Vaba eestlane , October 23, 1979

              VABA E E S T L A N E fcežsipäefval, 23. oktoobrfi 1970 — Tueä^y, October 23,
Orest Haimersky (21 a.) ja K a ^
i-ei Hamersa^ (22 a.) Kpetasici
Kalifömia osariigi ülikooli North.
ridge's (CSÜN) B S kraadiga äii.
i admkilstratBiooiii teaduskoonias.
DD
^ Brasiilia Sao Paulo csariik kor­raldas
ietniliste gruppide „olüinpia-mänguid",
miliesit ka eestlased osa
võtsid. Edukaimalt korvpallis, kus
eestlastel on tugev ja hästi kokku-mängiv
meeskond — saavutati hõ­bemedal.
MeeskoMia parimaks
mängijaks osutus Edgar Tamberg,
kes üksinda tõi enamuse punkte.
Meeskonnas olid veel Harry Kuus-berg
jr., Joao Gustavo Kuusberg,
Sergio Liblik, Otto Kuusberg, Car-
Jos Sidney ja Uzeda Moreira.
Kergejõustikus võtsid osa Joao
Gustavo Kuusberg, 4. koht kõr­gushüppes;
Vera Kuusberg ja Otto
(Kuusberg jr., 5. koht m jõok-
^ Ujumisi'võtsid osa: Anita Wei-
\ gand — 9. koht 100 m ja Erik E d ­gar
Maidla ^ 6 . koht 400 m j a 9.
koht 1(X) m.
Lauatennises tuli 4-dale kohale
Julie Silvia Kuusberg.
tal Eschbomis Lääne-Saksamaal. Mõlemad on juba ösunud tööfe
Avapäeval käidi ennenägematus oma erialal, neist Kaarel reviden-tempos
20 küomeetrit. Olümpia-' dina Glendale Federal Savings
võitja mehhiklane Daniel Bautista l o a n juures.
ületas kaasmaalasele Domingo Co- y. Treier — paberikee.
linile kuulunud maaihnarekordi mia anseaieri Jüri Treleri abakaasa,
1.20.58,6 mhkem kui kahe minuti- oajmdas (magistrikraadi B A äial
ga. Uus tipptulemus 1.18.49,0. Tei- — esrlti majandusorganisatsioosii.
se koha sai ukrainlane Boriss Jä- de juhtimise alal Rodhesteri ün,
kovlev Euroopa rekordiga 1.19.46. ^kooilisit. Eelmised magdstri-dipio.
Ka kolm järgmist kohta said ve-^mid tai on füüsika j a matemaaiti
nelased.
Järgmisel päeval oli kavas 50
km. . K a sellel alal läks esikoht
mehhiklasele Martin Bermudez'ile,
kelle aeg oli 3.43.35, teiseks jäi te­ma
kaasmaalaoe Enrique Vera
3.43.59. Need olid kõigi aegade tei­ne
ja kolmas tulemus.
Niiläks esikoht:ning_Lugano Cup
teist korda Mehhiko esindusele,
kes sai 240 punkti. Ainult viis puiik-ka
aiadea. Mõlemad töötavad
XEROX suurättefvõttes; elukoht
Pittsford, N . Y .
K a A ' E r i k a Edeima lõpetas
Lenoir Rhyne OoUege, Hidkory's,
M.C. B A kraadiga kurttummade
õpetaja kutsega. Ta asub sel kuul
tööle Denmark, S.C. gümnaasiumi
(High Sohool) eriklassi kurttum-maxJe
õipetenisel.
University of ealrfomia.Berk&.
füiiiigii
Hanno Kompus — EnstnllaMSita mälg hmM
Pärast augusti algusest peale
kestnud 'kuivamaa treeningut sõi-tik
eesti! suusataja Robert Vellend
13.1 okt. Torontost Jasperisse, A l -
tjertasse, igüumele suusataKaa ja
treenuna..
ti jäid maha N. Liidu sportlased.. j jeyg lõpetas BA 'kraadiga saksa
keele 'ja iiaridusprobleemide ajal
õ'petaja' (kutsega Linda Niemain.
