1979-10-23-05 |
Previous | 5 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 78 Nr. 78 ¥ABÄ EESTLANE teisipäeval, 23. oktoobril 1979 _ T u ^ a y , October 23, ITO Lk. (P
keskorgasiisatsiooo
rimise nõudmiseks
tos asuva viie rah-lä^
emal ajal va-ivusgnippideseal=
ie valitsuse juur^
siööns (tJN'is) om
äüidustke ja teis-
See kooskõlastatak-bmelise
Dekolonisee-itee
koosolekutega
[Liidu dekclordseieri-
}smärki ei saavutata
selleks saadakse
lilcide toetus. Selle
liib aktsiõonikomitee
lipi liikmete asuko-lodustada
aktsiooni-ide
maade valitsus-
Idiimi ettapanekuile
jseks. S%tes TŠTõuko-dekolönis.
esrimis e
[eku rahvusgruppide
iidele üle vaba maa-rorontos
^^.suv kesk-
[omitee, et kohtadel,
isgruppide koostöö-
Jrimaade toetus ülii-liäbivüiniseks
Liitu-organisatsiooiüs
|s ntöödunud püha-
||ut)ilaride austami-
), Liis Jnske, H i -
lata oli jäänud A .
Ibib raske baignse
|l:una kassaaruande
I Elfriede Kuusk. -
mainis, et Õpetaja-fötab
käsikäes eesti
peab tihedat konis
asiivs Õpetajate
p Maailmaliidu l i i -
ppetajad oa samuti
kooliõpikute välja-on
teinud kaastööd
Jilletäänüe. y ' r
ilimistel valiti seni-
^UaLeivat tagasi ja
se liikmeteks Endla
la, Elfriede Kuusk,
iLaine Loorand. Re-
|ii valiti 0. Paas ja
)hvilauas oli hüVita-
Hilda Lephiltj kes
J. Torgi poolt omal
iilevaate õpetaja
[ipäevast ja Äurelie
:is noore õpetaja ko-biesel
õppeaastal.
la kohvikus ESTO>
pistlusaladele juh-
Itlamine, progranä-siis,
kui nad ise
ise tekitamine ja
mooduseid sport-lete
aktsioonidegs.
'^spordiselts Kalev5
ppul on ettenähä
aises, male õppetun^
ji ning lauatennise
Ised, mida, vastavad
lavad koos-ESTO-80
laga.
ija;te võistlema mir
[d Org^amseerima N .
mtrealis asuva Eric,
praegu Montrealis
tool kuni 40 õpflase-tlastest^
kanädälaste
saanud hiljuti siir-lud
0. Leesment,
kümne hülgas K a -
|uti Hamiltonis ol^v
mängivad eest-
I; kanadalaste klubi-istel
oleks raske sel-
^oida^Kuidmõni-
Iski korraldada oma-tisi,
arvab bridzhiala
, sesid pärast suvist vaheaega.
Mööduimd Iwäevaõhtul avas^^T^^ ^
seltskondliku tegevuse hooaja. Paarisaja peoUseümlijer tähistasid^ Tv K.^ ggitsj aastapäeva ja pidut-oMauMilalisteks
kõik
g^i. K a eesti kool on* asutatud sa-
^al ajal, ainult nädal hiljem, kuid
liitus seltsiga aasta hiljem. Ta toi
koolidelt ja andis kingi-
JOHAN MÜLLEE
Torontos tžuhistati möödunud
pühapäe\'ail lüie kohkliku põetus-kodu
raamatukogu ruumes endise
kohtuministri Johan Mülleri 90.
aastast sünnipäeva. Selleks puhuks
olid Ühendriikidest kohale
saabimud juubilari tütar oma
mehega, ro^hkel arvul kaasvõitle-jaid
EtiS-ist ja juubilari sõpru.
Joban Müllerit tervitasid- tenia
juubelipäeval EüS-i esimees E /
Kärner, aupeakonsul I. Heinsoo,
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas
esimees U. Petersoo, parlamendiliikmete
nimel M.^Hansen, Juristide
tJliingu ja Toronto Eesti
Meeskoori poolt E. Tikenberg ja
Eesti Kirjastus Kanadas poolt S.
Veidenbaum.
Pärast tseremoniaalset osa toi-inus
ühine kohvilaud,.millest juubilar
võttis osa vaatamata sellele,
et ta tervis ei ole viimaseil ajal
kõige parem olnud.
Johan Müller sündis 22. oktoobril
1889 Viljandis, õppis 1912—17
Tartu ülikoolis õigusteadust ja
sooritas riigieksamid Moskva ^ülikoolis.
Oli 1918—25 prokurör Tartus,
1925 Tartl^Võru^^;%^
esimees, 1925—33 kohtupalati prokurör
j a nimetaiti 1933. aastal köh-tuminisfeiiks.
:
^ Õhtu avas tervitusega külaliste- Mitmed
le abiesimees Ä. Veedla> misjärel ganisatisioanid
Eesti Vabariigi aupeakonsul 11-
niar Heiiisoo tõi omiapoolse tervituse.
Ta ütles seltsi tekke iseloomustamiseks,
et see o i i nagu tulukese
tMdsiniine pärast seda, ku^
raäke 'aeg oli seljataihä jäänud ja
j Õutud valgesse maailma. Selliseid
tulukesi hakkas tekkimia kõikja^
le maailmakaardile. K a 1949. a.
organiseeritud T.E, Selts on olnud
keskseks .pimktiiks Toronto
eestlasko-nnas, koondades šiinsfet
eestlaste peret, on korraldanud
eesti täienduskoolide kaudu noortele
hariduse andmist ja korraldanud
Eesti Vabariigi aktusi. Seltsi
edu pandiks on olnud juhtimis-oskus
j a noorte ligitõmbamise
võime. •
or-seitsi
juures. Arves&des seda ^äMsa;t
tööd, otsustas praegune juhaltus
valmistada ja iHeain
jiuihiatusite eslrheestele täiiukirja
eestluse säilitamise eesit vabadusvõitluse
^taustal.
