1979-10-23-03 |
Previous | 3 of 8 | Next |
|
small (250x250 max)
medium (500x500 max)
Large
Extra Large
large ( > 500x500)
Full Resolution
|
This page
All
|
Nr. 78
27. ja 28.
461-0912.
3. J a l
f ©rantõ linn
(Algus lk. 2)
le ^bimine Leedu, liä-tl
ja EesMidrritoöriumidel kaitsenud
Bait! riike välisimp^rialisti-de
vahelesegamise eest. See ole- kima soe jhõtoab eesti^ ^ aijsr
Möödunud kolmapäeva ©htuS andis Toronto Eesti Maleklubi juhatus koos mitmekordse malemeistri
Nikolai KüttisegaeeStS ajakirjandusele seli;itust eesti maletegevugg^^
plaanidest kunagise elava, kuid vahepeaS soikunud maleelu uuesti ^aktiviseerimiseks. Toronto Eest!
Maleklubi poolt oM kohal esimees ArteemiMustel Ja Lembit ioselin. Samal kokkutulekul andis N.
Küttis kunagise võidetud räJidsiiM]^ imiiestS MübMe rämdkarikaks, e i §«|«ga noorte Mgas male
Aniietajtud- karika pami N. Küt- üle F.^Mmser^
välja 1Ö54. aastal ja võitis seda feimmend^)^^
vaMduimisi vüš kordia aastail
i Ä 1962; 1964, 1965, ja 1975.
Rändauliiiid, suurekoguline feari-fcas,
on teatavas imiottes
vat demoraliseerinud kodanlaste
jõudusid Ja inspireerinud reVo-luttsiooniUsi
masse võitlema fas-
Mstliku diktatuuri kukutamiseks.
Kui selle vaJe Jaoks oli vajalik
kümme aastat uurimusi toimetada,
siis on punased ajaloolased
oma kokkusepitsetud teooriate ja
võltsingute eest kõvasti iilömäk-setud.
Sajad tuhanded tolleaegsete
sündmuste kaasaelajad Baltä
riikides teavad, et käputas kohalikke
punaseid poleks kimagi võimelised
olnud «revolutsiooni" tegema,
kui seda poleks organiseeritud
Kremlist, kui selleks poleks
püri tagant kohale toodud tuhandeid
juhte j ^ statiste ja kui nende
kaitseks poleks rakendatud punaarmee
uid.. • • ;^ .
P.-Ameerikas. 'Earükal on 20
nime, mõnel aastal oäi kaks võit-jiat
ja vümasit korda oli see väljas
1976. Esimest korda olid selle
võitjafes A. Shilov ja K. Tullus.
KFüüd pannakse see -ringi käima
'14-aastaste ja nooremate Massis.
Kuid N/Kütt!s arvab, et-oleks
leb isõigopealt raihvas üles ergutada,
iiende ihuvl male vastu süu-rend%,
fc-iiigi ,pole teada, kas on
mõni' maletajaist juba omal alga-
City. Councili otsuse; kohaselt avaldati • prokSamatsioom,iiniSe8
nõuti kodanikelt suvise kellaaja rakendaMst 29. aprillist kuni 28.
oktoobrini 1979. Nüüd nõutakse kodanikelt, et nad lükkaksid oma
kellad |a uurid tagasi ühe tunni võrra.
vaja iioori mängijad,: mis^j^^ tusel mõelnud ESlWe v&Üema
maldaks klubifi
Aga häid mängijaid praegu ei
du. Vam kaader tuli Eestist ja
toi kaasa sealse suure iiuvi male
vastu. Siin puudub mai© vastu
laialdane huvi; isee bn TOhkem
lästeonänguks. :
N. Küttis räägibki, et sel ajaS
oligi P.-Ämeerika male nende
eesti maletajate käes, kes olid
Jiiba Eestis tumtud ja kolmkümmend
aastad tagasi jätkasid W^tl Temale järgnevad
ka
Kui: organiseerimist alustati, siis
liikumine võittis suuremat lioogu
kui suudeti uskuda> aastaid Ümus
isegi oma maleajakiri ,yEesti MJa-le''
H. Alliku toimetamisel Wew
• Puudutades' noosi, iM&h T.E.M.
juhatuse luge L. Joselln, et päris
huvilisteffea söe siiski ei ole, iiks
eesti poiss Peeter Matsi on kana-dalasite
hulgas, kel on üle 2000
veel
Martin Vieltman, E. Tooming, I.
'ininim. Klubü pole Võimalust kedagi
majianduslikult toetada.
veel üldiselt eestima-
, meanuitatakse, et ü3ss ku-nägiae
kajükaivõitja Alar Puiim
ü*n iKäinginud 'I^antsuse^^^^^^r^
ja toimetab majanduse
ajakirja. Teiselt
on teada prof .Endel Tui-vingu
kirimale harrastus. ,
JOip SEWELL, Mayor
meheks
on T.E. Maleldubi esi-Ä.
