Vaba eestlane , March 8, 1977

              UE.6
m c m
Nr. 18
Käesoleval lisnerikikail talvel
feasuitatakse sooda rikikalikulft tee-
<ial jää j a iliHne sulatajana. Arves­tatakse
juba suurte sooda (kulu­dega
ja räägstalbse tuihaaidetesit
tonnidest suuresnenud soola ko­gustest.
Teedelt satub sool mu­rule,
puude ja põõsaste juurtele
jm. Soolaäurud samuti tekitavad
kahjustusi eriti. igihaijaste juu­res.
Tulemusena näeme kevadel
teede äärtel sageli roliuailasid ja
surevat Iciodust. Varem cdi aiau-keseiks
soola kaiijusituste vahen­dajaks
iga aasita muHa asendami­ne
uue soclavaba mullaga, mille-
Me ijärgnes mlteiks murul uute
u ^ t e t e (panek või uus seemne
Samalajal tuleks k a roosidele l i ­sada
..rikkalikult iaudasõnnikut,
puuIehe4komposti jne. Liliepee*
nardele j a köögiviljadele on ®oo<
vitatud kogusdks 20 feuni 30 nae­la
100 ruutjaila 'kohta. IlupÕõsas-tede
ja igöialjaatele pannakse
keskmiselt kevadel ja sügisel
paar naela põõsa dcclita.
Lõigatud rohust valmistaitaikse
ka kipsi abE edukalt komposti.
tJhe aialkäni täie rohu (koguse
kohta pannakse üfcs haiöl ikipsi
Soovitataikse igapäev segada Ja ka
veel kipsi lisada. Reklaam ütleb
©t n i i pealks kompost feüimin© päe­vaga
valmima.
Sogaseid savipõhjaga täike sa­muti
puhasitatalkse kipsiga pa
CSanadian Gypsum OmpmyU^ naela 100 taiupjada vee kohta.
Limited on ^tsetanud juba mõ- Kips on müügil 50 naölaüsteat
nsd aastad kipsiga. Kaitsete s ^ -
sed (tulemu:^ näatavad, et kips
vähendab sooda ikahjustavait niöju
j a samalajal muudab mula
sfcruiktüuri >paremaiks. Sood otsese
iloodust kahjustam mõju kjõrval
hävitab k a mtdla struktuuri. Soo-vžtatalkse
juba sügisel ikipsi kül­vata
sinna, kuhu võiks talvel ja
kevadel sool või s o o l a v a tungi.,
da. Vajalžk on kevaded jkorrata
kipsi külvi. Sooda ikahjustuste
vältimiseifcs soovstaitaikse sügisel
ja kevaded panna murule, põõsas­tele
jne. 20 kuni 40 naela kipsi
100 ruutjala maapinna kohta.
Kips muBa struktuuri paran-dajaizm
soodustab orgaaniliste ai­nete
kõdunemist, lisab muMe
kailfcsiumi j a väävlit ning muudab
leelised müKäd ha^umaifcs* Hapu­del
muldadel kipsi kasutades
paaks selle .neutraliseerimiseks
hiljem lupja IkiMvama. Teame, et
esaamik itaimi kasvab edukalt
Beüfcraalsates muldades. Mulla
struktuuri parandajana kasuta-tajkse
kipsi eriti rasketel savimui-dadel.
Muutes mulla õhulisemaks
võimaldab see p^^emat taimede
jmare arengut. M u l a struktuuri
muutmiseks kasutataikse 50 naela
k ^ i 1000 mutjala muru kohta.
Muru fcülvaites eriti rasikele savi­sele
pinnale ^tuleks sinna varem
paama veelgi suurem kogus ikipsi.