Ta abiellus pärast lõpetamist len­dur
Daniel E . Rodemskyga. Lõpe­taja
jtöö(tabMaey*s firmas Con-
_ , . , .cordiš, KÄI. vastutaval kohal, k^^^
panekutega osa. ^ . ja 27.^olrtoob-.| ^atsedes töö kõrval ^ g u i d jat-
Lydia Avandi võtab oma
A L E K S I S RÄNNIT
Luuletaja tähistas M ,
oma 65. aastapäeva.
A L E K S I S
r i l Šcarboros, Oedarbrae Mall äri­keskuses
korraldatavast filatelist-ükusit
näitusest. Sell© korrald.ab
East York'filaiteUstide klubi, nill-
Ontarios, Dagmari lähedal toi­munud
orienteenimisvõistlusel tuli
Theo VeUend M50+ Massis esiko­hale..
Eestlastest võistles veel kaa­sa
Uno Limit, aga ei leidnud kõike
ja selletõttu ei lõpetanud.
kata samas /ülikoolis magistri-'
kraadi saamiseks, öpüaspäevfl
keskkoolis oli ta tuntud akordio
, ^ ^ nistina, osa võttes seUe ala v6^^^
^ ta^on i s i ^ . L histest ja tules korduvalt esiko-tab
näitusel väljapaneku Liitunud
Rahvaste Organisatsioosii Euroo­pa
büroo (UN Shveits)
deist:. .
Nyiregyhazas hiippas uue Ungari
köhnikhüpperekordi Bela Bakosi
tagajärjega 16.90. Eelmine rekord
oli H.Kak>csai nimel 16.7^.
Võrdes hüppas Heike Schmidt
tänavuse parima Xääne-Saksamaa
Bäiste kaugushiippe tulemuse 6.57.
ülemaailmne käijate karika­võistluse
auhinnale Lugano C)up'ile
peeti tä,navu võistlus kaheksandat
korda. Võistlus oli nagu 1970. aas-
A. H. Tammsaare suure popu­laarsuse
vgitnud teos ,põrgupõh-ja
uus Vanapagan" esitati 26. au­gustil
Soome- raadios.' Anja Salo-kannel
oli tõlkinud V. Panšo dra­matiseeringu,
kuulderaänguseade
ja lavastuse oli teinud Henri K a -
pulainen, muusika loojaiks Pirjo
ja Maftti Bergström. Peaosades
esinesid näitlejad Heikki Heino
Jürkana, Kauko Kokkonen Kaval
Antsuna, Tuula Nyman Juulanä
ja Inkeri Vauhkonen Maiana.
Kuuldemäng äratas üldist tähe­lepanu
mitte üksi draairiaiteosena,
vaid selle juures kirjutati ka kir­janikust
ja tema üldinimlikke tee­masid
käsitlevast romaanisarjast
„T5de ja õigus".„Helsingin Sano-mat"
kuuldemängust Mrjutanud
nimemärk J.K. peab ,,Põrgupõhja
uut Vanapaganat" heaks näiteks
Tammsaare kuulumisest maailma­kirjandusse.
;
[lale.;.'-
Colorado State University Fort
Oollinsis lõpetas BS kraadiga
geoloogia alal Ivar Reainat. Ta ka­vatseb
võimalusel tööle asuda
mineraalide alal, millele ta opin-giiil
osutas eri tähedepanvi. Lõpe­taja
on samas ülikoolis t^modü-naamika
professorina töötava dr.
Harry Rennati vanem poeg.
