Vaba Eestlane, March 27, 1965

              jt- -
I
I UIM Mm
Lhk 3 VABA EESTLANE laupäeval 27 märtsil 1965 — Saturdajr March 27 1965 rj
Ühiselt tulevikku rajama
Kanada Kuninglik Komisjon keele viljelemine Samu seisukoh
kahejcultuurilisuse ja kahekeeleli
suse uurimiseks on avaldanud
oma esimese kokkuvõtte seniste
töötulemuste kohta ja nagu sel-lest
põhitoonilt pessimistlikust
aruandest võib järeldada valitse-vad
prantslaste ja inglaste vahel
suured lahkhelid ja arusaamatu-sed
mis vajavad Kanada ühtluse
ja tuleviku huvides analüüsimist
ja kõrvaldamist Terve rida Que-beci
mõjuvõimsaid organisatsioo-ne
ja isikuid on saatnud komisjo-nile
inglaste ja prantslaste vahe-liste
ajalooliste vastuolude kõr-valdamiseks
oma ettepanekuid
mis on aga oma iseloomult liiga
kaugeleulatuvad ning ei anna või-malusi
vanade tülide soodsaks la-hendamiseks
Kõrvuti inglaste ja prantslaste
küsimustega tuleb Kuninglikul
Komisjonil tegeleda kr vähemus-rahvuste
probleemidega kuna
paljud kanada rahvusgrupid un
arvamisel et Kanada ei ole ainult
kahe rahvuse riik vaid koosneb
paljudest üksikutest rahvusgrup-pidest
kellede seisukohti tuleb
Kanada tuleviku huvides samuti
arvestada Eriti aktiivsed nende
vähemusgruppide hulgas on uk-rainlased
ja poolakad kes moo-dustavad
Kanadas tugeva jõute-gu-ri
kellest valitsusringkonnad
ja parlament ei saa oma otsuste
tegemisel kergelt mööda minna
Nende rahvusgruppide esindajad
märgivad põhjendatult et Kana-da
riigi ülesehitamine ja kujunda-mine
seisab alles ees ning et selle
suure ülesande teostamisel ja lä-biviimisel
on vajalik kõigi rah-vusgruppide
ühine toetus ja üks-meelne
panus
On selge et seoses Kuningliku
Komisjoni tegevusega avaldavad
oma seisukohti ka väiksemad rah-vusgrupid
nende hulgas ka eest-lased
Eesti keskorganisatsioonid
Rahvuslik Välisvõitluse Nõukogu]
ja Eesti Liit Kanadas on oma sei-sukohad
juba avaldanud ning and-nud
komisjonile kirjalikult üle-vaate
iseseisvas Eestis rakenda-tud
kultuurautonoomiast millega
vähemusrahvustele oli kindlusta-tud
riigi toetusel oma kultuuri ja
patisrerivate valgete demonstrat-sioonid
neegritele lõunaosariiki-de- s
valimisõiguse ja teiste koda-nikuõiguste
kindlustamiseks
on võtnud suure
ulatuse ja haaravad tuhandeid ini-mesi
kes toetavad nõud-misi
põhiliste õiguste taotlemisel
mis vastavate seadustega on
garanteeritud
Neegrite nõudmised on kahtle-mata
arusaadavad ja põhjendatud
ning nende õi
kuid sealjuures
siiski arvestada ühe häiriva mo-mendiga
mis
organiseerijaid ei lase paista süm-paatses
valguses Sellele momen-dile
juhtis äsja ühendriikides
peetud kõnes tähelepanu ka
Ühendriikide senaator James O
Kastland kriipsutas alla et
rakendamise akt-sioonide
on ko-gutud
andmete kohaselt mängus
ka käsi Senaator
toonitas et Mississippi osariigis
toimunud raken-damise
ajal
on aktsioonide eesotsas tegelenud
ti kriipsutas asja Montrealis Ku-ningliku
Komisjoni koosolekul
