1977-12-20-01 |
Previous | 1 of 16 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Library 56255 . • - j a h v a s , kes käis pimeduses/on simrt ; Ägust näiwd; M kes elasid sunna- ^rarjü maai;on valgus paistrmd." : KMkuaknast ^paistis valgus. Kuuskedel süüdati .^uluküünlad. üle lumise välja kostsid pühalikud kellahelid kaugele, kaugele. >. Palvelisi nad kutsusid pühakotta. Tuletasid meelde,, et jälle on jõuludp Biümureväljal laulis ingel õnnistegija sünnist Süs kogunes vana auväärne Jumalakoda täis kirikulist. Äriiassd orelihelid ja otsekui tormiks paisus võimäls jõululaul. Hingesse tungisid evangeeliimii s^nad, mida jõulutiüede säras luges õpetaja: ,,Äga see sündis neil p ä e v i l . . J a oli tollel rõõmusõnumil imelik jõud, mis muutus külmag! südame soojaks. Oli tunne nagu Õitseksid jäisel ning himisel lagendikul kõige kaunhnad lüled. Olid iilendayad nood hetked kallil õhtul püliäkoja vanade võlviäe a l l. Ent süs, IvUi vzfikis laul ja rõõmsad orelihelid saaisid kirikust lahkujaid, sooviti üksteisele õnnistatud jõulusid ning pühalikus harduses sanimu-ti alla-kiriloimäest. Koju viisJõuMumine teelähi metsade, ülp uinuvate talunurmede, üle soode ja liUtude. Ja koduski oli välgust, soojust, hellust ja õnne rohkem Imi kunagi varem. Olid alanud jõulud, kallid ning rõõmsad rahupühad. Nii cli see kord ^ s t a t e eest. Ent nüüd on kõik teisiti. Kodukiriku aknast ei paista enam tuld. Kella vaikne suu on suletud. K i r i l i on varemeis. Tõuluõhtu kogi^dus. endistest aegadest on laiali paisatud võõrastesse maadesse. Paijud head inimesed on ära läinud surmavarjude maale. Rahvad käivad piniedus(es. Küsivad valguse järele. Oota^ väid päikese tõusu. Igatsevad tõelist rahu, mis parandaks rasked haavad ning teeks terveks purustatud südamed.^Ent kuskile käUgele — otseloii tühjusse ~ k^ob ränduri küsimus: „Valvur, ons palju veel ööd?" lEi anta vastust. Tundub hagu muutuks öö veel siingemaks. Isegi näljast kujutatakse Ja räägitakse. Otsitakse kodu kodutule. On tõesti nagu elaksime surmavarju maal. Kõik näib olevat ääretidt pime meie ümber. Yaga tabavalt kirjutab kusljiil kodumaa kirjanik Ä. Mälk: ,Pilvede all on vaähest väga pime. Seal on siis kõige pimedam, kui inimesed on eemal oma kodude valgusest ja täeyas nende peade kohal on võõras ning öö nende ümber kuri." See ön meie saatus. Nüsugune on rada, mida peame käima. Oleme nagu rändurid hallil lõputa tee!. Kuhu see'koijd.kulgeb,-ei tea. Aga sääraseid teekäijaid on lõpmata palju. Tuhanded teed tulvil koduta inimesi. Seal oh liiehi ja naisi, jalutuid ning väsinud noori j a nutvaid sülelapsi. Kõik nad kannavad rasket risti, mille asetanud nende õlgadele aastaid väldanud kohutav sõda. Samane räiinäk pole midagi muud kui käik pimeduses ja elu surmavarjude maal. Kuid kuskilt ilusamast maailmast tõuseb imekaunist unenäost muistse tõotuse hääl, „rahvas, kes käis pimeduses, on suurt valgust näinutJ; nende üle, kes elasid surmavarju maal, on .valgus paistnud." ;. , / : _ . ' ' , Too prohvetlik Imulutus aastatuhande kaugusest osutub elavaks sillaks, mis ühendab Petlemma pülia öö sündmused muistsete tõotuste aegadega. Jõululapse sünd on Jumala tõotuste täideminek. Prohvetlil^e ennustuste radadelt piihitakse ära unustuse tolm. Muistsete karjaste