1980-08-28-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
VABA EESTLANE neljapäeval, 28. augustil 1980 28, 1980 - N r , 65
OOTAMATULT LMimroD ABMA^T^^^F JA VENDA
sündinud 10. septmbril 1919 Kihelkonnal
sujnud 17.
Igal sügisel MetsaMlMM)!^^^^^^^ MÜ-l koostöös Tar^Instt^
rida loenguid, kasutades selleks kangemalt tulnud lektordd. Tänavu oü enne kursust kaks ja samapalju
loenguid pärast seda. Esimesel kursusejärgsel loenguõhtul oK pal^^
kes nagu inertsist oma lektoreüe järgnesid.
EMA Ja Ä NELLI
õde ALVnNE abikaasaga Rootsis
vend JULIUS perekonnaga Säulf Sl^. Maries
vennatütar VHVI abikaasaga
vennapoeg SULEV abikaasaga
Möödunud pühapäevasel loengu- Septembrist 1939 jaanuarini 1945
õhtul oli lektoriks prof. Tõnu Par- vähenes eesti rahvaste 25% vorming,
esitades demograafilise uuri- ra. Kui 1949. a. küüditati 80.0ÕÖ,
muse 1949. aasta küüditamisest siis on kaotused 1949. aastaks üks
Eestis. Enne loengut tutuvustas te- kolmanik Eesti rahvaarvust, mis
da lühidalt MÜ poolt Käbi Lokk. on suurim mida ,ükski riik Eui-oo-
T. Parming on pikemat aega uu- pas selle sõja ajal koges ja on Ees-rinud
seda õudset momenti eesti t i suurmaks katastroofiks i^ast
r^hva ajaloos, märkides, et seda on 13. sajandit. ;
seni vähe üüritud:
ARMABT FEREIOMNASÕPRA JA KOOLIÕDE
neiuna Lainis
sündinud 20^ augustil 1905
•25; a i m s t l l IS
ÖELLA
1949, a. klassifitseerima maarahvast,
hiljein kä ise' tunnstades, et
oli tehtud tooreid vigu.
Mõnes vallas leiti, et kõik talunikud
on kulakud, teises neid peagu
/ ' e i leitud.:-:
Sõjajärgses Eestis oli maarahva
arv üsna muutmatu, 1947. a. oli
80:000 on väga tõenäoline arves- Eestis 586.0QOmaaelanikku, kui
tus, kui uurida kolhooside rajamise neist 13% on kulakud, süs jareli-kohta
^avaldatud dokuniente. Eestis kult M ar-v oli' 80.000 lä-oli
1944. a. 850.000 inimest. Esime- hedal ja see on kõige täpsem arv,
sel vüsaastakul kasvas rabvastik mida saame arvestada, kuni N.
Imni veerand müjoni võrra. E i ole Lüdustati^^
Ta iitles, et rahvastikuüselt vaa- teada, k^^^^ olenes ilvest, täpsemad andmed,
dates tähendas küüditamine väga küi palju sisserännust. On teada, et Pärast ettekannet järgnes diskus-olulist
osa, kuna tekkinud Mheinik- esimesel viisaastakul oli sisserän- sioon ja prof. T. Parming täiendas
ku täideti' muulastega, eriti kuna dajaid 232.000. Kuid võib olla, et veel mitmeti oma ,loengut. Ta rõ-
Baltikum valiti N.BüdurasketöQs-Ä maha hutas, et • küüditamine viidi läbi
tuse piirkonnaks. Kõditamisega J^ahvä arvust^ kol-kaotas
eesti rahvas elujõuüse osa, kuidas N. Liidus arvesta^^^^^
mis halvas sõjajärgset rahvastiku si* kes on vanglais jt. kohtades, nädala jooksul saadeti Eestist väl-taastamist.
1939—49. aastal oüd ^NSV ajaloo kolmandas köites ja 80.000 inimest, kelle asemel too-eesti
rahva kaotused umbes üks J^^^gita^se, et „kulakud .saadeti di Venemaalt muulasi.
Alles vumase
siil on huvi selle vastu, nagu kogu
Baltikumi probleeniide vasti,
suurenenud.
KAUAAEGSET AR3VCAST SÕPRA
EESTI SIHTKAPITAL.
\ EANADAS:
Annetused ja testamendi-pärandused
oh tulumaksuyabad.
