1980-10-09-04 |
Previous | 4 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
ma VABA EESTLANE oeljapäeval, 9. oktoobril 1980 — Thursday, October 9, 1980 Nr.
mälestavad kurbuses
Mälestuste kauneid jälgi,
südamesse jätsid meil!
MADE KABUB
WUm Ja E E M DOBROVIGS
SURMA LÄBI LAHKUNUD SUURT POEETI
: MARCUS VAN STEEN.
(CMADSAN SCENE) — Tliupder Bay asnb Lake S põhjatipus Ja moodustati kahest lm=
mast — Port Aithur ja Fort Williami Port Arthur oli esialgselt kaevandusasula ja sellest kujujnes baas
paljudele geoloogilistele uurimusretketele Kanada kirde osadesse 19, sajandi kestel. Asula nimioli vanasti
Dawson. Selle nimega austati sellenimelist maamõõtjat, kelle näpunäidete ja plaanide kohaseHt
ehitati Dawson Road, mis viis välja Fort Garrysse, praeguse nimega Winnipeg. 1879. aastal nimetati
asula ümber Arthuris Landinguks kuningaima Victoria poja prints Arthuri Järgi, kelle rügement välja
saadeti Red Riveri ülestõusu alla summa.
Fort William oli kahest vanim Turistid pääsevad ThunderBaysse parandab härjast veetava ratta
asula, seal asus väga oluline prant- kõige paremini VIA Raili kaudu, rummu, kuni-karuslbomade kütini,
suse karusnahaküttide kaubapunkt, kyid palju huvitavam on sinnasõit kes parajasti maha laob oma tal-
See ehitati a. 1679 ning sai''nimeks autoga piki Trans-Kanada maan- vist saaki, kuni meesteni, kes ehi-
Fort Käministikwia jõe järgi, mis teed mööda Lake Superiori põhja- tavad kanuud, kuni indiaani nais-selle
koha juures järve suubus. See kallast. Maantee Sudburyst kuni feni, kes kokku õmblevad mokas-kaubapunkt
võetiiüe 1805. a. North Thunder Bayni on idapool Kaljumä- siine ja parandavad kalavõrke,
ffl^^H^ West kompanii poolt. Mainitud gesid üks Kanada kaunemaid pai- Peale indiaanlaste, kes elavad
kompanii kuulus Montreali än-ku. kaubaposti plankaia taga, on väimeestele,
l e s olid asunud vmstle- Kuigi Thunder Bay ön kiiresti jaspool kindluse pure taastatud en-ma
Hudson's Bay Kompaniiga ka- kasvav moodne liim, sns ei ole ta disaegne ojibwa indiaanlaste kü-runahkade
^stu-müügi alal. kaugeltki unustanud oma ajalugu, las telkide ja suitsetamishoonega,
_ . . . . . . . - v,™,.; Seda meenutab äsja taastatud kus ka praegu suitsetatakse lüia ja
Koht mmetatr umber Fort m-^^^^^
hamiks I^ompanü peadireMöd jj^is^^^^^^
William McGülivray järgi. umbes 14 km linnast eemal. Origi-mälestab
luulering Põimik"
' E L F R I E D E KOMPUS
. KAJA KENT : . . .
• ELLI KOODI ^
OLVIPINT
Need kaks linna koos moodusta- "^^'"^ '^^"^.^E^^^^^^^
vad moodsa linna, mis praegu o n " aega tagas, kurlmn hakkas
maailma tähtsaim vUja vajaveo °W Pure laiemaks ni-keskus.
Suured yiljalaevad pääse- ^
vad kontinendi südamikku St. Law-rence'i
mereteed pidi ja vüvad kanada
teravilja (üle kogu maailma.