Juurde tuli Jumala käskjalg ja ütles neile:„Ärge kartke? SeSt vaata, ma loiulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale; sest teile on sündinud täna Taaveti linnas Õnnistegija, kes on Issand Kristus." Selle pühaliku rõõmu säras muutub süda hellaks. Hing tunneb, et Jõuluevangeeliumil, jõulUr laulu Ja jõuluvalgusel on siiski ka tänapäeval veel imeline jõud, mis teeb kartliku südame julgeks nlhg rõõmsaks, toob meie pimedasse ellu vai Suletud uks avaneb. Keset valusaid mälestusi am-. miikadunud jõuluõhtust kodukirikus, keset pettumust, häda, kurbust, vaeva Ja viletsust elustuvad lootused pääsmlsest, valgijstatud kodurandadest ja jõululuioijstest tuttavatest teedest. Äkki ununeb kõik valu. On nagu pattaks päikene ränduri kahvatuid palgeid, ööst huig pimedusest kulgeb tee hommikusse. Üle surmavarju maa paistab valgus. Jälle on püha öö. Sunnib Jõululaps. Ootab kannatav maailm lunastust, armu halastust... Külm süda: peab jälle soojaks saama, Peab tundma, et uut elu ei ehita viha, vaen, usaldamatus, kättemaks. Ainult armastus loob ja ehitab üles kodu, mis seisab varemeis, parandab sillad, mis on veel katki. •., Selles usus ka meie elame, kajuiatame, loodame. Selles ilusas ning maailmavõitvas usus,, et ometi kord Jälle saaks uuesti üles ehitatud põletatud ja mahakistud koda, et kodukirilqi aknast paistaks valgiis, et Jõulukuuskedel süüdataks küünlad... Ja üle lumise välja kostaksid pühaUkiul Mriku- • \kellahelM;kauge!ep kaugde.;.• • • , ,Ämuran, Amüran, kuhu tõttad sa tähakiirgust täis Säraval rajal? Sinu lambad kas heitnud on magama, et poi® Neil etiamsind vaja? Ja miks hõljub nü palju valgust me Eele, nagii läheiks päike kuldsa^ „Ära päri; vaid tule minuga, ©t otsida vastsündind v Kuningat, näe — .kõik karjused tulevad kaasa! Taevastel Tuulitel helgivad kuldinglitel kuiikiirtest flöö Ön kuldsarved' huultel... neist kõlavad meie söödid." „Amuran,. on tõsi, see valgus küH pole just öölügist Ja kõik tõttavad'nagu ootaks neid pidu. Aga kuningat otsid sa Millisest riigist, tulles keset lammaste ridu?". . ,>Cõrgustes põleb veel tuhat ]'5ket ja ingel käskis meid Minna jä otsida Last, kelle kätes on Kuninga sau, veel hiilgab Alla taeva saadiku rada, ingel ütles, minge ja. andlce Tal a u ! " ^^.muran, nüüd minugi kõrvu kõlab viis läbi tuulte ning Mu süda saab virgeks, et otsida vaja, seda imelist tähtedest. Kroonitud väikest, keüe läbi öö muutunud valguse kirksaks." Nad läksid.... mida kaugemal karjas, sääl pimenes rada, üks täht ülal võttis neid juhatada... vana hütt, vana sõim. Kuivand õlgede kulla leidsid laotatult üle põrandamulla. I<;a.rjas koju jäetud väetid veised j a uted, noore naise Fale, mis Imame ja nutet^ ning ses. vaesuse hütis, Tuultel, üks Lapsxjke magas naeratiis huul^^^^^ Viivu seisid ka;rjused tummalt mures, kes olid nad kaotanud . Valguse lätte? Ent ime! Täht paistis korraga Lapse kohalt, üle Ta Lauba, iile ta käte. Sääl avas Laps sumad nü selged, nii pühad. Jõulutähe niinetuse aiU tuixneb eesti mütoloogia heledat tMite,, inis paistab meil jöuiu 'ajal idas õhtui umbes 20 Icraiadi teõrgusesl horisondilt. Täht 'kuulub Veomer he tähtkujusse j a kannab astro^ noomias nimetust Käpella, Jõulutähe nimetuse on ta saanud meil "ilmselt asjaolust, et ta jõulude ajal on heleda