Vaba eestlane , August 28, 1980

              EESTLANE neljapäeval, 28. augustü - Thursday, August 28,1980 Nr, 65
*ii-n J n I innmnagamig f "^'tiini
VABADE EESTLASTE HMLEI
VÄIiJAANDJÄ: O/Ü Vaba .Eestlane, 135 Tecumseth St. Tor©ntos.
PEATOIMETAJA M a r i Arro :
TOIMETAJA: Hannes Oja
POSTIAADRESS: P.O.B0X 70, Stn.C, Toronto Oat. M6J 3M7
TELEFONID: toimetus 364-7521, talitus (tellimised,
eüpeditsioon) 364-7675
TELLIMISHINNAD Kanadas: aast^^ $35.—,
veerandaastas $10.50, kiripostiga aastas $58.—,
ja veerandaastas $16.—
väljaspool Kanadat: aastas $38.-r,
tas $ 2 1 . — ja veerandaastas $ 1 1 . — . Kiripostiga USA-s: aastas
$61.—^ poolaastas $32.50 ja veerandaastas $17.—
LENNUPOSTIGA ülemere-Maadesse: aastas $72.—, pool
$36.— ja veerandaastad $19.—.
Aadressi muudatus 50 c. — Üksiknumbri hiid 45 c.
mm
mmm
••y-->y.
m
iiilpi
•ms;
mm
m
w
Äi vÄ'>X
i
•:':':':v-:*^>:'i<i:'::
(Published by Free Estonian Publisher Ltd., 135
Toronto Ont. M6J 2H2
Võimumäng Poolas kiiresti levi- viimaste andmete põhjal isegi töö-
:md streigiliikumise ümber ei ole liste ametmhiiigute moodustami-veel'
vaibunud, kuid ometi on juba seni demokraatlikul alusel. Järel-lüüd
esile kerkinud terve rida uii- andmistele ja kompromissidele sü­si
aspekte, mis lasevad vaadelda gavama Ja dramaatilisema üme
kõikvõimast kommunistlikku par- andmiseks on partei keskkomitee
ieid läbi inimliku prilli ning vüvad vallandanud terve rea ministreid
järeldustele, et ka kõige Julmemad ja isegi poliitbüroo lükmeid, kes
Ja tugevamad diktatuurid peavad on tehtud praeguste majanduslike
järelandmisi tegema kui nad põr- raskuste Ja ummiku tekkimisel pa­kuvad
rahva üksmeelsele vastupa- tüoinasteks. See võte tundub tege-aule.
Teise olulise momendina likult kosmeetilise operatsioonina,
l)eab |ahjuks kinni naelutama, et kuna viga ei seisa niivõrd isikutes
lääneriikide nõutus, argtus Ja saa- kui diktaatorlikus kommunistlikus
matus esinevad poola tööliste strei- süsteemis. Tekib paratamatult kü-gi
ajal samades külluslikkudes ara- simus — miks on mõned ministrid
austes nagu meie seda Juba varem ja partei funktsionäärid tekkinud
)leme märganud Ida-Euroqpasor- olukorras rohkem süüdlased kui
Eesti Rahvusnõukogu ja Balti
Komitee Stokholmis on kogunud
ajalehtede väljalõikeid, mis on pü­hendatud
ESTO-80-le või sellega
seoses Palti rükide probleemidele.
Need väljalõiked, mis hõlmavad
ajavahemiku 1. Juunist kuni 10. au­gustini
1980 annavad huvitava pildi
Rootsi ja teiste rükide suhtumisest
Eestisse, eestlastesse ning teistes-se
Balti rükidesse Ja rahvastesse.
Arvo Hormi andmetel ilmus 70
päeva kestel Rootsi ajakirjanduses
626 balti teemadel kirjutatud ar-tiklit
— Juunis 64, juulis 510 ja au­gustis
esimese kümne päeva kestel
52. Sellele arvide lisanduvad veel
väljalõiked norra, soome Ja teiste
välisrükide pressist, milliseid on
kogusummas 110. Otse ESTO
kohta oli Rootsis Juunis kujutisi
12, Juuljs 400, augustis 20 ja väljas-pool
Rootsist 50, kokku ligi pöoltu-
• hat.
