Vaba eestlane , April 27, 1978

              ?ilBADE EESTLASTE
V t o M H M A : O/Ü Vaba Eestlaitö ^ Itmmtm
• • PEATOBSETAJA: K a r l Am
POSmADBESS: P.O. Box 70, Stn. C, Toroato 3, (M. MSJ SfM7
TEa^ONm- totoetös 364- kuulutused,
TEIiipSHIMAD^K^ picdaastaö ?16.- ja
veerandaastas $0.—, kiripostiga aastas M^.-^i, poolaaist^ $25 J )
ja veeras
TELLIBilgOIMi^ aastas $32.—, polaaa-'
tas $17.-r Ja veerandaastas $9.5^^^ üSA-s: aastas
$53.--, poolaastas 927.50 $1S.—
LENNUPOSTIGA ülemere^ $82.—, poolaastas
$31Ä) ja veerandaastas $16.50
Aadressi muudatias 30 c. — üksiknimibri hind 35 ,
Published by Free Estonian Publisher.Ltd., 135 Tecumseth St.,
Toronto 3, 0DtM6J 2H2
ÜhendriUflide välismiiüster Cy-rus
Vänce saabus mõöduiiud Ä
dalavahetuse! tags^i Eoskträst,
ki|ü5 tai ÖM uksikasjäMsed labi-räälidmised
N. laidu presidendi
Brerfmevlga Ja välisminister
Gromõkoga uue
tuiinarelvade piiramise
leppe sõlmimiseks. Vance oli
Moskvast naasides tagaslhoiäli-kult
optimistlik läbirääkimiste tu­lemuste
suhtes ja mainis, et
kolm päeva kestnud nõupidanü-sed
Kremlis andsid positiivseid
tulemus' utie kokkuleppe saavu-tamisekš
kuid paljud tundemär­gid
ja - välisministeeriumi juhtiva-
(tfe isikute väljendused lasevad
oletada, et väljavaated uue n.n.
^ÄLT kokkuleppe saavutamiseks
pole kaugeltki hiilgavad ning et
Vanöe suutis ainult tagasihoidli­kul
määral N. laidu ja Ühendrü-kide
erinevaid seisukoht! ükstei­sele
lähendada.
On hämmastav kuivõrd kiires­ti
väljavaated uue strateegiliste
tuumarelvade kokkuleppe saavu­tamiseks
on viimaste kuude kes­tel
haivenenüd. See oli alles kiius
kiiud tagasi kui president Carte-ffil
oli tuumarelvade piiramiseks
kohtumine N. Liidu välisminister
GromõkogO ning pärast seda
avaldas president optimistlikult
arvamist, et mõlemad riigid on
põhiliselt jõudmas kokkuleppele
uue lepingu sõlmimiseks, hiis
peaks kehtima kun| 1985. aastani.
Äsjase välisminister Vance kü-aaskäigu
ajal Moskvasse aga sel­gus,
et mõlemad maad on kokku­leppe:
saastamisest veel väga
kaugel j ^ praeguste väljavaadete
Juures on vähe võimalusi lepingu
allakirjutamiseks käesoleva aas­ta-
kestel..
Carteri ja Gromõko vaheliste
isõupidamiste tulemusena pid|
uus kokkulepe koosnema kolmest
osast. Esmajoones kavatseti šel-ie^
ga kindlaks määrata mõlemate
riikide ballistllliste kaugrakettide
Ja suure leunuraadiusega pommi-^
[lennukite arv, samuti piirata neid
rakette, mis on varustatud mitme
tuumklaenguga. Tenseks töötati
liürata uute relvade väljaarendar
mist, milline keeld pidi Ämama
ka ühendriikide tiibraketi ja lii­kuvad
ballistiliste rakettide süs­teemid.
Kolmandaks lubati kind­laks
määrata need printsiibid,
milliseid kumbki pool kavatseb
esitada tulevastel läbirääkimlsieL
Vaatamata nendele põhilistele
kokkulepetele on mõlemate riiki-de
seisukohtade vahel esile keir-
Mnud suuri ferinevusi. tJheks häi-
Bivaks • küsim on venelaste
uiiB pommilennuk, mida lääne­maailmas
tuntakse Backfire'i ni^
metuse all. N. Liit kinnitab, et
see lennuk ei ole mõeldud selleks,
et viia põmmUaadungid Ühend­riikide
Ihuiadele ning seega ei
kUulu Söe relv piiratud pommi-lennukite
arvu hulka. Ameerikla­sed
on siiski teisel arvamisel ja
nõuavad venelastelt Backfire'S
produktsiooni piiramist.