Müstel, informatsi-
Liitoja, J. Järve, kokku on praegu
12 aktüvset liialetajat Toroiiito©
Vanad-sõ j
mUledelt nüüd 35 aasta niöödudes
toim maha pühitakse ni^g need
järk-järgult avaBkuks tehakse,
paljastavad ka sõja ajal toimunud
üäbiraäkimlsi ja poliitilisi kömbi-natsioone,
milledega iiritatl uusi
sõjalisi liitusid, et sellega muuta
sõjaõnne ja kindlustada viljavaa^
teid ja võimalusi lõplikuks võl=
jluks.
lyashii^oms avMi nüüd aasta^
künmeid suletud olnud dokumentide
kapid ja toodi lagedale lig^
male 100.000 lehekülje salatuses
salajasi dokumente, mida •CM
seni ei lubanud avaldada. Nendest
dokumentidest selgub muuhulgas,
et kokkuvarisemise ^ävel olev
Saksamaa išritas ^õja lõpufaasis
sõjalist Liitu Saksamaa; N. Liidu
ja Jaapani vahel, et päästa sellega
Saksamaad kä^a katsutavast
hukatusest. Dokumentides ön toodud
Jaapani ja Saksamaa vahel
vahetatud informatsiooi^, mida
Inglismaa ja ÜhendriiMdie vastuluurel
õnnestus deshifreerida.'
Kogu selle omapärase telgitaguse
polütilise mängu peategelaseks
oU Saksamaa välisminister Joac-him
von Ribbentrop, kes kohtus
17. märtsil 1945. aastalj Beriiuiis
Jaapani suursaadiku Hiroshi Qs-ülimaga.
Andes Oshimale ülevaate
sõjaüsest ja poliitilisest
Tast mainis voh Ribbentrop muuhulgas,
et paijude pplütiiiste ekspertide
arvates alustavad Inglismaa
ja Ühendiügid pärast Saksamaa
kokkuvarisemist sõda "Venemaa
vastu. Kui see tõsi ön, süs
võib Stalm pidada^vajalikuks Mi-du
sõlmimist Saksamaaga ja Jaapaniga,
et asuda ühiselt võitlusesse
tnglast^a ja prarafcslastega.
Selle von Ribbentropi ettepaneku
puhul võiks informatsiooniks
mainida, et 1945. aasta märtsis et
olnud Jaa,pan. veel sõjas N. LMU'
. Oshima mainis oma valitsusele
antud aruandes, et kui N. Liit valmis
on sellist plaani Ja lütu diskuteerima,
süs on voh
Esimesed maletajad olid Kanadas
N. toitis, H.Uttopärtv O. Jou-hi,
E. Bpse, E . Viires, A. Shi|ov,
53. lEälmar, E. Tärk, A. Kütt, E.
Talve. A. Nestra, V. jaanberg ja
USA-s E. Veldemaa, K. TuÜus, H.
AJlik, E. Rüga, Laurenltius,
Bootaire ja E. Kull. Kuld nenxie
kõrval Võib olla veel teisi, kes
Neist on 12-aastaMe Eric
. ling väga .tubli'oma vanuseMas-
/.sis..
Var«m mängis ka ta ©de Lindia,
kuid !koolikaaslased polevat sellisest
harrastusest aru ©aanud ja
ta on loobunud. •
Mida malpkiubi mõi©b maleöiu-vüisteüe
teha? Noortele olevat kavas
.üks turniir võibolla koos eesti
koolide ja sfcaudiorganisatsiooni-dföga.
Kuid hoopis suurem ees-kuulusid
eesti maietraditsioonide niäik on osavõtmine ESTO60
jätkajate liulka.;
N. Küttis arvab, et sedlise
huvi tagas ka "publiku elav suhtumine
imailesse. Eriti õli see tähelepandav
New Yorgis, kus võistki-sied
olid suurejoonelised sündmused
arvuka: pealtvaatajaskoimar
ga, kus eesti ipeakonsulid tulid
isiklikult kohale kõnesid pidama
või olid kõnelejaiks rügikohtro-lör
Mei ja riigikohtunik Vihvelih.
• Ka .Kaaiadas koondati Tor©n^
tos ja Montrealis endised maletajad,
kes olid/ Eesjfci meistrid
.Ja esimese klassi maletajad:
Nende hulgas oli Pamü meister
Harald Uttopärt, kes oli kunagi
olnud F. Kerese õpetaja, siis Narva
gümnaasiumi meister.-N.Kü
tis, siis' kunagine Eesiti maleelu
organisaator 'ja meister E. Velde-maa,
kuna Tof*ron'tos oli heaks toir-ganišaatoriks
ja võistlust© kohtunikuks
E. Kalmar, kelle'initsiatü^
vü läks maletegevus hoogu ja
korraldati valheldumisi võistlusi
Montreali ja New Yorgi keskuste-
Eesti maletaijate tase oM : nii
kõrge, et J-liikmeline meeskond
tuli Toronto mieistrlks. Kuid meesr
kond võttis osa .matshidest, mis
peeti Hamiltonis, Kitoheneris,
Saksa maleklubis ja võideti Toronto
ülikooli mieeskond, kes oli
sel ajal P.-AnÄika meistriks.
