Vaba eestlane , March 8, 1977

              Nr. 18
I rakendamise küsi­ja
teistes kommu-ides
on pannud
sse olukorda Lää<
Immunistlikud i»ar-
Itaalias, Prantsus-lias,
kus need
bud kommunisna-to"
andmisega läa-idlle
teatud popu-s
e l l ^ seoses ka
itsusmaal toimu-iivalimistel
tugera
seljataguse. Olu-
Ihy et punased kat-suguste
kombinat.
pealesurutud ru-st
välja pääseda,
kõnetatud Eoro-
[tahavad oma „pai
ita, mis on lää-
|uru šilmapuistami-
:, siis peavad nM
itseks välja astu-lüe
aga väga vastu-ioon
kuna sellega
iti vastu N. Lüdu.
Us neile võimule
võimu käes hoid-lädavajalik.
Ja n i i
l kuidas Lääne-Eu-laie
kommunistlik-juhid
suures hädas
igerdavad, katsudes
süüa ..anda, kuid
lemaäilma lambad
lunistliku partei
nimetab dissiden-
5t raudeesriiäe
Idlikult „autoritaar-
5*', Prantsusmaa
partei juht Mare-lunud
ideaalide-kommunistid
^urve,punnitab an-ükide
kommunist­ide
juhid võivad N.
isel minna ainult
Kui nad üle selle
ivad, siis satuvad
^5Iu alla ning ..neid
jturite nimekirja,
[äga hästi, et te vä-lentide
tagakiusami-luroopa
kommmüst-
^ide võimalusi võl-kuid
nähtavasti
fdele järelandmiste
suure riskiga, et
Iseda endale lubada,
n, siis võib oletada,
lippudes kardetakse
masside ärkamist,
Ib tuua suuri etten^
Idmusi.
sellega kui meie
ilevikus saama Jaa-
^ti viskit? Seda eriti
iglismaalt ..saabuva
lihd pidevalt tõuseb
tuutub tavalisele su-ilt
kättesaamatuks.
fi ole see küsimus
st võetud. Jaapanla-
I võitnud, endile iile-
[,:ulsuse välismaiste
Ireltegemisega, ml-bvad
maailmaturgu-
(iiindadega, hakkas!^
stalshoti viskit järe-i!
e trikiga sai hakka-suur
alkohoolsete
is Suntory Ltd., kel­li
võistlema asunud
Kirin-Seagram, kes
sellisedi inglise nl-iski
marke nagu Ro-
|.a Dunbar. Suntory
praegu aastas 223
Jlit viskit. miUest ai-hti
läheb ekspordiks
leagrami produktsi-p
12 miljonit pudelit
Icasutame sün lääae-fipani
foto- ja raadio-mootorrattaid
ja
ei võiks juua meie
it- ..Kahtlemata ..on
belik tunne kui meie
[i viski" pudeli põhja
jildi „IVIade in Japan",
viski maksab näiteks
idel Inglismaalt saj^
|i 9 doUarilise pudel!
unustab ostja juba
[Iisu järele ,JVIade in
)amargi.
ÄMI
I Linnolt ikoos abfeaa-^
Asta Wiltaiajin-Lin-lingtonist,
Coim. vii-fl
puhkusmatikal Mär-oi,
Imlastades ka teisi
in. ,
i
Nr. 18 VABA EESTLANE teisipäiwl, 8. mäifeil 19?? lk.
VALVEARST
NÄDALALÕPUL
12. |a 13. märtsil on valvears-tilks
dr. Tarn, tel. 922-3824.
Äustradia Eesfl
Seltside Liidu töetms
„Meie Kodule'
Austraaüia Eesti Seltsid© Lüdu
esinduskogu oma viimasel aasta-kcxjscslekui
Adeiaides otsustas
meie siinse ainukese eestlaste
h^leikandja „Meie Kodu" välja-cüidimst
itoetada 2000 dollariga.