Annetaja soovid täidetakse.
958 Broadview Ave. Toronto.
Ont. M4K 2R6
' kolmandik eestlaste koguarvust, ^^a ajutiselt'-
mis on olnud suurimaks rahvastiku
kaotuseks eesti ajaloos.
Esitades küsimuse, miks ^selline
rahvusmõrv teostati, leidis ta, et
1959. a. rahvaloendusel pii eestlasi
N . Liidus 96.000 väljaspool Ees-
Hiljem on küüditatute teed käinud
ka 1950. a. suurpuhastus partei
liikmeskonnas, kuid need arvud
ei saa olla suured.
VERNER JÜRGENS sa
KONSTANTIN TREIALT
ELMAR MÄEUMBAED perekonnaga
seda tehti tõenäoliselt ideoloogüisil f eada, ^l^s see^arv M m ^ Küsimusele, kui palju küüdita-vajadusil
rahva kolhoosidesse sun- f'"^ ^'"^ ' ' ^ " ^ alade tuist on tulmid tagasi, vastas refe-dimiseks.
Ehkki eesüased ei alhi- ^^'^^^'^V ^e^' et selle kohta ei ole seni
nud survde kolhoseerimiseks, ei oü Eestis ja N. Liidus mingisuguseid andmeid saadud,
olnud rahva hulgas sellele siiski ^^kku 1.135.000 eestlast, 1959. a. see K u i neid üldse Eesti rahvastikust
mitte suurt vastusöisu arv oli 989.000, On ilmne, et rahvus- maha ei arvestatatüdki, siis ei saa
eestlaste arv vähenes ca 15%. ütelda, kas nad tagasi tulid.
72.000 asus sõja lõpul läänes. Vai- —V ' -. ' ' -
dav enamus Eestisse sisserändajad © Saksamaal, Karlsruhe uues vä-
Teiseks põ:
maha suruda
kumine.
s .oH> et
metsavendade
ei saanud oüä eestlased, vaid muu-.hUjgigujtg nö^iandepunktis naistele
• Kui suur oli see kaotus? Ta m.'*^^''^;^^^^^
: les/et seni on olnud a r ^ ^ ^ noom Anne Kippar.keUe abikaasa
saabusid väga spekulatiivne. N. Eesti pole
LUGUPEETUD JA ARMAST
49; aastaü suurem kui mainitud.
Kui küüditatuid oli 80.000
OTTAWA ---Montreali saabusid vaga speKuiaxiw^^^ ^"'^ siis peaks sisserändaiaid olema
Euroopast kaks i ü m ^ ^
ditatute arv.
mälestavad
KÄRLA
BENNO ALVET
KAAREL B E T L EM
VILLU VIESTEN abikaasaga
hokimängijat vennad Petr ja An- Paguluses on mmetatud 40^90.000 ^
ton Stastny'd, kes kuulusid tshehhi i^n^est. Kuid koik need: arvud on
rahvusmeeskoMa kuid hüppasid ^ olukorras spekulatiivsed.
äsja ära Austrias jä palusid Ka- y^atamata 1948/49. aasta suurele
nada võimude juures asüüli. Mõ- ^aiyudite maksustamisele, oli 1949,
lemad vennad, kelledest P % on a. märtsis ainult 8% talundeist lii- On ümunud põhjaHkke materjale
23 ja Anton 21-aastane, o i f juba tunud kolhoosidega. Mõni nädal põUümajanduse koUektiviseerimi-kokkuleppe
sõlminud Ganada Na- jiüjem juba 28% ja pärast fcüüdita- sest. Kui käiduks täpselt partei
tional Hoküügasse kuuluva Quebec mist i . maiks 69%, varsti, aga sel- eeskirjade järgi, süs olnuks valdav
Nordiques meeskonnaga liitumi- lejärel valdav enamus. Põhüiseks osa eesti maarahvast kulakute
i seks. Kanada meesfkondades man- põhjuseks oü 29. märtsü toimunud klassi kuuluvad. Püriks oli 30 hek-arhitekt
Mait Kippar, kes lõpetanud
Saksamaal arhitektina ülikooli
jäi sinna töötama, omades alalise
elukoha Rootsis, Ta abikaasa, sot-
©emograafüiseit ei;saa kunagi sionoom Anne Kippar, lõpetas Lun-välja
arvestada) kui suur oU küü-^i ülikooli ja asus pärast seda
Kalrsruhesse abikaasa juurde, olles
sekl end hästi läbi löoiiud.
