikiirusega, misjärel
kõrgusel, aga sellestki pole küllalt, dr. E. Aruja lõpetas huviga kaasa-et
pauku vältida. Praegu paistab, elatava loenguõhtu tänjiga ja küt­et
nagu polekski lahendust, sega kohvile^
„Kas see oli ta enda luuletus?"
küsis Pärja.
„Kus nüüd seda!" ütles Mari.
„See on Kalju Lepik — aga lühen­datud
variant"
„Missugune see pikk variant
ort?" küsiti, „Kas sa Mari, tead?^'
„Tean, tean siin liikus kunagi
üks fotokoopia Lepiku „Mängu-mehest"
ja seal see lauluke seisis
nii:
,,Minul on karvased sääred
ja karvane rind.
Kogu küla peab ahviks mind.
Minu on õige jäme
tõrrepõhja hääl
õhtul hilja kui hõiskan
Aga mu süda on vaba,
vaba kui lind.
Ainult linnuks ei pea keegi
Ikka |a jälle naefdi, nii pidigi jä
tuju oli kõigil erakordselt" hea.
Mari arvas vist siiski tüdrukutele
liiga teinud olevat ja lisas: „Ma
tean seda sellest, et tänu kosmee­tikale
on minul eneselgi inimese
nägu!" Ta jutustas nüüd keda vor-kutaanlastest
ta all oli kohanud.
„Viira" hüüdis Lembi, „tahate,
ma rääjgin temast lõbusa loo? Ta
on pikk mees — te ju kõik teda
ei tunne hirmus andekas mate­maatik,
aga joob kah mis hirmus.
Hiljuti istusin seal all, kus Mari
teda praegugi nägi -—ja Ants oli
juba õige kõrges tuuris. Igatahes
ei tahtnud ettekandja talle enam
konjakit juurde tuua. Ta tõusis
lauast, kõikumata ja läks serveeri-misruumi
uksele. Kohviku alalise
stamm^külalisena tunti teda siin
hästi. Viira seadis enda „preilide"
ette, pani käe südamele ja ütles
väga armastusväärse häälega:
„Austatud daamid, ma deklamee­rin
teile ühe südant-leevendavalt
ilusa luuletuse! Nüüd!" hõikas ta
ja võttis uhke.poosi:
,,Minul on karvased sääred
jä karvane rind."
Ta lõi rusika vägeva mütsuga en­dale
rindu ning jätkas, hoopis
alandlikult:
„Ja sellepärast ma piilisua —-
nagu pisike lind."
Kahe meetri pikkune mees ja pi­sike
lind. Ettekandjad olid naerust
kõverad. Mina ka, ma ei olnud
sündmusekohast kaugel. Aga Vii­ra
sai viina sellel pärastlõunal nii
palju kui mahtus!"
„See on ju vahva, nagu Heiti
Talvik!"
,,Kas nüüd just nii, aga üks jä-relarbuja
see rootsimees muidugi
on."
Rohkem Lepikust ei räägitud,
sest Maril tuli meelde pärida:
„Kus Els on? Ta pidi tulema."
^„Taageperas", ütles Esta. ..Ra­vil.
Tal on tiisikus."
„Kahju," ütles Mari. „Ka Hel­mi
ei tule. Aga tervitab kõiki. Tea­te
ju, ta abiellus ühe Taanis õppi­nud
agronoomiga. Nad elavad Ti­hemetsas
—ja kevadiste tööde pä­rast
ei saanudki Helmi tulla. Van­gid
ja asumiselt eluga koju tulnud
andsid meie põllumajandusele pal­ju
värsket vana verd. — Olete,
naised, näinud Eestimaad? Laasta­tud
ja rüüstatud,, vanad sisselange­nud
katustega talumajad, risa-räsa
vedasid — ja võsa, võsa! Nagu pä­rast
Suurt Katku."
„Ega ta palju väiksem olnudki!"
ohkas Helin.
„Aga räägi parem enesest, Ma­ri!"
sekkus Pärja.
„Minul pole häda midagi, jäin
truuks oma laagriametile..."
„Issand! Ega sa ometi sibi po­le?"
,,01en küll, keerutas Mari .,oige
tihti tuleb siibreid kanda ja pissi-potte
tühjendada..."
„Muidugi", hõikas Lembi.. Rii­na
kirjutas, et lõpetasid õdede
kooli! Ja tema ja Ella ja Mae vist
samuti."
Mari seletas: „Meid ei võetud
enam ülikooli, arvasid, et kui üks
Beria juba on, siis aitab kõrgemast
haridusest; Aga teise käega nõud­sid
dokumenti. Ja need meü nüüd
Ofl." ;
Ella tahtis tõusta, aga Mari pa­lus,
oodaku, lasku ennast vähemalt
vaadatagi! Ei —-beebi Ootas ja^
siin juba pole parata midagi. —
Vahepeal oli Lembi kõnelema
hakanud ühest bussisõidust aastaid
tagasi. Ta vahtis läbi akna Torni­de
väljaku õitsvaid põõsaid ja
ühes peatuses märkas nende taus­tal
tuttava mehe figuuri. Kuidas
tuttav — niisugune juudi moodi
mees? See aga tuli esiuksest peale
ja istus juhikabiini taha pikipingi-le.