alla ka Montreali Eesti Seltsi esi-mees
E Kuhi
Kun? Kanad? on lmmigratsioo-nirii- k
mille elanikkond moodus-tub
paljudest suurematest ja
väiksematest
siis on selge et vähemusrahvused
ja etnilised grupid ei saa oma
nõudmistes liiga kaugele minna
ja peavad vältima selliseid ette-panekuid
mis viiksid Kanada üht-luse
killustamisele Samal ajal
peaks valitsus siiski leidma või
malusi nende
omakultuuri ja omakeelsete koo
lide toetamiseks mida teevad pal-jud
Euroopa riigid Nii näiteks
teame et Rootsi valitsus annab
suuri toetusi Rootsis tegutsevate
le eesti koolidele aidates valitsuse
summadega kaasa koolide
ja õpetajate palkade
maksmisele Kui Kanada juhtivad
ringkonnad pidevalt alla on kriip
sutanud et Kanada vähemusrah-vused
peaksid Kanada mitmepal-gelise
kultuuri alalhoidmiseks ja
rikastamiseks säilitama omakul-tuuri
siis oleks see loomulik et
selleks ka tegelikku abi ja toetust
antakse ning et seda koormat ei
kannaks väikesed rahvusgrupid
ainult oma kulu ja kirjadega na-gu
see on toimunud seni ajani
ühtse Kanada riigi ülesehitami-seks
ning kõikide jõudude koon-damiseks
on veel palju teha
Uue lipu soetamine oli
siin üheks esimeseks suuremaks
sammuks ning sellele peaks järg-nema
uue põhiseaduse koostami-ne
ja vastuvõtmine ning teiste pa-kilis- te
probleemide lahendamine
Nende suurte ülesannete juurde
asumisel eeskätt omava-helised
kor-raldama
inglased ja prantslased
ei tohiks aga ignoreerida pä-rast
Teist Maailmasõda Kanadas
tekkinud kolmandat jõudu — kõi-ki
teisi rahvusgruppe — kes taha-vad
kõrvuti inglaste ja prantslas-tega
ja kindlasti ka annavad
oma panuse Kanada ülesehitami-seks
ja Kanada tuleviku kindlus
tamiseks
OONESTAMISAKTSIOON ÕILSA SILDI ALL
Amcerik? Ühendriikides toimu- - riklasi Need võõrastes riikidos
vad praegu neegrite ja neile süm- - ] toimuvad demonstratsioonid ja
De-monstratsioonid
neegrite
neile
demonstratsioonid
gustatud tuleb
demonstratsioonide
se-natis
kes
kodanikuõiguste
organiseerimisel
kommunistide
kodanikuõiguste
demonstratsioonide
rahvusgruppidest
rahvusgruppide
üleval-pidamisele
peaksid
tüliprobleemid ära
kes
anda
istumisstreigid Ühendriikide kon
sulaatidc ja saatkonnahoonete
ees on seda
et üliõpilased pole kunagi varem
selliste drastiliste vahenditega
võidelnud oma koduriigis esile
kerkinud väärnähete vastu
Kanada kaitseminister Paul
Hellver tähendas hiljuti ühel uk
rainlaste pidulikul kokkutulekul
peetud kõnes et vabas maailmas
rl pühendata küllaldast tähelepa-nu
kommunistlikule õõnestustöõ-l-e
Meie ühineme täielikult minist-ri
seisukohtadega ja loodame et
Kanada võimud peavad teravalt
mineeritud
ne maailmarahu faktorid
omased
valvsuse küljest
N
külvamist ei
rahvusgruppide et arvestades
LUGEJA KIRJUTAB:
esimesed Pohja- -
isiku kelledel on t""iOntario SUVepÖevad
dad sidemed kommunistlikkude
organisatsioonidega
märkimisväärsemad
Sudbury korraldas
V a
Ühendriikide rassiproblee- Vaba Eestlase toimetus!