Roosidele peetakse sobivaks kip­si
koguseks pool kuni nael ühe
põõsa kohta kaks korda aastas.
kottides Grand Prize Lawn &
Garden Gypsuml nime all. I ^ n a -
das j a ühendriikides tehtud ikat-sete
tulemused peaksid tiivusta-ma
ikoduomanikke ka sgdiisteks
katseteks. i
Aiaarhitefet Hele Lüüsi ettekan­ne
vilonaiti Eesti Teadusliiku Selt­sis
pakkus roosidehiuvilistede ja
ka teistele palju tähelepanuväär­set.
Kuulsime m. h., et k a roosi­del
on oma aijälugu — eri ajajär­kudel
on olnud oma „moeroo-sid".
Viimaste Oüki võib arvata ka
seüe toredaõielise, mis on areta­tud
ipärast Teist maailmasõda ja
kannab nimetust ,J»eace" (Eahu).
Kuid sõja kaotanud niaadel eelis,
tatakse iteda nimetada teisiti.
Saksamaal näiteks — „Gloria
Dei" (Jumala säm).
Hede Lüüs on populaarseks saa­nud
raamatu ,3oken om xosor"
(Raamat roosidest) (ilmus 1055)
üks kaasautoreid ja ta jutustas
ka eeltöödest sell© jaoks. Etjbe-kanne
näitas, 'kui suure teadus-liku
põhjalikkuse ja nõudlikkuse-ga
ta suhtub oma erialasse.
Hästivalitud valguspMtide^
illustreeritud ettekande võttis ar­vukas
kuulajaskond vastu tun­nusteega
roosidemaaHma asja­tundliku
ja huvitava esiletoomise
eest. .
Kui teie teenite ralia, sias posfcs
seda ka deklareeriiaa. Niag selle all
tuleb mõista üks kord aastas
föderaalse tulmnaksulehe täitmist,
mis tuleb saata Revenue (kanada,
Taxation'üe Ottawas.
Iga Kanadas elav isik, kellel (m
olnud 1976. aastal M u , mis ületab
lubatud mahaarvestused j a isiklikud
erandid, peab täitma T l Individaal
Income T a x i lehe mitte hiljem kui
30. aprillil 1977. Kui teie ei ole saanud
oma tulmnaksulehte, siis J i a s ^ e ses
endale kohalikust postkontorigfc või
Disitrict Tasation^i büroost.
Tulumaksulehel t o l ^ anda
põihiBselt andmed oma nime ja
kohta kõigist allikatsst, redutseerida
see tulu^ lubatud mahaarvestušt^a
Ja eranditega ning lõpuks kalku­leerida
välja tulumaksu summa.
Teie abistamiseks on tulumaksu-lehega
kaasa juhis Income Tas
Guide — mis annab teile kõike
vajalikku informatsiooni.
On oluline, et teie l^daksite oma
tdumaksulehe korralikult ja täpselt.
EsKaajoones tuleb teil jMafeõi KÕIK
oma ^.^^v.^^«^uu, UIL^WVa e M U U £ W U « « V I9
mis on märgitud tööand^ I t e t s a^
dud T4 sedelile, vald ka & ^ teised
sissetulekud, mis teie oletd saanud
aasta k^tel Näiteks kõik tasud, mis
teie olete saanud oma teeninduste
eest kuigi teüe ei ole antud nendele
T4 sedeUt, samuä kõik sularahas
saadud jootrahad ja kingitused,
sissetulekud kõigist investeeringuM;,
kaasaarvatud sõpradele ja sugulasr
tele laenatud raha i n t r e ^ , tulud
üüridest jä saadud perekonna
Kasutage äm M i k seadusükil
lubatud nlahaarvestused ^ eran#d.
Näjtekš kui teie toetate ja abistate
kedagi, kes elab Kanadas (või väljas­pool
Kanadat kui ta kvaliüt^ruks
Kanadas elades teie toetusele), siis
on teil võimalik t ^ isikükke
erandeid s^lle isiku arvel. Kui teie
toetusel elav isik ei ela Kanadas,
siis peate täitma vastava formulan
(m-NE), mille saate kx^atat
Distriiit Taxation OföceM ntog
lisama selle koos vajalikkude
kviitungitega tulumaksulehe juurde.
toet^siu elavate inimeste nimed, .
aadressid ja vanused.