Ostis pileti ja hakkas mind vah­tima.
Mina teda samuti. Kus pa­gan
ma seda paksude prilliklaasi­dega
nägu olen näinud? Tema jäl-litab
ja jõllitab, lööb äkki plaksti
peoga vastu otsmikku — ja minul
kohe välgatab: ahahh, Jakobson!
Pagari uurimisosakonna juhataja,
Boris Kummi sõber Jakobson! ,,Sa
ei \unusta mind iial!" karjus ta
mulle kui mind pikalt ja kibedalt
oli piinanud! Olin unustani\d,
aga meelde t u l i . . . Vaatasin (täile
näkku ja naersin. Mul tuli' jette,
nagu kähistaks ta jälle: ,,s|]bcris
mädaned!" Ei mädanenud. Napsin
talle näkku. Aga mehike lõi sil^
mad oma paksude prillide taga ma­ha
ja\ kobis järgmises peatuses
bussist välja. Ta ei olnud enam
KGB-s, oli berianetsina välja löö­dud,
nagu ta sõber Kummgi," lõ­petas
Lembi.
„Ei löödud neid kuhugi välja,
kukkusid nagu timukad ikka, kõr­gemaile
kohtadele. Jakobson on
sotsiaalministri esimene asetäitja."
„Mida sa, Mari, küll kõike
tead!" miestas Pärja.
„Kõike mitte, aga üht-teist. Aga
ma räägin teile, kui soovite, ka
ühe loo oma adapteerumisest või
aklimatiseerumisest."
„Kõnele, kõnele!" hüüti.
„Kui ma siin töökohta vaatama
või Õieti otsinia hakkasin — siis
mind kuhugi ei võetud ega tahe­tud.
Mul ei olnud mingit doku^
menti hariduse kohta, isegi alusta­mata
alghariduse tunnistust mitte.
Ja oma tõelisest akadeemilisest
beeriaharidusest ma ei teinud min­git
saladust. Tõsi on, et lahlcete
juhatuste peale nõutasin lõpuks
Oktoobrirevolutsiooni ja Ülesehi­tustöö
arhiivist oma gümnaasiumi
lõputunnistuse ja saingi ärakir­ja.
Vaadake siis, kus meiesuguste
dokumente «talletatakse!"
Mari jätkas:
„Tööd võis leida ainult vabri­kus.
Proovisin. See oli tuim ja ar­mutu
tükitöö. Seda; ma enam teha
ei tahtnud. Elasin isa-ema juures
terve kuu, Isa oli vahepeal rehabi­liteeritud,
sai pensionigi — tülid
toime. Ja tegid kõik, et mind pä­rast
Venemaa laagrielu üles poj)u°
t^da. Ema küsis igal hommikul,
mida ma lõunaks soovivat. „Söön
kõike, mida aii^ult pakud!*^* Aga
see ei meeldinud emale, ta ei usku­nud,
ta tahtis tõesti valmistada
mulle mu lemmikroogasid. Siis
hakkasin veidi vaatama, mis neii
just tagavaraks on —^ seda kanges­ti
soovisingi. Nagu head valed ik­ka
— see ei paistnud läbi ja mul
õnnestus ema rõõmustada. Aga ise
märkasin oma üllatuseks, et mul
tõesti, enam mingeid lemmikroo-gasid
ei olnud: mis ma ka iganes
'sõin: kõik maitses ühtviisi. Alles
hiljem taipasin, et ma ei' tundnud
toitude erinevaid maitseid üldsegi.
Ainult mäletasin, aga ei. aistnud!
Teate, see kestis mitu aastat, enne
kui jälle hakkasin tundma, et kar­tul
I ja apelsiin pole sama maitse­ga!.."
„Imelik," ütles Esta,. „ma ei
märganud seda enda juures. Aj?a
nüüd kui takkajärgi meenutan ~
siis Maril on vist õigus."
„Aga oli hullematki", jätkas
Mari,„Minu kursusekaaslased ku­nagisest
ülikoolist tegid juubeli-kokkiituleku.
Mulle ja teistele„en-distele
vangidele"'saadeti pidulikud
kutsed: 10 aastat lõpetamisest, mis
sellest, et meie ei lõpetanud. Nad
oli üürinud terve väikse restorani,
see oli meie päralt ja mängis es-ipaklassiline
ansambel ja lauad olid
kaetud vägevalt. Kõik oli peen ja
ishikk natuke vana moodigi, peaae­gu
nagu p ä r i s . . . Mehed ja naised
tundsin kergesti ära, sõime, jõime
ja tantsisime. Naersin teiste nalja
ja tegin ise nalja •— aga iga minu­tiga
vallutas mind ikka selgem
teadvus: äin maa peal olen võõras!
(J^gneb)