N. Liidu ja Ühendriikide esindar
jad ei ole jõudnud ka kokkulep­pele,
milliseid kitsendavaid ees­kirju
rakendada rakettide mo­derniseerimisele,
kui suurt lennti-räadiüst
lubada lendrakettidele ja
millisel määra! võivad ameerik­lased
oma, strateegiliste relvade
tehnoloogiat edasi anda oma liit­lastele
Lääne-Euroopas.
Nende - okkaliste •
taustal on tekkinud Kongressi
ringkondades ja Pentagonis kar­tused,
et ameeriklased teevad ve­nelastele
kokkuleppe saavutamise
huvides suuremaid järelandmisi
kui see oleks ühendriikide julge-oleku
seisukohalt lähtudes õigus­tatud.
Need kartused on seda
enam põhjendatud, et Ühendriiki­de
admhiistratsiooni juhtivates
ringkondades valitsevad suured
lahkarvamised Ühendriikide po­liitika
k^^ suhtlemisel
N. Liiduga. Moskva üha suurenev
agressiivsus Aafrikas teeb ilmselt
eriti suurt muret presidendi nõu­andjale
Julgeölelni küsimustes
Zbighiew Brzezinskile, kuid vä­lisministeeriumis
näib . olevat lä­bi
löönud arvamine, et Moskva
Aafrika afäärid ei tohiks häirida
tuumarelvade piiramise kokku­leppe
sõlmimist. Üldise pildi
muudab segasemaks president
Garteri ebakindel ja kõikuv polii­tika,
*mis ei lase järeldusi teha
tema tõelise hoiaku suhtes.
Selliseid :OlukOrdi "aivesse: võt-'
tes on ka mõistetav, miks läbi­rääkimised
tuumarelvade piira­mise
kokkuleppe sõlmimiseks on
takerdunud ning miks ka välis­minister
Vance äsjane reas
Moskvasse tõi stagneerunud õhk­konda.
väga' vähe;.muudatusi.-,
•\ '• • K . A. •
• küsimus Belgraclll koHivesmtsi.
' 25 NOORTE-MSTAT! Seda võib uhkusega nentida Kotkajärve, kohta, k^^^ pühitsetakse sel
suvel 25-ndat aastapäeva. Kui veerandasada aastat tagasi ettenägelikud noortesõbrad raskustele
vaatamata, muretsesid Muskokaiirgloodiisesse skautlUcele noortele iset^evuspaiga, ei osanud
nad aimatagi, kiii suure teene nad eesti iihiskonnale,^,^^ teg^d. Äastatepikkaise töö, hfei
•Ja vaevaga, on .rajatud ainulaadne eesti nooB^ laagriala terves maailmas. . •
Kotkajärvele noori üle maailma,
samuti professoreid ja lektoreid.
Meitisaiülikooli raames peeti ka
ehtne,, yaaaaegne eesti ipulm, rah­varõivais,'
leelotajaite, isameeste
ja pulmaemadega; *
Igal sügisel (kogimevad ka rah-vätaititsijäd
Kotkajärvele oma
korralistele juhtide õppepäevade-vAjäl^
t ,,RIeie Elu" :annab:To-rputos
toimunud Eesti Rahvuslas­te
Kogu koosoleku kirjelduse ja
tsiteerib Ülo Jürimaa tttekamnet
Järgmiselt:
Rohkeni k i ^ 30^ ! ^ vaegi-põfve
ja puudust nii vaimsel kui
majteriaaisel alal on yajutamud
kodueestlaste hingelisele ja füüsi­lisele
olemisele sügava pitseri.
Sell^t kõigest ^peajksid rääkima
meile meie airvukad kodumaa kü­lastajad.
Sellest peaiksid kirjuta­ma
meile meie ajalehed ja infor­meerima
meid meie valitud rah­vaesindajad.
Aga
vaigitaikse. Kuuled küll, kuis üks
v^õi teine daam on lÄeldaaiud
oma karusnahiiadega, või mõni
toonud sealt kaasa 3 paari kin­gi
-^jättes seal 3 inimest palja-
Nagu Ülo Jürimaa sõnavõtust
nähtub, on asi huälem kui hull.