Kirjutage tulumafesulehel õiged
antoed õigesse kohta, tehke töpsdt
oma kalkulatsioonid, siis kontrollige
ja tehke järelkontroll, kasuitades
sealjuures juhendi abi.
Kui teü tekii) raskusi, süs pöörake
oma District Taxation Office'! pode.
Sealsed ametnikud annavad teUe
seda abi, mida teie vajata. District
Office'te aadressid ja telefoninumbrid
on teie juhendi tagaküljel. Ärge
unustage tele tulumaksuleht peab
o3ema postitatud mitte hüjem kd
kesfcöösel, 30. aprülü, 1977.
14 RevenuaGanada RevenuCanada
Taxation Impõt ^
Hon,MoniqueBsgJn Lhon. Monique Begsi
' Minisöe
m
im-
Ml
m
1
i
1
M
KOOSTANUD ANTS VOMM
22.
BERINGI MERL JA
ALEUUDID
meri on eriti huvitav
geograafilisest vaatevinklist, sest
ta ranniku- Ja saarteklüma on mi
erinev Gröönimaa, Islandi, Norra
ja Teravmägede vahelisest P ^ j a -
jäämerest ja näitab meüe selgelt
kui palju meil on kasu soojast
golfihoovusest ja pehmetest edela-tuultest,
mis puhuvad üle Atlandi.
Koi Islandi ja- Shotünaa vahelt
troopikast edasikandunud hoovus
ja tuuled tungivad Teravmägedest
mööda Novaja Zemljani, siis Be­ringi
meri jääb kahjuks sellest i l ­ma.
Lõuna poolt ei lase Vaikse
ookeani pehmeid hoovusi sisse
pikk ahelmägestikuline saartekett
ja kuigi Beringi meri ulatub mada­lamale
kui Faröe saarestik, süs on
sün ometi kiihnem kui teisel pool
maakera.
Pikk ja kitsas Alaska poolsaar,
mis moodustab Beringi mere ka-güpiiri,
näitab selle ebasõbraliku
mere mõju, sest selle kaugeleula­tuva
„maakeelo" põhjakallas on
polaarse ilmega, kuna lõunapoolne
saareosa elab mahedas Vaikse oo­keani
^klüniaš. Sün leidub saari,
kus enne venelaste tulekut elasid
mereioomad suures rahus.
rinevad ajastust, kus Ühendriigid
ei olnud oma tsivilisatsiooniga veel
nü kaugele jõudnud, siis loeme
süt jäätunud raamatust üht osa
jäätunud ajaloost, mis nagu palju
muudki, möödunud sajandil oH
tõsiasi, ent tänapäeval vaid unus-tussevajuv
muinasjutt.)
Vene Karusnaha Kompanü, mis
asutati a. 1799 Keiser Paul'i poolt,
omas 1839, a. kohnkümmend kuos
Beringi mere kaldad ön alasti
ja Aleuutide saarestiku roh­ked
vulkaanid ajavad oma laava-jõgesid
üle lageda maastiku. Kuid
vesi on sim täis vilgast elu. Hiigel-vetikad,
nagu neid ei leidu isegi
palawöötmes, moodustavad möö­da
kaljuseid randu veealused hü-geUnetsad.
Suur hulk kalu, vaalas-kaJu,
merehobuseid ja hülgeid täi­davad
mere ja kaldad ja merelin-nufi
elavad kaljudel. Kuid need
mereaarded olid ka orjuse too-jaiks.
Kui merisaarmast poleks ek­sisteerinud,
süs sünsed saarteela-nikud
oleksid elanud arvatavasti
väga kaua oma metsikus vabadu­ses.
Teiste meriloomade pärast
tsaar vaevalt oleks hakkanud nü
kaugele tungima.