Fort William on täna samasugune
kui ta oli nendel aegadel,
kus suvekuudel sealt läbi käis
oma 2000 „voyageurs*i", kes sinna
kokku tõid kalleid karusnah-
5ni ja kus neid süs müüdi ja osoid
Fort, Williami taastamine on teti '
n, õudnud •p al:j u a, eg^a j\a. teadmisi^ Kui.d, ,k.o.i.k see e,l av tegevus va-iub us kuna vana kaubapunkt on re- r. ^
ARMAST ÕDE
konstrueeritud täpselt originaali
eeskujul, nü nagu ta oli 19. sajandi
alguses.
kui North West kompanii Hudson's
Bay kompanii poolt üle võeti, kel-neiuna
Oja
sündinud 30. detsembril 1921 Martnas
mrmä 4. oktoobril 1980 Haapsalus
mäjestab kurbuses
VEND abikaasaga
lel olid oma kaubateed ja onia kau-bapostid.
See hõlmab enam kui 40 ehitust ja Oid Fort William on suvekuudel
^ ^ . .onA « . . / i . V - J on ühtlasi suurim selletaoHneko hommikul
Seedriorul955~».Peatoimevne^^^k^^^^ ^^^^f^^^^^
taja Karl Aun. Sihtasutus Lõuv sihtasutuse organiseerimme, kes kaubaposti, va nädalas. Läliema informatsioo-:
na-Ontario Eestlaste Suvekodu tegid tööd, keda enam ei ole, ehita-^ ^^.^ .^.^^^^^ j^^^ ^^^^^^
kirjastus, Toronto ,1980. Ml m
(suureformaadilist) lk. räägitaksp annetusist ]a .sim.must- ^^^^^^^ toimetavad tolleaegseid kers Height Post Office, Thunder
Elu väljaspool kodumaad on 01-
nud juba nü pikaajaline, et on ha- teises osas on noortekodu kas- ^ .. ' r'r ^^
kanud ilmuma eesti orgamsatsioo- ^^^^^^^ statistüisi andmeid
nide veerandsajandi pikkuste tege-jj^j^^.-^tate kaupa, personal, asja-u
Ifiglisinäcii
mmmmmmm
ARMAST TÄDI EESTIS
mälestavad, kurbuses
venmalapsedl HEIKKI Ja LEMBI
MÄLESTAME OMA EESTIST KAASTÖÖLISE ABIKAASAT
JA^
A.. gõRMULIS abikaasaga
E. TAIMRE
^eie südamlik kaastunne LINDA JÄRVALT'ile ema
vuste ülevaateteQsed.^ Üheks mahu-^.^^
kamaks ja sisukamaks neist on tä-^^g^ tegevusest, arengusuundadest feo«ts©g-l.
navu suvel ilmunud,SihtasutusLõu-.a^Q^^^^ Saksamaa Eesüaste Keskkomitee
na-Ontano Eesüaste _ Suvekodu - Seedriõru rahvuskultuiüri. T.E.B. Koguduse Noortekoor, on senini vünud läbi juba kaks Eu-mälestusalbum
„Seedrioru 1955- koduna, kus on rajatud mälestus- Charles Kipperi juhatusel, on are- roopa Eestlaste Laulupidu ning kol-
. sammas, peetud lauhipäevi, valgus- nenud üheks meie tuntumaks .vai- man^a osas, mis ette nähtud 1982.