Kuid aastate , jootosul liikumine
suikus, kuna mängijad vananesid
ja tänaseks on neist juba mitmed
supna läbi ilahkunud. Praesu on
maleVõistluis^t. Peaasjalikujlt tu^
ts ¥. PlWkand ja
nhig võistluste örgani-tahab
maleklubi oma tegevust
elustada ja ESTÕ-80 sõitu
orgajilseerima hakata. Need ipae-vad
ei ole enam kaugel ja tõenäoliselt
on juhatusel vaja aktiivselt
töötada, et huvi küresti suurendada.
Kuid , BSTO-80 Võistlus
peaiks olema huvipakkuv; kuna ka
teistel mandritel on olemas tuntuid
inailetajaid, ehkki ka nad on
kannaitanud sama vananemisprot-sessi
tõttu. Võibolla .N. Küttisa
suur karikas suudab sümboolselt
olla selleks ergutusvähendiks, mü-lele
noored tahavad oma nimed
saada kunagiste eesti 'malemeistrite
järglasena. Soomes tähistas Tampere linn onia 200. aastapäeva. Sel puhu!
külastas linna Rootsi kuningapaar. Pudil Rootsi kmüngannaSyl-via
koos Soome presidendi ,Urtoo Kekkosega Unna
koja saaEs.;. ;
Kui Eesti Pensionäride Klubi Torontos kokkutulekud on eel^
mistel talvehooaegadfel olnud silmapaistvalt populaarsed, siis
möödunud neljapäeval Eesti Majas
gisese kokkutiüeku-kojKviõh^ arvurikka osavõtu põhjal võib oletada,
et pensionärid jätkavad oma seniseid traditsioone. Kokkutulekust
võttis osa umbes 35® inimese imiber, mende hulgas linnanõunik-
Ä.
Tenor E. Rämmeld täiendas kaj-va
nelja soololauluga, mille aUito-riteks
olid G. Emesaks ja T. Vet-tik
ning tiss itaalia heltooja; Klaveril
saatis Margit Vüa.
Esinejatele annetati l p Ja loomulikult
ka rikkalikult aplausi.
Järgnes omavaheline, vestlus ja
rikkalik koihvilaüd. Koosvübimise
lõpul tänas esinaine kõiki oma
abilisi ja nentis, et klubt huviringid
ttöötavad täie koormatusega
ning raamaitukogu ori avatud ettenähtud
aegadel Edasi mainiti, et
klubi sotsiaalringi tubli esinaine
E. Loosberg vajab abUisi, eriti
hädasti vajaks ta erruMinud
abistavaid käsi.
Toronltos toimus äsja korda Barbarä Pentland'i Michelln
seatud Pauline McGibbon Chü^^ ^ Ooulombe, S. Marcoux, Linda
Centre r ruumides Kanada nais- Schwaartx! ja meie noore muusi-
Kokkutulejaid tervitas kiubi esinaine
Friedä Terts, miile jiärele
avapallvusekš võttis sõna õpetada
E. Pahn, kes eriti alla kriipsutas,
pensionäride kokkutulekutel
on suur lühendav jä lohutav täiht-sus.'|'
'
õpetaja palnis õnnistust kaugele
kodumaale, eesti rahvale, koosviibimisest
osavõtjale ja -Pen-
. sionäride Klubile.
IClubi minoor esitas Ijeida
Püfi juhatusel feohn laulu: ühe
neist ,;KodumiUld" oli loonud helilooja
P- Tammeveski 35 aastat
tagasi kodumaalt iiajhkumisit mise-nUitades
ja kuna auitor Iše viibis
koosviibimisel, siis tervitati teda
elavate kiiduavaldustega. Aplausi
osalistöks said ka koor ja koo^
toomponistide helitööde kontsert;
Esimesel päeval esitati Jean
Coülthardi, Mary Gardlner*i, Vio-et
Aroher'i, Diana Mcintosihl,
Larysa i^uzmienko, Maggie Bur-steini
ja Cajrol Marshalli helitöid.^
Teisel - Ann Gouthami; Alex-ina
Louise, Norma Beecoroffi,
koosviibimine toimub
M. .novembril.
Isiklikult valmis
pidamiseks Moskvasse sõitma.