Vünra^ määramisit tingis lehe
prodiskrtsioonilailude suur tõus
peamiselt trüiki- ja postikulude
osas.
Lahe väJja^dmisega t^geLsvad
asjaosalised hindavad ikõrgelt
AESL-i esindusfeogu arusaamist
lehe imajandusilkisät parobleemi-dsst
ning heatahtülkilm suhitumist
,.Meie Kodu" tegevusse, mis tin­gis
suurenenud itoetuse määra,
mist. Imamisel aastal oli AESL-i
toafcuis jiMeie Kodule" 1500 doMa-
Hiljutisel Liidu jidiaituse koos-otefaü
otsustati määratud toetu­sest
„Meie Kodule" väljasaata
$1000.— ning .ülejäänud osa hü-jem
~ Rahvuskapitaii iaökumis-
MsgiJS. Nimetaitud (toetus maikse-taiksa
Rahvuskapitaii Vabiadus-vditlusseiks
müratud sihtsum-mast..
• •
ieedtfias^
kialtuurkapi^d
Miidlystciniisel©
Leedulastel tegutseb Mtuuir-tond,
mille puutumata põhikapi-ineDrooram
Tallinna paviljoni komitee osaline koosseis. Pildil vasakult istuvad L. Leivat, K. Jõgi, Tiina Järvis­te,
Elleia Peterson, Marju Säägi, Reet Varik-White, T. Tõsine; seisavad T. Toms©ia, Mäeste, E.
•EenBe,H, Oja, W. ] f c ( t o,H. Laimets Ja ^E^^ ••
Foto: J KreSIis
sitletud iküituuri ja
esitama.
teaduseJiaru
WASHINGTON — Hüüdlauses «kohtume kirsiõite aegu" M -
muvad järjekordsed Kultuuripäevad Ühendriikide pealinnas S.—
10. aprillil, millal õitsevad Waslüngtoni ilukuulsad kir^puud.
Kultuuripäevade-77 itegevus ai- j on Icompetentne seda harva kja-gab
leedel, 8. aprillil keU lo.oo' -'"^•'^ '—"
hommSkul VaJgest Majast seitse
miili põhja pool asuvas hoteJli-taoiises
Silver Spring, Maryland,
Holiday Innis. Seal toimuvad
kõik reedesed üritused, kaasaar­vatud
õhtune ikoiit&ert ja sellele
eelnev lUiisõhtusööfe, lisaks lau­päeva
õhtune (kultuuribaH.
£ ^ päevane j
tegevus mõni miil ida pool
asuva University of Maryland!
konverentsi keskuses (Center
for Adult Education), kus pee­ti
ka 1968. aasta! esimene Balti
Teaduste Konverents ja alguse
AABS.
Inglismii
estidipbrnciei^ Valter Kotsar räägib e@^^^
STOKHOLM (EPL) — Rootsis viibis lühemal külastusel eesti diplomaat Valter Kotsar, OMia-aegne
saatkonnanõunik Helsingis, kes mõSdunnd aastal asus tööle Eesti Vabarü^ saatkonda Lon­donis,
oUea vahepealsetel aastatel töötanud Uppsalas ühes eralimas*
dada ka laululkooriharjutusi, lastuspunkte välismaalt tui-koosodeikuid
jne.
fcaä&s on $1^50.000, mis investee­ritud
peamiselt aikitsiaitesse. Selle
fondi dividendid ikuilutaitalkse fcul-tuurilisteks
/toetisteiksi 1976. B.
fii dividendide kogusumma
$65.000, norniaal^t vähem, ku­na
o ^ äiktsiaid ei andnud loode­tud
tuJuski. See tõstis üles pohi-ks^
pibssa paigutamise Misimu:^
Fondi juhtivate organite pooüt
paati vajaJikuiks ikapitali investea.
rimises ette võtta muudatusi. Tar.
hetaüjse see investeerida nii, et ei
oiö kartust vähenemiseöcs. Väide­ti,
^et parem on saada vähmi divi­dende,
kui seista ootamaita olu­kordade
ees põhikapitali vähene­misega.