Cöllege of St. Prancis Jolietis,
111. lõpetas BHA kraadiga Urve
Ilves-G^n^e. LrVpötaja on Lrada
Ilves-Teoni tütai GoÜege Pointist,
L.I., N.Y., olles abielus liiajor
Genzega, kes sõjaväeteenistuse
olles lõpetas ülikooli samaaegselt
magistrikraadigp Nad elavad In-
Sa tulid mu
ja iga
su liigutuse laus©
lõi õide '
tõotusliUena.
Meie tühjas vaasjs
õitseb nüüd üliteõnme
sinu käeviipe sõna.
Unistused unustavad meid^
lootused loobuvad meist,
soovid soostuvad ja
igatsused raugastuvad,
niõtted iminetaivad meid
mälestused
ei mäleta meid enam,'
ja
SOODNE VÕIMALUS
Nüüd on tekkinud s 0 l i i d •
s e d majanduslikud võimalu­sed
metallrahade müügi alal.
Uued ja sissetöötatud marss-ruudid
müügil. Minimaalne
investeering $15.000. Helista­da:
Ri)d Courtney 1-878-4111
või 822-288L
: ikuid-'Süx!a,; '
ei:jäta meid ifoiasi^i matia.
,-r- mida iteeb tema,
küliastamatu, • .
:,siis,' •
pärast meie lahkumist?
tulevast värsiko­gust
Helikeel.
© Neljapäeval, 27.
saatis Jönköpingi kohalik raadio
pooletunnise saate kodiHnaalt
põgenemise 35. äasitapäeva puihul,
kus küsitleti Rootsi põgeneinüd
ieestlaisi.
11.-:
L. Wahtras. ^ Liivaklsiss 250
Enn Nõu — Vastuvett 5.j-
Anns Ahmatova — Marie Undei — EesIkvlosD 8.5Ö
H Michelspn — S&antllkul t«^i S.~
H. Michelson ^ Noorsootöö radadel 4.S0
H. Michelson — Eesti radadeU ^
Triinu" üksiknumbreid ' s 1.50
Estonian Officia! GBIÄÖ 5.—
Paul Laan — Mõttelend — Pilte j& p©(8ge!#a3 5.—
Karin Saarsen — Lohengriiil lal kamiiie 450 y
Herbert Salu — Utoopia ja hitor®ioogia ' 450
Eduard Krants Lumeiiitlased (iuuJetuskoguy 3.—
lona Laaman —Mis need sipelgad ;
(luukÄkogij) 3.—
A.. Kubja\^ Kadanad kodud — JÄälestase^ , •4.-- •
A. Kubja>- Mälestusi kodusaarelt I 2.—
A. Kubja — Paliifeese(ä 1.50
E. Uustalu jfi R. Moora — Soomepoisii
426 1k. + 64%. fotosid^^^^^^^^^^ M.­Leho
Luiiaiste,--- Alamuse Andr<«---biogras^
Ilne jutustus kirjanik Oskar, Liitke 6.05
L. Lumiste— Atlandi abisl 2.1C
U 5.30
A Vomm — Ristsõnad I 2.50
A. Vomm — Eistsõnad II 2.25
A; Vomm - Ristsõnad p | 2.25
A Vomm — RistsõnadlV 225
Ants Vomm — Minu hing (luuletuskogu) 20.—
Ants Vomm—~ Varjud (luuletuskogu) ' g.—
K. Eenne— Surnud laevad J a elavaä
mälestused l.§0
K. Eerme — Fäevata päevad Js» ööta öö^ U
S. Ekbaum -~ Äjatar (hiuletüskogu) 4.—
Aarand Roos — Jumalaga, Kars Ja Ersurmss 4.—
J. Pitka—. RajusÕlmed
A. Käbin — Vaim ja muld
Urve Kaniks — kodakondur (Juuletuskogu)
E Oja — loputused eneses (luuletuskogu)
