1978-12-21-01 |
Previous | 1 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
¥ A
xsaa nniuriwijmanmr.il
Mr. 95 (8S38) XJCVII aasta&äik
ELMÜB
IGÄL TEISIPiUSYAL
JA NEUAPAEVAL
l. detsembril 1978 vBecembepZl,^^ Üksiknnmbri hind 49 cen^
PS3>
OB
Födfr@€iI«B prevlnfsi» |^ ©ncawiSfsis tundsid
Möödmiud madalal loimimud Tomtö
koosolekuil teatas koolikomltee esimees Hsna Lupp, et BigemaSe
Mmišed ^tsusasktustelt^ m kooMdäe Esss^ctusükm- toetust®
soodsaä(t«
Viimaste! aastatel pidevalt tõusvale
(kulude tasafeaalustamiseifcs
m väljastpoolt tulev toetus eriti
oMine ja otse vsjalik just praegu,
mü Toronto S5esti Seltsi Täieaidus-laooMdies
on 30(> õpilai^t ja õpp&.
asutuse alg- ja (keskkoolist on aastate
jooksul läbMinud üle 2000
<^ti Doore. / ' • ..
Süstemaatiline ja pidevalt toimuv
keele ning rteadmsstie
õpetamine ja (kasvatustöö vähemalt
seiniste.Memuste ja edugi
nõuab (kindlat majandusli!kik|i
alust, mida senini on kandnuä
sinult ^pemaiksud ja ©^ti orgaw
islsatsioonide toetused. ^ '
Neile üsaks võib õppeasutus
müüd iBTvestada ka^ valitsusasu-tote
toetustega. A
LäbiEMklmto j@ tostaMide
loomise ajal valitsusasutuste
esindajatega mii neiie meie Isoo-
Mde senisest tööst ja saavutustest
põhjalik ülevaade. Samuti selgus,
et võrreldes teiste rahvastega oleme
kuni siiani oma ressurssidega
saavutanud vähemalt sama häid
või isegi paremaid tagajärgi õ(pfpe-töös,
õppeasutuse stnitotuiiris
ja adm|nSstrais<>oni alal. Meie pedagoogilised
printsiibid j ä kpöli-
Ibmitee jK>oIt (kirjastatud cpikiid
leidsid samuti vastavate erialade
ininieste poolitäit Ä
toniust^ i
Föderaalvalitsus©
UM^ käesdeyäks t
said eesti koolid mitmekultuur!
ministeeriumilt kultuuri rika^
tumnse toettisskeemi raames.
Minister NoiunanC^fik oma kaaskirjas
koolikomitee esiaiieheie rõ-kitahnieie
koolides tehtava; töö
tMtsust kaimda ühiskonna ^t^
lus© seisfukotialt palub kogu
koolile, ses cn õpilastete, õpetajatele
ja lastevanemaüe, ©dasiam»
da oma p a r t a d soovid jäfci"ifaiks
eduks senisss töös. '
Äsja saadud toetus föderaalvssr
litsusest on õieti teisitkordne @e!
kalendriaiastal. ' ^ t a alul saadiud
esimeooe 14.800 oli miõeldud möödunud
kevadel lõppenud õip^p^s^ts^
kulude k^teiks.
Samuti võimaüi
jätta käesole^i^
su endiseks
iõusvaüe
Kooli kanda Jäävad endiselt osa
õpetajate töö hüvitus, ruumide
üür, mitoiesugused administratiivsed
ja teised õjppBtööga s©otud
Provintsi- ja omavalitsus® toe>
tus© saab täienduskool Toronto
linna haridusosakonna nji. pärandi
keelt õpetamise skeemi (Heri-tage
Languages Program) slusel.
See skeem, mis (katab algkoolide
tasemel tehtavat tööd, tugineb
provintsivalitsuse }iaridusminis-teeriumi
ja - omavalitsuse koolimaksudest
laökuvaile summadele
ja selle skeemi tegelikeks läbivii-jalks
on kohalikud, haridusosakonnad
vöi meie puhul Toronto
linna haridusosakorid (Toronto
Board, of Educätioh).