Tänavaga ettenägehkide tegevus- pj^^jygl^j^ vabaõhulavastusi, mees- mulikkü muusikat vüjelevaks an-g, suvel, tegi ettepaneku Inglismaa
kroonika pidamisele ja mitmesu- booride ja rahvatantsu päevi, kor- sambliks. Koori esinemised möö- eestlastele. Sealt aga saabus hüjem
guste materjaüde saiUtamisele on j.aidatud segäkoorüaulude uudisloo- dunud aastatel nii Torontos kui ka vastus, et teatud raskuste tõttu nad
võidud koostada nn ülevaatlik j ^ i ^ ^ ^ ^öjgüusi ja muud. väljaspool Torontot, on seUetõttu ei saa seda korraldada ja see tõi-arengulugu,
et peab ainult ime%. Neljandas osas kkjutavad paljud, saanud kuulajaüe nauditavaiks mugu jäUe Saksamaal
ma tegijate, mälestusteose toimeta- j^^^ ^j^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^ elamusteks, esteetiUselt kui ka
jate-autorite töö põhjalikkust. See^^^^ ggg^jj,iQ^yga^ alates Eesti Vaba- vaimulikult. Äsjane, s.t. pühapäev ESTO-80 ajal toimunud koorijuh-on
nagu monument neüe, kes seal ^j^g^ ^^pg^j^^g^jj^jj^^ nimetatud
on töötanud, kasvatanud noori, lö- j^^^p j^a^^g^pp-^^^^^^ kõne all, kus esmajoones
butsenud ja saanud esteetüi^t väi- ^jgjj^.jujjgj^i^ A . J u r s / H . Jõe, H. olnud seUes suhtes erand. Kuigi Rootsis asuvad koorid leidsid, et
mutoitu, mille ühiseks nimetajaks KuUango, 0. seljataha jäänud suvevaheaeg ei nfad on juba korduvalt Saksamaal,
on eesti kultuuri viljelemine. Läamann, H. Oja, A. Otema, E. hibanud koörU veel möödunud ke- Münsteris käinud ja näeks meelel-
Seedriõru mõiste on selle aja silni, E. Tiilen,"R. Toi, H.Toomsa-vade-tippvormini tõusta, oli siiski di, et see toimuks seekord siiski
kestel jõudnud kõigi eestlaste tead- lu, R. Väldov, kes valgustavad eri- pühapäevases esinemises jällegi Inglismaal,Nimetatud küsimus oli
vusse ükskõik millisel maal nad ka aspekte oma kogemuste viõi eriala- tunda nooruslikku väärt^
ei elaks ja toimetajate eesmärk de põhjal. Viiendaks .antakse veel kalist paendlüdcušt, puhast intonat- gelaste juures arutusel ja seekord
„tutvustada" Seedriorut oleks nagu fakte tegevusest, lavastused^ koo- siooni ja Wngestatud tõlgitsust, ^^^getati otsus jaatavalt. Laulupidu
senise kordamine. Teine eesmärk rid, kõnelejad ja sihtasutuse juha- Soolo-osi täitis kahes laulus laitma- toimuks Leicesterls ja ajaliselt
oli anda mälestusteos kõigile Seed-tusCe koosseisud ning liikmeskond, tuli Marika Krabi, Idayerisaate peale 15, juulit, küna siis vabane-rioru
tegevusest osavõtjaile ning Neile lisanduvad ^^v
kolmandaks anda üldsusele fakte üd, mis annavad visuaalselt seda, nestunümateks numbriteks võiks õpilaste majut;usmajad. Nüüd soo-
Seedrioru elust, tgevusest ja ole- mülest kirjutaturia on juba juttu pidada Kodu-Eestis tegutseva oreli- vitakse veel väljaspool Inglismaad
musest. Teadmiste levikule aitab olnud või täiendavad varemöeldut. kunstniku ja helilooja H. Lepnurme^^^y^^e kooride se
kaasa raamatu vorm, kirjasõnana Pikemas ülevaates on tunda K. kahte vaimulikku laulu ja T. Kirk'i
levib see igale poole. Auna teaduslikult hoolikat ja põh- ning B. Gaithersi rütmikad kaas-
Seedriorul on korduvalt rõhuta- jalikküainekäsitluse^^^^^^^ üle- aegsed palad. Vaimuliku kõne pi-tud,
et see on tükike eestlaste vaadet on rikastatud väljavõtetega das Jüri Puusaag. Kuulajaid pae-maad,
kus eestlane omase visadu- kaasaegsest ajakirjandusest. Nü on lus kõneleja uus ja siiski selge keel
sega alustas ühistööd, ehitas ja ra- teos hoopis kaalukas ja täiesti tea- puhta eesti intonatsiooniga.