(VES)
Huvipcikkuvifeatre^
sündmus St. Ldwremsig
Ceiitre'is
IkaoisAa Arts Productions
Tlieatre Company viimase talve-höoaja
etendusena etendub prae­gu
St. Lawrenoe Ce!nitre'is itaaüia
kirjaniku ja 1924. a. Nobeli laure­aadi
Luigi Pirandello näidend
„Si£ Gharaoters in Search of on
Aotor" ('Kuus karaikteri autori otr
singui).
PiraödeUo (1867—1963) cOi
omal ajaa. moodsa itaalia kirjan­duse
juhtiv dramatist, kes alustas
oma kirjanikutojääxi romaani­kirjanikuna.
Ta arendas öma loo­mingus
isiku identsuse lahenda-imtuid
probleeme individuaalse
isikupära suhtes. 1 Oma näiden­deis,
eriti aga 1921. a. kirjutatud
iMnimetaitud näidendis, ta ajen­das
seda teemat vjaelgi edasi, viies
i^ed iküsimused reaailsuse ja
n3e8it8S^:adusega sugulusše. Ta
dramaatiline 'tehnika on väga
353ärane, iseloomult ebateatri-l|
k, esitades intaliektuaalseid
probleeme paradofeslikes vormi­des.
Ölies eelkäijaks mtoeti ab-surdteaitrile,
kus näitlejad (mängi­vad
osi ja karalktereid, kas otsi­v
a mõtet ja sisu oma eksistent-sUe,
mis kulmineerub ühe teatri
näitlejale ja grupi ikaratotente.va-
^hel.
IfeffibsT omab suuri võimalusi
ja on teäesolevaa. hooajal andnud
mseldejäävaid lavastusi, kuhu
vaadeldav uue saavutusena lii­tub.
Teatris on rida häid näitle­jaid,
ikes oma talvise hooaja la^
mloamingus on erinevaid kujusic,
alavaks loonud ja (külastajaile
teatrilise elamuse andnud. See on
olnud hea fkokkupuude (kanada
teaMga. et selle kõrval oma teat­rit
näha.
• Pirandello näidend on mängu­kavas
kuni 12. märtsini.
Valter Kotsar oh vaimustatud
Inglismaa eestlastest. Seal on
säjlita.tud kcüökühoid ja väike
eastliasikond suudab teinetkord
rohkem fkui võiks uskuda. Inglis­maa
eeäüfised on tõsised rahvus­lased,
ikirmitab Kotsar. kes kir­jeldab
eestlaste arvulist suurust
ja seltabonlikku elu. Ta ütlebj
— Uml»kaiidselt arvestades on
eesflaisl Inglismaal 4000 ümber.
Neid oli kord rohffcem, kmd aega^
pidi on inimesi lahkunud Kana­dasse.
Londonis on eestlasi 300
piirides. 12-aniljoniIises linnas on
s ^ ju piisaike, kuid eestlasi on
üksikutes tööstusilinnadies roh­kem.
Nii näiteiks 300 km Londo-nist
põhja peol asuvas Bradfor-dis
on 600 eastJast. Võisin Säinud
suvel neid Inglismaa eesMasfte
suvepäeval Bradfordis ikohata.
üle-Ingiisihaaline pidustus toimus
nende endi kehalikus Eesti selts­kondlikus
majas ja selle pargi-taolises
tämbruse®.
Kuna • eestlased armastavad
koos käia, siis on soetatud Eesti
Vlajasid suurematesse (keskustes­se
s. o. Londoni, Leicesteri ja
Eesti Majja on
tud kultuurilinie
lik tegevus.
Ja seltskond-
Seda eriti nädalalõppudel, mil
majja koguneb rohkesti rahvast.