tähena iiäha, mee-nutades seega . evangeeliumi ju-, tustust tähest Betlehema kohal. MilliBe oli tõeliae evangeeliumis jutustatud jõulutäiit, sele kohta on avaldatud mitmeid iiksteisele vaistukäivaid uurimusi. Kepler öll veendumusel, et tegemist ei saa^. n u d o l a mitte kinnistäbtede ega komeetidega, vaid planeetidega. Ta uuris planeetide konjunktsi-- oone minevikus ning esitas väite, ' et Matteuse evangeeliumis, mainitud. Betlehema tähe realiteeti võib. seletada Jupiteri ja Saturni väga - lähedase konjimktsiooniga meie. ajaarvamise järele 7. aastal enne j Kristust. Sama väidet kinnitas veel. prof Hennig 1936. pärast põhjalikimiaid uurimusi. Ta märgib, .et kahe heleda planeedi väga lähedane asend või lõunamaa nähtavuse juures;neid inderytifitsfei-da ühe heleda tähena, K u i smcM i nõnda, siis jõuab autor otsusele, et Kristuse sünniaeg on tegelilmlt. meie aj aar/amise algusest 7 aas-tat varem. Olgu mainitud, et meie ajaarvamine aj alooliselt põhineb naunl? Dionysiuse annitisteie, kes' ©las 530-te aastate ümber. Tema järgi toimus Kristuse sünd 753. a. .pärast Rooma linna asutamist. Kuid teiselt poolt on ajalooliste tähtpäevade kaudu selgunud, et Kristuse sünd pidi toimum^ vairem: On saadud nimelt andmeid He-rodese surma kohta, mis loimus 4. aastal enne. Kristuse sündi, meie ajaarvamise järgi. Teiselt j poolt on teada, et Kristuse sündi-/ mine evangeeliumi järgi pidi toimuma Herod^e elua j ai. Sellega näib tõestuvat ka Keplejri väide. i 1
Object Description
Rating | |
Title | Vaba eestlane , December 20, 1977 |
Language | et |
Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
Date | 1977-12-20 |
Type | application/pdf |
Format | text |
Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
Identifier | Vaba e771220 |
Description
Title | 1977-12-20-01 |
OCR text | Library 56255 . • - j a h v a s , kes käis pimeduses/on simrt ; Ägust näiwd; M kes elasid sunna- ^rarjü maai;on valgus paistrmd." : KMkuaknast ^paistis valgus. Kuuskedel süüdati .^uluküünlad. üle lumise välja kostsid pühalikud kellahelid kaugele, kaugele. >. Palvelisi nad kutsusid pühakotta. Tuletasid meelde,, et jälle on jõuludp Biümureväljal laulis ingel õnnistegija sünnist Süs kogunes vana auväärne Jumalakoda täis kirikulist. Äriiassd orelihelid ja otsekui tormiks paisus võimäls jõululaul. Hingesse tungisid evangeeliimii s^nad, mida jõulutiüede säras luges õpetaja: ,,Äga see sündis neil p ä e v i l . . J a oli tollel rõõmusõnumil imelik jõud, mis muutus külmag! südame soojaks. Oli tunne nagu Õitseksid jäisel ning himisel lagendikul kõige kaunhnad lüled. Olid iilendayad nood hetked kallil õhtul püliäkoja vanade võlviäe a l l. Ent süs, IvUi vzfikis laul ja rõõmsad orelihelid saaisid kirikust lahkujaid, sooviti üksteisele õnnistatud jõulusid ning pühalikus harduses sanimu-ti alla-kiriloimäest. Koju viisJõuMumine teelähi metsade, ülp uinuvate talunurmede, üle soode ja liUtude. Ja koduski oli välgust, soojust, hellust ja õnne rohkem Imi kunagi varem. Olid alanud jõulud, kallid ning rõõmsad rahupühad. Nii cli see kord ^ s t a t e eest. Ent nüüd on kõik teisiti. Kodukiriku aknast ei paista enam tuld. Kella vaikne suu on suletud. K i r i l i on varemeis. Tõuluõhtu kogi^dus. endistest aegadest on laiali paisatud võõrastesse maadesse. Paijud head inimesed on ära läinud surmavarjude maale. Rahvad käivad piniedus(es. Küsivad valguse järele. Oota^ väid päikese tõusu. Igatsevad tõelist rahu, mis parandaks rasked haavad ning teeks terveks purustatud südamed.