Mbirääkimi^^^^^ imieie koolide
tööga seotud oltiikordade ja er!^
soovide. ^: -s^taiiiseksi.toimusid':
p^aasjalifeÄ
M ^ u f e i tuli 'Ö'' koütailtid \
harldusminisfc^riumi ja^^^ 1^
otsene isiklik #ildis • ministrü^
Toetus haridusosakonnalt kujuneb
kogusummas suuremaks
kui varem njtoi^^ keskvalitsuse
toetus. See katab ühe öss^
algkooli õpetajate töö hüvituse
Ja õpilastele tasuta antavad
: pevahendM:k®os
kistavaid asjaolusid ja . jõüdi^ud
meü® soodsate anajanduslSke tu-lemiusteni
algkooU Jtöö; jäitkanü-sekš
senises kohas ja senisel (kujul
või isegi paremini, võivad
nüüd uuesti alata läbkääkimised
Toronto linna haridu&osakcamaga
kekakoolSe sama majanduslike
soodustuste ja eriti n.n. to^dlidi
andmise õiguse ©aamlseiks.
^ dets. teostas Montreal Eesti Segakoor vastu-külaskäigu Torontosse Peetri kogudfuse kooril©
CJantate Domino. Pärast menukat kontserti järgnes Gantate Domino jõulupuu^ kus kahele koori-e
anti tänutäheks roose. Pildil vasakult Karl J. Raudsepp, Montreali Eesti Segakoori juhatajö
Kipper, Gantate Donüno juhataja. Foto: Vaba EestlaÄ
HAMILTON (VE) — Surnute-pühal
õnnistas piiskop KarlRaud-sepp
hõbedast armulaua nõud,
tänades heldet annetajat ja paludes
jõudu ning cmnistust nende
riistade kasutajatele; Selle väärtusliku
aiHietuse kinkijaks . oi-kauaaegne
HamEtoni koguduselii-ge
Alma T o i^
äbikaassrprokurör V ' Tom-sonl
45. aastase s u n n a p ä^
lestuseiks, kes ipuhkab Ä n ^ t une'
• &ur^ - eesti^^
sena oli tütre Ellen Tomsbnl ma-lÄiseks,
kes ^ r i ^ 1 ^ a. Saiksa-niad.
ŠeUe ,,Raama^^
tu" õnnistas abipraost Tõnis
Nõittmik, paludes Õnnistust annetajale
ning tema sugulastele
siin ja toäuniaaLv^ ^ ^
See eriline ;ikija väärib kür
tust ja tänu kõikidelt kaasimaalas^
telt HamÜtohis ja ümbrusikonnas.
WASHINGTON — Ühendriikide
põimud teatavad, et tuleval keva-
#1 kukub maaümaruumist maa-
0dh Sikylabi nlmelihe suur uur
Äiisplatvõrm. Arvataikse, et suu^
Ä osa platvormist põleb maa/-
Ära atmosfääri jõiidmisel, 3?uid
•^põje^;^) ösadvvõiv^ siiski
BräIeiläidSkuda. Asjatundjad
kallaleeriyad, et kuigi Skylabi
teekoid ümber maakera kulgeb
üle inltme suurlinna, cm süsiki või-malus9diriimesite
haavata või sur-
3m saamiseks minimaalsed.