»imc@e j ä r ve
:PkekOffid.P00M*ile
Toronto Eeisti Pensionäride Klubi
gib juba viis tshehM, te o n ^ a k ^ mida venelased ise tari suurune talu. See talundite osa korraldas neljapäeval, 21. augustil;
on nimetanud kulakute klassi likvi- oli eesti põllumajanduses väga olu- oma traditsioomlise, liihepäevase
deerimiseks, sellepärast, et kulak- ime osa^ tootes 1939. a, 42% kõigist väljasõidu Torontost 80= klm. kaugu-
Ms oli teinud vastutööd kolhoseeri- põllumajanduse toodangust. sel asuvasse Ontario provintsi Sib-meeskondadest
ära hüpanud
läände elama jäänud. V
ja
ootamatu sorma puhul
avaldame südamest kaastunnet
KOSTJA ja AMÄNBA EÜNO
STOKHOLM - Lembit Tudiku
nimelisest mäiestusfondist on
1980. aasta muušikastipendium kr.
6000.— suuruses määratud Jaan
Seimilev ' r
J . Seim õpib koorijuhtimise
(klassis Stokholmi Muusikaülikoo-misele.
Tegemist oi!
roriga. Eesti NSV ajalooraama-
: tus p ENE's nimetatakse seda
sündmust kirjeldades, et ,„kula-saadeti
välja". ^
Esimese arvestusega tehti 14,5% baid Poinfi parki,
talurahvast kulakuiks, kuid See ei Kell 9.30 homm. alustasid kaks
rahuldanud valiku tegijaid. Siis ja- koolibussi esinaise F. Tertsi korral-gati
rahvas kolme ossa, kellest 13% dusel 63-e kaasasõitjaga sõitu läbi
olid kulakud, 38 % keskmikud Ja kauni looduse Suttoni suunas. Siht-
49% maapi-oletaarlased. Viimane kohta jõudmisel ootasid, bussidest
klass oli niigi ; meelevaldne, kuid väljujaid paarkümmend Royal
Meie südamlik täau kõigüe, kes meie venna
N. Liit pole seni andnud ühtki ar- ühiskonnas kus proletariaati ei oi- Beachis ja ümbruses elavat klubi-vu
äraviidute arvulise koosseisu nudki, kuidas saanuks õigustada kaaslast ja saabujate sõpru. Peale
üle. Rootsis elav. A. Purre on saa-kulakute Massi kaotamist.^ ^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^v
lis. Samal ajal juhendab ta laulu- jj^^ ühelt Nõukogude Eesti ameti- N. Liidu süsteemis on protsendid ti ranÖa, kus avati kaasavõetud
gruppi Homne Päev ja juhatab ühingu tegelaselt äraviidute arvuks ainsad, müle alusel saadakse tea- vÕileivapaki'd ja kohvinõud ning
Stokliohni Eesti Noortekoori. Va- gO.OOO, mida t a on tarvitanud oma da, kui palju inimesi küüditati. Alu^ maitsta,
rem ön ta olnud muusikaõpetajaks artikleis. 80.000 on väga tõonäoline seks on, kui suur oü rahvastikust Pärai'st kehakinnitust ja kohvi
Stokholmi Eesti Algkoolis. \ ^^^^ ' Makute protsent.- Partei asus joomist ^k^^ suplemas,
ärasaatoüsest osa võtsid j a lilledega ku'stu kaunistasid.
Meie eriline tänu õp. 0. Piihm'ile, Toronto Eesti Maja
ja
Lembit Tuuliku mälestusfond
asub Eesti Laenu-Hoiu ühisuse
juures jä selle juhatusse kuuluvad
H. Kiisk. Eesti Kultuurikoondise
esindajana, J . Ungerson Eesti Komitee
ja A. Ventsel Eesti Laenu-
Hoiu ühisuse
ÕBE Ja VENB
362 Danforth Ave.
Toronto, O l i
M4K 1N8 . 1
FLOWERS & GIFTS
Eestlaste peolt eelistatud ja traditsiooniliseks
115. aast& teeninud
sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega.
Moderniseeritud avarad ruumid, fcvalifits^ritud personal
küllaldaselt parkimisennmii.