Välisminister oli Oshimale! kinmi-ianud,
et tema arvates astub Saksamaa
/sellise kokkuleppe sõlmimisel
õige sammu ja vastutasuks
venelastele tuleks loovutada
gu Balkan ja PõhjarEuroopa,
tes Saksainaale äiniTlt vanad saksa
maa-alad ning lülitades oma
mõjupiiirkonda Ungari ja Kroaat
i a : - V ^ V • : ' ' : ' : ' \ V
Nagu nendest dokumentidest
nähtub, oli välisminister von Rib-bentroT)
lisaks BalH liikide mahamüümisele
andma Saksamaa
päästmise huvides venelastele
uusi simri:l!salõike!d.ning leppima
oma surmavaenlasega — kommunistliku
rezhümiga. Von Ribbentropi
poliitika ei saanud siiski
Insurance
Agency
2S WESTMORE Dr., Süite 200
r Resdale, Ont. M9V 3Y7 •
Tel. 7454622 :
fcaalal doktoritööd tegeva helilooja
Kristi Alliku helitöid.
Selle sündmuse puhul vübis Torontos
ka helüooja Kristi ABSk
ise. Ta ütles, et tema ,;ECalevipo-ja"
nimeline ooper edeneb h ä^
ja osa sellest esitaifcalöse juba
ESTO80 pidustusel.
Väljaspool Kas^sifUs
F^olcicisfai $lf.5©, $21.
K I E I F ' 0 S T I G A
XJSA-Sr
$61^
$30.50
kõigil rinnetel' tuleb • Saksamaa
sõjast välja võitjana,
Pärastsõjaaegsed smu&nused
näitavad; et Saksamaa välisministri
välispolütilised kombinatsioonid
olid rajatud valelootustele
— Inglismaal ja .ühendriikidel ei.
olnud pärast Saksamaa kokkuvar
risemist mingisugust kavatsust
maailma' suurema ' needuse
kommunism! — vastu :sõda' alustada
ning sõja asemel andsid
nad Jalta kokkulepete alusel venelastele
võimaluse Euroopa südamesse
tungida ja seal oma vallu-
HMerilt vajalikku kinnitust, kuna pogit^giooE© kindlustada.,
Führer oli ikka veel arvamisel, et;
"vaatamata
29. söptemibril täitus praeguse
Tallinna j Konservatooriumi 6Ö^s
aiasta. Kooli ešialgsöksnimetTJÄs konservatooriumi tööle oma pit-
•oli Tallinna Kõrgem Muusikakool, j seri vajutas, A M täitis direktori
mille õppekavad olid koostatud kohustusi Riho Päts, aga 1941. a.
Peterburi konservatooriumi ees-', määrati direktoriks Vladimir Alu-ku^
til. Et aga õppeasutus avati •miä^.ii maailmasõda lõhkus äga
^Est^nia" seltsi juures, kelle p5- i koolitegevuse ja see algas 1944.
hlklrjas puudus punkt konserva-1 a. väga tagasihoidlikult 49 õpüase-tooriumi
asutamiseks, siis selle-; ga, kellele nüüd anti üliõpilase nl-aegne
Haridusanmisteerium ei riietus.'Praegu on konservatooriu-kinnitanud
kooli nimetust, õppe- mis 558 õpilast ja Õpetajaid üle
töö algas „E9tonla" konsertsaali 200; viimastest on 11 professorit
kõrvaruumides. Esimesel aastal ja 20; dotsenti. ^
sai kooli direktoriks helilooja Kuuekümne aasta jooksul on
Mibkeiliüdig, kuna õppejõude oli'konservatoorium andnud eesti
32 ja lõpilasi nooremate ja vane- muusikale silmapaistvaid inter-mate
kursuste! kokku 452.. P^ete, heliloojaid ja muusikape-
Mõned aaätad hiljem asus kooli dagooge, EJnamik praegustest koo-J
juhtima prof .Jaan Tamm, kuna li õj^pej õududest on sama kooli
õppeasutus anti 1923. a;>üle asuta- kasvandikud, olles kõrge tunnus-tud
• Konservatooriumi 'Seltsile, tuse võitnud oma aladel. Käesole-
1925. a. kinnitati konservatobriu-: vaks ajaJksongj koolil kujunenud
mi põhikiri, kuid see aasta oli vee! välja kaiks teaduskonda, interpre-teisitigi
tähtis kooli, ajaloos, ikuria tatsioon ja pedagoogika,
sel aastal väljus koolist esimene 1957. a. alustati konservatooriu-iend,
10 helikunstnikfcu. niis ka näitlejate ettevalmistamist.
See edukas töö ei saanud kesta Hiljem on loodud kooli juurde
kauem kui paarkümmend aastat, 'kaugõppe'ja mitmesuguseid muid
mil nõukogude okupatsioon fea õppetöö mooduseid.
LENNUPOSTIGA ülemere-maafiešse: -
Aastas $72.—, poolaastas $36.—, veerandaastas $19^
Aadressi muudatus 50 centij üksiknumbri hmd 45 ( Ä ž .
: lanada aadressidele palume märkida „ F O S T Ä L . C Ö B E " ja ;
• , • IJSA.aadressidele ,,ZIPCODE" -
; Fangatshekk või rahakaart föjutada
Free Estonian Publishers nimele.