Kutsuti ette kohal oiiiud esimehed
Mihkel Hansen (1949-51),
Hans Lupp (1^53-56), 0. Trass
(1960-^4), V. HubeL(19M-68) ja
T.E.S.
mi,
igale juhatuse liikmele
Täienduskeskkooli emblee-
N O R T H E R N
28. okt., e^eb esmakordselt
Toronto eesti muusikaarmastajatele
noor Sudburys elav
viiuldaja Jeremy Viinalass. J . Viinalass,
kelle isa; on eestlane; ja
ema kanadalanna, on vaatamata
oma 16 a. elueale, tuntud juba andeka
ning paljulubava taidurina.
Pühapäevasel esinemisel, mis toimub
kl. 6.0Ö õhtul baptisti kirikus,
esitab kunstnik koos, pianist Charles'Kipperiga,
nõudlikke yüülikom-positsioone,
teiste ^eas Bruchi
kontserdi teist osa ja Kreisleri variatsioone
Corelli teenial.
Pühapäevane kontsert toimub
Toronto baptistf koguduse juubeliaasta
muusikaõhtute seerias. Esimese-
õhtu kava, mis teatavasti
leidis aset 30. sept, täitis koguduse
noortekoor Ch. Kipperi juhatusel
ning, solistid. 25. nov. asetatakse
rõhk. helilooja K. Rai^üe, kelle 25
a. ametijuubelit samal päeval pühitsetakse.
Juubeli-aasta muusikaõhtutele
on sissepääs vaba, kiriku-ius.
. Tänu ;neie'.energilistele, iniiinLes-
• tele. on.T.E.:SeIts;teinud;VÜj^^^
kat tööd eesti iihiskonnas koon^
damisel ja: teenimisel.,'.
Praegune . esimees V. Poolsaar
vaatas, tagasi seltsieelsele organir
seeritud tegevusele, mida kaasa,
arvates võiks seltsi tegevus olla
juba vähemalt 50 aastat vana.
Seits on üle elanud mitmeid tor-rnirikkäid
aastaid. K u i 50 a. tagasi
asusid, siia eesti imimigrandid
oma kodu asutama, siis organiseeriti
ka oma selts „Sõprus", et ühiselt
kaasmaalastega suhelda. 1944.
a. lahkus sellest •üks osa ja asu^
tasid „Edu" nimelise seltsi, et aidata
abivajajaid. Pärast sõda har
kati jälle eesti seltsi koondama
Eesti vabadusvõitluse jäibkaijia-seks.
Uued asujad võtsid üiheridust
„Edüga", kes aitas neid uuel asukohamaal.-
Siis leiti; et senine põhikiri
on • vananenud jä 1949. a.
sügisel otsustati see muuta samal
ajal võttes inimeks k a Toronto
Eesti Selts. Selle põhikirja alusel
on töötatud 30 aastat.
K u i ' saabus siia-,:.tuhaiideM eestlasi,
oli seltsi osa väga oluline
eesti elu korjaldamisel ja
ühiskondliku. tegevuse. Jiihtinü-sei.
Heki Kõva '(1968-76), kellele anti
(üle raamitud tunnuštuskiri,. mille
tekstiks oli: „Toronto Eesti Selts
avaldab Teile oma 30. aastapäeva
pidulikul tähistamisel südamlikku
tänu Teie töö ja panuse eest eesti
seltsi esimehena (esimeheks olemise
aastad). Töö mida tegite koos
onia. juhatusega eestluse viljelemiseks
ja vabadusvõitluse teostamiseks
säilub püsivait. Toronto Eesti
Seltsi ja kogu rahvusteadliku. eest-onna
• Endistest esimeestest .on surma
läbi lahkunud Ä. Luitsalu (1951--
52) ja H. Männik (1952-53 ja
1956—57), hilinenult tuli koosvii-bimisele
H. Raigna'(1957—60). '
Esimene esimees M. Hansen ütles
omalt pooltj et eestlaste tegevus
leidis^oma ideed seltsi kokku-tulekuli,
kuäleitr töökohti ja sõpru
ning mis olid rahvarikkad. Hiljem
on selts täitnud oma tööd mitmel
alal. Ta lõpetas sõnavõtu sooviga:
„Töötage edasi eestluse ja kodumaa
hüveks."
Edasi .tervitas Põhjala Tütarde
esindaja Silvia Terts^ T.E. Võitlejate
tlhingu esimees H. K i v i , EKN
abiesimees L . Leivat,. E L K esimees
V. Hubel, kuiia koolitoimkonna esimees
H. Lupp kõneles veidi pikemalt
öeldes, et 30 aastat on küllaltki
pikk -aeg, kuna selle aja
jooksul selgub, mida on tehtud ühe
inimea jooksul. K a seltsi juhatuses
on selle aja jooksul toimunud generatsioonide
vahetus. Just praeguse
juhatuse eestvõttel on selts olnud
väga aktiivne nagu oli 30 aastat tar
Edasi, jäKgnesid tervitused T.E.
Segakoori ja Estomia orkestri juhilt
U. K o o k i l t , p n a kirjaliku
' tervituse oli saatuud Eesti Maja
juhatas.
Kavalises osas laulis bariton Avo
Kittask. Ta seletas oma program-nii
valikut, et kõik need laulud
moodustasid sisulise tsükli armastuse
erivariantidest. Esimene oli
isa armastus poja vastu G. Verdi
ooperis „La Traviata", teine ar-fflas
tus isikliku prüuse vastu
meeste elus, lauldes E.Künnecke-se
operetist „Onupoeg Bataaviast"
.«Poissmehe elu''. Kolmandas oli
armastuse kahtlust ja igatsust E.
Karrisoo laulus „Tule veel täna".