mide analüüsijale on et Ala- - V E märtsi 1965 numb-hanu-s
ja teiste lõunaosariikides hr V Kaldma artiklis „Ajalu-toimuva- d
demonstratsioonid ja gu täpsust" on teravalt ar-rahutus- ed
pakuvad kommunisti- - vustatud hr R Kreemi kirjutust
dele erakordseid võimalusi USVs ajakirjas Triinu" nr 48 1965)
erirasside üksteise vastu nimetades mainitud ajakirjas
rahvusliku üht- - tatud andmeid
osariikide na leiavad just
ü keskvalitsuse lahkhelide tupidist nimelt et hr V Kaldma '
mata humaansuse õiendus
ja üheõiguslikkuse sildi nrga- - Vaba Eestlases ilmunud
ja 1965)
kumisetõõd mille ulatuvad täpsust"
ka ühendriikide piiride võetud" andmeid V
riikidesse ässitatakse Ja nimelt eestlaste
üles üliõpilasi diskredi leeri- - Kui
kõikide vahenditega amee-- hr R Triinus"
BBBBBBBBBBBBBBBk
i TteJLräKRg4 ®
parimaid juhtkirjanikke Toronto Telegrami" Kreeka ja kaudu
vaatleja Zink kes saabus Kanadasse põgenikuna Prantsusmaale kus
täiskasvanuna selgeks keele mil-- sõjaväega Prantsusmaa
nüüd kirjutab langemise läks ta
Kuidas kommunism saab tulla Kanadasse
Lubor Zink näitena
Kui Hrushtshov „Me bloki tugevnemist ! oleks niisama võimetu välti
tarne teid" ei mõtelnud ta selle-viimas- e kümne aasta jooksul on
ga ta kavatseb füüsiliselt mat- - Kanada peaaegu niisama vähe
ta teid mind või USA presidenti
Ta selle all parlamentaar-se
demokraatia
majanduse Ja meie
kõrgelt vabaduste
matmist
võite loo
kommunistid teostada oma
'eesmärki Kanadas kus organisee
ritud kommunistide on väga
väike? Kindlasti „siln ei seda
kunagi juhtuda" Mina tulen rii-gist
kus üldjoontes sama-sugune
parlamentaarne süsteem
nagu Kanadas ja mida
läänedemokraatia
musternäidiseks Kesk-Euroopa- s
Meie kommunistide oli
ja meie rahvast
kommunismiohule öeldes:
Siin ei seda kunagi juhtuda"
HOIATAV EESKUJU
Aga see Juhtus ja see juhtus nii
sujuvalt Ja Järsku et rahvas kes
nagu enamus kanadlasi või amee-riklasi
arvas et hea kodaniku ko-hus
on seadust austada ja
hoolitseda oma isiklike as
jade eest ei saanud algul üldse
mis oli juhtunud
Tõsi küll meil mitmeid sood- -
N Liidu
i miilini nn
võimuhaaramiseks mis siin
ei esine — näiteks riigi Umber-piiratu- s
N Liidu poolt kuus aas
kestnud okupatsiooni
koostöö mitmed
inimõiguste rakendamise Kesk-taotleva- d
maailma Euroopale
vastupanu murdmist kaugeltki
rasside 'tugev praegu liial-üksikut- e
Iduseks
elavate esi-ül- es ässitamiseks
lõhkumiseks
võrdsuse
Ajalugu
tuulest
Kaldmalt
esimeste
Kreem mainib
õppis
mõtles
hinnatud
küsida kuidas
praegu
Hitleri
esimesed eestlaste suvepäe-vad
Massey's
Sudbury
(samuti
missugune sündmus käsit-lemist
ajalehtedes samuti
kohalikus ajalehes Sudbury
vastab
võib
kõiki neid läbi Ja j tõttu tegu
ja teised mis olid
sildi all
vaba j — aga
ja ning vae--j ei olnud ka Liit nii
nu ja viha kui Ma pea
vahele väidet kom- -
üle tosina
Igale
selge 13
ris
nõuab
Ku-su- e
ning vas- -
vahel
märts kirja
niidid nõuab
ning
takse
Lubor
kõigi
poolt
davad
kehtis
peeti
samu-ti
tühine
naeris
ainult
P O
a 1 2
Eesti Seltsi
dusel aastal 1957)
leidis
eesti
Star
1963)
kusjuures
vatantsijad sportlased
imestama kuidas hr Kaldma
ei
vajalikuks kontrollida
vastavatest
matutest
protokolli
ja arusaamatuste tekitamiseks andmed ei vasta tõele palu-- 1 Allakirjutanute soov et
Neid võimalusi ri kasuta- - me Teid omas (Kanada eestlaste ajaloo jäädvus--
ning ära tuua'
all (13
niseeritakse plaanitsetakse lih- - lugeja
üle teis- - hr
tessc kus
osas
et
les
Te et
arv
saa
ül-diselt
saa
aru
oli
tat
kes
ja
1953 Ja
aug
1955 Ja
aug siis see
Ja siis
nud and
raa- -
siis
kaitstud N Liidu surve eest kui
Tshehhoslovakkia oli 1948 aastal
Kolmteist aastat tagasi oleks
kommunistlik riigipööre Kuubas
olnud täiesti mõeldamatu Praegu
on siin aga tegemist faktiga See-ga
on ilmne et kommunistlikuks
riigipöördeks ükskõik millises
lääneriigis on tarvis sise-mist
pöörangut Ja ähvardust N
Liidu kättemaksuks tuuma-relvadega
kui asjaosalise
riigi alarmeeritud naabrid
vahenditega vahele astu-vad
Kuidas võiks selline olukord
juhtuda Kanadas?