H. Oja — Tunnete purdel (luuletikkogu)
A. KÜng — Mis toimub Soomes?
Aarand Roos — Juutide kuningas TalUsmaö
E. Sanden — Mitme näo ja nimega
E. Sand^-^ Loojangul
RAAMATUID L Ä S T E L EJ
40
m
ss
40
m
19
29
20
40
40
40
20
20
20
2fi
40
5 . -
1.50
2.75
14.-
8.-
12.50
16.20
40
80
80
40
40
20
29
25
30
50
Dme Ivandi T - Parg^
Kalevipoeg õppe- j a tööraam lastele
Õpeta mind lugema I — (öpp^ ja tööraamat
edkooUealistele lastele värvltrülds)
õpeta mind lugema i l — õppe- ja tööraamat
eelkooHealistele lastele värvitrükis)
Eesti Ikeel© Mai
2.50
m
palju eestlasi oli otsa saanud sel- võtte ja lasksid end ,pista kotti^'Selle üle nad kurva^asid ja ei
lest ajast peale, kui tapmine ai- desse rukki sekka (mida nad igal' saanud j^alju midagi ära teha, vaid
gas; saatis niisiis ühe poisi külast U
Sellega oli -foogt päri ja nad tegid
'Omavahel rahii. Seda rikuti aga ju- '
ba samal päeval, sest rootslased
tulid paatidega maale, võtsid Tal­linna
linnalt tema kariloomad ja
viisid i a d minema või tapsid ma­ha
ning läksid Rootsi tagasi.
Nüüd o l i kaks eestlast Harjust
Pihkvasse läinud ja venelastele
\teatanud, kuidas kõüs sakslased
Harjus koos meistri ja: orduvenda-dega
on maha tapetud ja eestlased
ühe kuninga valinud; tahavad nad
nüüd kuulsust võita, siis võik­sid
n^d Idili maa enda kätte saa­da.
Niisüs kogusid venelased 5(M)0
'meest ,tungisid Tartu piiskopkon-da,
röövisid ja põletasid kõigest
väest, tapsid Otepää a l l i n i m e s i ja
loomi, 'kelle nad kätte said. Vend
Diderich VOH Rambouw oli sõjaväe
kogunemispaigas Kirumpääl: ja kui
tate^^te sai, kogus ta orduvennad,
kannupoisid ja .veel hulga mimesi,
isai abiks piiskopkonna mehi ja
vend Hildebrand von Lenteni,
Põltsgmaa foogti, samuti mõlemad
foogtid Karksist ja Sakalast, ta oli
k a saatnud lurjad Otepääle. Need
kh^ad andis isand John tJxküll
ühele eestlasele, kes need Tarvas-
: tusse pidi. viima, ©t nad edasi lä-dele,
saatsid sellepärast (saadi-1 Pärast seda tahtis vend Goswih, aga. seda jõuga ei suutnud korda leedulased saagiga kõik läbi vasa­kud)
talupoegade juurde ja lasksid Tallinna pealik, teada saada, kui saata, süs mõtlesid nad välj^
neile teatada, et nad tahavad rahu­ga
alla anda. Selle üle olid talupo­jad
rõõmsad, lubasid neü vabalt
ära minna; om^ti ei tohtinud nad
midagi kaasa võtta, ainult isandad
võisid igaüks võtta kaks hobust ja
niipalju, kui roisikotti mahtus,
aadlikud võisid igaüks kaasa võtta
ühe hobuse jä mõõga.; Kui nüüd
väravad, avati, läksid nad: kurvalt
j minema; taluiK)jad aga ei pidanud
oma lubadust, vaid lõid nad kõik
kividega surnuks Seal sai surma
foogt koos viie orduvenna ja paljü-heksid.