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks ^tavalise / kiripo^tiga alates .
197 .Tellimise katteks lisan $ siinjuures
rahas7 tshekiga /.rahakaardiga.' (Rafea .saata- aiault .iföhtkirjas^.
Object Description
| Rating | |
| Title | Vaba eestlane , October 23, 1979 |
| Language | et |
| Subject | Estonian Canadians -- Ontario -- Toronto -- Newspapers |
| Publisher | Estonian Pub. House ORTO |
| Date | 1979-10-23 |
| Type | application/pdf |
| Format | text |
| Rights | Licenced under section 77(1) of the Copyright Act. For detailed information visit: http://www.connectingcanadians.org/en/content/copyright |
| Identifier | Vaba e791023 |
Description
| Title | 1979-10-23-03 |
| OCR text | Nr. 78 27. ja 28. 461-0912. 3. J a l f ©rantõ linn (Algus lk. 2) le ^bimine Leedu, liä-tl ja EesMidrritoöriumidel kaitsenud Bait! riike välisimp^rialisti-de vahelesegamise eest. See ole- kima soe jhõtoab eesti^ ^ aijsr Möödunud kolmapäeva ©htuS andis Toronto Eesti Maleklubi juhatus koos mitmekordse malemeistri Nikolai KüttisegaeeStS ajakirjandusele seli;itust eesti maletegevugg^^ plaanidest kunagise elava, kuid vahepeaS soikunud maleelu uuesti ^aktiviseerimiseks. Toronto Eest! Maleklubi poolt oM kohal esimees ArteemiMustel Ja Lembit ioselin. Samal kokkutulekul andis N. Küttis kunagise võidetud räJidsiiM]^ imiiestS MübMe rämdkarikaks, e i §«|«ga noorte Mgas male Aniietajtud- karika pami N. Küt- üle F.^Mmser^ välja 1Ö54. aastal ja võitis seda feimmend^)^^ vaMduimisi vüš kordia aastail i Ä 1962; 1964, 1965, ja 1975. Rändauliiiid, suurekoguline feari-fcas, on teatavas imiottes vat demoraliseerinud kodanlaste jõudusid Ja inspireerinud reVo-luttsiooniUsi masse võitlema fas- Mstliku diktatuuri kukutamiseks. Kui selle vaJe Jaoks oli vajalik kümme aastat uurimusi toimetada, siis on punased ajaloolased oma kokkusepitsetud teooriate ja võltsingute eest kõvasti iilömäk-setud. Sajad tuhanded tolleaegsete sündmuste kaasaelajad Baltä riikides teavad, et käputas kohalikke punaseid poleks kimagi võimelised olnud «revolutsiooni" tegema, kui seda poleks organiseeritud Kremlist, kui selleks poleks püri tagant kohale toodud tuhandeid juhte j ^ statiste ja kui nende kaitseks poleks rakendatud punaarmee uid.. • • ;^ . P.-Ameerikas. 'Earükal on 20 nime, mõnel aastal oäi kaks võit-jiat ja vümasit korda oli see väljas 1976. Esimest korda olid selle võitjafes A. Shilov ja K. Tullus. KFüüd pannakse see -ringi käima '14-aastaste ja nooremate Massis. Kuid N/Kütt!s arvab, et-oleks leb isõigopealt raihvas üles ergutada, iiende ihuvl male vastu süu-rend%, fc-iiigi ,pole teada, kas on mõni' maletajaist juba omal alga- City. Councili otsuse; kohaselt avaldati • prokSamatsioom,iiniSe8 nõuti kodanikelt suvise kellaaja rakendaMst 29. aprillist kuni 28. oktoobrini 1979. Nüüd nõutakse kodanikelt, et nad lükkaksid oma kellad |a uurid tagasi ühe tunni võrra. vaja iioori mängijad,: mis^j^^ tusel mõelnud ESlWe v&Üema maldaks klubifi Aga häid mängijaid praegu ei du. Vam kaader tuli Eestist ja toi kaasa sealse suure iiuvi male vastu. Siin puudub mai© vastu laialdane huvi; isee bn TOhkem lästeonänguks. : N. Küttis räägibki, et sel ajaS oligi P.-Ämeerika male nende eesti maletajate käes, kes olid Jiiba Eestis tumtud ja kolmkümmend aastad tagasi jätkasid W^tl Temale järgnevad ka Kui: organiseerimist alustati, siis liikumine võittis suuremat lioogu kui suudeti uskuda> aastaid Ümus isegi oma maleajakiri ,yEesti MJa-le'' H. Alliku toimetamisel Wew • Puudutades' noosi, iM&h T.E.M. juhatuse luge L. Joselln, et päris huvilisteffea söe siiski ei ole, iiks eesti poiss Peeter Matsi on kana-dalasite hulgas, kel on üle 2000 veel Martin Vieltman, E. Tooming, I. 