(ER)
TORONTO EESTI SEGAKOOR
i i i ii
Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujuneiiud
esinemisele, mis toimub laupäeval,
jas kultuurse kodu. Seal on, nagu dusliku silmaga nähtud korraldatud Pühapäevane kontsert oli ühtlasi 18- oktoobril kell 7 õhtul IJBaptisti
igas kodus, kasvatatud eesti noo- ainekogum. Paljud eriautoridpn peaprooviks noortekoori Montreali kirikus, 6215 Cote St. Luc Road.
rust, uut sugupõlve alustatud tpö lähtunud oma ainele isiklikust as- • / • ;' - • ; '
jätkajaks. Äga Seedriõru on olnud pektist. • : „• • . . . : ... ^ • . ; •;• — -—
koht, kus bn mälestatud kõiki, kes K. Aun ütleb oma järelmärkuses,
on langenud Eesti eest peetud võit- et Seedriõru on saatnud töö, hool,
lusis. Seedriõru on tõesti olnud na- õnn ja edu, sellekõrval mõnevõr-gu
mitte tükike eestlaste maad, ra muretki. Tagasivaates näib süs-vaid
Eestit kõigi, selle eluavaldus- ki esikohal olevat edu ja saamaks
tega. osa selle tööka eestlaste ühiskonna
Uues teoses kirjutavad toimeta- generatsioonipikkusest tööst, an-jad
Karl Aun (peatoimetaja), Har iiäb see sihtasutuse juubeliteos
ry Pärkma (tegevtoimetaja), Jüri suurepärase näite eestlaste visa-
Juurand (sekretär) • ja Voldemar dusest ja suurest kodumaaarmas-
Tammemägi ühiselt pikema üle- tusest, aga ka sidemeist muUapin-vaate
Seedriorust, mis oli seal en- naga, oma maaga, mida jalge all
V tundes tuntakse end tõeliselt tugevana
ja püsivana.^
.. V . HANNES OJA
Vajatakse
115. aast&
samal perekonna poolt väljakujunenud traditsioomdfiga.
Modemiseeritud avarad niuim4 kvalifits©mW personal
küllaldaselt parkimiseruuffli.
® Soome-ugri kongressi puhul Tü-osalise
ajaga. Tasu kokkuleppel, rus tegi Soome raadiomees Timo
E E L K Peetri kög. kontor tel. 483- Vootila intervjuu eestlaste 'dr. Fe-
5847 voi esimees tel. 626-3227
T. L . MORRISON — FuneraS-Dkector
467 Shertoourae St., Toronto, O n i -
Telefon 924-1418
EESTI SIHTKAPITAL
KANADAS .•
Annetused ja testamendi-pärandused
on tnlumaksuvabad.
Annetaja soovid täidetakse.
958 Broadview Ave. Toronto.
Ont. M4K 2R6
lix Oinase (Indiana) ja Liüia Cor-radi^
a (N.Y.), peale selle kahe Co-lumbia
ülikooli professoriga. Peale
varem mainitud eestlaste saabus
kongressüe ka Vello Salo, kes oli
Rooma kaudu s'õitnud Vüni va-natestamendi
kongressüe ja sealt
päevaks Turusse. Turu kQngressil
viibis veel üks jaapanlane, kes kõneles
puhtalt eesti keelt. Liüia Cor-radi
esines kongressi lõpul korraldatud
peol laulüettekannetega.