Aga talüpog sattus tee ;
õlle juurde ja jäi seejuures pikali,
nü et kirjad ei jõudnud õigel ajal de teiste teenijatega,
pärale. Nn liikus vend Dkck oma Meister Burchard palus Preisi
meestega venelaste vastu ja tungis j kõrgmeistrilt kaeblikult kirja teel
neüe kallale. Vend Johan de Witte | abi ja tegi temale selle hkmsa loo
oli kartmatu ja tungis vaenlaste Liivimaal teatavaks. See saatis
sekka. Samas lipkonnas oli üks ^ talle kohe 2 komtuuri, 27 venda ja
rüütel, nimega isand Johan von 600 tugevast;i sõjariistus meest.
külla, ja leiti kolmkümmend tuhat
inimest, noori 3a;vanu.
Siis võttis meister omad ja hak­kas
minema Saaremaale, aga kui
ta väinani jõudis, ei olnud see kin­ni
külmanud; seepärast läks ta
jälle kurvalt tagasi. Aga varsti pä­rast
seda tuli keegi ja tõi sõnumi,
et väin on juba küllalt külmanud
ja sellest yõib üle minna. Seepä­rast
kogus; meister oma väe, läks
Saaremaale, röövis ja põletas jä
läks seejärele Imnuse alla; see oli
suur ja lai, kuhu i^älju talupoegi
oli kogunenud. Sinna ette tuli ta
enne päikese tõusu ja tungis vaen­lastele
kallale. Linnus oli aga kõ­vasti
kindlustatii^d palkide ja kait-
Levenwolde;_ see tungis osa piis-, Need jõudsid üks päev enne kõiki,
kopköima omadega vaenlasele kai- de pühakute päeva laevadel Riiga,
lale ja lõid nad niivüsi põgenema. Nende tuleku üle oli meister rõõ-et
üle tuhande venelase^^eal otsa mus, jagas sõjaväe osadeks mit-leidis,
teised kihutasid sealt mine-'messe kohta. Igal pool tõusis kohe
ma. Seevastu said surma isand Jo- j kära, et kõrgmeister olevat küm-han
yon Levenwolde. ja vend Jo- me tuhat^^m Liivimäale saät- hä, vaid tungis ühes teistega sisse,
han de Witte kahe teise vennaga, 'nud. Sellepärast seadsid venelased i Seal sai surma 3 orduvenda jä
ennast niiviisi linnusesse vüa. Aga
see anti üles ühe naise poolt, kelle
poeg seal hulgas oli; selle palus ta
vabaks. Nii võeti teised kõik kinni
ja visati nad vangikeldrisse (mis
on väga sügav kelder maa all), kus
nad hukka said ja nende luud veel
tänapäeval asuvad. See oli sõja
lõpp Harjus ja järg tuleb jälle
saarlastest.
Kuidas meisier teist korda
Saaremaale tungis ja vahepeal
leedulased Lüvimaal sUrart
kahju tegid.
sermnatisega. Viimane tõmn^ati
konksuga ühest kohast maha.
Sealtkaudu läks vend Arnold von
Herike, Sigulda kumpaan, lipuga
plangule ja kuigi ta torgati käest
läbi, ei jätnud ta ometi lippu ma-samuti
neliteist sakslast. j end vähnis vastu panema.
üks päev enne Püha jaaköbuse j Harjulased ehitasid kakslinnust
päeva (jaägupipäeva) samal 1343. ja saarlased ühe, kus nad oma nai-aastal
lõid saarlased maha kõik si, lapsi jä varandust tahtsid kaits-sakslased,
noored ja vanad, nii na- ta.
gu see Harjus oli sündinud, uputa­sid
preestrid merre ja läksid sa­mal
päeval Pöidö liimuse alla, mil­le
ees nad olid kaheksa päeva­sest
nad teadsid:hästi, et linnust
piü-ajaist vabastada ei võidud. E t
•nüüd foogt ei suutnud linnust boir
; meessoost saarlast.
Sealt läks meister Natsi (?) kül­la.