Neljandas armastus õiguse vastu
Öon Quijote põhjal loodud muusikalist
„Mees L a Manchast". Viiendaks
armastus kcdui^anna vastu
laulus ,,Mü kodurannal", mida
lauldi esimest korda PÖhja-Amee-rilcas;
seda P. Tammeveski poolt
soolohäälele seatud laulu on lauldud
kunagi kodumaal ja vist Saksamaal
meeskvarteti poolt, aga
mitte soololauluna. Päras laulu anti
lillekimp ka suure aplausi saatel
kohal olevale saate tegijale.
Oma pooletunnilise laulude tsükli,
mida klaveril väga meeldivalt
saatis J . Kivik, lõpetas Ä. Kittask
Juhan Aaviku poolt Marie Underi
sõnadele loodud lauluga ^Mälestus
ja tõotus", kus väljendus armastus
isamaa vastu. Selle järel T.E.S.
juhatusliige L . Pajur tänas lauljat
ja saatjat lilledega. Lisapalaks laulis
A. Kittask veel P . Tammeveski
laulu„üiksainus õis".
3340 Yonge St., Toronto,
Ont. - Tel. 4834293
©Suures valikus põhjapõdra-, lamba- ja muid nähku:
© „Flokati" vaipu Soomest ilusate mustrite ja värvidega.
Aknakafcteid. •
® Lambanahkseid mütse, kindaid ja susse.
© Värvirikkaid Lapimaa suusamütse, murdmaa-suusasuÄ© %
® Kuulsaid Soome klaaskanpu. 1
© Mänguasju, Lapimaa ja Füfel nukke, ainulaadne kollekta
Kanadas./\',v--.': \ ,
® Küunlaki ja küünlajalgUv
® Palju ilusaid ja huvitavaid kinke sümipäevadeks, pulmadeks
ja jõuluks. -
Eestlastele 10% himiaalanäust kallimate kaupade pealt
TERE TULEMAST! RÄÄGIME EESTI KEELT '
Äri avatud: teisip. — laup. kelllO.OO—18.00
f'
i.
Esimesele kontsert-aktuse iseloomulisele
osale järgnes seltskondlik
osa G . n t a l i orkestri saatel, oli
loterii ja paarisajal inimesel palju
head tuju.
TLT Kommertsgüijunaasiumi v i listlaste
kokkutulekud tounuvad
Eaton'i kohvikus 6. korral iga kuu
esimesel kolmapäeval kell 2 p.l.
MIAMI — Ühendriikide mereväe
dessantosad maandusid suurte
rnanöövrlbe raamides möödunud
kbirnapäeval Kuubai asuvas
tthendrükidele kuuluvas Guanfta-namo
meirefvabaasis. tüiendriikide
ülemjuhatus saatis presidente Gar-teri
korralduseil maale^^
me&st, demonstreerides sellega
•ühendriikide jõudu Kariibi mere
piirkonnas ja näidates, et ameeriklased
vaatavad tõsiselt Kuuba
agressdivsele välispoliitikaie ning
vene vägede toomisele Kuubale;
HAMILTON (VE) — 14. okt.
toimus fjamiltonis lõlkusl^upü-ha
ja koguduse 28. aastapäeva j u malateenistus.
Kirik oli päevakohaselt
ehitud lillede, värvirikaste
okste ning põllu- ja aiasaadustega.
Pühakoda oli tulvil kaasmaalastest
ja suurpäeva jumalateenistust
kaunistasid sopran Valve Tal
i j a metso-sopran Hilda. Sepp va-nakirikliku
: tänupalvega „Te
Deum Laudamus" ettekandmisega.
Orelü saade pr. Eva Ram-rnolt.
, •
Kohe pärast jumalateenistust
toimus kiriku all saalis koosviibi-niine
rikkMikukohvüauaga, mille
eest olid hoolitsenud kiriku nais-ringi
daamid. Koosviibimise avas
k i r i k u nõukogu esimees L. Waiht-,
räs,' tervitades külalisi ning tänupalve
lausus. abipraost T. Nõmmik
lauluga „0h anna tuhat keelt
Sa mulle". Seepeale pakkusid daamid
kehakinnitust'kohvi ja nluu
parima
Õhtu 'peapunktiks oli esimehe
sõnavõtt, andes kokkuvõtlikul
, ülevaate nõukogM. ,28 a.-. tegevn-
• sest :: •;
Alates 195L a. on kiriku nõukogu
tööst osa võtnud 63 lüget, kuna
nõukogu koosseis on 9 liikmeline.
Nõukogu esimehi on olnud selle
ai ja vältel 10, „valitsemise aeg" on
ette nähtud 3 aastat. Koguduse
esimeseks esimeheks oli Juhan
Pallop, Ta abikaasa Linda oli aastaid
kiriku naisringi esinaine.
Järgmiseks oli E n n Äarend, keÜe
elutöö lõppes sel kevadel ning kes
pubkab Metsakalmistul; tänuõis
kinniitati rinda ta abikaasale. Aastatega
järgnes Albert Lepson, dr.
Endel Arro, kes d i esimeihe kohai
kaks korda kdlm aastat. Vahepealne
aasta oli Leo Saare kätes.
Süs' Ainold Rim j a rekordiga
esimees — kolmel korral — ning
praegune abiesimees Juri Müür,
Viimane on teeninud siinset kogu-
' S T ( ^ O L M Nobeüi kirjandusauhind
käesoleval aastal otsustati
anda Kreeka luuletajaile
Odysseus Elytis'ele, 68. aastat vana.
Elytise suuremad konkurendid
Nobeli auhinnale, müle rahaline
väärtus oh 193.000 dollarit,
Ollid ühendriikide kirj anikud Nor-man
Mailer ja Joyce Carol Oätes.
dust Mrlku nõukogu raames tervelt
18 aastat. Peaegu sama truult
on olnud kiriku töös tegev Leo
S a a r— 17 aastat.