' Väärikas teenimine
T , ' L . MORRISON — Funeral Dlrector
467 SherkJunae S t , Toronto, O n i M4S IKS
Teleion 924-1408
. Koori 1980—1081 aasta tegevus alga!:^
lauluharjutustega neljapäeval,
11. septembril kell 19.30 Toronto
Eesti Mašaikeskmises saalis.
Soovime head jällenägemist senistele
koorüükmetele j ä teretulemast
kõigüe muusika- ja lauluhuvilistele,
kes meie ridades veel pole
laulnud, aga uute liikmetena
meiega soovivad ühineda.
Kooril on sel hooajal ettenäha
uus ja suurem tegevuskaya, mis
saab meie pika talve palju kergemini
talutavamaks tegema ja igapäevasele
elule palju vaheldust
tooma.
Teretulemast kõfe
TORONTO EESTI SEGAKOORI
JUkATUS
© Näitleja ja dekoraator Roman.
Väli tähistas' 26. juunü Stokholmis
oma 70 aastast sünnipäeva.
Värsked ja esmaklassilised lilledigaks
Kunstkäsitöid kinkideks: ehted, merevaik^
puunikerdnsed, keraamika^
Räägitakse eesti, lati ja inglise keelt.
vüdeti aega bridzhi ja malemänguga,
päevitati, vesteldi tuttavate ja
sõpradega, külastati Eüdon Halli,
mis on Sibbaldi mälestusmuuseum.
Väljasõitjäte hulgas oli seekord
vähem neid, kes varem Simcoe
järvel kalastamas käisid, sest ka
nende read on hõredamaks jäänud.
Mitmed neist on jäädavalt lahkunud
ja teistel jälle on raske, aastate
koormat kanda, mis ei võimalda
enam, pikka reisi ette võtta.
KeU 5 p.l. koguneti tagasi sõiduks
busside juurde, kus toimus
pildistamine, sooviti lahkujatele
mahajääjate poolt head reisi ja õn-helikku
koju jõudmist.
: Pensloiäride. pere: m .kogunenud'. tagasisõiduks -.busside' Juurdeo Foto: J . Säägi
Nr. 65
t03Hi
MUUi
i l
PEl
KLAV
21oJ
Tord
Te
Teed
mm
SOO^
I I
KA
Tii
i
. 1
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , August 28, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-08-28 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e800828 |
Description
| Title | 1980-08-28-04 |
| OCR text | VABA EESTLANE neljapäeval, 28. augustil 1980 28, 1980 - N r , 65 OOTAMATULT LMimroD ABMA^T^^^F JA VENDA sündinud 10. septmbril 1919 Kihelkonnal sujnud 17. Igal sügisel MetsaMlMM)!^^^^^^^ MÜ-l koostöös Tar^Instt^ rida loenguid, kasutades selleks kangemalt tulnud lektordd. Tänavu oü enne kursust kaks ja samapalju loenguid pärast seda. Esimesel kursusejärgsel loenguõhtul oK pal^^ kes nagu inertsist oma lektoreüe järgnesid. EMA Ja Ä NELLI õde ALVnNE abikaasaga Rootsis vend JULIUS perekonnaga Säulf Sl^. Maries vennatütar VHVI abikaasaga vennapoeg SULEV abikaasaga Möödunud pühapäevasel loengu- Septembrist 1939 jaanuarini 1945 õhtul oli lektoriks prof. Tõnu Par- vähenes eesti rahvaste 25% vorming, esitades demograafilise uuri- ra. Kui 1949. a. küüditati 80.0ÕÖ, muse 1949. aasta küüditamisest siis on kaotused 1949. aastaks üks Eestis. Enne loengut tutuvustas te- kolmanik Eesti rahvaarvust, mis da lühidalt MÜ poolt Käbi Lokk. on suurim mida ,ükski riik Eui-oo- T. Parming on pikemat aega uu- pas selle sõja ajal koges ja on Ees-rinud seda õudset momenti eesti t i suurmaks katastroofiks i^ast r^hva ajaloos, märkides, et seda on 13. sajandit. ; seni vähe üüritud: ARMABT FEREIOMNASÕPRA JA KOOLIÕDE neiuna Lainis sündinud 20^ augustil 1905 •25; a i m s t l l IS ÖELLA 