Meil seni 'teada olevatel andmeitel
andsid pagulusest kodumaal käi-j
nud inimesed kodumaal tarbe­kaupade
nappuse all ikaamatava-tele
sugulastele isegi ära Osa oma
seljarüdeid, rääikiniata kingadesit,
käeikpttidest, kinnastest jne.
Nüüd on Ülo Jürima järsku avas-
; tanud, eit pagulaseestlased käivad
! kodumaait kingi /toomas ja jätso
vad oma seal elavad sugulased
paljajalu. Kui Jürimäl on tõesti
; siin Kaiiadas nii suur jalavarjude
•^Milles seisab siis
tähtsus? Kõigepealt — suur, vaba
ja oma maa-ala. Toronto Eesti
Skaudisõprade Seltsile kuuluvast
3i7 aakrist, on noorte kasutada-
250 aaikrit. ülejäänu on K o t ^
ve ülalpidajate— krundiomanlke
valduses.
Teiseks' — ürgne, mitmekesine
ja haruldaselt ilus ning palju te­gevusvõimalusi
paMiUv loodus.
Kaiks pühtaveelist järve mitme­kesise
tahnestlku ja kaladega.
Sünjuures ei itohi unustada ka
loomastitoku nii maal kui vee^.
Kolniandaks — väljaehitatud
laagrialad kõigi vajalike laagri-
. : hoonete Ja õppevahenditega. • ,
Kotkajärve on koht, kus kohtu­vad
gaid ja skaut, eesti iioprus.
Seal on tehtud tööd, mängitud,
võisteldud ja higistatud nü ühe
kui teisme 'juures. Talvel süusata-tud
või käidud iirniekingades, kõ­huni
lumes ning suvel paiterdätud
ülejala poris. Lõkketule ääres seo­tud
sõprussidemeist on kasvanud
välja keni perel^ondi, kus nii
skauti kui gaidi on koduehitajaks
või kaunistajaks viidud üle piiri
ja ülemerede, : ^
Äastaitega on ehitatud Kotka­järvele
kõigile nõuetele, vajadus­tele
ja seadustele vastavalt: köök,
toidulaod, välissöökla^ nägus
moodne kohvik, võ5ma;s Peamaja,
saun, ujumissiilad, lõkkeorg koos
tantsulayaga, metsajkirik võimsa
torniga, Hiis, 'spordiväljakud,
laskerada, pesumajad ja käimlad.
Laagrialad on ühendaitud tee-de>
v5rguga vee- ja elektrisüstee­miga.'
• . • ^-v :
Kotkajärve on väljaehitatud
täielikult eesti ühiskonna nõu,
jõu ja majanduslHku panusega.
Noorteüiksustel on omad Metsa-kodud,
,,ljembltur* (terve küla, ta­red,
laohoone ja raadiojaam.
,yRa)jaileidjaite" „Raj atare" on
varustatud kõigi mugavustega,
moodne köök, lacöioone, vanema­te
vaümisitatud ja noorte kaunis­t
a d mööbliga. ,,Põhyala Tütred"
said omale Kotkajärve esimese^
hoone — „Järvetare" — sellest
on nad ehitanud toreda ja muga­va
metsakodu> mängus nii vane­mate
kui noorte ilraed.
„iKa!eyi" 'kahekordsesse „häär-berisse"
mahub laagrite ajal ka
haigla nii poistele kui tüdrukufcö-
Kotkaijärve oii nagu Tallinn,
mis kunagi valmis ei saa, on ta
ju mõeldudki noorte isetegevuse
paigana, 'kus alati midagi uut ra-puudus;'
siis peaks ka temagi
võtma ettemaifcka kodumaale, et
saada sugulastest uusi saapaid.
V ehitatakse või istutatakse
jä kui tore on Kotkajärvel vaada­ta
paatide ja purjekate armaadalt,
purjekad poiste oma tehtud.;
Suure maa-aia majandaanlsel
on eriti kaasa • aidanud noorte­sõbrad,
noortejuhid ja (teised, kes
omavad ifcryndid Kotikajärve lää­neosas.
Neiide kukrust on siiani
Kotkajärve maa- ja klnnisvara-maiksüd
(tasutud. Käsikäes iioor-telaagri
väljaehitamisega ön need
usinad käed fea omale paariküm­ne
suvila ümber ehitada jõudnud.
•:; 25 aasta jooksul on KOtkaJär-vel
peetud 110 laagrit ja üritus­test
osavõtnute arv kogusum­mas
ületab 11.000. osavõtja,.