TÖÖPUUDUS KUJUNEDA
SÜÜTES sDEM
Esimeseks eeltingimuseks on
leida mõjuvam rahulolema-tuse
põhjus eksisteerivas poliitili-ses
ja majanduslikus olukorras
Kuuba juhul oli kerge saada rah
va toetust revolutsioonile
Batlsta parempoolse diktatuuri
vastu Kanadas ei ole kommunis-tide
plaanidele sellist mõjuvat
soodustajat kuid töö
kergesti kujuneda
said tingimusi sõjajärgses Tsheh- - selliseks süütesädemeks
hoslovakkias kommunistlikuks kaubanduspoliitika
veel
tunnistada
kommunistide globaalse stratee-gia
tööriistaks hoolimata tegeli-kest
majanduslikest ja finantsi-Ustes- t
kaalutlustest püüab see-- silmas organisatsioo- - majanduselu ekspluateerida kõiki
teisest
ebatäpseteks
allakirjutajad
esineb
Pöhja-Ontari- o
suvepäevade
esitab
eraalgatusele
peeti
meid
ainult
poolt
juhul
Castro
reid mis aitavad kaasa tööpuudu-se
suurenemisele Kanadas ja teis-tes
lääneriikides Samal ajal lüka-takse
poliitilisele areenile meie
ametiühingud milledest
la
saaks edukalt oma huvides kasu
tada raskusi ja mida tõ-sisem
majanduskriis automaat-selt
tekitab
Võibolla märkasite et Castro
esines Kuubas tükk aega patrioo-dina
veendunud demokraadina
j Iga vasakpoolne partel Kanadas
Kuna mainitud päevade kavas I SeUsiEtaUbS„envdalgruashevsal tSnsplt sama
ka Sault Ste rah- - rrnv t„vn„rf „ ♦
seda asjaolu taha
oleks
jäeta
EKS
ulatuslik
puudus
mõnedes'
andunud demo-kraatlikele
printsiipidele Ent ai- -
poon
juhtkond valmis astuma et'
teotsa niipea kui selleks avaneb
MEES KES ÄRATAB KANADAT
LuTbsoherhJhoZslionvkakoknias üsküsndKiannua-d- J vmäaeaolheviJtase1ri9n4a4 aastal oli u v
da tuntumaid ajakirjanikke Ta Sellest sõiavJZT441
polütiline kommentaar Ottawast mitmed kõreemarf lx
Ilmub igapäev Toronto suurajale-he- s
„The Telegram" ja ta on nel-jal
korral võitnud üleriigilise tun-nustuse
juhtkirjanikuna ajakir-janduslike
auhindade omandami-se
näol Lubor Zinki peamiseks
eesmärgiks ei ole aga niivõrd isik-lik
edu kui oma missiooni täitmi-ne
ja selleks on kanadlaste silma-de
avamine kommunismiohule
„Ma tahan äratada Kanadat et
siin taibataks kommunismi sisse
tungimise meetodeid enne kui see
Juba on" ütleb Zink ja seda
põhimõtet rakendab ta oma iga-päevases
töös palju kui võima
lik
Ta on kahtlemata kõige mõju-vam
välisvõitleja siinsete uus-kanadlas- te
peres sest ta on või-delnud
enesele kätte mõjuva po-sitsiooni
ja ta hääl kostab kau-gele
Zink põgenes Prahast 1939 aas-tal
et pääseda natsismi küüsist
Ja Jõudis Ungari Jugoslaavia
Kanada poliitiline Türgi Süüria
Ottawas ta lutus
Tshehhoslovakkiast ja alles Tshehhi
ta edukalt järele Inglis- -
Tshehhoslovakkia saatust hoiatava
ma-- munistlikku selle
et
ra-jatud
arv
enamus
ainult
pärastsõjaaegsele
(6
mili-taarsete
kõige
rahutusi
esinesid „♦?
