Vaba eestlane , December 15, 1981

              VABA EESTLANE teisipäeval, 15. detsembril 1981 - Tuesday, December 15,-1981 Lk, 7
ENN ALFRED
ÄDVOKAAT-NOTAR
Room ld«2, RoyaS Tnist Tmm
Torpüito Domiaion Cenke
Postiaadress: P.O. 326, TeroEži»
Ont. (Bay & King) MSE IKI
Telefon: 8^M777
M-tundi telefoni valveteenistus
133 Richmond St. W., Ste 7©5
Toronto, M5H ŽL3
Tel. 364-7©72
OPTOMETRIST (OPTIK)
Tel. 531-4251
412 RONCESVALLES' AVE.
AT HOWARD PARE
osa mmmm
LEO KANN, D.C
DOCTOR OF CfflROPRACTIC
> 212 Dinnick Cr.
Tel. 489-0562
^Yaba Eestlase^ toimetns® Ja
talituse asnkoSiaplaaEB
TOIMETUS M TAUTÜS
avatud esmaspäevast
reedeni kella
Telefonid: toimetus 364-7521
talitus 364-7675
Toimetajad kodus
väljaspool tööaega:
KarlArro 482-0242
Hannes Oja 481-5316
KnnSutasi võetakse vastu:
I nädala esimesse ajalehte kuni
esmaspw homm. kella ll-ni ja
nädala teise ajalehte kuni kol^
map. homm. kella 11-ni.
On ääretult kurb kirjm^^ ^
hMet lauludesf kantud^^^^^Ä^^
jähelibbjale, kelle kmal^Aust^^E^^^
raalis Adelaide'iš olin ;vaid^:^^ä^^^^
tagasi. 18: novembrilt k^^^
aastal katkes Sinu Ä
teated siiamaile jõudsid Sinu
visriid^est, siis Sa omä^
taalsušega ja vaimujõuga trotsisid f^^:^^ "^^^ haisevad kondihunn^
seda iiing, ise ,Jlo« tegijä.^^^
sidt jällegi varsti^^o^^
,110'^ naiskoori nagu Su sõ
kirjutasidralüi istufe
uuesti jahil. Aasta tagasi oli mul ih^aimaks kohtüho«j)n^s Ico^ K^-.
võimalus kaasa elada, kuidas Sa J^^^^^^ V
sedategid.vSa oHd^^Ä
nasid ka lauljate tiivad, panhes^^
hambaarstist tütre ja võõrrähvusest: ^ ^ ^ ^ ^
miniagi,,no" kooris käasa^l^^^
sest Sinu juhtimisel oK r ^ ^
; y -
*, _ . . w 1 .. • SeHe paštoraälse
,.Mm. ^ ^ ^ ^ tappel, mfl.
Mv dets, 1912. ^a^pa^ astiS; Kuldne Poiss; M
/austas oma laW^^
ning teises käes on tal alati põlev
va isiksuse i^opsü^^^^
IXJpetanud^andi R^^^
naasmmi, Kehtna
Tallinna.:vM^
abiellus kooh^m^^^ 17 välismaa ^uu ning
gustPruuhga,pppistasamaa^^^
. . . . ^onservatoormmis A. p
Pärnakad ise ja ka teised kaasmaalased teavad vaga hästi, et Pamul on olnud alati looduslikpd^eelised Arderi ja hiljem Hellat-Lemba-lau- tlT^lirSLm^^^^^^^^^^^ i.h "
kujuneda üheks üusamaks supellinnaks kodumaal, kuna Pärnu omab soojaveelise madala merelahe, harul- luklassis mille lõpetas kevadel J*^^**f"^^^/^**"8"^^^ " " ^ paiK jaiu-dase
valge rannaliiva, pehme merelise kliima ja ka veel ravilise võimega meremuda oma vahetus lähedu- 1942. a.' helikunstniku diplomiga. vv H M .
ses. Jäi vaid üle neid otstarbekalt kasutada, välja arendada ja panma need suvitajaid teenima ning samas ira- Töötas õpetajana ja esines ring- "^"^ PiKniKKUde pidamiseKs.
jada elamise võimalusi puhkajaile ja raviasutusi haigetele. i-««t. i . . . . .1 .sai • • oi •
Kõike seda tuli aga alata nii öelda otsast peale.