Vahepeal •õli. aastaks, e s i^
kohal Voldemar Riunand ning
koguduse elus •raskeimal ajaS —
Victor G u t m a n , ; : •
•kuna tema ,,teenistusäega" langes
! austatud ja hinnatud õpetaja Au-
I gust Kivislkk'u kaotus, matuste
korraldamine ja uue hingekarja-se
leidmine
Kõiki endiseid esimehi abikaa-i
sadega itjänati suure aplausiga
\ koosviibijate poolt. Tänuks neile
kinnitas Me rinda Hamiltoni
no5rte hulgast valitud — „Miss
Tallinn" — Susan Suit oma ilusates
raüvarõivastes ja naerusui.
Samuti tänati ilülega endise koguduse
hingekarjase abikaasat
i pr. H. Kivisikk'u ning abipraost
JT. Nõmmik*ut.
j ' õhtu jätkus sõnavõtuga õpetar
' jalt, ikes tutvustas kaugemalt saa-i.
bunud fcülailisi. J ä r g m i s i oli öõ-
' navõtt pr. • I. Oökeoden'ilt, kes
' puudutas niomendil akuutset
' „boat people" päevaprobleemi,
Küsides, kas poleks m e i põJijust
nimd teisi akiafca. ,
i Lõppsõnas niõukogu abiesimees
I Jüri Müür tänas teõiiki, kes on olnud
abiiks kiriku töös 28 a. vältel,
samuti tähades Taevaisa rikkaäike
annete eest nende aastate jooksul.
Samuti kuulusid kõigi
nalsriigi
Omaaegne Eesti Maleklubi rändauhinna võitja Nikolai Küttis, anne^
tas karika uuesti tagasi Eesti Maleklubile, et see muutuks rändkari-kaks
eesti noortele maletajaile. Pildil Eesti Maleklubi esimees A.
Müstel karikat vastii võtmas, paremal Nikolai Küttis.
Vabai Eestlane
DÄLLAS Dallase politseivõimud kavatsevad välja kaevsU ja
Järele uurida Lee Harvey Oswaldi surnukeha, kuna viunasel ajal
on kerkinud tõsised kahtlused, et president Keimedy mõrvariks ei
olnud ameeriklane Oswald vaid tema nimel esinev
Teemie uusi ja parandame vanit
nü Imnas kui ka suvilates
Müüme aknaid ja installeerime
• . WINDOWS; BOUM
1916 Queen E , Toronto
SAN DIEGÖ-— Kalifornia lõu-naosas
ja Mehhiko põhjaosas toimus
möödunud esmaspäeval tugev
maavärisemine, : mis tekitas
suuri majanduslikke fcaihjusid.
Inimohvreid oli ainult üks, kuid
ligemale sada inimest said raskemaid
ja kergemaid •vigas'tusi.
Lee Harvey Oswald maeti pärast
seda kui ta langes Dallase kohtuhoones
tema lähedale hiilinud ööklubi
oihaniku Jack Ruby revolvrikuulidest
Fort Worthis Rose Hill
kalmistule. ;
Niiüd on inglise kirjanik Michael
Eddowes esitanud tõendeid, et
Kennedy mõrvar oli vastava väljaõppe
saanud KGB agent,
kes esines Oswäldina. Surnukeha
hauast väljavõtmiseks on esitatud
juba vastav sooviavaldus.
ühendriikide vastavad komisjonid
ja luureasutused on seni olnud
veendunud, et ameeriklane Lee
Harvey Oswald, kes teenis mereväe
dessäntüksustes ja siirdus pärast
seda N. Liitu, kust ta peatselt
tagasi tiüi ühendriikidesse, oli president
Kennedy mõrvar.
Paljud Ühehdi-ükide luureohvitserid
on olnud arvamisel, et Oswald
oli tihedates sidemetes
KGB-ga, kuigi seda kategooriliselt
eitas KGB agent Juri Nosen-ko,
kes hüppas ära päralt Kennedy
mõrvamist.
CIA-1 on tekkinud kahtlus, et No;
senko saadeti sihilikult välja ainult
KGB puhtaks pesemiseks.
oli suurem ja tugevam 1940-ndast
aastast saadik.
:; ^ERUUŠ^^ lisraeM vaütsus on.satomiid raske kriisi
ette pärast seda kui välisminister Möshe Dayan andis möödunud
pühapäeval sisse lahkumispalve. Dayah kritiseeris teravalt peaminister
Begini poliitikat ning nimetas läbirääkimisi Paistüinaie
autonoomia andmiseks „tühisteks arutlusteks".
R O O M A — Itaalia kommunistid
ja põrandaaluse punaarmee liikmed
korraldasid Roomas demonstratsioone
ja süütasid põlema
neli bussi, et protesteerida
sellega itaalia bandiidi Pranco
Pipemo väljaandmise pärast
Prantsusmaalt itaalia võimudele:.
Pranco Piperno 0fl:!retee3iti Pariisis
ja teda süudisitatafcse Itaalia
endise peaministri Aldo MOTO
ja mõrvamises.
©Aleksander Kurgvel, kapten
KS dipl. Eesti ülemaaitese kesk-
I nõukogu liige, ohvitseride, keskkogu
tegelane ja eesti raihva au-raamatu
toimetaja tähistas New
"^Oirgls onaa 75-a. sünnipiäeva.
Dayairü laMumise tulemusena
nõuavad opositsioonis olevad
tööerakondlased kogu Begini valitsuse
labkimüsit.
WASHINGTON — TOiendriilki-de
senaator Edward Kennedy tegi
ametlikult teatavaks, et ta kandideerib
' ühendriikide presidendi
kohale. Edward Kennedy kuulub
demokraatliku partei koosseisu
ning on seega tugevaks võistlejaks
praegusele presidendile Jimmy
Carterile, kes kavatseb kandideerida
teistkordselt Vaügesse Ma^ja.
Valitsusele umbusalduse avaldamise
Idisimus pidi tulema hääletamisele
teisipäeval/ f
64-aastane Dayan mainis, et ta
oli võimetu ja abitu Iisraeli välispoliitika
mõjütamiselfcs, kuna tema
osa; oli redutseeritud ainult
kofcteel^coosviibiniistest osa võtmiseks.