^Ent kuskile käUgele — otseloii tühjusse ~ k^ob ränduri küsimus: „Valvur, ons palju veel ööd?" lEi anta vastust. Tundub hagu muutuks öö veel siingemaks. Isegi näljast kujutatakse Ja räägitakse. Otsitakse kodu kodutule. On tõesti nagu elaksime surmavarju maal. Kõik näib olevat ääretidt pime meie ümber. Yaga tabavalt kirjutab kusljiil kodumaa kirjanik Ä. Mälk: ,Pilvede all on vaähest väga pime. Seal on siis kõige pimedam, kui inimesed on eemal oma kodude valgusest ja täeyas nende peade kohal on võõras ning öö nende ümber kuri." See ön meie saatus. Nüsugune on rada, mida peame käima. Oleme nagu rändurid hallil lõputa tee!. Kuhu see'koijd.kulgeb,-ei tea. Aga sääraseid teekäijaid on lõpmata palju. Tuhanded teed tulvil koduta inimesi. Seal oh liiehi ja naisi, jalutuid ning väsinud noori j a nutvaid sülelapsi. Kõik nad kannavad rasket risti, mille asetanud nende õlgadele aastaid väldanud kohutav sõda. Samane räiinäk pole midagi muud kui käik pimeduses ja elu surmavarjude maal. Kuid kuskilt ilusamast maailmast tõuseb imekaunist unenäost muistse tõotuse hääl, „rahvas, kes käis pimeduses, on suurt valgust näinutJ; nende üle, kes elasid surmavarju maal, on .valgus paistnud." ;. , / : _ . ' ' , Too prohvetlik Imulutus aastatuhande kaugusest osutub elavaks sillaks, mis ühendab Petlemma pülia öö sündmused muistsete tõotuste aegadega. Jõululapse sünd on Jumala tõotuste täideminek. Prohvetlil^e ennustuste radadelt piihitakse ära unustuse tolm. Muistsete karjaste Juurde tuli Jumala käskjalg ja ütles neile:„Ärge kartke? SeSt vaata, ma loiulutan teile suurt rõõmu, mis saab osaks kõigele rahvale; sest teile on sündinud täna Taaveti linnas Õnnistegija, kes on Issand Kristus." Selle pühaliku rõõmu säras muutub süda hellaks. Hing tunneb, et Jõuluevangeeliumil, jõulUr laulu Ja jõuluvalgusel on siiski ka tänapäeval veel imeline jõud, mis teeb kartliku südame julgeks nlhg rõõmsaks, toob meie pimedasse ellu vai Suletud uks avaneb. Keset valusaid mälestusi am-. miikadunud jõuluõhtust kodukirikus, keset pettumust, häda, kurbust, vaeva Ja viletsust elustuvad lootused pääsmlsest, valgijstatud kodurandadest ja jõululuioijstest tuttavatest teedest. Äkki ununeb kõik valu. On nagu pattaks päikene ränduri kahvatuid palgeid, ööst huig pimedusest kulgeb tee hommikusse. Üle surmavarju maa paistab valgus. Jälle on püha öö. Sunnib Jõululaps. Ootab kannatav maailm lunastust, armu halastust... Külm süda: peab jälle soojaks saama, Peab tundma, et uut elu ei ehita viha, vaen, usaldamatus, kättemaks. Ainult armastus loob ja ehitab üles kodu, mis seisab varemeis, parandab sillad, mis on veel katki. •., Selles usus ka meie elame, kajuiatame, loodame. Selles ilusas ning maailmavõitvas usus,, et ometi kord Jälle saaks uuesti üles ehitatud põletatud ja mahakistud koda, et kodukirilqi aknast paistaks valgiis, et Jõulukuuskedel süüdataks küünlad... Ja üle lumise välja kostaksid pühaUkiul Mriku- • \kellahelM;kauge!ep kaugde.;.