;. STOKHOIM • Stokhqlmis tohnunud lEesta EahviasnSukopi •
koosolekul 2. detsembril aiidis oniaisildikkude kogemuste põhjal
Eestis praegu valitsevast clukOTO
on okupeeritud Eestist Rootsi s a £ t e m d . E ^ selgitas
konkreetsete näidetega i m i ^ ^ proMs^^ (feestlascsd praegm;
;-pma:ködumaal:pes^
.BB .'la
TÄIPE5 — Taivani pealinnas Talpeisvalits«p^ suur pettmnus pärast s^^^ president
Carter teatas, et Washhigton annab oma ppmtilisetuimustuse konmiunistlilnile Hiinale js
katkestab oma, ^plqmastÜls^d sidemed Taivmil saarel asuva Rahvusliku Hiinaga. Rahvu&iku Hil-na.
president' Tshisng. € islme^ ^Ühcridriike selle sammu pärs^t „sjaloo suuilMaks pat-
• : President Tshiaag
vanis vaimul I oleva Kumintarig
partei juhtkonnale, et .Rahvusliku
Hiina valitsus ei alusta kunagi
Täivam ühendainüsei^^ kommu-siistliku
Hünaga. Tshiäng^ ü^
kommuinistlüc valitsus on kokku-;
mrisemiseläyeil :
.: 'siing ÜhendriMde valitsuse tum-
• austus . kommunistidele • aitab
"päästa'baridütide rezMimI, kes
on mõrvanud iriUjonÄ hiinlasi.
täipeis oh. "ühendrül^ide saatkonnahoone
ees' korraldatud de-moöistratMoone
ning politsei on
võtnud saatkonna erilise valve alla,
ühendriikii^ saäitkond on teinud
ühtlasi' ; TaJpeIs elavatele
ameerMastele teoriraldüse, et nad
katsuiksid yäitida tänavatele ilmu-
:mišt..-'::
Üliendriikide lähenemise kom-menteerhnisel:
oInud võrdlemist
tagasihoidlik.
Pikem koonmentaar kelle kohta ilmus
poolametliku uudisteagentuuri
Novosti väljaandes kus mainiti,
et ühendriikide ja Hüna va-hdiste
suhete. nomialiseerimine
annab riahu taotlejatele ja säilitajatele
veelgi rohkem põhjust valvel
olla Hiina järgmiste sammude
suhteis. :
MONTREAIi Montreali kohus
ancUs 100.000 doBarilise kautsjoni
vastu kuni kphituprotsessini
vabadus© abielupaarüe Jacques
j a liOuise Gosette-Truderile, keda
süüdistatakse^ Inglise^ kaubandusliku
esindaja James Grossi küüditamises
ja' (kinni hoidmises
1970. aastal. ^Abielüpaarü anti või-nialus
pärast Grossi vabastamist
siirduda Kuubale, kust nad hü-jem
reisisid Pariisi. Seal elasid
nad väga kitsastes oludes ja otsustasid
nüüd Kanadasse tagasi
pöörduda kuigi neid ootab pärast
paguluses veedetud aastaid Kanadas
kohtu alla andmine.
.Rutt Eliaser mainis, et kõik endised
organisatsioonid Eestis on
lõhutud. Seda usalduslikku koh-,
taiktimüstrit, mis on eelduseks
igasugusele rahvuslikule ühiskon-.
näle, ei -ole õieti 'kunagi enam saadud
taastada. "Seda on takistanud
ininiegtevaheline . umbusaldus ja
kaiiytIS.'-'. ^'Z'
• /Välismaades asuvatel eestlastel
on pea võimatu aru saada ja
mõista, mida õieti tähendab
liirm ja terror ja kuidas seda
• läbi teinud-Inimesed õieti käitE-
;: ;vad, :;•
•imisega pangas
'istreerimisemaks $2.00 isilnilt.
"^ende isiksuste müsteerium ja
nende originaalne panus jumala
mõtte arendamisel, Amos —
' • - Estra ..
itõlk kes Eestit külastavad või
üldse kodumaa-eestlastega suhtlevad
peaksid mõistma ja ära-õppima
need: koodid^' sümbolid "ja
yormid, kuidas totalitaarse ühiskonna
inimesed üksiteisega üldse
suhtlevad ja iiiEömktsiooni vaJ^
•tavad.;/. .