1949, a. klassifitseerima maarahvast, hiljein kä ise' tunnstades, et oli tehtud tooreid vigu. Mõnes vallas leiti, et kõik talunikud on kulakud, teises neid peagu / ' e i leitud.:-: Sõjajärgses Eestis oli maarahva arv üsna muutmatu, 1947. a. oli 80:000 on väga tõenäoline arves- Eestis 586.0QOmaaelanikku, kui tus, kui uurida kolhooside rajamise neist 13% on kulakud, süs jareli-kohta ^avaldatud dokuniente. Eestis kult M ar-v oli' 80.000 lä-oli 1944. a. 850.000 inimest. Esime- hedal ja see on kõige täpsem arv, sel vüsaastakul kasvas rabvastik mida saame arvestada, kuni N. Imni veerand müjoni võrra. E i ole Lüdustati^^ Ta iitles, et rahvastikuüselt vaa- teada, k^^^^ olenes ilvest, täpsemad andmed, dates tähendas küüditamine väga küi palju sisserännust. On teada, et Pärast ettekannet järgnes diskus-olulist osa, kuna tekkinud Mheinik- esimesel viisaastakul oli sisserän- sioon ja prof. T. Parming täiendas ku täideti' muulastega, eriti kuna dajaid 232.000. Kuid võib olla, et veel mitmeti oma ,loengut. Ta rõ- Baltikum valiti N.BüdurasketöQs-Ä maha hutas, et • küüditamine viidi läbi tuse piirkonnaks. Kõditamisega J^ahvä arvust^ kol-kaotas eesti rahvas elujõuüse osa, kuidas N. Liidus arvesta^^^^^ mis halvas sõjajärgset rahvastiku si* kes on vanglais jt. kohtades, nädala jooksul saadeti Eestist väl-taastamist. 1939—49. aastal oüd ^NSV ajaloo kolmandas köites ja 80.000 inimest, kelle asemel too-eesti rahva kaotused umbes üks J^^^gita^se, et „kulakud .saadeti di Venemaalt muulasi. Alles vumase siil on huvi selle vastu, nagu kogu Baltikumi probleeniide vasti, suurenenud. KAUAAEGSET AR3VCAST SÕPRA EESTI SIHTKAPITAL. \ EANADAS: Annetused ja testamendi-pärandused oh tulumaksuyabad. Annetaja soovid täidetakse. 958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6 ' kolmandik eestlaste koguarvust, ^^a ajutiselt'- mis on olnud suurimaks rahvastiku kaotuseks eesti ajaloos. Esitades küsimuse, miks ^selline rahvusmõrv teostati, leidis ta, et 1959. a. rahvaloendusel pii eestlasi N . Liidus 96.000 väljaspool Ees- Hiljem on küüditatute teed käinud ka 1950. a. suurpuhastus partei liikmeskonnas, kuid need arvud ei saa olla suured. VERNER JÜRGENS sa KONSTANTIN TREIALT ELMAR MÄEUMBAED perekonnaga seda tehti tõenäoliselt ideoloogüisil f eada, ^l^s see^arv M m ^ Küsimusele, kui palju küüdita-vajadusil rahva kolhoosidesse sun- f'"^ ^'"^ ' ' ^ " ^ alade tuist on tulmid tagasi, vastas refe-dimiseks. Ehkki eesüased ei alhi- ^^'^^^'^V ^e^' et selle kohta ei ole seni nud survde kolhoseerimiseks, ei oü Eestis ja N. Liidus mingisuguseid andmeid saadud, olnud rahva hulgas sellele siiski ^^kku 1.135.000 eestlast, 1959. a. see K u i neid üldse Eesti rahvastikust mitte suurt vastusöisu arv oli 989.000, On ilmne, et rahvus- maha ei arvestatatüdki, siis ei saa eestlaste arv vähenes ca 15%. ütelda, kas nad tagasi tulid. 72.000 asus sõja lõpul läänes. Vai- —V ' -. ' ' - dav enamus Eestisse sisserändajad © Saksamaal, Karlsruhe uues vä- Teiseks põ: maha suruda kumine. s .oH> et metsavendade ei saanud oüä eestlased, vaid muu-.hUjgigujtg nö^iandepunktis naistele • Kui suur oli see kaotus? Ta m.'