^ M suvel .korraldati
Kotkajärvel rahvusvaheline laa­ger,
arvult II, esimene oli USÄ-s.
Eriüriifcusena toimub 1967. a.
alates Metsiaülikool, m i s * toob
Kokkuvõttes peame eriti rõ­hutama,
et Kotkajärvel on nii
noored kui ka vanad õppinud
olema sõbrad, olema eestlased,
seal tuksub ainult iiks süda Ja
valitseb eesti vaim.
Kotkajärve on eesti nooruse
vabariik ja on elavaks ausam­baks
kõikidele nendele tublidele
eestlasitele, kes visa tööga on jät­nud
itugevad jäljed Kanada kal­jusesse
pinda.; .
• EGBERTRUNGE-,
• VIIN (EPL) Traiskirchenis, 25 km V M s t lõuna põoll, asub
.' poliitiliste põgenike laager, kust tuhanded inimesed on saanud
esimest, abi pärast Jõudmist-läände.: r s .
Pärast Teisifc maailmasõda on ajal ka mõned Rumeeniast,
kokku tigi pool itiiljonit poliitilist, m piirikontroll
pagulast pääsenud^^^ te liiga tugev; / ainult üksikud
kel endal on ainult 7,5 miljonit
inimest. Traiskirdheni laager ma­hutab
praegu korraga u. 2000 ini-mest.
Põgenikud õppivad keeli —
eriti inglise keedt.
On olnud lahkhelisidiki pagu-lasite
vahel, Eriti siis,, kui Trais-kirchenissevtoodi
100 Tshiiii pagu­last,
kelle vasakpoolsus mõjus
«sotsialistlikust pairadiisisit" pää­senutele
nägu pimane rätijk här­jale.
• •
Viimasel aja on idapögenike
arv kasvanud peagu kahekord­seks,
neid ilmub Austriasse u.
: 600 isikuikuiis. • •
Paljud poevad läbi miiniväljade
ja itraaitaedade. Suurem osa põ­genikest
on 20—40 aastased. Suur
hulk neist on kõrgema häridipse-jgä
või eraldi väljakoolitatud
spetsialistid. Idariigid kaotavad
pagulaste näol palju oma ande-kasit
rahvastikust. ; . '
Pagulased veedavad laagris ha­rilikult
3—7 kuud. Iga päev loh­kub
.-u. 30 inimest laagrist.
Suureni osa sõidab väikestes
gruppides USA-sse ja Kanadasr
/se.
Enamik pagulastest tuleb prae­gu
Ungarist ja Poolast, viimasel
pääsevad s e l l ^ läbi;
Paljud tõendavad, et Garteri
inimõiguste aktsioon on neile
andnud e(rgutust põgesiemiseks.
Eesti Gaidide Liit Kanadas Kesk­büroo
poolt jüripäevaks välja an­tud
ringkirja kohaselt on gaid juhi
teenetemärgi Põhjatähe Ill-järk
annetatud ngdr Reet Marleyle.
Skautlusele osutatud teenete eest
pn Eesti Skautide Lüt annetanud
skaudijuhi teenetemärgid Kanadas
järgmistele skaudijuhtideie: Põh­jatäht
Il-järk Asko Kütti'le ja
Mart Pederlle ning Põhjatäht lU-järk
Voldemar Adelson'ile ja Pee­ter
Loitele. ;
Gaidlusele ja skautlusele osuta­tud
abi jä. teenete eest on Kanadas,
annetatud gaidb ja skaüdisõbra
teenetemärk Tammetäht 1=-järk
Arthur L. Jackson'ile ning Tam­metäht
II-järk Endel Luigele,
Eduard Kuutmale, Aino Toiger'-
üe ja Hilja VaÄ^
Läänemaaüinas nimetatakse
praegust koostööpoliitikat kömmu^
eHStükkude riikidega detenteks,
kuid N. Liidus on^ sellele pandud
hoopis isesugune nunetns — pingc-lõdvendus.
Nagu seda Helsingis
allakirjutatud kokkulepetes prokla-meeriti,
on sellel poliitikal Väga
suured ülesanded, kuna see peab
\1ima idas ja läänes asuvaid rah-vusgruppe
üksteisele lähemale,
süvendama humanistlikke side­meid
lääneriikide jä kommunist­likkude
riikide vahel ning võimal­dama
perekondade iihenäamist
läbi raudse eesriide.
Pingelõdvenduse poliitika? N.