0 & Holidays 9 a.m.—
Weekdays:—- By Appointment
® Apples withiii the reach of everyone
® No ladders (full sized apples from pint sized tress)
® DELICIOUS ready^för picking liow
© SPYS Oct. 11 — Oct. 26
(Dates subjects to change) j
® Pör more Infcraiation call: KING ^33«545^
Hwy 400 North to King—Nobletoii cloverleaf. Tum east to first
lights and: turn north on Jane St. and proceed 2% miles and then
you see the apple Signs. T um east at Jane and Greeri Lane as
directed.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 9, 1980 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1980-10-09 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e801009 |
Description
| Title | 1980-10-09-04 |
| OCR text | ma VABA EESTLANE oeljapäeval, 9. oktoobril 1980 — Thursday, October 9, 1980 Nr. mälestavad kurbuses Mälestuste kauneid jälgi, südamesse jätsid meil! MADE KABUB WUm Ja E E M DOBROVIGS SURMA LÄBI LAHKUNUD SUURT POEETI : MARCUS VAN STEEN. (CMADSAN SCENE) — Tliupder Bay asnb Lake S põhjatipus Ja moodustati kahest lm= mast — Port Aithur ja Fort Williami Port Arthur oli esialgselt kaevandusasula ja sellest kujujnes baas paljudele geoloogilistele uurimusretketele Kanada kirde osadesse 19, sajandi kestel. Asula nimioli vanasti Dawson. Selle nimega austati sellenimelist maamõõtjat, kelle näpunäidete ja plaanide kohaseHt ehitati Dawson Road, mis viis välja Fort Garrysse, praeguse nimega Winnipeg. 1879. aastal nimetati asula ümber Arthuris Landinguks kuningaima Victoria poja prints Arthuri Järgi, kelle rügement välja saadeti Red Riveri ülestõusu alla summa. Fort William oli kahest vanim Turistid pääsevad ThunderBaysse parandab härjast veetava ratta asula, seal asus väga oluline prant- kõige paremini VIA Raili kaudu, rummu, kuni-karuslbomade kütini, suse karusnahaküttide kaubapunkt, kyid palju huvitavam on sinnasõit kes parajasti maha laob oma tal- See ehitati a. 1679 ning sai''nimeks autoga piki Trans-Kanada maan- vist saaki, kuni meesteni, kes ehi- Fort Käministikwia jõe järgi, mis teed mööda Lake Superiori põhja- tavad kanuud, kuni indiaani nais-selle koha juures järve suubus. See kallast. Maantee Sudburyst kuni feni, kes kokku õmblevad mokas-kaubapunkt võetiiüe 1805. a. North Thunder Bayni on idapool Kaljumä- siine ja parandavad kalavõrke, ffl^^H^ West kompanii poolt. Mainitud gesid üks Kanada kaunemaid pai- Peale indiaanlaste, kes elavad kompanii kuulus Montreali än-ku. kaubaposti plankaia taga, on väimeestele, l e s olid asunud vmstle- Kuigi Thunder Bay ön kiiresti jaspool kindluse pure taastatud en-ma Hudson's Bay Kompaniiga ka- kasvav moodne liim, sns ei ole ta disaegne ojibwa indiaanlaste kü-runahkade ^stu-müügi alal. kaugeltki unustanud oma ajalugu, las telkide ja suitsetamishoonega, _ . . . . . . . - v,™,.; Seda meenutab äsja taastatud kus ka praegu suitsetatakse lüia ja Koht mmetatr umber Fort m-^^^^^ hamiks I^ompanü peadireMöd jj^is^^^^^^ William McGülivray järgi. umbes 14 km linnast eemal. Origi-mälestab luulering Põimik" ' E L F R I E D E KOMPUS . KAJA KENT : . . . • ELLI KOODI ^ OLVIPINT Need kaks linna koos moodusta- "^^'"^ '^^"^.