*^^''^;^^^^^ : les/et seni on olnud a r ^ ^ ^ noom Anne Kippar.keUe abikaasa saabusid väga spekulatiivne. N. Eesti pole LUGUPEETUD JA ARMAST 49; aastaü suurem kui mainitud. Kui küüditatuid oli 80.000 OTTAWA ---Montreali saabusid vaga speKuiaxiw^^^ ^"'^ siis peaks sisserändaiaid olema Euroopast kaks i ü m ^ ^ ditatute arv. mälestavad KÄRLA BENNO ALVET KAAREL B E T L EM VILLU VIESTEN abikaasaga hokimängijat vennad Petr ja An- Paguluses on mmetatud 40^90.000 ^ ton Stastny'd, kes kuulusid tshehhi i^n^est. Kuid koik need: arvud on rahvusmeeskoMa kuid hüppasid ^ olukorras spekulatiivsed. äsja ära Austrias jä palusid Ka- y^atamata 1948/49. aasta suurele nada võimude juures asüüli. Mõ- ^aiyudite maksustamisele, oli 1949, lemad vennad, kelledest P % on a. märtsis ainult 8% talundeist lii- On ümunud põhjaHkke materjale 23 ja Anton 21-aastane, o i f juba tunud kolhoosidega. Mõni nädal põUümajanduse koUektiviseerimi-kokkuleppe sõlminud Ganada Na- jiüjem juba 28% ja pärast fcüüdita- sest. Kui käiduks täpselt partei tional Hoküügasse kuuluva Quebec mist i . maiks 69%, varsti, aga sel- eeskirjade järgi, süs olnuks valdav Nordiques meeskonnaga liitumi- lejärel valdav enamus. Põhüiseks osa eesti maarahvast kulakute i seks. Kanada meesfkondades man- põhjuseks oü 29. märtsü toimunud klassi kuuluvad. Püriks oli 30 hek-arhitekt Mait Kippar, kes lõpetanud Saksamaal arhitektina ülikooli jäi sinna töötama, omades alalise elukoha Rootsis, Ta abikaasa, sot- ©emograafüiseit ei;saa kunagi sionoom Anne Kippar, lõpetas Lun-välja arvestada) kui suur oU küü-^i ülikooli ja asus pärast seda Kalrsruhesse abikaasa juurde, olles sekl end hästi läbi löoiiud. »imc@e j ä r ve :PkekOffid.P00M*ile Toronto Eeisti Pensionäride Klubi gib juba viis tshehM, te o n ^ a k ^ mida venelased ise tari suurune talu. See talundite osa korraldas neljapäeval, 21. augustil; on nimetanud kulakute klassi likvi- oli eesti põllumajanduses väga olu- oma traditsioomlise, liihepäevase deerimiseks, sellepärast, et kulak- ime osa^ tootes 1939. a, 42% kõigist väljasõidu Torontost 80= klm. kaugu- Ms oli teinud vastutööd kolhoseeri- põllumajanduse toodangust. sel asuvasse Ontario provintsi Sib-meeskondadest ära hüpanud läände elama jäänud. V ja ootamatu sorma puhul avaldame südamest kaastunnet KOSTJA ja AMÄNBA EÜNO STOKHOLM - Lembit Tudiku nimelisest mäiestusfondist on 1980. aasta muušikastipendium kr. 6000.— suuruses määratud Jaan Seimilev ' r J . Seim õpib koorijuhtimise (klassis Stokholmi Muusikaülikoo-misele. Tegemist oi! roriga. Eesti NSV ajalooraama- : tus p ENE's nimetatakse seda sündmust kirjeldades, et ,„kula-saadeti välja". ^ Esimese arvestusega tehti 14,5% baid Poinfi parki, talurahvast kulakuiks, kuid See ei Kell 9.30 homm. alustasid kaks rahuldanud valiku tegijaid. Siis ja- koolibussi esinaise F. Tertsi korral-gati rahvas kolme ossa, kellest 13% dusel 63-e kaasasõitjaga sõitu läbi olid kulakud, 38 % keskmikud Ja kauni looduse Suttoni suunas. Siht- 49% maapi-oletaarlased. Viimane kohta jõudmisel ootasid, bussidest klass oli niigi ; meelevaldne, kuid väljujaid paarkümmend Royal Meie südamlik täau kõigüe, kes meie venna N. Liit pole seni andnud ühtki ar- ühiskonnas kus proletariaati ei oi- Beachis ja ümbruses elavat klubi-vu äraviidute arvulise koosseisu nudki, kuidas saanuks õigustada kaaslast ja saabujate sõpru. Peale üle. Rootsis elav. A. Purre on saa-kulakute Massi kaotamist.