Need on üsna aukartustäratavad
arvud Ja näitavad kui suur tähtsus
on Ülemaailmsetel Eesti Päevadel
Ja sellisel suurel eestlaste kokku­tulekul
meie pürgimuste vUjelemi-üliköolis
õppivad eesti, läti Ja leedu üliõpüased. Laagriümbruse kaUnistatiiisetöödest oü iga üliõpi- ggi
lane kohustatud iga kuu ühe päeva psa võtma, teine päev kuus pü igale üliõpilasele kohustuslik teenis- j^rtiklid on ilmunud mitmes süü­tus
laagri välvesneeskohnas või nagu; seda seal nimetati — läagripolitseis. ; Foto: Hinto
ja neile järgnenud Moskva vagival- süsteemi kõrgem Juht partd pea- nes, mille ta pidas Demokraatliku nõutamise kahjulikkusele Nõtikogu-laaktšioonide
ajal. : sekretär Edward (Jierek? partei konverentsil New Yo^ vaid
I^ahtlemata on streikivate töö- Läänemaailma kõhklev Ja peatu aktsepteerides enda uuesti nimeta- nad leiavad, et Inga range inimõi-liste
ühine rinne surunud Poola suhtumine Poola sündmustesse mise demokraatide presidendikaii- guste võimaldamise nõudest kinni-kommunistlikud
võimumehed vas- tõestab kahjuks Järjekordselt, et didaadiks. Selles seoses ütles Car- pidamine on mõjunud takistavalt
tu seina ning neil e! ole muud re- lääiiiB mentaliteedis pole viimaste ter järgmist: v sellistes piirkonäädes nagu Edela-aalset
valikult kui katsuda aja aastate jooksul midagi muutunud „Siis kui ette näha tuleviku maa- Aasia ning Ladina-Ameerika,
võitmiseks ja streigilükumise ning ©t sün jälgitakse " varjatud ilma, kus rahu kõrval valitseks ka
murdmiseks teha kompromisse, kartusega Ja isegi hirmuga Poola vabadus, peab Ameerika jätkama
Kompromissivõimaluste otsimise tööliste ülestõusu, kartes veriseid inimõiguste kaitsmist. Uued Vaba-hülgamisel
jääks partei peamehel kokkupõrkeid Ja isegi venelaste in- riikliku Partei juhid on vastu meie
Edward Gierekü Ja tema kaaslas- terventsioom. Eartus Poola sünd- inimõiguste poliitikale. Nad taha-,
tel iile kasutada ainult kahte alter- muste pärast on arenenud isegi nii vad selle kõrvale heita. Nende ar-natiivil
— kas saata relvastatud kaugele, et Ühendriikide valitsus vates on Ameerikale naiivne sir-poola
politsei- Ja sojaväeüksused pidas vajalikuks avalikult tembel- gelt seista vabaduse ja demokraa-
WASHINGTON .(Vaba' Eestlase kufjasaay Carteri poolt kohe varsti ^
ametisseastumist väljakuulutatud inimõigustele^^r^^^^ polütika, mis viimasel ajal oü vajunud
tahaplaanile, kerkib Jälle taas esile. Selleks aitavad kaasa kaks novembrikuus asetleidvat rahvusvahe^
Ilse tähtsusega suursündmust. Nendeks on presidendivaümised Ämeeri^ Madriidis
kokkuastuv Helsingis saavutatud kokkulepete täitmise ülevaatamise konverents. Nü nagu kuuldub
asjaomastest ringkondadest, on president Carteril kavas rakendada inimõiguste esiletõstmist valimis-võitluses
vabarüklaste vastu, seUeks et saavutada poolehoidu etniliste rahvusgruppide hulgas |iin
tida nende suure enamuse kaldumist RonaM Reagani toetajate pool^^^^
kraatide-press Jäi ESTO-Ja' Eesti
President Garter signaliseeris se- Seejuures aga ei ole vabariikla- pooltsiteeritud kõnes demokraatide suhtes tagasihoidlikuks ja reser-
. . . . . . A ^nimõ^<^icf^ n . r t . i i r n n c v r p ^ i i , veerituks, uagu ta seda aastaküm-ruses
ja paljudes variantides, alus­tades
pikematest ülevaateartüdi-test
Ja lõpetades lühikeste büUetää-niformaadis
teadetega. Eriartiklite
hulka kuuluvad ka kunsti ja muude
näituste arvustused, milledest mõ­ned
olid otse ülistavad meie kuns-tüe
Ja teistele kultuurilise loomin­gu
vprmidele.