• Kui ollakse, näiteks; N . . Eestis
kusagü perekonnal külas, siis on
see alati perenaine|, kes kokku-ieppeliste
sümbolitega mõista, annab,
mida tuleb rääkida ja mida
mitte. Sest perenaine vastutab. e(t
ta kõiki kühlisi tunneb ja seega
ka teab, kuidas käituda jä kõneleda
ja kuidas mitte, ,
Edasi ettekandja kirjeldas venelaste
sissevoolu Eestisse ja
Isieloomustas täiesti venestunud
piirkondi PÕhja-Eestis*
Korterikitsikus on väga suur. Tallinnas
oh Mustaimäe piirkond välja
'ehitatud. Lasnamäest edasi on
kavastatud uued linnaosad kuni
200.000 elanikule. Suuremaks Tallinna
problöemiks on: yeepüudu^.
Referent andis ülevaate ka N .
Eesti tööstAistest, kirjeldades ter;-
vet; rida otse Moskvale allutatud
suurtööstüsi, mida tal oU ameti"
isikuna võimalus külastada.
Tarinnas on arvukalt relvat©--
Ilaseid^ mis on tegelikku „prb-duktsiopni"
varjavad hoopis
teist la^di tegevusega.
Sloskvaiö vdlutatu^ suurr ja
tööstuse kaudu toimub Eesti ekspluateerimine
ja halastamatu välja
'kumamine. Kõig^ tõsisemaibs
sotsiaalseks probleemiks on alkoholism.
Karskusliikumine puudub
täielikult. 1978. a. sademieterohke
suve ja üleujutuste tägajärjeifcs
on, et Eesti kuulutati isegi katastroofi
piirkonnaks. Ikalduse, ya-ruštainisprobleemide
raskuste jä
karmima polütilise surve tõttu cai
praegune üldpilt kodumaa olukorrast
iktoissiinge. ^
esmas[
teisipäeval 26» detsembril
toif?iefiiSB tcslitys ja
BSÜS
nber, mis scia-
B 27, detsemi)-
mm, 23o detsemb-
¥@bG Eestfdse'' toimetus ja fGlHus
Tellimiskapong lk.
mrp: T H . I l J i m i M l l l l l j m ^ '
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , December 21, 1978 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1978-12-21 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e781221 |
Description
| Title | 1978-12-21-01 |
| OCR text | ¥ A xsaa nniuriwijmanmr.il Mr. 95 (8S38) XJCVII aasta&äik ELMÜB IGÄL TEISIPiUSYAL JA NEUAPAEVAL l. detsembril 1978 vBecembepZl,^^ Üksiknnmbri hind 49 cen^ PS3> OB Födfr@€iI«B prevlnfsi» |^ ©ncawiSfsis tundsid Möödmiud madalal loimimud Tomtö koosolekuil teatas koolikomltee esimees Hsna Lupp, et BigemaSe Mmišed ^tsusasktustelt^ m kooMdäe Esss^ctusükm- toetust® soodsaä(t« Viimaste! aastatel pidevalt tõusvale (kulude tasafeaalustamiseifcs m väljastpoolt tulev toetus eriti oMine ja otse vsjalik just praegu, mü Toronto S5esti Seltsi Täieaidus-laooMdies on 30(> õpilai^t ja õpp&. asutuse alg- ja (keskkoolist on aastate jooksul läbMinud üle 2000 <^ti Doore. / ' • .. Süstemaatiline ja pidevalt toimuv keele ning rteadmsstie õpetamine ja (kasvatustöö vähemalt seiniste.Memuste ja edugi nõuab (kindlat majandusli!kik|i alust, mida senini on kandnuä sinult ^pemaiksud ja ©^ti orgaw islsatsioonide toetused. ^ ' Neile üsaks võib õppeasutus müüd iBTvestada ka^ valitsusasu-tote toetustega. A LäbiEMklmto j@ tostaMide loomise ajal valitsusasutuste