Käesoleva kirjutuse eesmärgiks on anda pilti Pärnu väljakujmemisesi moodsaks supellinnaks, nii aja­looliste
andmete varal, kui ka isiklikkude kogemuste kaudu, kuna mul oli võimalus kaasa teha seda airem-gut30-
datel aastatel, töötades PäniiwlinnavaUtsuse ehitusosakonnas, Immkodum
SÖlamöUus hävinud Endla teatdhoome oli aastakümneid Päriiip linna ja selle elanikkonna uhkusekSo
Kuidas Pärnust sai moodne
suureneb
WASHINGTON N. Liidust
PärnUj kui supellinna ajaloo dati tegevusse juba uus vesi- ja
osas läheme tagasi rriöödunud sa- mudaravila. Seal anti muda-, tur-jandi
keskele. Aastal 1838 püsti- ba-, merevee- ja teisi vanne ning
tas grupp kohalikke eraettevõtjaid lisaks leidus seal veel aurukaste ja
häälingus, Eriliseks tunnustuseks
oli
eesti laulude esitamiseks.
Tegutses Saksamaal koorijuhina
ja solistina ja UNRRA kutsel ülejooksikuna põgenenud prof; '
muusikaõpetajana. Täiendas end Wladisläw Krasnov, kes elab uüüd/
Wiesbadenis prof. van Revali juu. ühendriikides, ionfjü^
res ja sooritas esinemisreise peagu dänud statistikat N . Liidust: välis-kõigisse
USA tsooni eestlaste kes- maale põgenenud ülejook^kute
Algas I Maailmasõda ja külasta- kustesse. 1950. a. saadik
ÕHIT5
Pärnusse esimese supelasutuse - mitmesuguseid saunasid. Muda fate Trv vrerr^^^^^^^ ^ '""T arv pidevalt/on suu-vesiravila,
kuhu vastu võeti esime-, toodi Pärnu lahest Audru rannast, f ZZmZl %tmu suunas ^ " f f^^^^l ^^ff'' p^^^^^^, ^^^^^^el oU
si haigeid. Hoone oli oma mahutu- Hiljem täiendati raviviise mitmesu- L ^ wa^iii SKisnatmLst^am^a^ r arnu^me^e- ga^^^^^^ lavastades^ oma opito^^ Stalin, ajal aastas^ keskmisdt 7,3
randa ja selleks kaevati parkidesse ^usena valiti ta 1963. a. künirigan-sis nende arv
PÄRNU KAITSEVALL kaevikuid ja asetati nende ette Elizabethi külastuse puhul kor-Brezhnevi ajal oh rieidjub
KAOTATI • • okastraattõkkeM. 1915. aastal, kui raldatud keskkoolide vahelise va-^^,^^^^^^^:^^^^^^:^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^^ ; ;>
saksa laevastiku osad tulid Pärnu baõhukontserdi üldkoorijühiks. L i -
selt väike, kuid algus oli tehtud, guste erilis'te täiendustega.
Ajalooliselt peetakse seda aastat
Pärnu, kui supellinna alguseks.