'ininim. Klubü pole Võimalust kedagi majianduslikult toetada. veel üldiselt eestima- , meanuitatakse, et ü3ss ku-nägiae kajükaivõitja Alar Puiim ü*n iKäinginud 'I^antsuse^^^^^^r^ ja toimetab majanduse ajakirja. Teiselt on teada prof .Endel Tui-vingu kirimale harrastus. , JOip SEWELL, Mayor meheks on T.E. Maleldubi esi-Ä. Müstel, informatsi- Liitoja, J. Järve, kokku on praegu 12 aktüvset liialetajat Toroiiito© Vanad-sõ j mUledelt nüüd 35 aasta niöödudes toim maha pühitakse ni^g need järk-järgult avaBkuks tehakse, paljastavad ka sõja ajal toimunud üäbiraäkimlsi ja poliitilisi kömbi-natsioone, milledega iiritatl uusi sõjalisi liitusid, et sellega muuta sõjaõnne ja kindlustada viljavaa^ teid ja võimalusi lõplikuks võl= jluks. lyashii^oms avMi nüüd aasta^ künmeid suletud olnud dokumentide kapid ja toodi lagedale lig^ male 100.000 lehekülje salatuses salajasi dokumente, mida •CM seni ei lubanud avaldada. Nendest dokumentidest selgub muuhulgas, et kokkuvarisemise ^ävel olev Saksamaa išritas ^õja lõpufaasis sõjalist Liitu Saksamaa; N. Liidu ja Jaapani vahel, et päästa sellega Saksamaad kä^a katsutavast hukatusest. Dokumentides ön toodud Jaapani ja Saksamaa vahel vahetatud informatsiooi^, mida Inglismaa ja ÜhendriiMdie vastuluurel õnnestus deshifreerida.' Kogu selle omapärase telgitaguse polütilise mängu peategelaseks oU Saksamaa välisminister Joac-him von Ribbentrop, kes kohtus 17. märtsil 1945. aastalj Beriiuiis Jaapani suursaadiku Hiroshi Qs-ülimaga. Andes Oshimale ülevaate sõjaüsest ja poliitilisest Tast mainis voh Ribbentrop muuhulgas, et paijude pplütiiiste ekspertide arvates alustavad Inglismaa ja Ühendiügid pärast Saksamaa kokkuvarisemist sõda "Venemaa vastu. Kui see tõsi ön, süs võib Stalm pidada^vajalikuks Mi-du sõlmimist Saksamaaga ja Jaapaniga, et asuda ühiselt võitlusesse tnglast^a ja prarafcslastega. Selle von Ribbentropi ettepaneku puhul võiks informatsiooniks mainida, et 1945. aasta märtsis et olnud Jaa,pan. veel sõjas N. LMU' . Oshima mainis oma valitsusele antud aruandes, et kui N. Liit valmis on sellist plaani Ja lütu diskuteerima, süs on voh Esimesed maletajad olid Kanadas N. toitis, H.Uttopärtv O. Jou-hi, E. Bpse, E . Viires, A. Shi|ov, 53. lEälmar, E. Tärk, A. Kütt, E. Talve. A. Nestra, V. jaanberg ja USA-s E. Veldemaa, K. TuÜus, H. AJlik, E. Rüga, Laurenltius, Bootaire ja E. Kull. Kuld nenxie kõrval Võib olla veel teisi, kes Neist on 12-aastaMe Eric . ling väga .tubli'oma vanuseMas- /.sis.. Var«m mängis ka ta ©de Lindia, kuid !koolikaaslased polevat sellisest harrastusest aru ©aanud ja ta on loobunud. • Mida malpkiubi mõi©b maleöiu-vüisteüe teha? Noortele olevat kavas .üks turniir võibolla koos eesti koolide ja sfcaudiorganisatsiooni-dföga. Kuid hoopis suurem ees-kuulusid eesti maietraditsioonide niäik on osavõtmine ESTO60 jätkajate liulka.; N. Küttis arvab, et sedlise huvi tagas ka "publiku elav suhtumine imailesse. Eriti õli see tähelepandav New Yorgis, kus võistki-sied olid suurejoonelised sündmused arvuka: pealtvaatajaskoimar ga, kus eesti ipeakonsulid tulid isiklikult kohale kõnesid pidama või olid kõnelejaiks rügikohtro-lör Mei ja riigikohtunik Vihvelih. • Ka .Kaaiadas koondati Tor©n^ tos ja Montrealis endised maletajad, kes olid/ Eesjfci meistrid .Ja esimese klassi maletajad: Nende hulgas oli Pamü meister Harald Uttopärt, kes oli kunagi olnud F. Kerese õpetaja, siis Narva gümnaasiumi meister.