Liit oh viimasel ajal eriti veenvalt
välja lasknud paista, mida tema
selle poliitika all mõistab ja kui­das
tema näeb rahvaste vahe! hu­manistlikul
alusel tihedate side­mete
sõlmimist. Võtke see näide,
kuidas üks ameeriklasega abiellM-nud
venelanna tahab maalt välja
pääseda ja oma mehe Juurde min­na,
kuid talle ei anta väljasõidu-luba.
MeeleheitiBsse viidud naine
tahtis paar päeva tagasi end vägi­vallale
ja ebauilmUkkusele tähele­panu
juhtimiseks aheldada Mosk­vas
Ühendriikide saatkonnahoonet
ümbritseva aia külge, kuid vene
politseinikud viisid karjuva naise
toorelt minema.
Või veelgi parem hiljutine näide.
Üle polaarpürkondade lendav smir
Lõuna-Korea reisUennuk eksis oma
teelt ja sattus Murmanski läheda!
Koola poolsaare kohal N. Lüdu
õhuruumi, kus vene jahilenmddd
selle ümber piirasid ja hoiatama^
tult tulistama hakkasid, Kaks reisi­jat
said surma, paljud haavata,
mõned elukardetavalt. Reisilennuk
suutis hädavaevu hädamaanduda
üle kühnunud jäjrve jääle ning see
on ainult ime, et venelaste kuuli­dest
ellujäänud inimesed surma­suust
pääsesid. Tegelikult ei ole
kaitsetute J-eisilennükite tulistami-ne
punaste „õhukotkaste", reper­tuaaris
eriliseks uudiseks, kuna
vene lendurid tulistasid jnba 1940.
aastal Soome lahe kohal alla kait­setu
reisilennuki.
Kõiki selielaadilisi numbreid,
kus perekondade kokkuviimist ta­kistatakse,
ja kaitsetut ja relvas-tiimatut
reisilennukit hoolimatult
ja Jõhliralt tulistatakse nimetatak­se
sealpool raudset rimpa peenike­se
nimega ftpmgelõdvenduse poliii-tikaks".
Need on ainult üksikud
viimasel ajal juhtunud vahejuhtra-mid
venelaste tõelise hoiaku ja pö-lütika
iseloomustamiseks kuid lää­nemaailma
sumade avamiseks ei
piisa tõenäoliselt isegi nendest at-raktsiooninumbritest.
' Kui kommunistid / Kambodzha
1975. aastal vallutasid ning seal
kommunistliku rezUiimi kehtesta­sid,
siis vajus see naeratavate ini­meste
ja pagoodide maa tihedalt
ettetõmmatud raudse eesriide ta­ha,
mille taha vaataiiia ei ulatu­nud
isegi paljude kommunisttikiE
riikide delegatsioonide pilgud.
32-r-Nelji
YALl
NÄDi
29. j« 30.
tiks dr. X. Kui
Peetrite
ksiigiti õi
portree
kirikus peetu]
nisrtiusel anne
kogu liige Gel
le oania õpet j
Puhmi porti
Ümiat juba
maalis praos^
kunud abi
Kogudusele
gi teaittavf
Tiit Tralla,
tust oli kogul
lus portree^
de oli väljal
na ElizabethI
niälesti
anti *a süma^
ül^ eitnilise
ja eestlaisitö
ESTO
Aktsia hind
Walwyn,
145 King
Toron
Telefoni
õhi
KINI
23 \^ESTI
RexdaH
Kommei
Nüüd on
bodzhast väli
see informat
on piiäsenud|
masendav,
rezhüm on
pealinna PI
teised suurel
en aetud looi
tesse, kus ns
ga ja kirka<
pa. Sajad
niiljonid u
inimlikes ti^
tagajärjel,
kommunistid
tud, kuna
KambodzhasI
lääneriikide
õnnestus vi
KambodzhasI
loomustamisi
te elu Kami
paelanike
Selle mast
tal on Ühenj
ter pidanud
da, et Kai
hiim on inii
vägistaja ;IJ
tuhandete it
PoliitUise(
et see on
ulatuvam
avaldanud
arvel. Sel pi
meelde tulel
endine pres|
omal ajal
praegugi In
saata Üh^nt
Kambodzha
üksusi pomj
linna Phnoi
Suur osa Ül
seid ringkoi!
all olevaid
gugi Kamb<
roriste prog|
loobunud
Sellises olul
Garteri hui
veetUgana,
seBe pinnalel