Eesti Majal on ika suur .teatrialal,
mis võiks ültetada teõM neid, kes
teavad, et Londonis on vaid 300
eestlast. Need on aga aMüvsed
inimesed ja suur osa n^ija töö­dest
tehaifcse talgukorras idealist­likul
alusel.
Besiti Vabariigi saaitkond Ken-singtonis
on üks loomuilklke kü-nud
eestlastele.
Külalisi tuleb sageli Rootsist,
Euroopa mandrilt, USA-st, Ksu
nadast, Austraaliast jne. ISestla-sed
on liikuv rahvas.
Eriti nooremate eestlaste Mvi
on suur selle Eesti ises^vuse
iihe viimse kantsi vastii.
Inglismaa eestlased on enamu-ses
juba Briti kodanikud, nii na^
gu teistes maades on eestlased
omandanud asukohamaa rük-konqlsuse.
Selletõttu ei ole saat­konnal
enam ipaflju pnalktilisi
probleeme lahendada, x^teks
konsulaaralal.
Temale
pealelõuna, kus Ilmar MiMveH
vahendaval juhendamisel esi-nevad
ettelugemist^ enda
loonüngust meie kirjaiükke
läänes, näiteks Rootsist koha­le
saabuv Raimond Kolk, Tor
ront^t Miila tulev Arvi Kork,
kohapial asuv ja 80. sünnipäe­va
tähistav Pedro Knisten J. t.
Reede õhtul jtoimub Kultuuri-päevade
raames ühine õhtusöök
Ami Korgi lühielMcandega. Sejn©-
le järgneb k o h t ^ , mülies pea­osa,
täidab Torontos hiljuti smnte
menuga esinenud New Yorgi Es-
Pühapäevane kontsert-junialaitee- j to-Aitlantise Noortekoor. Kültuu^
nistus leiab aset lüHikoäi kabeiis. ripäevadest osavõtu 'kulu on um-
PõhÜiselt (koosixeb terve Kui- bes sama, kui viimati 1975. ass-tuuripäevade-
77 programm esi- tai New Yorgis,
ettekandeist. Reede hommikul m Kultuurii^evade üksikasjalik-esjmesdö
ettelkandeifcs Torontos Iku informatsiooni ja r^^stpeeri-asisva
feunstnto Ruitt Tulvjngu niisÄi võib saa
vesius ^slaidide abil enda loo. raldava toWtonna liflcme (käest:,
mingust. ^^^^^^
Tulvingu omaloomingu feäsitlu- Waähingfton TC^^^^^
sele järgneb Torontos asuva!
kunstiajaloolase Eda Sepa
slaididega täiendet loeng eesti
kunstist maailmialkunsti taustal.
Ettekanne pallwb eesti kultuurist
huvitaituüe ülevaate ^ t i kuissti
samadustest ja erinervust)^
kaasaegsest loomingust väljas­pool
Eestit. Kultüuripäe^/ade raa.
mes kasutatakse ära k£i jpealinna
kunstikogusid, fcusijuui^ asjahUr
Põhjamaade kõrgeim kirjandus-auhind
määrati 10. jaanuaril soo-me-
r(w-tsi kirjanikule Bo Carpel^-
«t„v*,„,^ihile tema viimase, üheteistfcüm-se
tJhendriiges — National GaBe-ry
of Art j ^ Hirshhom l^fiuseum.
Esimese ikogu m iüdlselit Mai^i
käilisem ning seal on alalisel näi-
Bradfordi.
Need majad on küllalt suured,
et võinõialdada mitmekesist
seltskondlikku tegevust, kul-tuurili^
üritusi, ettekandeid,
pidusid jne.