esindajatega mii neiie meie Isoo- Mde senisest tööst ja saavutustest põhjalik ülevaade. Samuti selgus, et võrreldes teiste rahvastega oleme kuni siiani oma ressurssidega saavutanud vähemalt sama häid või isegi paremaid tagajärgi õ(pfpe-töös, õppeasutuse stnitotuiiris ja adm|nSstrais<>oni alal. Meie pedagoogilised printsiibid j ä kpöli- Ibmitee jK>oIt (kirjastatud cpikiid leidsid samuti vastavate erialade ininieste poolitäit Ä toniust^ i Föderaalvalitsus© UM^ käesdeyäks t said eesti koolid mitmekultuur! ministeeriumilt kultuuri rika^ tumnse toettisskeemi raames. Minister NoiunanC^fik oma kaaskirjas koolikomitee esiaiieheie rõ-kitahnieie koolides tehtava; töö tMtsust kaimda ühiskonna ^t^ lus© seisfukotialt palub kogu koolile, ses cn õpilastete, õpetajatele ja lastevanemaüe, ©dasiam» da oma p a r t a d soovid jäfci"ifaiks eduks senisss töös. ' Äsja saadud toetus föderaalvssr litsusest on õieti teisitkordne @e! kalendriaiastal. ' ^ t a alul saadiud esimeooe 14.800 oli miõeldud möödunud kevadel lõppenud õip^p^s^ts^ kulude k^teiks. Samuti võimaüi jätta käesole^i^ su endiseks iõusvaüe Kooli kanda Jäävad endiselt osa õpetajate töö hüvitus, ruumide üür, mitoiesugused administratiivsed ja teised õjppBtööga s©otud Provintsi- ja omavalitsus® toe> tus© saab täienduskool Toronto linna haridusosakonna nji. pärandi keelt õpetamise skeemi (Heri-tage Languages Program) slusel. See skeem, mis (katab algkoolide tasemel tehtavat tööd, tugineb provintsivalitsuse }iaridusminis-teeriumi ja - omavalitsuse koolimaksudest laökuvaile summadele ja selle skeemi tegelikeks läbivii-jalks on kohalikud, haridusosakonnad vöi meie puhul Toronto linna haridusosakorid (Toronto Board, of Educätioh). Mbirääkimi^^^^^ imieie koolide tööga seotud oltiikordade ja er!^ soovide. ^: -s^taiiiseksi.toimusid': p^aasjalifeÄ M ^ u f e i tuli 'Ö'' koütailtid \ harldusminisfc^riumi ja^^^ 1^ otsene isiklik #ildis • ministrü^ Toetus haridusosakonnalt kujuneb kogusummas suuremaks kui varem njtoi^^ keskvalitsuse toetus. See katab ühe öss^ algkooli õpetajate töö hüvituse Ja õpilastele tasuta antavad : pevahendM:k®os kistavaid asjaolusid ja . jõüdi^ud meü® soodsate anajanduslSke tu-lemiusteni algkooU Jtöö; jäitkanü-sekš senises kohas ja senisel (kujul või isegi paremini, võivad nüüd uuesti alata läbkääkimised Toronto linna haridu&osakcamaga kekakoolSe sama majanduslike soodustuste ja eriti n.n. to^dlidi andmise õiguse ©aamlseiks. ^ dets. teostas Montreal Eesti Segakoor vastu-külaskäigu Torontosse Peetri kogudfuse kooril© CJantate Domino. Pärast menukat kontserti järgnes Gantate Domino jõulupuu^ kus kahele koori-e anti tänutäheks roose. Pildil vasakult Karl J. Raudsepp, Montreali Eesti Segakoori juhatajö Kipper, Gantate Donüno juhataja. Foto: Vaba EestlaÄ HAMILTON (VE) — Surnute-pühal õnnistas piiskop KarlRaud-sepp hõbedast