Kuid kõigi nende artiklite ja väl­jalõigete
kogumisel torkas silma,
et ESTO, Eesti ja teiste Balti riiki-de
kohta kirjutatud artiklid ümu-sid
liberaalsetes, mõõdukaid voo­lusid
esiridavates, parempoolsetes
ja n.n. mõõdukates ajalehtedes.
Töölisliikumise ja sotsiaaldemo-ganiseeritud
vastupanüakt^ioonide partei peasekretär Ja kogu selle da märkimisväärsel kujul oma kõ- sedmiõteinud niivõrd inimõiguste parteikongressil.
Nü näiteks on Carteri valitsuse
nõuded Ja surve inimõiguste ra
Ning juba enne seda, 31. Juulil, uete jooksul alati on olnud. Toodi
kutsus uus välisminister Edmund ilnia kokmentaärideta ära mõned
Muskie USA etmliste gruppide lühiteated ESTO kohta, kuid pike-esindajad
välisministeeriumi, kus n»ad artiklid ja ülevaated eestlaste
neile teada anti Carteri valitsuse Pidustuste kohta puudusid, üldise
kavadest seoses sügisel toimuva tagasihoidlikkuse raamides hoiduti
MadrUdi konverentsiga. siiski ka eesttasi Ja nende suurüri-
' tuseatakeerimisest. Ainsa erandi
Ka nüüd hiljuti on jäHegi Carte- moodustas sün ,,Norrländsfca So-kendamiseks
vünud konfüktüe /^^^^^^ ringkondadest Nõuko, eialdemokraten-, kus üks kommen-
Ja raskendanud koostööd semsteS^^?r^^^5^^f^^
..õjukate Lõrnia-Ameerika rüM- ^
dega nägu Ärgentüna ja ^^f^.^^:^^^^^ soovi mingit kultuuri-jja^
• tõsiselt mimoiguste feisimusele ta- Ust suhtlemist Eestiga. Nende n.n.
^^^^^^^ ^^^^^^^^^^ ^^^^^^ 1^^^^^^^
streikijate vastu või kutsuda kohale dada Poola streigilükumise Poola tia eest. E i tea küll mille eest nen- On isegi väidetud, et shahhi lan- Partei, president Jimmy Carteriga provokatsioon."
vene punaarmeeükšused streigilii- sisemiseks asjaks, mülega amee- de arvates meie maa peaks hea gusele ja ;khomeini revolutsioonile eesotsas, loodab eelolevas valimis- Sotsiaaldemokraatlike ajalehtede
kumise mahasurumiseks. riklastel ef oleks midagi pistmist seisma? Iraanis aitas kaasa Ühendriikide võitluses inimõiguste rõhuasetami- ttooiimmeettaajiaatteellee ssoooovivtaitkasikmsei «nsiõfi-tai
K Ü Ä .eda endistelt nolütvan- ^"^^^ shahhüe rezhümi pehmenda- sega apeUeerida nende poole, kes praegu Poolasse, kus nad tutvuksid
oma seisukohad Mmõigustfe kü­simuses.