-N.Kü tis, siis' kunagine Eesiti maleelu organisaator 'ja meister E. Velde-maa, kuna Tof*ron'tos oli heaks toir-ganišaatoriks ja võistlust© kohtunikuks E. Kalmar, kelle'initsiatü^ vü läks maletegevus hoogu ja korraldati valheldumisi võistlusi Montreali ja New Yorgi keskuste- Eesti maletaijate tase oM : nii kõrge, et J-liikmeline meeskond tuli Toronto mieistrlks. Kuid meesr kond võttis osa .matshidest, mis peeti Hamiltonis, Kitoheneris, Saksa maleklubis ja võideti Toronto ülikooli mieeskond, kes oli sel ajal P.-AnÄika meistriks. Kuid aastate , jootosul liikumine suikus, kuna mängijad vananesid ja tänaseks on neist juba mitmed supna läbi ilahkunud. Praesu on maleVõistluis^t. Peaasjalikujlt tu^ ts ¥. PlWkand ja nhig võistluste örgani-tahab maleklubi oma tegevust elustada ja ESTÕ-80 sõitu orgajilseerima hakata. Need ipae-vad ei ole enam kaugel ja tõenäoliselt on juhatusel vaja aktiivselt töötada, et huvi küresti suurendada. Kuid , BSTO-80 Võistlus peaiks olema huvipakkuv; kuna ka teistel mandritel on olemas tuntuid inailetajaid, ehkki ka nad on kannaitanud sama vananemisprot-sessi tõttu. Võibolla .N. Küttisa suur karikas suudab sümboolselt olla selleks ergutusvähendiks, mü-lele noored tahavad oma nimed saada kunagiste eesti 'malemeistrite järglasena. Soomes tähistas Tampere linn onia 200. aastapäeva. Sel puhu! külastas linna Rootsi kuningapaar. Pudil Rootsi kmüngannaSyl-via koos Soome presidendi ,Urtoo Kekkosega Unna koja saaEs.;. ; Kui Eesti Pensionäride Klubi Torontos kokkutulekud on eel^ mistel talvehooaegadfel olnud silmapaistvalt populaarsed, siis möödunud neljapäeval Eesti Majas gisese kokkutiüeku-kojKviõh^ arvurikka osavõtu põhjal võib oletada, et pensionärid jätkavad oma seniseid traditsioone. Kokkutulekust võttis osa umbes 35® inimese imiber, mende hulgas linnanõunik- Ä. Tenor E. Rämmeld täiendas kaj-va nelja soololauluga, mille aUito-riteks olid G. Emesaks ja T. Vet-tik ning tiss itaalia heltooja; Klaveril saatis Margit Vüa. Esinejatele annetati l p Ja loomulikult ka rikkalikult aplausi. Järgnes omavaheline, vestlus ja rikkalik koihvilaüd. Koosvübimise lõpul tänas esinaine kõiki oma abilisi ja nentis, et klubt huviringid ttöötavad täie koormatusega ning raamaitukogu ori avatud ettenähtud aegadel Edasi mainiti, et klubi sotsiaalringi tubli esinaine E. Loosberg vajab abUisi, eriti hädasti vajaks ta erruMinud abistavaid käsi. Toronltos toimus äsja korda Barbarä Pentland'i Michelln seatud Pauline McGibbon Chü^^ ^ Ooulombe, S. Marcoux, Linda Centre r ruumides Kanada nais- Schwaartx! ja meie noore muusi- Kokkutulejaid tervitas kiubi esinaine Friedä Terts, miile jiärele avapallvusekš võttis sõna õpetada E. Pahn, kes eriti alla kriipsutas, pensionäride kokkutulekutel on suur lühendav jä lohutav täiht-sus.'|' ' õpetaja palnis õnnistust kaugele kodumaale, eesti rahvale, koosviibimisest osavõtjale ja -Pen- . sionäride Klubile. IClubi minoor esitas Ijeida Püfi juhatusel feohn laulu: ühe neist ,;KodumiUld" oli loonud helilooja P- Tammeveski 35 aastat tagasi kodumaalt iiajhkumisit mise-nUitades ja kuna auitor Iše viibis koosviibimisel, siis tervitati teda elavate kiiduavaldustega. Aplausi osalistöks said ka koor ja koo^ toomponistide helitööde kontsert; Esimesel päeval esitati Jean Coülthardi, Mary Gardlner*i, Vio-et Aroher'i, Diana Mcintosihl, Larysa i^uzmienko, Maggie Bur-steini ja Cajrol Marshalli helitöid.