ESIMESED SUPELONNIB
alt aga
on jõudmas pikale teele vaatamata
üle maailma eestlaskonna südames­se
ja helisalve. Allakirjutanul on
KIUULUTAMINE
VABA EESTLASES
on tasuv ajalehe laialdase
leviku tõttu.
|[unlutuste hinnsidls
tiks toU ühel veerul $4.25
esiküljel $5.—
tagaküljel $4;50
KUULUTUSI VÕTAVAD
- yASTU:
1. Vaba Eestlase talitas
135 Tecumseth Street .
Telefon 364-7675
Postiaadress: Box 70. Sto. C
Toronto, Ont. M6J 3M7
Talitus väljaspool tööaega:
1 Hehni Lüvandi. 251-6495
2. Mrs. Leida Mariey
Postiaadress:
9 Pafravano Ct.
Willowdale, Ont. M2R 3S8
Telefon: 223-0080
Aastad 1890--1904 muutsid lahte, et sulgeda Pärnu sadamat gaks pedagoogilisele tööle, on ta seekord ja Sind, ootasid kodu ja
Teine tähtis sündmus supellinna- Pärnu supelhnna üheks silmapaist- j^olme vana laevaga, kus nende ar- ^inud aastaid'Adelaide'i ÄBC raa- perekond. Ning' siis mõni nädal
le oli veel see, et samal aastal ehi- vamaks sellelaadseks suvituskohaks vates"pidid varjul olema inglise all- ^io regulaarseks solistiks. A. Eesti hüjem viis tromboos Sinu Elu- ja
tati merre kõrgetele vaiadele puust kogu tolleaegse Venemaa ulatuses..yeelaevad, andis kohalik garnisoni- ühiskonnas oli ta laialdaselt tun- Ilojõelt Rahujõele. Tean, Sa olid
platvormid ja neile asetati n.n. su- ^^^^ supelasutuse arenguga suu- ^^^^ üliagaruses korralduse Wald- tud nii solistina, heliloojana kui ka selleks teekonnkas valmis,
pelonnid kus oli võimalik end lah- ^^^^^ suvituslinnaosa ja sinna ^«^^^"J^^!^^^^^ koorijuhina, rohkete esinemistega
fi nietuda ja treppi mooda merre ^.^^j^^g^j ^^^jj^j^ rijaama, H. D. Schmidt 1 olivabn- kirikutes, aktustel, kontsertsaalides
minna. Iga platvorm oli ühendatud ^^^^^^^^ ^ mõningaid 'lõbus- ku ja mõningate muude hoonete ja A. E. Päevadel,
maa poolt sillaga Arvult oh neid- ^..^^ ^^^^^^^^ õhkimiseks. ^aul oli koolieast peale kuni
kaks, Uks meestele ja teine nais- ^^^^ p»^^j^ ^^^^^j ^^3^ ^^^^j^^^j ^^^^.^^ ^^^^^ ^gj.g_ viieseni Sinu hing. Sinu leib, ar- eriline põhjus Sind tänada vihiku
k — f N e n T S fasutami- ^^^^^ antud seadus, kus Pärnu kus- konnale oli tuntav, kuid supellinna mastus, kepp ja kilp. >^ii haruldane viisistatud luuletuste eest. Smu lah-kauguses.
Nende onnide kasutam 1- kindluselinnade nimestikust seisukohalt võiks seda pidada aga perenaine, ema ja naine kui Sa kumme on raske kaotus mitte uks-ne
01 tasuline, bamal ajal Kutsuti kindlustusala koos hoonetega õnnistuseks Miks nii"? Vastus olidki, on Sinu puhul raske helide nes perekonanle, vaid „Ilole" ja
ka ellu vajalik organisatsioon kes f . ^.^^^^^ oTekf fe^^^^ vabriku maailmast kaugeneda. Kui üle aas- kogu laulurahvale, heites leinavar-l
" « Ä f ; ü £ ^ ^ ^ ^ ^ ^ et Pärnut ümbritses veel 18-da sa- i^ii T g fkol^^^^^^^^ takümnete koos viibides oli juttu Ju aasta lõpul toimuvatele A E.