^E^^^^^^^ vad moodsa linna, mis praegu o n " aega tagas, kurlmn hakkas maailma tähtsaim vUja vajaveo °W Pure laiemaks ni-keskus. Suured yiljalaevad pääse- ^ vad kontinendi südamikku St. Law-rence'i mereteed pidi ja vüvad kanada teravilja (üle kogu maailma. Fort William on täna samasugune kui ta oli nendel aegadel, kus suvekuudel sealt läbi käis oma 2000 „voyageurs*i", kes sinna kokku tõid kalleid karusnah- 5ni ja kus neid süs müüdi ja osoid Fort, Williami taastamine on teti ' n, õudnud •p al:j u a, eg^a j\a. teadmisi^ Kui.d, ,k.o.i.k see e,l av tegevus va-iub us kuna vana kaubapunkt on re- r. ^ ARMAST ÕDE konstrueeritud täpselt originaali eeskujul, nü nagu ta oli 19. sajandi alguses. kui North West kompanii Hudson's Bay kompanii poolt üle võeti, kel-neiuna Oja sündinud 30. detsembril 1921 Martnas mrmä 4. oktoobril 1980 Haapsalus mäjestab kurbuses VEND abikaasaga lel olid oma kaubateed ja onia kau-bapostid. See hõlmab enam kui 40 ehitust ja Oid Fort William on suvekuudel ^ ^ . .onA « . . / i . V - J on ühtlasi suurim selletaoHneko hommikul Seedriorul955~».Peatoimevne^^^k^^^^ ^^^^f^^^^^ taja Karl Aun. Sihtasutus Lõuv sihtasutuse organiseerimme, kes kaubaposti, va nädalas. Läliema informatsioo-: na-Ontario Eestlaste Suvekodu tegid tööd, keda enam ei ole, ehita-^ ^^.^ .^.^^^^^ j^^^ ^^^^^^ kirjastus, Toronto ,1980. Ml m (suureformaadilist) lk. räägitaksp annetusist ]a .sim.must- ^^^^^^^ toimetavad tolleaegseid kers Height Post Office, Thunder Elu väljaspool kodumaad on 01- nud juba nü pikaajaline, et on ha- teises osas on noortekodu kas- ^ .. ' r'r ^^ kanud ilmuma eesti orgamsatsioo- ^^^^^^^ statistüisi andmeid nide veerandsajandi pikkuste tege-jj^j^^.-^tate kaupa, personal, asja-u Ifiglisinäcii mmmmmmm ARMAST TÄDI EESTIS mälestavad, kurbuses venmalapsedl HEIKKI Ja LEMBI MÄLESTAME OMA EESTIST KAASTÖÖLISE ABIKAASAT JA^ A.. gõRMULIS abikaasaga E. TAIMRE ^eie südamlik kaastunne LINDA JÄRVALT'ile ema vuste ülevaateteQsed.^ Üheks mahu-^.^^ kamaks ja sisukamaks neist on tä-^^g^ tegevusest, arengusuundadest feo«ts©g-l. navu suvel ilmunud,SihtasutusLõu-.a^Q^^^^ Saksamaa Eesüaste Keskkomitee na-Ontano Eesüaste _ Suvekodu - Seedriõru rahvuskultuiüri. T.E.B. Koguduse Noortekoor, on senini vünud läbi juba kaks Eu-mälestusalbum „Seedrioru 1955- koduna, kus on rajatud mälestus- Charles Kipperi juhatusel, on are- roopa Eestlaste Laulupidu ning kol- . sammas, peetud lauhipäevi, valgus- nenud üheks meie tuntumaks .vai- man^a osas, mis ette nähtud 1982. Tänavaga ettenägehkide tegevus- pj^^jygl^j^ vabaõhulavastusi, mees- mulikkü muusikat vüjelevaks an-g, suvel, tegi ettepaneku Inglismaa kroonika pidamisele ja mitmesu- booride ja rahvatantsu päevi, kor- sambliks. Koori esinemised möö- eestlastele. Sealt aga saabus hüjem guste materjaüde saiUtamisele on j.aidatud segäkoorüaulude uudisloo- dunud aastatel nii Torontos kui ka vastus, et teatud