Välisministri kohustused
^õtab esialgu iüle peaminister Be-gin.
• 'y :'•
0 Maakiijunduse arhit^t Indrek
Ojamaa, kes tööteb New Jersey
osarügls parkide j a metsade alal
juhtival kohal, nimetati Hamitto-ni
linna parkide j a meelelaiiutus-alanJõuandva
komisjoni liikmeks.
Hamiltoni linn asub pealinna
Trentoni lähedal.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 23, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-10-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791023 |
Description
| Title | 1979-10-23-05 |
| OCR text | Nr. 78 Nr. 78 ¥ABÄ EESTLANE teisipäeval, 23. oktoobril 1979 _ T u ^ a y , October 23, ITO Lk. (P keskorgasiisatsiooo rimise nõudmiseks tos asuva viie rah-lä^ emal ajal va-ivusgnippideseal= ie valitsuse juur^ siööns (tJN'is) om äüidustke ja teis- See kooskõlastatak-bmelise Dekolonisee-itee koosolekutega [Liidu dekclordseieri- }smärki ei saavutata selleks saadakse lilcide toetus. Selle liib aktsiõonikomitee lipi liikmete asuko-lodustada aktsiooni-ide maade valitsus- Idiimi ettapanekuile jseks. S%tes TŠTõuko-dekolönis. esrimis e [eku rahvusgruppide iidele üle vaba maa-rorontos ^^.suv kesk- [omitee, et kohtadel, isgruppide koostöö- Jrimaade toetus ülii-liäbivüiniseks Liitu-organisatsiooiüs |s ntöödunud püha- ||ut)ilaride austami- ), Liis Jnske, H i - lata oli jäänud A . Ibib raske baignse |l:una kassaaruande I Elfriede Kuusk. - mainis, et Õpetaja-fötab käsikäes eesti peab tihedat konis asiivs Õpetajate p Maailmaliidu l i i - ppetajad oa samuti kooliõpikute välja-on teinud kaastööd Jilletäänüe. y ' r ilimistel valiti seni- ^UaLeivat tagasi ja se liikmeteks Endla la, Elfriede Kuusk, iLaine Loorand. Re- |ii valiti 0. Paas ja )hvilauas oli hüVita- Hilda Lephiltj kes J. Torgi poolt omal iilevaate õpetaja [ipäevast ja Äurelie :is noore õpetaja ko-biesel õppeaastal. la kohvikus ESTO> pistlusaladele juh- Itlamine, progranä-siis, kui nad ise ise tekitamine ja mooduseid sport-lete aktsioonidegs. '^spordiselts Kalev5 ppul on ettenähä aises, male õppetun^ ji ning lauatennise Ised, mida, vastavad lavad koos-ESTO-80 laga. ija;te võistlema mir [d Org^amseerima N . mtrealis asuva Eric, praegu Montrealis tool kuni 40 õpflase-tlastest^ kanädälaste saanud hiljuti siir-lud 0. Leesment, kümne hülgas K a - |uti Hamiltonis ol^v mängivad eest- I; kanadalaste klubi-istel oleks raske sel- ^oida^Kuidmõni- Iski korraldada oma-tisi, arvab bridzhiala , sesid pärast suvist vaheaega. Mööduimd Iwäevaõhtul avas^^T^^ ^ seltskondliku tegevuse hooaja. Paarisaja peoUseümlijer tähistasid^ Tv K.^ ggitsj aastapäeva ja pidut-oMauMilalisteks kõik g^i. K a eesti kool on* asutatud sa- ^al ajal, ainult nädal hiljem, kuid liitus seltsiga aasta hiljem. Ta toi koolidelt ja andis kingi- JOHAN MÜLLEE Torontos tžuhistati möödunud pühapäe\'ail lüie kohkliku põetus-kodu raamatukogu ruumes endise kohtuministri Johan Mülleri 90. aastast sünnipäeva. Selleks puhuks olid Ühendriikidest kohale saabimud juubilari tütar oma mehega, ro^hkel arvul kaasvõitle-jaid EtiS-ist ja juubilari sõpru. Joban Müllerit tervitasid- tenia juubelipäeval EüS-i esimees E / Kärner, aupeakonsul I. Heinsoo, Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees U. Petersoo, parlamendiliikmete nimel M.^Hansen, Juristide tJliingu ja Toronto Eesti Meeskoori poolt E. Tikenberg ja Eesti Kirjastus Kanadas poolt S. Veidenbaum. Pärast tseremoniaalset osa toi-inus ühine kohvilaud,.millest juubilar võttis osa vaatamata sellele, et ta tervis ei ole viimaseil ajal kõige parem olnud. Johan Müller sündis 22. oktoobril 1889 Viljandis, õppis 1912—17 Tartu ülikoolis õigusteadust ja sooritas riigieksamid Moskva ^ülikoolis. Oli 1918—25 prokurör Tartus, 1925 Tartl^Võru^^;%^ esimees, 1925—33 kohtupalati prokurör j a nimetaiti 1933. aastal köh-tuminisfeiiks. : ^ Õhtu avas tervitusega külaliste- Mitmed le abiesimees Ä. Veedla> misjärel ganisatisioanid Eesti Vabariigi aupeakonsul 11- niar Heiiisoo tõi omiapoolse tervituse. Ta ütles seltsi tekke iseloomustamiseks, et see o i i nagu tulukese tMdsiniine pärast seda, ku^ raäke 'aeg oli seljataihä jäänud ja j Õutud valgesse maailma. Selliseid tulukesi hakkas tekkimia kõikja^ le maailmakaardile. K a 1949. a. organiseeritud T.E, Selts on olnud keskseks .pimktiiks Toronto eestlasko-nnas, koondades šiinsfet eestlaste peret, on korraldanud eesti täienduskoolide kaudu noortele hariduse andmist ja korraldanud Eesti Vabariigi aktusi. Seltsi edu pandiks on olnud