• • • , ,Ämuran, Amüran, kuhu tõttad sa tähakiirgust täis Säraval rajal? Sinu lambad kas heitnud on magama, et poi® Neil etiamsind vaja? Ja miks hõljub nü palju valgust me Eele, nagii läheiks päike kuldsa^ „Ära päri; vaid tule minuga, ©t otsida vastsündind v Kuningat, näe — .kõik karjused tulevad kaasa! Taevastel Tuulitel helgivad kuldinglitel kuiikiirtest flöö Ön kuldsarved' huultel... neist kõlavad meie söödid." „Amuran,. on tõsi, see valgus küH pole just öölügist Ja kõik tõttavad'nagu ootaks neid pidu. Aga kuningat otsid sa Millisest riigist, tulles keset lammaste ridu?". . ,>Cõrgustes põleb veel tuhat ]'5ket ja ingel käskis meid Minna jä otsida Last, kelle kätes on Kuninga sau, veel hiilgab Alla taeva saadiku rada, ingel ütles, minge ja. andlce Tal a u ! " ^^.muran, nüüd minugi kõrvu kõlab viis läbi tuulte ning Mu süda saab virgeks, et otsida vaja, seda imelist tähtedest. Kroonitud väikest, keüe läbi öö muutunud valguse kirksaks." Nad läksid.... mida kaugemal karjas, sääl pimenes rada, üks täht ülal võttis neid juhatada... vana hütt, vana sõim. Kuivand õlgede kulla leidsid laotatult üle põrandamulla. I<;a.rjas koju jäetud väetid veised j a uted, noore naise Fale, mis Imame ja nutet^ ning ses. vaesuse hütis, Tuultel, üks Lapsxjke magas naeratiis huul^^^^^ Viivu seisid ka;rjused tummalt mures, kes olid nad kaotanud . Valguse lätte? Ent ime! Täht paistis korraga Lapse kohalt, üle Ta Lauba, iile ta käte. Sääl avas Laps sumad nü selged, nii pühad. Jõulutähe niinetuse aiU tuixneb eesti mütoloogia heledat tMite,, inis paistab meil jöuiu 'ajal idas õhtui umbes 20 Icraiadi teõrgusesl horisondilt. Täht 'kuulub Veomer he tähtkujusse j a kannab astro^ noomias nimetust Käpella, Jõulutähe nimetuse on ta saanud meil "ilmselt asjaolust, et ta jõulude ajal on heleda tähena iiäha, mee-nutades seega . evangeeliumi ju-, tustust tähest Betlehema kohal. MilliBe oli tõeliae evangeeliumis jutustatud jõulutäiit, sele kohta on avaldatud mitmeid iiksteisele vaistukäivaid uurimusi. Kepler öll veendumusel, et tegemist ei saa^. n u d o l a mitte kinnistäbtede ega komeetidega, vaid planeetidega. Ta uuris planeetide konjunktsi-- oone minevikus ning esitas väite, ' et Matteuse evangeeliumis, mainitud. Betlehema tähe realiteeti võib. seletada Jupiteri ja Saturni väga - lähedase konjimktsiooniga meie. ajaarvamise järele 7. aastal enne j Kristust. Sama väidet kinnitas veel. prof Hennig 1936. pärast põhjalikimiaid uurimusi. Ta märgib, .et kahe heleda planeedi väga lähedane asend või lõunamaa nähtavuse juures;neid inderytifitsfei-da ühe heleda tähena, K u i smcM i nõnda, siis jõuab autor otsusele, et Kristuse sünniaeg on tegelilmlt. meie aj aar/amise algusest 7 aas-tat varem. Olgu mainitud, et meie ajaarvamine aj alooliselt põhineb naunl? Dionysiuse annitisteie, kes' ©las 530-te aastate ümber. Tema järgi toimus Kristuse sünd 753. a. .pärast Rooma linna asutamist. Kuid teiselt poolt on ajalooliste tähtpäevade kaudu selgunud, et Kristuse sünd pidi toimum^ vairem: On saadud nimelt andmeid He-rodese surma kohta, mis loimus 4. aastal enne. Kristuse sündi, meie ajaarvamise järgi. Teiselt j poolt on teada, et Kristuse sündi-/ mine evangeeliumi järgi pidi toimuma Herod^e elua j ai. Sellega näib tõestuvat ka Keplejri väide. i 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1977-12-20-01