ses kas me neaksime hülgama Igal juhul on Ühendriikide ja Euroopas ning kes on vastuvõtiikud mis paljudele pahempoolsetele näh-ses,
Kas me pedKsim^ Carteri inimõiguste poliitika oma RonaldReagam kõnedele, mmes^^^
algusest peale seisnud dilemma vnmane tähelepanu juhib Ühend- kui läänemaailma vaba demokraat-ees,
kas rõhutada ininioigusikomr riikide sõj^
^ad v|ga häsü, oEloppeiiud täieliku tööliste i^õi-Msige Nõukogude Liidu dissiden-^.m^^ suhtunud ajalehti Ja väljaandeid,
line õigus ja ^^jg^ j„i^gg^ nende toimetajaid ja ajakirjanikke
iikijate ründa- i,«,^^„„i„^K^,/>„rt,u;?w^^ iTiirnA^ r f i i o i Q i o TTI^ AmoDriVQ «pliisfpQ: Ämpprika liitlasmnadps onj meil aga põhjust meie prõblee
mide selgitamise eest südamest tä-
D nada. Vaba sõna ja vaba kirjatäht
Mõlemad alternatiivid on väga ega tegemist. Selli^ga on dekläree-kahtlase
väärtusega ning need või- ritud, et poola töölistel tuleb loota
vad esile kutsuda suured verevala- ainult oma jõule Ja oma initsiatii-mised.
Esmajoones ei ole sugugi vMe Ja neil pole kusagilt abi loota,
kindel, et poola sõdurid ja politsei- praegu on kahtiemata veel vara
Mkud hakkaksid streikijaid mõr- ^^jj^st^^-^^ p^^la töSliste streik
vama kuna nad teavad väga hästi,
et streikijatel on tuline
sõdurid võivad^ streikijate i^nua- ^^^j^ j^^j^^ Ameerika sellistes Ameerika liitlasmaades
mise asemel pöörata^oma relvad |^^j^arisemise. Praegused Poola ungarlastelt, Ameerika pooiakatelt. Aasias, kus valitseb kõvakäeline
kommunistliku rezliümi funktsionä- kommunistlike võimumeeste Järel- Kuulake, mida ütleb paavst. Johan- parempoolne rezhiim nagu Lõüna-ride
vastu. Venelaste appi kutsu- andmised tunduvad taktikaliste võ- nes Paul II. Küsige nende käest, Korea, Indoneesia ja Füipiinid. -—^ _ „ „ _ _ _ — _ _ _ _ ^n praegu meie tähtsamad relvad
mine oleks nü.sise- kui ka vahspo- tetena, et vältida suuremat otsest kes kannatavad õigluse ja vabadu- Liberaalne ühendriikide ajakir- Juba ette tegi ,,Läänemere la- m^ie, õiguste ee^
liitüiselt Poola tamumstlikule va- kokkupõrget ja võita aega; vastu- se eest seistes üle terve maailma, jandus on nõudnud Carterilt tu^e- hing^' nimelisele laevasõidule tuge- kui meie sün leiame endile sõpru
I^suse^ e^kordselt suure^^ KAisigenende miljonite käest, kes v inimõiguste poliiükatTsWi-vat reklaami kodumaal EST^ süs oleme suure sammu
siloogiks, kuna see reedaks kogu vastupanu uuristamiseks. Momen- on põgenenud türannia eest kas li, Uruguay, Lõuna-Korea ja teis. ilmunud raamat „Eesti emigran- võrra oma selgitustöö vüjelemisel