armulaua nõud, tänades heldet annetajat ja paludes jõudu ning cmnistust nende riistade kasutajatele; Selle väärtusliku aiHietuse kinkijaks . oi-kauaaegne HamEtoni koguduselii-ge Alma T o i^ äbikaassrprokurör V ' Tom-sonl 45. aastase s u n n a p ä^ lestuseiks, kes ipuhkab Ä n ^ t une' • &ur^ - eesti^^ sena oli tütre Ellen Tomsbnl ma-lÄiseks, kes ^ r i ^ 1 ^ a. Saiksa-niad. ŠeUe ,,Raama^^ tu" õnnistas abipraost Tõnis Nõittmik, paludes Õnnistust annetajale ning tema sugulastele siin ja toäuniaaLv^ ^ ^ See eriline ;ikija väärib kür tust ja tänu kõikidelt kaasimaalas^ telt HamÜtohis ja ümbrusikonnas. WASHINGTON — Ühendriikide põimud teatavad, et tuleval keva- #1 kukub maaümaruumist maa- 0dh Sikylabi nlmelihe suur uur Äiisplatvõrm. Arvataikse, et suu^ Ä osa platvormist põleb maa/- Ära atmosfääri jõiidmisel, 3?uid •^põje^;^) ösadvvõiv^ siiski BräIeiläidSkuda. Asjatundjad kallaleeriyad, et kuigi Skylabi teekoid ümber maakera kulgeb üle inltme suurlinna, cm süsiki või-malus9diriimesite haavata või sur- 3m saamiseks minimaalsed. ;. STOKHOIM • Stokhqlmis tohnunud lEesta EahviasnSukopi • koosolekul 2. detsembril aiidis oniaisildikkude kogemuste põhjal Eestis praegu valitsevast clukOTO on okupeeritud Eestist Rootsi s a £ t e m d . E ^ selgitas konkreetsete näidetega i m i ^ ^ proMs^^ (feestlascsd praegm; ;-pma:ködumaal:pes^ .BB .'la TÄIPE5 — Taivani pealinnas Talpeisvalits«p^ suur pettmnus pärast s^^^ president Carter teatas, et Washhigton annab oma ppmtilisetuimustuse konmiunistlilnile Hiinale js katkestab oma, ^plqmastÜls^d sidemed Taivmil saarel asuva Rahvusliku Hiinaga. Rahvu&iku Hil-na. president' Tshisng. € islme^ ^Ühcridriike selle sammu pärs^t „sjaloo suuilMaks pat- • : President Tshiaag vanis vaimul I oleva Kumintarig partei juhtkonnale, et .Rahvusliku Hiina valitsus ei alusta kunagi Täivam ühendainüsei^^ kommu-siistliku Hünaga. Tshiäng^ ü^ kommuinistlüc valitsus on kokku-; mrisemiseläyeil : .: 'siing ÜhendriMde valitsuse tum- • austus . kommunistidele • aitab "päästa'baridütide rezMimI, kes on mõrvanud iriUjonÄ hiinlasi. täipeis oh. "ühendrül^ide saatkonnahoone ees' korraldatud de-moöistratMoone ning politsei on võtnud saatkonna erilise valve alla, ühendriikii^ saäitkond on teinud ühtlasi' ; TaJpeIs elavatele ameerMastele teoriraldüse, et nad katsuiksid yäitida tänavatele ilmu- :mišt..-':: Üliendriikide lähenemise kom-menteerhnisel: oInud võrdlemist tagasihoidlik. Pikem koonmentaar kelle kohta ilmus poolametliku uudisteagentuuri Novosti väljaandes kus mainiti, et ühendriikide ja Hüna va-hdiste suhete. nomialiseerimine annab riahu taotlejatele ja säilitajatele veelgi rohkem põhjust valvel olla Hiina järgmiste sammude suhteis. : MONTREAIi Montreali kohus ancUs 100.000 doBarilise kautsjoni vastu kuni kphituprotsessini vabadus© abielupaarüe Jacques j a liOuise Gosette-Truderile, keda