^ Teisel - Ann Gouthami; Alex-ina Louise, Norma Beecoroffi, koosviibimine toimub M. .novembril. Isiklikult valmis pidamiseks Moskvasse sõitma. Välisminister oli Oshimale! kinmi-ianud, et tema arvates astub Saksamaa /sellise kokkuleppe sõlmimisel õige sammu ja vastutasuks venelastele tuleks loovutada gu Balkan ja PõhjarEuroopa, tes Saksainaale äiniTlt vanad saksa maa-alad ning lülitades oma mõjupiiirkonda Ungari ja Kroaat i a : - V ^ V • : ' ' : ' : ' \ V Nagu nendest dokumentidest nähtub, oli välisminister von Rib-bentroT) lisaks BalH liikide mahamüümisele andma Saksamaa päästmise huvides venelastele uusi simri:l!salõike!d.ning leppima oma surmavaenlasega — kommunistliku rezhümiga. Von Ribbentropi poliitika ei saanud siiski Insurance Agency 2S WESTMORE Dr., Süite 200 r Resdale, Ont. M9V 3Y7 • Tel. 7454622 : fcaalal doktoritööd tegeva helilooja Kristi Alliku helitöid. Selle sündmuse puhul vübis Torontos ka helüooja Kristi ABSk ise. Ta ütles, et tema ,;ECalevipo-ja" nimeline ooper edeneb h ä^ ja osa sellest esitaifcalöse juba ESTO80 pidustusel. Väljaspool Kas^sifUs F^olcicisfai $lf.5©, $21. K I E I F ' 0 S T I G A XJSA-Sr $61^ $30.50 kõigil rinnetel' tuleb • Saksamaa sõjast välja võitjana, Pärastsõjaaegsed smu&nused näitavad; et Saksamaa välisministri välispolütilised kombinatsioonid olid rajatud valelootustele — Inglismaal ja .ühendriikidel ei. olnud pärast Saksamaa kokkuvar risemist mingisugust kavatsust maailma' suurema ' needuse kommunism! — vastu :sõda' alustada ning sõja asemel andsid nad Jalta kokkulepete alusel venelastele võimaluse Euroopa südamesse tungida ja seal oma vallu- HMerilt vajalikku kinnitust, kuna pogit^giooE© kindlustada., Führer oli ikka veel arvamisel, et; "vaatamata 29. söptemibril täitus praeguse Tallinna j Konservatooriumi 6Ö^s aiasta. Kooli ešialgsöksnimetTJÄs konservatooriumi tööle oma pit- •oli Tallinna Kõrgem Muusikakool, j seri vajutas, A M täitis direktori mille õppekavad olid koostatud kohustusi Riho Päts, aga 1941. a. Peterburi konservatooriumi ees-', määrati direktoriks Vladimir Alu-ku^ til. Et aga õppeasutus avati •miä^.ii maailmasõda lõhkus äga ^Est^nia" seltsi juures, kelle p5- i koolitegevuse ja see algas 1944. hlklrjas puudus punkt konserva-1 a. väga tagasihoidlikult 49 õpüase-tooriumi asutamiseks, siis selle-; ga, kellele nüüd anti üliõpilase nl-aegne Haridusanmisteerium ei riietus.'Praegu on konservatooriu-kinnitanud kooli nimetust, õppe- mis 558 õpilast ja Õpetajaid üle töö algas „E9tonla" konsertsaali 200; viimastest on 11 professorit kõrvaruumides. Esimesel aastal ja 20; dotsenti. ^ sai kooli direktoriks helilooja Kuuekümne aasta jooksul on Mibkeiliüdig, kuna õppejõude oli'konservatoorium andnud eesti 32 ja lõpilasi nooremate ja vane- muusikale silmapaistvaid inter-mate kursuste! kokku 452.. P^ete, heliloojaid ja muusikape- Mõned aaätad hiljem asus kooli dagooge, EJnamik praegustest koo-J juhtima prof .Jaan Tamm, kuna li õj^pej õududest on sama kooli õppeasutus anti 1923. a;>üle asuta- kasvandikud, olles kõrge tunnus-tud • Konservatooriumi 'Seltsile, tuse võitnud oma aladel. Käesole- 1925. a. kinnitati konservatobriu-: vaks ajaJksongj koolil kujunenud mi põhikiri, kuid see aasta oli vee! välja kaiks teaduskonda, interpre-teisitigi tähtis kooli, ajaloos, ikuria tatsioon ja pedagoogika, sel aastal väljus koolist esimene 1957. a. alustati konservatooriu-iend, 10 helikunstnikfcu. niis ka näitlejate ettevalmistamist. See edukas töö ei saanud kesta Hiljem on loodud kooli juurde kauem kui paarkümmend aastat, 'kaugõppe'ja mitmesuguseid muid mil nõukogude okupatsioon fea õppetöö mooduseid. LENNUPOSTIGA ülemere-maafiešse: - Aastas $72.—, poolaastas $36.—, veerandaastas $19^ Aadressi muudatus 50 centij üksiknumbri hmd 45 ( Ä ž . : lanada aadressidele palume märkida „ F O S T Ä L . C Ö B E " ja ; • , • IJSA.aadressidele ,,ZIPCODE" - ; Fangatshekk või rahakaart föjutada Free Estonian Publishers nimele. Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks / veerandaastaks ^tavalise / kiripo^tiga alates . 197 .Tellimise katteks lisan $ siinjuures rahas7 tshekiga /.rahakaardiga.' (Rafea .saata- aiault .iföhtkirjas^. |
Tags
Comments
Post a Comment for 1979-10-23-03