juhtimis-oskus j a noorte ligitõmbamise võime. • or-seitsi juures. Arves&des seda ^äMsa;t tööd, otsustas praegune juhaltus valmistada ja iHeain jiuihiatusite eslrheestele täiiukirja eestluse säilitamise eesit vabadusvõitluse ^taustal. Kutsuti ette kohal oiiiud esimehed Mihkel Hansen (1949-51), Hans Lupp (1^53-56), 0. Trass (1960-^4), V. HubeL(19M-68) ja T.E.S. mi, igale juhatuse liikmele Täienduskeskkooli emblee- N O R T H E R N 28. okt., e^eb esmakordselt Toronto eesti muusikaarmastajatele noor Sudburys elav viiuldaja Jeremy Viinalass. J . Viinalass, kelle isa; on eestlane; ja ema kanadalanna, on vaatamata oma 16 a. elueale, tuntud juba andeka ning paljulubava taidurina. Pühapäevasel esinemisel, mis toimub kl. 6.0Ö õhtul baptisti kirikus, esitab kunstnik koos, pianist Charles'Kipperiga, nõudlikke yüülikom-positsioone, teiste ^eas Bruchi kontserdi teist osa ja Kreisleri variatsioone Corelli teenial. Pühapäevane kontsert toimub Toronto baptistf koguduse juubeliaasta muusikaõhtute seerias. Esimese- õhtu kava, mis teatavasti leidis aset 30. sept, täitis koguduse noortekoor Ch. Kipperi juhatusel ning, solistid. 25. nov. asetatakse rõhk. helilooja K. Rai^üe, kelle 25 a. ametijuubelit samal päeval pühitsetakse. Juubeli-aasta muusikaõhtutele on sissepääs vaba, kiriku-ius. . Tänu ;neie'.energilistele, iniiinLes- • tele. on.T.E.:SeIts;teinud;VÜj^^^ kat tööd eesti iihiskonnas koon^ damisel ja: teenimisel.,'. Praegune . esimees V. Poolsaar vaatas, tagasi seltsieelsele organir seeritud tegevusele, mida kaasa, arvates võiks seltsi tegevus olla juba vähemalt 50 aastat vana. Seits on üle elanud mitmeid tor-rnirikkäid aastaid. K u i 50 a. tagasi asusid, siia eesti imimigrandid oma kodu asutama, siis organiseeriti ka oma selts „Sõprus", et ühiselt kaasmaalastega suhelda. 1944. a. lahkus sellest •üks osa ja asu^ tasid „Edu" nimelise seltsi, et aidata abivajajaid. Pärast sõda har kati jälle eesti seltsi koondama Eesti vabadusvõitluse jäibkaijia-seks. Uued asujad võtsid üiheridust „Edüga", kes aitas neid uuel asukohamaal.- Siis leiti; et senine põhikiri on • vananenud jä 1949. a. sügisel otsustati see muuta samal ajal võttes inimeks k a Toronto Eesti Selts. Selle põhikirja alusel on töötatud 30 aastat. K u i ' saabus siia-,:.tuhaiideM eestlasi, oli seltsi osa väga oluline eesti elu korjaldamisel ja ühiskondliku. tegevuse. Jiihtinü-sei. Heki Kõva '(1968-76), kellele anti (üle raamitud tunnuštuskiri,. mille tekstiks oli: „Toronto Eesti Selts avaldab Teile oma 30. aastapäeva pidulikul tähistamisel südamlikku tänu Teie töö ja panuse eest eesti seltsi esimehena (esimeheks olemise aastad). Töö mida tegite koos onia. juhatusega eestluse viljelemiseks ja vabadusvõitluse teostamiseks säilub püsivait. Toronto Eesti Seltsi ja kogu rahvusteadliku. eest-onna • Endistest esimeestest .on surma läbi lahkunud Ä. Luitsalu (1951-- 52) ja H. Männik (1952-53 ja 1956—57), hilinenult tuli koosvii-bimisele H. Raigna'(1957—60). ' Esimene esimees M. Hansen ütles omalt pooltj et eestlaste tegevus leidis^oma ideed seltsi kokku-tulekuli, kuäleitr töökohti ja sõpru ning mis olid rahvarikkad. Hiljem on selts täitnud oma tööd mitmel alal. Ta lõpetas sõnavõtu sooviga: „Töötage edasi eestluse ja kodumaa hüveks." Edasi .tervitas Põhjala Tütarde esindaja Silvia Terts^ T.E. Võitlejate tlhingu esimees H. K i v i , EKN abiesimees L . Leivat,. E L K esimees V. Hubel, kuiia koolitoimkonna esimees H. Lupp kõneles veidi pikemalt öeldes, et 30 aastat on küllaltki pikk -aeg, kuna selle aja jooksul selgub, mida on tehtud ühe inimea jooksul. K a seltsi juhatuses on selle aja jooksul toimunud generatsioonide vahetus. Just praeguse juhatuse eestvõttel on selts olnud väga aktiivne nagu oli 30 aastat tar Edasi, jäKgnesid tervitused T.E. Segakoori ja Estomia orkestri juhilt U. K o o k i l t , p n a kirjaliku ' tervituse oli saatuud Eesti Maja juhatas. Kavalises osas laulis bariton Avo Kittask. Ta seletas oma program-nii valikut, et kõik need laulud moodustasid sisulise tsükli armastuse erivariantidest. Esimene oli isa armastus poja vastu G. Verdi ooperis „La Traviata", teine ar-fflas tus isikliku prüuse vastu meeste elus, lauldes E.Künnecke-se operetist „Onupoeg Bataaviast" .