Nii nagu terve Hudsoni lahe ter­ritooriumite
karusnahakaubandus
oli ühe tugeva konipanü käes, nü-samuti
teine jõuline kompami tun­dis
rõõmu heast karusnahaärist
Venemaa poolt okupeeritud idaala-del.
Vene Karusnaha Kompanii al­la
ei kuulunud mitte ainult Aleuu-did
vaid ka Põhja-Ameerika man­ner
kuni 55° põhjalaiuseni, lääne­ranniku
ulatuses. (A. 1867, kaheksa
aastat enne selle raamatu trükist
ilmumist, müüsid venelased osa
Ameerika jahimaad ameeriklaste-
|le. Kuna dr. Hartwigi andmed pä-jahiasundust
oma maaaladel. Sel­le
keskuse peakorter oli Sitka saa­rel
TJuš-Arhangelskis.
Kõüiidest kohalikest suguharu­dest,
kes elasid Vene-Ameerika
tühimail, tasub kõige rohkem kõ­nelda
aleuutidest. Peale 1817. a.
masshävitamist oli neid järgi ai­nult
1000, näidates büisemal ajal
jälle paremat iivet, kuna uued
isandad leidsid, et mees on parim
maa saadus ja ihna jahimeesteta
ei saa nad ka enam nähku. Iga
aleuut, kes oli saanud kaheksa­teistkümne
aastaseks, pidi teeni­ma
tsaarü ajal Vene Karusnaha
Kompaniid kolm aastat ja ta pid
seda orjapalga eest tegema, üki
usumees, kes elas kiimme aasta
Aleuutidel, kirjeldas neid kui tõsi­seid
ja kurbi inimesi, kes ükstei­sega
ei riidle ja I s ^ nende lapsed
ei naerata venelasele, nagu tavali
iie laps armastab naeratada.
;a aeru paadis üles itõstes andsid
ääletult märku, kui märgati ku­sagilt
merisaarma pead tõusvat.
Lähedalolevad paadid kogunesid
siis saarma avastanud paadi üm­ber
ja algas jaht.
Külmaverelisemad kõigist jahi­meestest
olid Rebase saarte aleuu-did,
kes püüdsid merisaarmast ka
talvel. Kui suvine merisaarma jaht
olenes heast vibusilmast ja taba­vast
noolest, süs talvel oH imeUe*
mis\^ärt rohkem nende isiklik jul­gus.
On teada, et talviste tormide
ajal merisaarmas ronib mõnele
väiksemale dnüntühjale saarele ja
jääb smna magama. Aleuudid, ta­valiselt
kaks meest paadis, lähene­sid
paadis kaljurahnule või saare­kesele
allatuult ja kui laine kandis
paa^li kaldale lähemale, hüppas
rannale,, hiüls vaikselt merisaarma
juurde ja lasi ta maha Või lõi ke­piga
surnuks.
Merikam nahk on peaaegu sama
väärtuslik kui merisaarma nahk,
kuna noore looma villane nahk on
hülgenähkädest ainuke, mis kuulub
parima kvaliteedi alla. Merikaru-sid
tapeti peamiselt Komandöri
saartel, peamiselt St. Pauli lähe- Vahepeal jõudis F . Whymper Yu-dal
kohalike venelaste orjuses ela- koni retke siiski ära teha. Yukon
vat^ aleuutide poolt. Jaht algas on ü ^ suurematest põhjamaade
olevad alad Ameerikas', 500000
ruutmülilise maaala, mis on võrd­ne
Prantsusmaale, Saksamaale ja
Briti saartele kokku. Ameeriklased
maksid selle eest umbes seitse ja
pool miljonit dollarit. Selles ostus
on ka Mount St. Elias, Põhja-
Ameerika kõrgeim mägi, enam leud
18.000 jalga kõrge ja üks väärika­matest
mäetippudest maakeral.
Kauba tõeline väärtus oU seekord
nii müüjale kui ostjale tundmata.