Isegi teatrit tehaikse. Ja lugemis-huvilistele
on raamatukogud. Et
asi kokku läheks majanduslikult,
üüritaikse ruume välja ka teistele
gruppidele. Inglismaal on suur
arve sisserändajaid. Eestlaste
kontaM on loomulikult tihedam
balti naabritega kui saaitusekaas.
lastega, kelledega meil on ka /ühi­sed
poliitilised huvid. Kuigi Lon­doni
Eesti Maja on Inglismaa
eestlaste peamine keskus, siis
sellekõrval võib arvestada Londcw
ni Eesti saatkonda, mis traditsi­ooni
kohaselt on Inglismaa at­lastele
vaimselt juhtivaks tsent­rumiks,
(kus on võimaldaitud pi-
Londonis, Ont. tähistati Eesti VabarUg;! 59. aastapäeva aktose»
ga pühapäeval, 20, veebruaril YMCA rumnes. Aktus algas lipiQ
sisse toomisega, mille järele Vivian Terri naäiigis klaveril 0*Cai-nada
ja süs lauldi üMslaiilu Eesti lippav Avasõ ütles Kest!
Seltsi esimees Kaljo Loone, kes tervitas külalisi ja tutvustas a&-
tusekõnelejat, tmitud noortejuht! lieo Fauflltsat. t
L. Puurits oma sisukas kõnes |lu:E. Rajaioo — „Eestil©", Eesti
andis ülevaaite tänapäeva podüti- rahvaviisid „Sarve hääl" ja „ÜleS,
ruumides ja valgeis" („I de inörka
rummeu, i de ljusa" 1976) eest.
Selle preemia väljaandmasel võeäa
arvesse ka luuletaja varasranat
^ , , ^. J . .loomingut, mis hõhnab öii iroee*
tusel ka TaMmnas sündmucl ja k^». kui näitekiriaSui
s u m m i ^ 3 t t ^ ^ on sündinud 192» jä
^"f^^. tastinmuseumis debüteeris 1946 SGome-rc^tsi m©-
^ e s ^ t o o d u x ^ niõjustatud W e t u ^
guga. Võrdlemisi raskesti loetavad
ühisaegselt kunstigaleriide tuiu-lon ka^t^ 40. ja 50. aastail kirjuta-riga
jätkuvad kohapsal ettetei- tud kogud. Pärast seda hakkab ta
ded teistel teemadel. Nü esineb loonungus ümnema minek lihtsuse
i©8de peaieldunal loenguga eesti poole. Ta oh esamene soame-rootsi
muimsteaduse teemal dr. VIkitor kh^janik, kellele ön määratud Põh-
Kõrsssaar New Yorgist. Kõreö-l jamaade Nõukogu
on väheseid eesiüasi, kies • tund.
lisest diikorrast. Ta puudutas ka,
meie olukorda ipaguiuses ja nen-tis,
et siin on üles (kasvanud kol­mas
generatsioon, kes julgelt ja
indlas toonis on valmis Eestile
- vabadust nõudma.
Meie kodumaad ähvardab vene
laviinidega üleujutamine, kuid
eesti rahvast ei ole keegi veel
suutnud hävitada, matta Ja vai­kima
sundida.
Eestluse ..selgroog ..on ..jäänud
murdmata.
Järgnes langenute mälestamine,
õpilased Peeter Terri, Toomas
Retem ja Aarõ Tönnis asetasid
põlevad sini^must^valged küün­lad
ikõnelauale ja Lisa. Resknian
deklameeris Marie ünderi luuie^
tuse ,3Iälestus j a tõotus". Bdasi
luges Leonhard Kahro ette Eest­laste
Kesknõukogu Kanadas lä­kituse
ja sellejäröle esitas itäien-duskooli
õpilaskoor koolijuhataja
Valdek Lenki juhaitusel n d i to-üles"
ning L. Virkhausi „Noorte
laul". Klaverisaaitjana tegutses
Vivian Terri.