raskuste tõttu nad võidud koostada nn ülevaatlik j ^ i ^ ^ ^ ^öjgüusi ja muud. väljaspool Torontot, on seUetõttu ei saa seda korraldada ja see tõi-arengulugu, et peab ainult ime%. Neljandas osas kkjutavad paljud, saanud kuulajaüe nauditavaiks mugu jäUe Saksamaal ma tegijate, mälestusteose toimeta- j^^^ ^j^^^^ ^^^^^^^^ ^^^^ elamusteks, esteetiUselt kui ka jate-autorite töö põhjalikkust. See^^^^ ggg^jj,iQ^yga^ alates Eesti Vaba- vaimulikult. Äsjane, s.t. pühapäev ESTO-80 ajal toimunud koorijuh-on nagu monument neüe, kes seal ^j^g^ ^^pg^j^^g^jj^jj^^ nimetatud on töötanud, kasvatanud noori, lö- j^^^p j^a^^g^pp-^^^^^^ kõne all, kus esmajoones butsenud ja saanud esteetüi^t väi- ^jgjj^.jujjgj^i^ A . J u r s / H . Jõe, H. olnud seUes suhtes erand. Kuigi Rootsis asuvad koorid leidsid, et mutoitu, mille ühiseks nimetajaks KuUango, 0. seljataha jäänud suvevaheaeg ei nfad on juba korduvalt Saksamaal, on eesti kultuuri viljelemine. Läamann, H. Oja, A. Otema, E. hibanud koörU veel möödunud ke- Münsteris käinud ja näeks meelel- Seedriõru mõiste on selle aja silni, E. Tiilen,"R. Toi, H.Toomsa-vade-tippvormini tõusta, oli siiski di, et see toimuks seekord siiski kestel jõudnud kõigi eestlaste tead- lu, R. Väldov, kes valgustavad eri- pühapäevases esinemises jällegi Inglismaal,Nimetatud küsimus oli vusse ükskõik millisel maal nad ka aspekte oma kogemuste viõi eriala- tunda nooruslikku väärt^ ei elaks ja toimetajate eesmärk de põhjal. Viiendaks .antakse veel kalist paendlüdcušt, puhast intonat- gelaste juures arutusel ja seekord „tutvustada" Seedriorut oleks nagu fakte tegevusest, lavastused^ koo- siooni ja Wngestatud tõlgitsust, ^^^getati otsus jaatavalt. Laulupidu senise kordamine. Teine eesmärk rid, kõnelejad ja sihtasutuse juha- Soolo-osi täitis kahes laulus laitma- toimuks Leicesterls ja ajaliselt oli anda mälestusteos kõigile Seed-tusCe koosseisud ning liikmeskond, tuli Marika Krabi, Idayerisaate peale 15, juulit, küna siis vabane-rioru tegevusest osavõtjaile ning Neile lisanduvad ^^v kolmandaks anda üldsusele fakte üd, mis annavad visuaalselt seda, nestunümateks numbriteks võiks õpilaste majut;usmajad. Nüüd soo- Seedrioru elust, tgevusest ja ole- mülest kirjutaturia on juba juttu pidada Kodu-Eestis tegutseva oreli- vitakse veel väljaspool Inglismaad musest. Teadmiste levikule aitab olnud või täiendavad varemöeldut. kunstniku ja helilooja H. Lepnurme^^^y^^e kooride se kaasa raamatu vorm, kirjasõnana Pikemas ülevaates on tunda K. kahte vaimulikku laulu ja T. Kirk'i levib see igale poole. Auna teaduslikult hoolikat ja põh- ning B. Gaithersi rütmikad kaas- Seedriorul on korduvalt rõhuta- jalikküainekäsitluse^^^^^^^ üle- aegsed palad. Vaimuliku kõne pi-tud, et see on tükike eestlaste vaadet on rikastatud väljavõtetega das Jüri Puusaag. Kuulajaid pae-maad, kus eestlane omase visadu- kaasaegsest ajakirjandusest. Nü on lus kõneleja uus ja siiski selge keel sega alustas ühistööd, ehitas ja ra- teos hoopis kaalukas ja täiesti tea- puhta eesti