maadmale, et punane rezlmm^Poo- ^jj teMavaid kontsessioone on Ameerika peaks lõpetama ameeri- te eespoolmainitud riikide suhtes, tide saatUsäastad IIF', kirjeldades ja vabadusvõitluse laiendamisel
las pusfb^ ainult vene pussitaäkide g^j^gpi^j järk-Järgult igasuguste et- kaHke põhiprintsiipide kuuluta- Nixoni ja Fordi aegne USA valis- seda päris põnevalt : „ K m d teada edasi astunud,
najal. Venelaste appikutsumfise nekäänete all võimalik tagasl^võt-. mise. poliitika kujundaja Henry Kissin- pöie see, mülist laadi provokatsi- » '
versioonr rakendmme er^^^ kuna kommunistlik süsteem Ja lOisige seda Ameerik^^ leiab aset 7. juulü Läänemerel, Kanada on seni olnud vabas maa
lem^a 1^ KremWe_ m^^^ skeptiline Carteri immõigustepo-Nõ^^^ ilmas oma sõjaväe ülesehitamisel
moodV kuna see oleks lo hoiame meie kõrgel litika' suhtes ja isegi vaenulik sel- läheduses, kus hakkab ristiema ja moderniseerimisel mitte ainult
sumahoobiks ^^^^ võimalik streigüükumise inimõiguste üppu!" : lele. Seda ka selles osas, mis puu- ESTO-80 peakomitee poolt üüritud tagaÄidlikumaid vaid ka üks
? -^^r^^^ nõudmisi Nõu- laev." Kuna väljasõidule oli antud kõutse Sellele juhib eri tegema, mülega on sident Jimmy Carter Demokraatli- kogude Liidus ja Ida-Euroopas. nimeks ,,Läänemere lahing'*, siis ti tähelepanu ajalehe Ottawa
Juhtkonna vastu. Samuti ^võiksid teoreetiliselt võimalik hävitada ku Partei kongressü peetud kõne -^.^^^ _ T^^^,^ „oma Journal'* kommentaator' iniin
seüelsaminul olla s^^^^ Ja Mnge ajal koosviibijate kõige^^^t^ i^.Hcoi^ 1.... . . .
JedJ^ M u s , kuna kalkletung^M^ et avalik inimõiguste r .
mise.
piiride puutumatuse'' kaitseks. Best, kes 15. augustiLümunudar
hutamine on kahjulik Lääne ja Laevasõit kujunes siiski väga tüdis mamib, et samal ajal kui de-
Ida suhetele ning ärritab Mosk- "Mõnusaks suviseks sõiduks Stok- tente on ^täielikult kokku varisemas
vat, üma et sellest kuigi palju holmiimeüusais skaandesja soidu ning kui paljud juhtivad polütUtud
sealse olukorra paranemisele ka- " ' ^ ^ ^ ^ polnud sel mmgit tegemist. Ja sõjamehed hoiatavad sõjaüse
su oleks. Umbes 3()0 eestlase kõrval oli lae- kokkupõrke eest N. Luduga, teeb
vai ka mõnisada soomlast ja roots- Kanada väga vähe oma riigikaitse-
Osaliselt on taoline etteheide Selle asemel peab Kassinger pare- last, kuna laevasõitu.kasutatakse Ksepotensiaall tõstmiseks,
muidugi parteivahelise kemüle nõndammetatud „vaikse dip- toUivabade jookide muretsemiseks. SeUe' kohta toob John Best ka
mise jmires ettetulev ' tavaMne ^ ^ ^ ^ ^ kaudu Nõukogud^Xiidu Laev väljus StoWiolmi s^dam^st mõmngaid näiteid. Nii 00 nüüd
ülepmgutamiiie juhtkonna mojutamistm^ ^ g..