EERIK PURJl
KINDLUSTUSBÜROO
Kõik kindlustuslügid
958 Broadview Ave.. Snil^ 203
Toromto, Ont. M4K 2E6
M . 461-890»
. Järgjnevadt. oli
võimalus kuulda muusikalisi
ettekandeid noorelt vUuldajalt
. Aarne Tammisaareli, keda saa­tis
klaveril Tüu HaamerV
Noored kunstnikud esitasid „Me-ditatsiooni"
Julies Masseneti oõpe.
rist „Thais" ja Pablo de Saras-te
„Mustlasvüsid". mfe tuli kuu.
lajate tungiva soovil kordamise,
le. Esinejaid tänati lüiedega.
Aarne Tammisaar on, juba i m t
aastat Londoni sümfoonia or­kestris
viiuldajaiks ja Tüu Haa­mer
on lõpetanud Roohesteris
Eastman Sohool of Music ma­gistri
kraadiga.
Meeleolukale aktusele ütles
lõppsõna seltsi arhivaar Osvald
Lokk. Mctus lõpipes hümniga.
Järgnes l^oosviibimine (kohvilauas.
Mshsab Kanadas: VSljaspool Kanadat:
K I R I P O S T I G A
$46^
$23.50
$12.56
$15.50
eSA-s:.
$51^
Liliev^khis
male s^yreii^isf^f
Insurance
Agency
KiNDLUSTUSED
23 WiSSTMORE Dr., Suile 200
Resda?e, Ont. M9V 3Y7
Tel. 745-4622
Moskvast teataitakse, et seal su­ri
58 a. vanuses' rahvusvaheliseljt
tuntud maletaja [isaaik Boleslavs-ki.
Ta on korduvktt esinenud Ve­ne
meeskonnas rahvusvahelistel
maleturniiridel.
STOKHOLM (EPL) — Ajaleht
Expressen avaldab artlMi eesiti
noorkunstnildi, 17-aasitafie Mikk
Noodapera kphta, kes (kõige noo­rema
osavõtjana pääses Lilje-valchi
galerii traditsioonilisele ke­vadnäitusele.
, ' dinatega, mille taga on näha saa-
Konlkurents on äämiiselit tu- restiku maastik, maaJimisvahen-gev
— llOO^st soovijast pääsesid õiteks õli, pliiats ja akrüülvärvid.
näitusele ainult 178 kunstnikku, j Maali nimi ongi , „Skääriaiken"
ke;9 ipanevad välja 467 teost (zhü-' (rSkärgärdsfönstret") ja see
rüie esitatud \x. 3000 teose hui- maksab 250 ikrooni.C ca 60 dolla-gast).
v. •-. Irit)..
Mikk Noodapera õpib Eklideni. Mikk pole kuigi-t>aiju maalinud
gümnaasiumis- ta on varem esi- õlis, küll aga õppinud Hermodsi
nenud ainult eesti noorte kunsti- joonistamiskursusea, mis on mää-grupi
näjtusel Eesti Majas; Mikk ratud tulevaste reklaaiiiijoonista-nägi
Liljevalchi näituseikuulutust jäte jaoks. Ta ei kavaitse hakata
lehes, võttis maali kaasa ja vüs yabakunstnikiiiks, võistlus <m lü-zhürü
kätte ja see õnnestus, ga tugev. See on tugev isegi rdk-
, K a a r kujjutab mdast aikent^^^^^^
LE!mJPOSTIGA iäemere-maa€®ss®:
Aastas $60.—, poolaastos 130.50, yeeraadaasts
Aadressi muudatus 30 ceati. üksiknumbri
$1548) ;
xui35ee&tB;
Kasaacda aadressidele palame marüdda .„POSTAL' €ODE" ]i
• USA aadressidlele „SIP €ODE"
Paogatshekk või pošti rafaakaait
Free Esiomaii Fnblisheiirs nimele.
Palun mulle saata VABA EESTLANE aastaks / poolaastaks /
veerandaastaks — tavalise /kiripostiga alates -Ži--^--^^
191.-. Tellimise katteks lisan f s i i n j u u r e s
rahas / tsheMga / rahakaardiga. (Raha saaitaam