ja mahavõtmist ning üldist mere ^^^^^^^ vallikraav, «jd.valt õhku suitsu ia mürkai- ühisest koolieast ja kaaslasist, siis Päevadele Melbournes. Sydney
TnnepTrnu supelasutuse raia- "^^^ neid, muutes Pärnu kui sunellinna laususid Sa kuidagi mõtlikult ja sõbrad kirjutavad: Kustus ük^^
mi!t oM iubTHaa^^^^^^^^^^^ ^a sõna tõsises mõttes tööstuslinnaks, tõemeeli - mina mäletan ainult särav taht surises Eesti taevas,
mist 01 d juba Haapsalu ja Kures^ ^^^^^ praeguse yallikraavi suudme- v-ngu linn ia sunellinna osad olid laulu! On iseloomustav, et Sa na- Kurbuse ja hellusega mäletavad
saare hnnad .alustanud mudaravi . , ^ ..rl . «M . ^og" unn ja supemnnd obdu ""M^ - . ^ . ' ;/ _ ^ Qinrl mitrnpfp VnnliM<> in Vnnri^
, . . m, kus uhtus joega. Vallikraav ja W i i d mnsta tabma ia läätmete Pilt paar kuud tagasi Sydneysse ^ma au mitmete KooJiüe ja Koon-andmisega
ja nende edu oh marga- n ^ Munamäeni 1 T r- • ravile minnes luhatasid seal A E de kaaslased ning mulgimullast
tav. Nad olid juba ehitanud mit- ^^^"^7.?"^^ ^V"^ n.n Munamäeni korraga. Murul, liival, rohul ja ravile miimes,.junatasia seaiA . , klassiõed tähistades sel Itl Ä T n i rnTa j t u ? ^-'i^™'» — " efs^lXriLm^^^^ Sõduri en. J aastapäeva. Neid ridu kirjmades
l e t S p t d S f d v l i Z u X e r t ümber pargi aladeks ja vallikraa- j ^ , , , , , , , , , , , tselluloosivabriku VoiboHa ei ^ole juhus et „A
muda ravi andmiseks.'Soovida jät- kuj^s Mjem laevadele, ent, jäätmed'hävitasid seal elavad ka- teel haiglasse Sa andsid koos abi-tis
ka. senine supe..sutus - vesi^ ^t^^^, ^ ^ ^ t u Ä -t ote. tau.nua x.enan .uma- S S^^S^^ °^/"^rsÄt•?'' SUtpSÄÄ Kuko..erti. Miks Sa m>tad Ma- laga j.g|nu enese r.ad: CTrimu,
melt aastal 1830 istutati valjaspoo- i^^. Tolleaegne õhu koosseis oli ^la' (Joh. 20, 1—31 ja „Samaa- 1^//., ^^gisj .
^ • le linna valli ja kraavi meile täna- sarnane et kodudes asuvad hõbe- riamees" (Lk. 10, 25—31)., Panen „Kaks .nagu on hingel,
esemed'kattusid tumeda kihiga, need liiälestuslikult.kirja, sest. Sul^^^^k^^
Selleaegset olukorda vöiks väga on ka sel mandril arvukaW s ^ ^ kaks laulu Lmilel.
hästi võrrelda meie ; tänapäevase Jaaustaj^^^^
„pollutipn'iga*V • ':'y:y---:\^^ -':\V"v-^' •/''••'•:•:••
kuulen Sind hingestatult laulvat
„Ave Maria"! Nagu Sa seda loen­damatuil
ärasaatmistel ja hardus-hetkil
oled laulnitdi Laenan Juma-
Supeluslinna tähtsamad elemen- äevani tuntud „Vana Park",
did, rohelised pargid ja puiesteed
puudusid samuti.