«Poissmehe elu''. Kolmandas oli armastuse kahtlust ja igatsust E. Karrisoo laulus „Tule veel täna". Neljandas armastus õiguse vastu Öon Quijote põhjal loodud muusikalist „Mees L a Manchast". Viiendaks armastus kcdui^anna vastu laulus ,,Mü kodurannal", mida lauldi esimest korda PÖhja-Amee-rilcas; seda P. Tammeveski poolt soolohäälele seatud laulu on lauldud kunagi kodumaal ja vist Saksamaal meeskvarteti poolt, aga mitte soololauluna. Päras laulu anti lillekimp ka suure aplausi saatel kohal olevale saate tegijale. Oma pooletunnilise laulude tsükli, mida klaveril väga meeldivalt saatis J . Kivik, lõpetas Ä. Kittask Juhan Aaviku poolt Marie Underi sõnadele loodud lauluga ^Mälestus ja tõotus", kus väljendus armastus isamaa vastu. Selle järel T.E.S. juhatusliige L . Pajur tänas lauljat ja saatjat lilledega. Lisapalaks laulis A. Kittask veel P . Tammeveski laulu„üiksainus õis". 3340 Yonge St., Toronto, Ont. - Tel. 4834293 ©Suures valikus põhjapõdra-, lamba- ja muid nähku: © „Flokati" vaipu Soomest ilusate mustrite ja värvidega. Aknakafcteid. • ® Lambanahkseid mütse, kindaid ja susse. © Värvirikkaid Lapimaa suusamütse, murdmaa-suusasuÄ© % ® Kuulsaid Soome klaaskanpu. 1 © Mänguasju, Lapimaa ja Füfel nukke, ainulaadne kollekta Kanadas./\',v--.': \ , ® Küunlaki ja küünlajalgUv ® Palju ilusaid ja huvitavaid kinke sümipäevadeks, pulmadeks ja jõuluks. - Eestlastele 10% himiaalanäust kallimate kaupade pealt TERE TULEMAST! RÄÄGIME EESTI KEELT ' Äri avatud: teisip. — laup. kelllO.OO—18.00 f' i. Esimesele kontsert-aktuse iseloomulisele osale järgnes seltskondlik osa G . n t a l i orkestri saatel, oli loterii ja paarisajal inimesel palju head tuju. TLT Kommertsgüijunaasiumi v i listlaste kokkutulekud tounuvad Eaton'i kohvikus 6. korral iga kuu esimesel kolmapäeval kell 2 p.l. MIAMI — Ühendriikide mereväe dessantosad maandusid suurte rnanöövrlbe raamides möödunud kbirnapäeval Kuubai asuvas tthendrükidele kuuluvas Guanfta-namo meirefvabaasis. tüiendriikide ülemjuhatus saatis presidente Gar-teri korralduseil maale^^ me&st, demonstreerides sellega •ühendriikide jõudu Kariibi mere piirkonnas ja näidates, et ameeriklased vaatavad tõsiselt Kuuba agressdivsele välispoliitikaie ning vene vägede toomisele Kuubale; HAMILTON (VE) — 14. okt. toimus fjamiltonis lõlkusl^upü-ha ja koguduse 28. aastapäeva j u malateenistus. Kirik oli päevakohaselt ehitud lillede, värvirikaste okste ning põllu- ja aiasaadustega. Pühakoda oli tulvil kaasmaalastest ja suurpäeva jumalateenistust kaunistasid sopran Valve Tal i j a metso-sopran Hilda. Sepp va-nakirikliku : tänupalvega „Te Deum Laudamus" ettekandmisega. Orelü saade pr. Eva Ram-rnolt. , • Kohe pärast jumalateenistust toimus kiriku all saalis koosviibi-niine rikkMikukohvüauaga, mille eest olid hoolitsenud kiriku nais-ringi daamid. Koosviibimise avas k i r i k u nõukogu esimees L. Waiht-, räs,' tervitades külalisi ning tänupalve lausus. abipraost T. Nõmmik lauluga „0h anna tuhat keelt Sa mulle". Seepeale pakkusid daamid kehakinnitust'kohvi ja nluu parima Õhtu 'peapunktiks oli esimehe sõnavõtt, andes kokkuvõtlikul , ülevaate nõukogM. ,28 a.-. tegevn- • sest :: •; Alates 195L a. on kiriku nõukogu tööst osa võtnud 63 lüget, kuna nõukogu koosseis on 9 liikmeline. Nõukogu esimehi on olnud selle ai ja vältel 10, „valitsemise aeg" on ette nähtud 3 aastat. Koguduse esimeseks esimeheks oli Juhan Pallop, Ta abikaasa Linda oli aastaid kiriku naisringi esinaine. Järgmiseks oli E n n Äarend, keÜe elutöö lõppes sel kevadel ning kes pubkab Metsakalmistul; tänuõis kinniitati rinda ta abikaasale. Aastatega järgnes Albert Lepson, dr. Endel Arro, kes d i esimeihe kohai kaks korda kdlm aastat. Vahepealne aasta oli Leo Saare kätes. Süs' Ainold Rim j a rekordiga esimees — kolmel korral — ning praegune abiesimees Juri Müür, Viimane on teeninud siinset kogu- ' S T ( ^ O L M Nobeüi kirjandusauhind käesoleval aastal otsustati anda Kreeka luuletajaile Odysseus Elytis'ele, 68. aastat vana. Elytise suuremad konkurendid Nobeli auhinnale, müle rahaline väärtus oh 193.000 dollarit, Ollid ühendriikide kirj anikud Nor-man Mailer ja Joyce Carol Oätes. dust Mrlku nõukogu raames tervelt 18 aastat. Peaegu sama truult on olnud kiriku töös tegev Leo S a a r— 17 aastat. Vahepeal •õli. aastaks, e s i^ kohal Voldemar Riunand ning koguduse elus •raskeimal ajaS — Victor G u t m a n , ; : • •kuna tema ,,teenistusäega" langes ! austatud ja hinnatud õpetaja Au- I gust Kivislkk'u kaotus, matuste korraldamine ja uue hingekarja-se leidmine Kõiki endiseid esimehi abikaa-i sadega itjänati suure aplausiga \ koosviibijate poolt. Tänuks neile kinnitas Me rinda Hamiltoni no5rte hulgast valitud — „Miss