Esimesed olulised andmed Alas­ka
kohta andis a. 18S6 Frederick
WhjTnper, kes tegi matka Yukoni
jõel koos lihe ekspeditsiooniga. See
telegraaf ilme ekspeditsioon korral­dati
juhuks, kui otse üle Atlandi
paigutatud kaablid peaksid purune­ma,
süs tuleks Beringi väina saa-
^resüku kaudu luua ühendus Lon­doni
ja New Yorgi vahel, mis
oleks 25 Oöö miili 3000 müli ase­mel.
Telegraafikompanii kulutas
mõned miljonid Läänerannikul pin
jõed polnud jõudnud veel jaatada,
kuid neü oli kaasas nahkpaat, rnds
olukorda päästis. Iga kord, kui nad
jõudsid mõne jäätunud ojani, lõid
indiaanlased augu jäässe, katsid
augu värske lumega ja jõid, ime­des
vett l^bi lume: See oli põhju­sel,
et mitte väikseid punaseid tõu­kusid
alla nedata, mülest veed ku­bisesid.
Nad kandsid lumekingi,
mis on väga väsitavad, kuna nad
võivad lumest raskeks muutuda.
Kahjuks indiaanlased suuski ei
tundnud ja inglased pohiud mst:
kunagi hooUnud, olles oma iseloo­mult
rohkem, lapi tarkadelt tuule-ostjad
ja meremehed.
Jõudnud Nulatosse, veetsid nad
seal talve. Whymper tegi väljas
paliu vääri^uslikke visandeid, kuigi
kraadiklaas näitas 60° alla nuHi.
Nende huilgas jäädvustas ta ühe
iseäraliku virmalise, mis pohiud
nagu tavaliselt kumeras kaares,
vaid siirdus loogeldes heledas
elektrivalguses taeva kaugustesse.
Meriloomade jahtimisel olid
aleaudid eriti osavad. Merisaarma
püügiks kogunesid nad aprillis või
mais ühe pealiku alla ja sõitsid
viiekümne kund saja nahast paadi­ga
Kuriili saartelt välja, kattes
oma jahiajal tervelt 3000 miili.
Jõudnud 40 versta kaugusele ran­nast,
moodustasid nad paarikümne
versta pikkuse konvoi voi aheliku
tavaliselt hüja septembris, udusel
õhtul, kühnal. päeval, kui merika-md
randa tulid. Täiskasvanud me-rikanidel
lastakse põgeneda, kuid
noored bn määratud surmale.-
Need, kes on aUes neljanädalased,
tapetakse aimutult maha, sest
nende nahk on kõige kallim.
da sondeerides, kuid siis selgus, et
kaablid Atlandil peavad vastu ja j Kahvatu nagu kuu vikerkaar,
maaühendus jäeti sinna paika.
Vara aprillis hakkasid suve
sümptomid vMja. lööma, kuna po-laaraladel
pole õiget kevadet ega
sügist. 9. aprillil ilmusid kärbsed.
Järgmine päev oli pajuurbi näha.
28. apriliü esimehe hani jõudis pä­rale.
12. maü, kui sääsed ilmusid,
murdus jõgedel jää. Järgmine
päev oli näha pääsukesi ja mets­hanesid
suuremal hulgal ja 24.
mair oli Yukon jäävaba. ;
ALASKA ;.; , • •
1867. aastal vene valitsus müüs
ühendriikidele kõik oma halduses
jõgedest, kuigi selle suu on lõuna­pool
polaarjoont. Whymper'! reisi-seltskond
koosnes kuuest euroopla­sest
ja kohnest indiaanlasest. 1865.
ä. oktoobris alustasid nad retke
Nortoni lahest. Kahesaja miüine
retk pidi lõppema. Nulato's tolle­aegses
küttide asulas, 700 müli
jõesuust, mis jooksis siin ranniku­ga
p a r a i i e e M i
Nad alustasid matka 27. oktoob"
fdl kell 11, kohe pärast koitu. Kraa­diklaas
näitas 30° alla nulli. Kõik