lehes
näoliselt
nüüd Prantsuse
miseks nagu Kuuba puhul
STALINI „MEIN KAMPF"
See kõik võib tunduda teile fan-tastilisena
Mina aga olen näinud
seda Juhtumas riigis mis nii-sama
industrialiseeritud demo-kraatlik
ja korralik nagu Kanada
ja seepärast ei leia ma et see
oleks sugugi fantastiline või või-matu
eriti kui ma võin tähele
et ettevalmistused selleks
toimuvad praegu üle
riigi
Kommunistid püüavad diskredi
teerida kõiki demokraatlikke jõu-de
mis on opositsioonis kommu-nismiga
järgnevad mustrile mi-da
on põhjalikult kirjeldatud Sta-lin- l
poolt kirjutatud raamatus
Selle raamatu pealkirjaks on Le-ninismi
probleemid" ja selles
kommunistlikus Hitleri „Mein
Kampfi" teisendis antakse samm-sammult
täpne retsept demokraa-tia
hävitamiseks maailmas
Kahjuks on see kommunistliku
strateegia Ja taktika piibel lääne-maailmas
vähe tuntud samuti na-gu
ka Hitleri „Mein Kampf" oli
tuntud kuni selle sisu pea-aegu
viimseni täheni rakendust
leidis Hitleril ei läinud korda
maailma vallutada kuna läänede-mokraati- al oli veel aega ärkami
seks ja oma üleolevate ressurssi
de rakendamiseks vabaduse kait-seks
Tänapäeval tuumarelvade
ja rakettide ajastul aga ei esine
enam seda ajategurit Meie peame
olema ärkvel ja mitte ainult mo-biliseeritud
vaid tegelikult võitle-mas
uut tüüpi halastamatut sõda
mida kommunistid meile peale-sunniva- d
või vastasel korral pea-me
paratamatult arvestama hä- -
seon juba sisseimbunud kõmmu- - vilW-- Sest ehkki ini-nistlik- ud
oreanisaatorid aeitaa mesl seda ei talPa- - oleme me te--
torid nii et vasakpoolne partei j gelikult uba s0' mlda
ja
selle
Marie
pa-neb
siiralt
lurmua
jatud
gasi
hilja
ütles:
VÕIB
panna
Juba kogu
kogu
vähe
enamus
saab
nult täielikult võita või täielikult
kaotada Kommunismi olemuse
tõttu ei saa selles kogu maailma
haaravas heitluses türannia ja va-baduse
vahel olla mingisugust
kompromissi ei mingit „koeksis-tentsl- "
Skeem millele kommu-nistid
peaaegu kõikjal järgnevad
koosneb kolmest põhipunktist:
1 Luua ulatuslik katteorganl-satsioonid- e
võrk nagu näiteks
olevad
Tvalf nn spüm rvrtol Ira ~"— J"
Nähtavasti ei ole kirjutaja
i Kommunisuae _sed lasteorganisatsioonid J
järgmine
var
nii
nii
oli
tuste puhul ei ole sugugi võimatu ""'"—
tamlsel ei esineks et vasakpoolne partei pää- - =- - Sobiva kaadri väljaõpetaml- -
seid andmeid vaid fak- - jseb võimule parlamentaarsel teel ne milline võtaks üle politsei
tide ja tõe ning nrvesta- - on aja küsimus ja
takse eestlaste gruppide ene- - kommunistid võtavad sel- - juhtimise nii- -
setundega les parteis üle J kui vasakpoolne element pää--
Lugupidamisega Kanada N Liidu kontrolli alla sa- - seD võimule
F Saaremets mai nagu Castro muutis 3 Hankida talupidajate toetust
J Kõverik Kuuba N Liidu sat ellüdiks Ja USA vasakpoolsele poliitilisele pro--
läks pärast sõja lõppu kod--le tagasi kuid suutis põgta skea jalgsirannkaukiugkaomumuuesntiistvab
mu üle võtsid Zink asus e2
Inglismaale ja hu~r?