alal möönduste tegemiseks. V väikest viisi pilvitust, siis see ka- jalaeva, mis pidid asendama aegu-
Kuid selles etteheites on ka tubli Ilmselt ongi nüüd üheltpoolt dus peagi, inimesed said päikest nud hävitajate laevastikku ei saa
annus tõtt: Nimelt Vabariikliku Kissingeri ideede mõjul, ja teiselt- võtta ja nautida Läänemere nos- enne valmis kui 1987. aastal. Möo-
- Partei platvorm ehk programm poolt USA konservatiivsete ring- talgüise väärtusega ilu. dunud nädalal sai kaitseministee-eelolevateks
presidendivaümisteks, kondade vastü^^
@f S i V C l d kust nad varastasid reservosi. Po- miUine koostati nende presidendi- avaldamiseks parempoolsetele liit- grupist,. väikelastest pensionäride- kulutada 186 miljonit doUarit prae-litsei
vDttis neüt ära neli kotitäit kandidaadi Ronald Reagani, lähe- lasriikidele Ladina Ameerikas ning ni. Sõit kulges plaanikohaselt! Suu- guste vananenud laevade rmon-autoosi
ja vene päTioluga muuk- mate nõuandjate ülevaatus ja Aasias, Vabariiklik Partei asunud rem osa sõitjaist käisid Ahvena- diks, mis'hoiaks nad käigus mõned
BONN (ER) — Heidelbergi aja-, r a ^ heakskiitmisel, juhib tõesti tähele- pr-esidentGarteriinimõ^^
leht ,jaiiein NeMcar Zeitmig^' te^ N. Liidiis on suur puudus lääne panu asjaolule, et liigne tähelepa tika vastasele seisukohale. Ja ainult mõned nooremad kogune- tud, oleks mõned neist eriti väsi­te!
on UdinešI^hja-Itaalias ta- päritoluga autode ieservoSadestnupööramine inimõigustele ei ole Jimmy Carter kavatseb: aga se- sid ühistesse meeleolutsemiseks nud hä vajunud ookeani
; batud neli Nõukogude nieremeest,^^^m ühendriikide välispolütika arenda- da erinevust ära kasutada valimis- ettenähtud ruumidesse. Kõigi^ü^^^ põhja, iromseeris John Best.
kes olkl laevalt maale tulles teos- laste poolt e h ^ võitluses Reagani vastu^ nii nagu arvamine Oli, et see oli väga ilus- '
ganistanile. ei^ ole N. Lüdu elanik- ^g^^^^^-g kahtlemata teavad seda aga selgitamist Carteri etteheide
k^msw hulgas kaiigeWkipopulaa
Nu^oi^ Poola juhtkonnale kasuta- omalt poolt tarvitusele võtta kõik düe Roland Reaganüe, et need on
dajaamid^amult see komp mitte langeda kõmmu- hüljamid inimõiguste eest võitle-de
to, mida nad p r ^ ^ ^
likult ja targu viljelevad. Algul obvriks
pro(«.Mltööliste^
laimst. ja ^abiraafeims^e ^a^^^^^
Mist üksikute vabrikul^ ^o^^^f Ja lõpptulemusi . n põhjust pine-esmdajatega
eraldi. Eui see tule- ^ ^ g ^ ^
musi ei andnud, süs hakati lubama
pisitasa äi, mis ulatuvad
tanud sissemumj ühte; autoärri, riku' Vaz- lik. ta seda juba teraval kujul tegi ees- osa EST0-8Ö pidustusest. (Järg lk. 3)
Nr. 65
30., 31.
Marley, t^
6. ja 7.
7516141.
LEi
BOCTOl
aui
HEL.
KII
23 Wl
Rel
Komi
Edasi:
poolt toi
võitluslei
teenistiij
ned 19£
ffighter'i(
omadegj
endast t^
sõjaväe
lanhitas
litsuse
son, ct
väe kopj
aasta j<
83.000-leJ
sõjavägi
ja rahvj
väiksem
raudset
lubaduse
1200 sõj
na või
Rootsi
mee,
reservvi
mis ega
750.000
das on
laste aj
mehe yj
on jiiäni
tiiiste s]
Kuid
on — Vt
vuline
vägi te(
paiseid
sed 01
montimi
moderi
keema
Tähe''
mid va|
rismis"
ja tem)
kaugel
deaud,
kampai
rügikai]
ning 01
riigikail
mis olj
huvidel!
Konil
seüiseiil
kuidagi
on teg^
Tekib
tuks
küsimi
targiasl
tarna jj
leemidj