Sinna tulid teiste eestlaste poolt
läkitatud , saadikud, langesid
meistri jalgade ette ja palusid ar­mu,
lubasid mitte kunagi eiiam
ristiusu vastu hakata, vaid nüüd­sest
peale sõnakuulelikud olla. Nii-
TalVe algul läks meister suure
väega Harjusse ja rüüstas kogu
maa, läks siis jalgsi linnuste pea-le:
Tema järel läksid teised |a tun- siis anti neile armu. Aga nad ei p^
gisid. vaenlasele kallale. Seal sai' danud mitte kaua oma lubadust,
kaks isandat raskesti haavata,' vaid taganesid jälle ara, nagu pä-üks
Preisist, teise nimi oli vend rast seda kuulda saab.
da, pidas ta omadega nõu, et püü- [Büff, nad surid seejärel mõleniad; i Nüüd olid ka paljud talupojad
da rahu teha ja linnus käest jaga selle-eest said vaenlased igal Harjus kokku kogunenud, sest nad
ära anda. See meeldis' neile kõiki- pool lüüa. ' tahtsid Viljandit ära võtta. Et nad
Meister Buchard oli Idrja üle,
mis kõrgmeister talle saaitjs, nagu
juba iteatatud, südamest rõõmus ja
mõtles, et nüüd jpole enam leedu­lasi
kart£^, liikus niisiis Saaremaa­le
lätlaste, liivlaste, eestlaste,
semgalite, kurelaste, Rüa ja Tartu
piiskopkonna omadega. Seal oli
kaasas' ka Tallinna pealik, nimega
Anderson. Vägi oli Karja juures
8 päeva ja rüüstas ümbruse täiesti
paljaks. Süs palusid saarlased ra­hu.'
Meister võttis vanemad enda
juurde ja küsis nende nõu. Siis lu­bati
neüe rahu nüviisi, et nad kõik
oma sõjariistad peavad vinna L i ­hula
linnusesse, peale selle nii
palju .pantvange andma kui nõu­takse;
need pidid nad otsekohe üle
andma, peale selle Maansaare.
kindluse maha lõhkuma.
Kuigi nüüd saarlastele see küll
vastumeelt oli, ei olnud neil siiski
midagi muud teha; seepärast võt­sid
nad rahu vastu. Seepeale läks
meister jäUe koju.
Leedu kuningas sai sõnumi, et
meister oli lämud Saaremaale;
seepärast tungis ta suure väega
Zemgalesse "ja ründas Tervetet.
Aga isandad Imnuses kaitsesid end
2000 venelast kaasas.' Siis pidas'nagu kangela§ed. Siin oli ükS; su-kõrgmeister'
võõraste isandatega j lane linnuses, himega Pall, see
nõu, kais minna kaugemale edasi 'roomas läbi ühe väikese värava ja
ja maad laaštata või;peaksid nad -laskis leedulase(i sisse. Niisiis vöe-
Samlandi päästma. Seal meeldis: ti linnus ära j a löödi kõik surnuks,
neüe kõigile, et nad tagasi lähevad, kes seal sees^o^^
ja Samlandi päästavade Seepärast j 7 orduvenda ja üks preester Võeti
kulutasid nad suure ajuga mine- vangi, see suri teel :
ma, selleks et maad ära ei l a a s - l ; ^
tataks. Kui nad sinna jõudsid, olid ' ^
Aastal 1343 talvel kirjutas Preisi
kõrgmeister Heinrich Dusemer
Liivhnaa meistrüe, et Ungari ja
Böömi kuningad, samuti teis(
hertsogid, krahvid ja isandad val­loonide
maalt ja Burgundiast on
tulnud 1600. hobusega Preisisse
võitlema uskmatute leedulastega.
Need kõik läksid Vüniusest peale;
seal võeti kaks leedulast vangi.
Need läksid aga käest minema;
siis võeti uuesti kaks vangi. Need
tunnistasid ühtviisi, et Leedu k u ­ningas
on läinud suure väega Sam-landi
seda riisuma ja et tal on