^ ^^^^^^^^^^^^ ^^^^^^^^^^^^v lis. Samal ajal juhendab ta laulu- jj^^ ühelt Nõukogude Eesti ameti- N. Liidu süsteemis on protsendid ti ranÖa, kus avati kaasavõetud gruppi Homne Päev ja juhatab ühingu tegelaselt äraviidute arvuks ainsad, müle alusel saadakse tea- vÕileivapaki'd ja kohvinõud ning Stokliohni Eesti Noortekoori. Va- gO.OOO, mida t a on tarvitanud oma da, kui palju inimesi küüditati. Alu^ maitsta, rem ön ta olnud muusikaõpetajaks artikleis. 80.000 on väga tõonäoline seks on, kui suur oü rahvastikust Pärai'st kehakinnitust ja kohvi Stokholmi Eesti Algkoolis. \ ^^^^ ' Makute protsent.- Partei asus joomist ^k^^ suplemas, ärasaatoüsest osa võtsid j a lilledega ku'stu kaunistasid. Meie eriline tänu õp. 0. Piihm'ile, Toronto Eesti Maja ja Lembit Tuuliku mälestusfond asub Eesti Laenu-Hoiu ühisuse juures jä selle juhatusse kuuluvad H. Kiisk. Eesti Kultuurikoondise esindajana, J . Ungerson Eesti Komitee ja A. Ventsel Eesti Laenu- Hoiu ühisuse ÕBE Ja VENB 362 Danforth Ave. Toronto, O l i M4K 1N8 . 1 FLOWERS & GIFTS Eestlaste peolt eelistatud ja traditsiooniliseks 115. aast& teeninud sama perekonna poolt väljakujunenud traditsioonidega. Moderniseeritud avarad ruumid, fcvalifits^ritud personal küllaldaselt parkimisennmii. ' Väärikas teenimine T , ' L . MORRISON — Funeral Dlrector 467 SherkJunae S t , Toronto, O n i M4S IKS Teleion 924-1408 . Koori 1980—1081 aasta tegevus alga!:^ lauluharjutustega neljapäeval, 11. septembril kell 19.30 Toronto Eesti Mašaikeskmises saalis. Soovime head jällenägemist senistele koorüükmetele j ä teretulemast kõigüe muusika- ja lauluhuvilistele, kes meie ridades veel pole laulnud, aga uute liikmetena meiega soovivad ühineda. Kooril on sel hooajal ettenäha uus ja suurem tegevuskaya, mis saab meie pika talve palju kergemini talutavamaks tegema ja igapäevasele elule palju vaheldust tooma. Teretulemast kõfe TORONTO EESTI SEGAKOORI JUkATUS © Näitleja ja dekoraator Roman. Väli tähistas' 26. juunü Stokholmis oma 70 aastast sünnipäeva. Värsked ja esmaklassilised lilledigaks Kunstkäsitöid kinkideks: ehted, merevaik^ puunikerdnsed, keraamika^ Räägitakse eesti, lati ja inglise keelt. vüdeti aega bridzhi ja malemänguga, päevitati, vesteldi tuttavate ja sõpradega, külastati Eüdon Halli, mis on Sibbaldi mälestusmuuseum. Väljasõitjäte hulgas oli seekord vähem neid, kes varem Simcoe järvel kalastamas käisid, sest ka nende read on hõredamaks jäänud. Mitmed neist on jäädavalt lahkunud ja teistel jälle on raske, aastate koormat kanda, mis ei võimalda enam, pikka reisi ette võtta. KeU 5 p.l. koguneti tagasi sõiduks busside juurde, kus toimus pildistamine, sooviti lahkujatele mahajääjate poolt head reisi ja õn-helikku koju jõudmist. : Pensloiäride. pere: m .kogunenud'. tagasisõiduks -.busside' Juurdeo Foto: J . Säägi Nr. 65 t03Hi MUUi i l PEl KLAV 21oJ Tord Te Teed mm SOO^ I I KA Tii i . 1 |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-08-28-04