LINNAVALITSUSE
AJALOOLINE OTSUS
TÄHELEPANU ÕHU^ M
PÄIKESEVANNIDELE
Salme Ekbansnu
Kurvemaks juhuseks aga tuleb
Möödunud sajandi lõpul ja selle
. sajandi alul algas linna keskusse
Kuna kogu selle asja korralda- intensiivne suuremate elamute ja '"geda 1^15. aastal Pärnu supel-mine
seni oli olnud eraettevõtjate ^ifiskondlike hoonete ehitamine, asutuse mahapõlemist, kus kahtla-käes,
siis supellinna areng möödu- j^kkisid ka uued ''eeslinnad. Tuli jõud olid mängus või oli see
nud sajandi lõpupoolel oli kaunis tänavate s^^^^ vai-samuti gämisoniülema korraldus,
aeglane. Aastal 1882 tegi Pärnu ^^^^^^^ ioo^mQ muretsemist, 05. ___.-.-t .1: suvituselu lin-linnavalitsus
otsuse votta kogu su- ^^j^^^^g msteemi in.e. Elanike n„of,iKiiof{ «j^ir^oiiTH tima mnH
pellinna tuleviku areng oma valdu- Kg,™. „;^evalf 1860 aa<itar r - ^ . ^^^^^
Lse. Samal aastal alustati ka J ^ Ä e ^ " 0 ^ tLl^S-praegusen.
n. Rannapargi ja pmes- 700O, aga sajandi lõpul oli juba ia t S l i s e^
teede rajamist. Hakati müüma i3,o5o. Alates 1. juunist 1879 talitamiseks,
pargi ümbrusesse ehituskrunte, et ^^dis Pärnu linna magistraat asja-sellega
saada suvitajaile elamispin- -^mise üle linnaseaduse alusel va­da.
Aastal 1889 võttis linnavalitsus
üle ka olemasoleva supelasutuse
eraettevõtjaid.
OVER 50 YEARS OF GM SALES AND SERVICE
(Järgneb)
Selgus, et supellinna väljakujun-
On neidki, kes arvavad, et kuu
lid tuleb välja lasta selleks, et pä
rast on tühjade hülssidega hea vi
listada.
, ' Arvo Valton
litud linnavalitsusele. ^
©Väino Pärtel, kes 1968. a.ala-^
Supellinna areng edenes kiiresti teg oli Inglismaa EesÜ
ja selle sajandi- alul, kui siia rajati esimeheks, lahkub perekondlikel
1904. aastal n.n. mehhaanoteraapia 'põhjustel Londonist ja asub elama
. . . . ™? v,»ijaKujun- ortopeetia instituut. Tähelepanu Düsseldorfi. Inglismaa eestlased
-damiseks oh vaja asjatundjaid ja hakati pöörama ka õhu- ja päike- kaotavad temaga energüise juhi.
selleks loodi vastav komisjon kes sevannidele. Samas muutus ka ran- sealse lehe Eesti Hääl" toime aja
r i i ' ^ ^r^^ Sldegrupl. ja rea, teistes
plaani. 1889. aastal otsustas Pärnu ^^^^^^P^^^^' juhtivais organeis Inglismaa eest.
linnavolikogu randa ehitada nõue- Pärnu oli kujunenud enne 1-st ^asi esindanud mehe. lEÜ, kiu Ing-tekohase
muda- ja vesiravila. Asu- Maailmasõda Eesti suurimaks ja ^ismaa eestlaste keskorganisatsioo-kohaks
valiti Supeluse tänava me- paremini varustatud supellinnaks. esimehe lahkumisel täidab tema
- repoolse otsa juures asuv tühi See oli tolleaegse Pärnu kui sup-il- aset abiesimees Helmut Heinastu
maaala. Ehitus läks kohe käiku ja linna kuulsuse ja Idilastajate hari- Londonist. Teiseks . abiesimeheks
järgmise aasta supelhooajal raken- punkte on August Kokk Nottinghamist.
Chev OIds Lir^ited
5000 SheppardAve.E.vScarborough. Ont. M1S4L9
Müük ]a rentimine
Tel 291-5054, kodas 423-571<5 •
Chevette
Monza
Citation
Camaro
Malibu
Impala
Caprice
Monte Cario
Corvette
Omega
Cutias
Oldsruobile
Dplta Eighty Eight -
Ninety Eight
Torõnodo
Chevy Trucks and Vans
Estra Vä/i-Toofflpuu heliplaaf'
I ..EESTI LAULUD'
Charles Kipper - klaver
Müügil Toronto Eesti Majas, Abistamiskomitees