süüdistatakse^ Inglise^ kaubandusliku esindaja James Grossi küüditamises ja' (kinni hoidmises 1970. aastal. ^Abielüpaarü anti või-nialus pärast Grossi vabastamist siirduda Kuubale, kust nad hü-jem reisisid Pariisi. Seal elasid nad väga kitsastes oludes ja otsustasid nüüd Kanadasse tagasi pöörduda kuigi neid ootab pärast paguluses veedetud aastaid Kanadas kohtu alla andmine. .Rutt Eliaser mainis, et kõik endised organisatsioonid Eestis on lõhutud. Seda usalduslikku koh-, taiktimüstrit, mis on eelduseks igasugusele rahvuslikule ühiskon-. näle, ei -ole õieti 'kunagi enam saadud taastada. "Seda on takistanud ininiegtevaheline . umbusaldus ja kaiiytIS.'-'. ^'Z' • /Välismaades asuvatel eestlastel on pea võimatu aru saada ja mõista, mida õieti tähendab liirm ja terror ja kuidas seda • läbi teinud-Inimesed õieti käitE- ;: ;vad, :;• •imisega pangas 'istreerimisemaks $2.00 isilnilt. "^ende isiksuste müsteerium ja nende originaalne panus jumala mõtte arendamisel, Amos — ' • - Estra .. itõlk kes Eestit külastavad või üldse kodumaa-eestlastega suhtlevad peaksid mõistma ja ära-õppima need: koodid^' sümbolid "ja yormid, kuidas totalitaarse ühiskonna inimesed üksiteisega üldse suhtlevad ja iiiEömktsiooni vaJ^ •tavad.;/. . • Kui ollakse, näiteks; N . . Eestis kusagü perekonnal külas, siis on see alati perenaine|, kes kokku-ieppeliste sümbolitega mõista, annab, mida tuleb rääkida ja mida mitte. Sest perenaine vastutab. e(t ta kõiki kühlisi tunneb ja seega ka teab, kuidas käituda jä kõneleda ja kuidas mitte, , Edasi ettekandja kirjeldas venelaste sissevoolu Eestisse ja Isieloomustas täiesti venestunud piirkondi PÕhja-Eestis* Korterikitsikus on väga suur. Tallinnas oh Mustaimäe piirkond välja 'ehitatud. Lasnamäest edasi on kavastatud uued linnaosad kuni 200.000 elanikule. Suuremaks Tallinna problöemiks on: yeepüudu^. Referent andis ülevaate ka N . Eesti tööstAistest, kirjeldades ter;- vet; rida otse Moskvale allutatud suurtööstüsi, mida tal oU ameti" isikuna võimalus külastada. Tarinnas on arvukalt relvat©-- Ilaseid^ mis on tegelikku „prb-duktsiopni" varjavad hoopis teist la^di tegevusega. Sloskvaiö vdlutatu^ suurr ja tööstuse kaudu toimub Eesti ekspluateerimine ja halastamatu välja 'kumamine. Kõig^ tõsisemaibs sotsiaalseks probleemiks on alkoholism. Karskusliikumine puudub täielikult. 1978. a. sademieterohke suve ja üleujutuste tägajärjeifcs on, et Eesti kuulutati isegi katastroofi piirkonnaks. Ikalduse, ya-ruštainisprobleemide raskuste jä karmima polütilise surve tõttu cai praegune üldpilt kodumaa olukorrast iktoissiinge. ^ esmas[ teisipäeval 26» detsembril toif?iefiiSB tcslitys ja BSÜS nber, mis scia- B 27, detsemi)- mm, 23o detsemb- ¥@bG Eestfdse'' toimetus ja fGlHus Tellimiskapong lk. mrp: T H . I l J i m i M l l l l l j m ^ ' |
Tags
Comments
Post a Comment for 1978-12-21-01