intonatsiooniga. (ER) TORONTO EESTI SEGAKOOR i i i ii Eestlaste poolt eelistatud ja traditsiooniliseks kujuneiiud esinemisele, mis toimub laupäeval, jas kultuurse kodu. Seal on, nagu dusliku silmaga nähtud korraldatud Pühapäevane kontsert oli ühtlasi 18- oktoobril kell 7 õhtul IJBaptisti igas kodus, kasvatatud eesti noo- ainekogum. Paljud eriautoridpn peaprooviks noortekoori Montreali kirikus, 6215 Cote St. Luc Road. rust, uut sugupõlve alustatud tpö lähtunud oma ainele isiklikust as- • / • ;' - • ; ' jätkajaks. Äga Seedriõru on olnud pektist. • : „• • . . . : ... ^ • . ; •;• — -— koht, kus bn mälestatud kõiki, kes K. Aun ütleb oma järelmärkuses, on langenud Eesti eest peetud võit- et Seedriõru on saatnud töö, hool, lusis. Seedriõru on tõesti olnud na- õnn ja edu, sellekõrval mõnevõr-gu mitte tükike eestlaste maad, ra muretki. Tagasivaates näib süs-vaid Eestit kõigi, selle eluavaldus- ki esikohal olevat edu ja saamaks tega. osa selle tööka eestlaste ühiskonna Uues teoses kirjutavad toimeta- generatsioonipikkusest tööst, an-jad Karl Aun (peatoimetaja), Har iiäb see sihtasutuse juubeliteos ry Pärkma (tegevtoimetaja), Jüri suurepärase näite eestlaste visa- Juurand (sekretär) • ja Voldemar dusest ja suurest kodumaaarmas- Tammemägi ühiselt pikema üle- tusest, aga ka sidemeist muUapin-vaate Seedriorust, mis oli seal en- naga, oma maaga, mida jalge all V tundes tuntakse end tõeliselt tugevana ja püsivana.^ .. V . HANNES OJA Vajatakse 115. aast& samal perekonna poolt väljakujunenud traditsioomdfiga. Modemiseeritud avarad niuim4 kvalifits©mW personal küllaldaselt parkimiseruuffli. ® Soome-ugri kongressi puhul Tü-osalise ajaga. Tasu kokkuleppel, rus tegi Soome raadiomees Timo E E L K Peetri kög. kontor tel. 483- Vootila intervjuu eestlaste 'dr. Fe- 5847 voi esimees tel. 626-3227 T. L . MORRISON — FuneraS-Dkector 467 Shertoourae St., Toronto, O n i - Telefon 924-1418 EESTI SIHTKAPITAL KANADAS .• Annetused ja testamendi-pärandused on tnlumaksuvabad. Annetaja soovid täidetakse. 958 Broadview Ave. Toronto. Ont. M4K 2R6 lix Oinase (Indiana) ja Liüia Cor-radi^ a (N.Y.), peale selle kahe Co-lumbia ülikooli professoriga. Peale varem mainitud eestlaste saabus kongressüe ka Vello Salo, kes oli Rooma kaudu s'õitnud Vüni va-natestamendi kongressüe ja sealt päevaks Turusse. Turu kQngressil viibis veel üks jaapanlane, kes kõneles puhtalt eesti keelt. Liüia Cor-radi esines kongressi lõpul korraldatud peol laulüettekannetega. 0 & Holidays 9 a.m.— Weekdays:—- By Appointment ® Apples withiii the reach of everyone ® No ladders (full sized apples from pint sized tress) ® DELICIOUS ready^för picking liow © SPYS Oct. 11 — Oct. 26 (Dates subjects to change) j ® Pör more Infcraiation call: KING ^33«545^ Hwy 400 North to King—Nobletoii cloverleaf. Tum east to first lights and: turn north on Jane St. and proceed 2% miles and then you see the apple Signs. T um east at Jane and Greeri Lane as directed. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1980-10-09-04