Tallinn" — Susan Suit oma ilusates raüvarõivastes ja naerusui. Samuti tänati ilülega endise koguduse hingekarjase abikaasat i pr. H. Kivisikk'u ning abipraost JT. Nõmmik*ut. j ' õhtu jätkus sõnavõtuga õpetar ' jalt, ikes tutvustas kaugemalt saa-i. bunud fcülailisi. J ä r g m i s i oli öõ- ' navõtt pr. • I. Oökeoden'ilt, kes ' puudutas niomendil akuutset ' „boat people" päevaprobleemi, Küsides, kas poleks m e i põJijust nimd teisi akiafca. , i Lõppsõnas niõukogu abiesimees I Jüri Müür tänas teõiiki, kes on olnud abiiks kiriku töös 28 a. vältel, samuti tähades Taevaisa rikkaäike annete eest nende aastate jooksul. Samuti kuulusid kõigi nalsriigi Omaaegne Eesti Maleklubi rändauhinna võitja Nikolai Küttis, anne^ tas karika uuesti tagasi Eesti Maleklubile, et see muutuks rändkari-kaks eesti noortele maletajaile. Pildil Eesti Maleklubi esimees A. Müstel karikat vastii võtmas, paremal Nikolai Küttis. Vabai Eestlane DÄLLAS Dallase politseivõimud kavatsevad välja kaevsU ja Järele uurida Lee Harvey Oswaldi surnukeha, kuna viunasel ajal on kerkinud tõsised kahtlused, et president Keimedy mõrvariks ei olnud ameeriklane Oswald vaid tema nimel esinev Teemie uusi ja parandame vanit nü Imnas kui ka suvilates Müüme aknaid ja installeerime • . WINDOWS; BOUM 1916 Queen E , Toronto SAN DIEGÖ-— Kalifornia lõu-naosas ja Mehhiko põhjaosas toimus möödunud esmaspäeval tugev maavärisemine, : mis tekitas suuri majanduslikke fcaihjusid. Inimohvreid oli ainult üks, kuid ligemale sada inimest said raskemaid ja kergemaid •vigas'tusi. Lee Harvey Oswald maeti pärast seda kui ta langes Dallase kohtuhoones tema lähedale hiilinud ööklubi oihaniku Jack Ruby revolvrikuulidest Fort Worthis Rose Hill kalmistule. ; Niiüd on inglise kirjanik Michael Eddowes esitanud tõendeid, et Kennedy mõrvar oli vastava väljaõppe saanud KGB agent, kes esines Oswäldina. Surnukeha hauast väljavõtmiseks on esitatud juba vastav sooviavaldus. ühendriikide vastavad komisjonid ja luureasutused on seni olnud veendunud, et ameeriklane Lee Harvey Oswald, kes teenis mereväe dessäntüksustes ja siirdus pärast seda N. Liitu, kust ta peatselt tagasi tiüi ühendriikidesse, oli president Kennedy mõrvar. Paljud Ühehdi-ükide luureohvitserid on olnud arvamisel, et Oswald oli tihedates sidemetes KGB-ga, kuigi seda kategooriliselt eitas KGB agent Juri Nosen-ko, kes hüppas ära päralt Kennedy mõrvamist. CIA-1 on tekkinud kahtlus, et No; senko saadeti sihilikult välja ainult KGB puhtaks pesemiseks. oli suurem ja tugevam 1940-ndast aastast saadik. :; ^ERUUŠ^^ lisraeM vaütsus on.satomiid raske kriisi ette pärast seda kui välisminister Möshe Dayan andis möödunud pühapäeval sisse lahkumispalve. Dayah kritiseeris teravalt peaminister Begini poliitikat ning nimetas läbirääkimisi Paistüinaie autonoomia andmiseks „tühisteks arutlusteks". R O O M A — Itaalia kommunistid ja põrandaaluse punaarmee liikmed korraldasid Roomas demonstratsioone ja süütasid põlema neli bussi, et protesteerida sellega itaalia bandiidi Pranco Pipemo väljaandmise pärast Prantsusmaalt itaalia võimudele:. Pranco Piperno 0fl:!retee3iti Pariisis ja teda süudisitatafcse Itaalia endise peaministri Aldo MOTO ja mõrvamises. ©Aleksander Kurgvel, kapten KS dipl. Eesti ülemaaitese kesk- I nõukogu liige, ohvitseride, keskkogu tegelane ja eesti raihva au-raamatu toimetaja tähistas New "^Oirgls onaa 75-a. sünnipiäeva. Dayairü laMumise tulemusena nõuavad opositsioonis olevad tööerakondlased kogu Begini valitsuse labkimüsit. WASHINGTON — TOiendriilki-de senaator Edward Kennedy tegi ametlikult teatavaks, et ta kandideerib ' ühendriikide presidendi kohale. Edward Kennedy kuulub demokraatliku partei koosseisu ning on seega tugevaks võistlejaks praegusele presidendile Jimmy Carterile, kes kavatseb kandideerida teistkordselt Vaügesse Ma^ja. Valitsusele umbusalduse avaldamise Idisimus pidi tulema hääletamisele teisipäeval/ f 64-aastane Dayan mainis, et ta oli võimetu ja abitu Iisraeli välispoliitika mõjütamiselfcs, kuna tema osa; oli redutseeritud ainult kofcteel^coosviibiniistest osa võtmiseks. Välisministri kohustused ^õtab esialgu iüle peaminister Be-gin. • 'y :'• 0 Maakiijunduse arhit^t Indrek Ojamaa, kes tööteb New Jersey osarügls parkide j a metsade alal juhtival kohal, nimetati Hamitto-ni linna parkide j a meelelaiiutus-alanJõuandva komisjoni liikmeks. Hamiltoni linn asub pealinna Trentoni lähedal. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-10-23-05