nadasse "
pmaaaRtiküautnnnapagatireesmtupknoonmoulmdseutnemisimrpi t eira& äaro-js- : te vastu nagu näiteks kad- - senaator McCarthy või John b ~ vitljl UUCU tlM „MffiJ IfJ et need ekstremistid aitavad
gelikult kommunismi"
Kanadas püüdis Zink
laeehgea taosijmateutultsems õnteeenkiasntuadsta siat da Talle öeldi kõikjal et tvt peab ta kogenu
ajakirjanduse alal
Lõpuks sai ta koha Brasdoa
Manitobas ilmuva ajalehe Jura ja omandas oma Juhtkirjad
lühikese aja jooksul ülecaai
kuulsuse Olles võitnud neli &
riigilist ajakirjanduslikku auh
da (National Newspaper Ai-- i
Bowater Award) kutsus Tona
Telegram" ta oma Ottawa ka
mentaatoriks Sellel positsiooni
on Zink suutnud palju ara teh
selgitamise aü
kanadlastele
Paar aastat ilmus Zj±
ta esimene ingliskeelne
maan „The Uprooted" ja tsheü
on ta kirjutanud kaks ij
ning neli luulekogu 4
KirjanausiiKe auhindade nali
mlsel Zinkile rõhutati eriliselt
ma head stiili väljend
viisi mis on seda tunnustuste
et Zink krt
selgeks alles täiskasvanu aastail
mõtteid
Moodsas välispoliitikas oa A
ajal pidevalt
võetud renessaansiaegse dqfr
maadi Niccolo Machiavelli tsüM
lised poliitilised tõekspidamist
Allpool mõningaid näiteid Macto
velli kurikuulsatest mõtteterad
Kui Uks valitseja on surtx
võtma kellegi elu siis võit ta S
teha kui samm on õigustatud i
põhjendatud Eelkõige peab a
aga vältima teistelt inimestelt n
randuste äravõtmist kuna isa
sed unustavad kergemini onaa
surma kui oma varanduste b
tüse
Keegi ei tohi lasta sõja
miseks tekkitada häireid ja kx
kuna sellega ei suudeta iJ
da ära hoida vaid tekitatakse dc
kord kus sõda on Juba ette kw
tatud
grammile See koostöö maag e
UleminekuaJaJärgul !
kraatiast diktatuurile Nupea kd
diktatuur on kindlustatud aetat
se talupidajad halastamatult ki
hoosidesse kus nad kaotavades
maa ja iseseisvuse
ÄRGAKE JA AVAGE
Enamus teist keskendub ki
Juks liialt oma äritegevusel ?
isiklikele probleemidele et ts
muret kommunismi iu pal
mis võib tunduda teile
limisena seinale Ma &gi clen ts
nud paliusld teiesueuseid ins
ja soliidseid seadust austavad
kirikuskäivaid kodanikke k c
väsid täpselt samuti Nüüd ai
ei ole aga enam mingisurs
ärisid ega ka muresid profa- -r
rast Osa nendest on orjalaap
tes osa vanglates kuna nad t
tiseerisid kommunistlikku r2
ml vM lihtcaH et S
kommunistide mõju all kommunistlik tegelane tahta 3ä
'ametiühingud noorteorganisatsl-- ' de maia eneseie
isegi täiesti süütuilmeli-- 1 XTa tfnnitan tPii e see ktf
a W-- iihtnh Va lin nalU vareS
ringid mis patsifismi ma julgen ermustada 'uSal
neutralisml desarmeerimise Ja - 0 SrVo w -- ai s „- -- ava
soodus võimalus Suure tööpuu- -
mde Petteloosimgite varjus j kommunismiohule Ma xüaj
duse või tööstuslike rahulolema- - 2SS! ~tUTÖtUk?f kommy- - te andestate mulle ma -j-etej
"
tõesti cbatäp-- selline
püsitakse sõ- -
piirides j Sealtpeale ainult Javäe lnformatsiooniteenistuse
kõigi millal administratsiooni
võimu ja juhivad
viisil
maailma
rändas
pikt!U
omandama
siinse
kommunismiohu
tagasi
sulest
keeles
maani
Ja selget
rivam õppis inglise
Machiavelli
masel tarvita
ärihai
ratusi
tähtis
SILMU)
nadis
Aonärast
a riklikud
suse kuid vaevalt saab k"
da tulekahjualarmi am J
des tuletõrjeauto värvis
(Lubor Zinki k -- e kett-võt-e
Brandoni P '&
bis Kõne kanti t-- '=
ka USA kongres- s- li "
tähelepanu kogu Aar
kontinendil)